Ärijuhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/31

Sirvi

Sirvides Ärijuhtimine Autor "Buht, Betti" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Noorte töömotivatsioon ja palgaootused
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-04) Buht, Betti; Kirikal, Heve
    Noori ei motiveeri ainult palk. Noored otsivad loovat ja liikuvat tööd. Lisaks on noortele tähtis tööandja kuvand tööturul, ühised väärtused ning võimalused ettevõtte käekäigule kaasa rääkida. Esile on kerkinud töötajate isiklikud huvid: pädevus, õiglane töökeskkond, tööaja ja graafiku paidlikkus ning võimalus ettevõttesiseselt areneda. Samas otsivad inimesed töökohast üha enam stabiilsust, tunnustust, kindlus- ja rahulolutunnet ning kokkuhoidvat töökollektiivi. Tööandjatel on oluline tunda noorte soove tööturule sisenedes ja tööturul olles, et töötajaid maksimaalselt motiveerida. Lõputöös kasutati kvantitatiivset meetodit, millele lähenetakse deduktiivselt ja kus olulisim on tulemuste kogumine, nende analüüsimine, näitajate esitamine tabelite ja jooniste kujul ning järelduste tegemine analüüsile tuginedes. Andmekogumismeetodina kasutati töö autori koostatud elektroonilist ankeetküsitlust, mille eesmärk oli välja selgitada noorte palgasoovid ja töökoha atraktiivsuse tunnused, et kajastada, mis motiveerib noori tööturule sisenema. Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, andmed esitati tabelite, jooniste ja kirjeldava tekstina. Andmete kogumiseks viidi läbi elektrooniline küsitlus connect.ee keskkonnas. Küsitlust jagati Eesti gümnaasiumites, kutsekoolides, ülikoolis, Noorte Ühenduste Liidus ja erinevates ettevõtetes. Välja valitud ettevõtted olid erinevates valdkondades tegutsevad ja koolid valiti Eesti erinevate piirkondade järgi, et tagada vastajate mitmekesisus. Valim on moodustatud 16-26aastastele noortele, olenemata vastaja tööstaaži pikkusest või selle olemasolust. Uuringus osales kokku 500 noort üle Eesti. Uuringu tulemustest saab järeldada, et noori tööturule sisenenemist motiveerivad tegurid ei muutu hiljem tööturul olles. Eesti noortel on suur soov tööle minna, et teenida raha ja seeläbi alustada iseseisvat elu, ning noored lähevad pigem tööle, et täita enda baasvajadusi, mitte sellepärast, et nad on ühiskonna poolt survestatud, tahavad ühiskonda panustada või on soov leida endale uusi tutvusi. Olenemata noorte elukohast oli kõikidele noortele kõige tähtsam omada isiklikku sissetulekut. Noorte hinnangul lihtsustab tööturule sisenemist eelkõige eelnev töökogemus. Noored ei taha teha eelkõige tööd, mis neile huvi ei paku, kuid oluline oli ka kõikide noorte jaoks, et töökoht ei oleks vaimselt liiga kurnav. Enamik Eesti noori tunneb, et neil on mingid töövaldkonnad, kuhu nad ei sooviks iial tööle minna, eriti tugevalt tunnevad seda tööturule sisenemata noored. Pisut lepilikumaks on muutunud tööturule juba sisenenud noored ning tunnistavad, et on valdkondi, kuhu nad ei läheks tööle enda väheste teadmiste või vastava hariduse puudumise tõttu. Noored ootavad töökohalt isiklikku heaolu ja otsivad eelkõige töökohalt tasakaalu, isiklikku rahulolu ja et töökeskkonnas oleks töötegemist soosiv õhkkond. Kui töökoht suudab pakkuda stabiilsust ja rahulolutunnet, ei ole noorte jaoks hea palk kõige olulisem tegur, oluline on, et töökoht oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv ning oleks võimalus areneda ettevõttesiseselt. Selgus, et noorte jaoks ei ole olulised tegurid, mis on pigem lisavõimalused, näiteks kodukontori võimalus, rahvusvaheline meeskond ja võimalus töötada välismaal. Palgauuringust selgub, et töötavad noored vanuses 16-26 eluaastat teenivad keskmiselt brutotöötasu 1062 eurot ning kõige suuremat palka teenivad noored, kes elavad suurlinnades, ja kõige vähem noored, kes elavad alevikus. Noored, kes kõnelevad nelja, viit või rohkem keelt, teenivad noorte keskmisest palgast 177 eurot rohkem. Lisaks selgus, et tööturul olevate noorte keeleoskus on parem kui hetkel veel tööturule sisenemata noorte keeleoskus. Hariduse järgi noori hinnates teenivad kõige suuremat palka magristrikraadiga noored ning kõige väiksemat põhiharidusega noored. Aastal 2021 on Eesti keskmine brutokuupalk septembri seisuga 1563 eurot, mis tähendab seda, et uuringus osalenud noored teenivad keskmiselt Eesti keskmisest kuupalgast 501 eurot vähem. Noored ise sooviksid teenida kuus keskmiselt 1814 eurot, mis on Eesti keskmisest palgast 251 eurot rohkem. Noorte palgasoovi ja tegelikkuse vahel on 752 eurot. Erinevused muutuvad tulevikus veelgi suuremaks. Kolme aasta pärast sooviksid noored teenida keskmiselt 2035 eurot ehk 472 eurot Eesti keskmisest palgast rohkem ning enda praegusest palgast pea tuhat eurot suuremat palka. Suurimat palka tahavad teenida kolme aasta pärast mehed, kes on elanud enamiku oma elust väikelinnas ning kellel on põhiharidus. Kõige väiksema palgaga lepivad tulevikus keskharidusega noored naised, kes on elanud põhilise aja oma elust alevikus. Tööturule sisenemata noorte keskmine brutopalgasoov kolme aasta pärast on töötavatest noortest 9,4% tagasihoidlikum. Tööandjatel on oluline palgata tööle eelneva töökogemuseta noori, kelles on potentsiaali. Andes ambitsioonikale noorele võimaluse, võib tööandja leida tõelise talendi, kes on talle väga tänulik ja lojaalne. Tähtis on silmas pidada, et noored otsivad töökohalt eelkõige heaolutunnet, ning et neid hoitaks ja väärtustataks tööl olles. Et noori ettevõttes hoida, peaksid tööandjad looma ettevõttesiseseid arenemisvõimalusi, mille käigus on noorel võimalik end teostada ja loota palgatõusule.