Noorte töömotivatsioon ja palgaootused

Noori ei motiveeri ainult palk. Noored otsivad loovat ja liikuvat tööd. Lisaks on noortele tähtis tööandja kuvand tööturul, ühised väärtused ning võimalused ettevõtte käekäigule kaasa rääkida. Esile on kerkinud töötajate isiklikud huvid: pädevus, õiglane töökeskkond, tööaja ja graafiku paidlikkus ning võimalus ettevõttesiseselt areneda. Samas otsivad inimesed töökohast üha enam stabiilsust, tunnustust, kindlus- ja rahulolutunnet ning kokkuhoidvat töökollektiivi. Tööandjatel on oluline tunda noorte soove tööturule sisenedes ja tööturul olles, et töötajaid maksimaalselt motiveerida. Lõputöös kasutati kvantitatiivset meetodit, millele lähenetakse deduktiivselt ja kus olulisim on tulemuste kogumine, nende analüüsimine, näitajate esitamine tabelite ja jooniste kujul ning järelduste tegemine analüüsile tuginedes. Andmekogumismeetodina kasutati töö autori koostatud elektroonilist ankeetküsitlust, mille eesmärk oli välja selgitada noorte palgasoovid ja töökoha atraktiivsuse tunnused, et kajastada, mis motiveerib noori tööturule sisenema. Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, andmed esitati tabelite, jooniste ja kirjeldava tekstina. Andmete kogumiseks viidi läbi elektrooniline küsitlus connect.ee keskkonnas. Küsitlust jagati Eesti gümnaasiumites, kutsekoolides, ülikoolis, Noorte Ühenduste Liidus ja erinevates ettevõtetes. Välja valitud ettevõtted olid erinevates valdkondades tegutsevad ja koolid valiti Eesti erinevate piirkondade järgi, et tagada vastajate mitmekesisus. Valim on moodustatud 16-26aastastele noortele, olenemata vastaja tööstaaži pikkusest või selle olemasolust. Uuringus osales kokku 500 noort üle Eesti. Uuringu tulemustest saab järeldada, et noori tööturule sisenenemist motiveerivad tegurid ei muutu hiljem tööturul olles. Eesti noortel on suur soov tööle minna, et teenida raha ja seeläbi alustada iseseisvat elu, ning noored lähevad pigem tööle, et täita enda baasvajadusi, mitte sellepärast, et nad on ühiskonna poolt survestatud, tahavad ühiskonda panustada või on soov leida endale uusi tutvusi. Olenemata noorte elukohast oli kõikidele noortele kõige tähtsam omada isiklikku sissetulekut. Noorte hinnangul lihtsustab tööturule sisenemist eelkõige eelnev töökogemus. Noored ei taha teha eelkõige tööd, mis neile huvi ei paku, kuid oluline oli ka kõikide noorte jaoks, et töökoht ei oleks vaimselt liiga kurnav. Enamik Eesti noori tunneb, et neil on mingid töövaldkonnad, kuhu nad ei sooviks iial tööle minna, eriti tugevalt tunnevad seda tööturule sisenemata noored. Pisut lepilikumaks on muutunud tööturule juba sisenenud noored ning tunnistavad, et on valdkondi, kuhu nad ei läheks tööle enda väheste teadmiste või vastava hariduse puudumise tõttu. Noored ootavad töökohalt isiklikku heaolu ja otsivad eelkõige töökohalt tasakaalu, isiklikku rahulolu ja et töökeskkonnas oleks töötegemist soosiv õhkkond. Kui töökoht suudab pakkuda stabiilsust ja rahulolutunnet, ei ole noorte jaoks hea palk kõige olulisem tegur, oluline on, et töökoht oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv ning oleks võimalus areneda ettevõttesiseselt. Selgus, et noorte jaoks ei ole olulised tegurid, mis on pigem lisavõimalused, näiteks kodukontori võimalus, rahvusvaheline meeskond ja võimalus töötada välismaal. Palgauuringust selgub, et töötavad noored vanuses 16-26 eluaastat teenivad keskmiselt brutotöötasu 1062 eurot ning kõige suuremat palka teenivad noored, kes elavad suurlinnades, ja kõige vähem noored, kes elavad alevikus. Noored, kes kõnelevad nelja, viit või rohkem keelt, teenivad noorte keskmisest palgast 177 eurot rohkem. Lisaks selgus, et tööturul olevate noorte keeleoskus on parem kui hetkel veel tööturule sisenemata noorte keeleoskus. Hariduse järgi noori hinnates teenivad kõige suuremat palka magristrikraadiga noored ning kõige väiksemat põhiharidusega noored. Aastal 2021 on Eesti keskmine brutokuupalk septembri seisuga 1563 eurot, mis tähendab seda, et uuringus osalenud noored teenivad keskmiselt Eesti keskmisest kuupalgast 501 eurot vähem. Noored ise sooviksid teenida kuus keskmiselt 1814 eurot, mis on Eesti keskmisest palgast 251 eurot rohkem. Noorte palgasoovi ja tegelikkuse vahel on 752 eurot. Erinevused muutuvad tulevikus veelgi suuremaks. Kolme aasta pärast sooviksid noored teenida keskmiselt 2035 eurot ehk 472 eurot Eesti keskmisest palgast rohkem ning enda praegusest palgast pea tuhat eurot suuremat palka. Suurimat palka tahavad teenida kolme aasta pärast mehed, kes on elanud enamiku oma elust väikelinnas ning kellel on põhiharidus. Kõige väiksema palgaga lepivad tulevikus keskharidusega noored naised, kes on elanud põhilise aja oma elust alevikus. Tööturule sisenemata noorte keskmine brutopalgasoov kolme aasta pärast on töötavatest noortest 9,4% tagasihoidlikum. Tööandjatel on oluline palgata tööle eelneva töökogemuseta noori, kelles on potentsiaali. Andes ambitsioonikale noorele võimaluse, võib tööandja leida tõelise talendi, kes on talle väga tänulik ja lojaalne. Tähtis on silmas pidada, et noored otsivad töökohalt eelkõige heaolutunnet, ning et neid hoitaks ja väärtustataks tööl olles. Et noori ettevõttes hoida, peaksid tööandjad looma ettevõttesiseseid arenemisvõimalusi, mille käigus on noorel võimalik end teostada ja loota palgatõusule.

The thesis “Young people's work motivation and salary expectations” provides an overview of the job motivation and salary expectations of young people who have entered and have not entered the labor market. The topic is topical, because young people's desire for a salary is unreasonably high and they often lack the necessary motivation. The problem with the thesis is that young people's desire for a salary often does not match their knowledge and skills, and a salary is not the only motivator for young people. Innovative ideas need to be found for young people in order to keep them at work and feel motivated there. The aim of the thesis is to find out the work motivation and salary expectations of young people when entering and remaining in the labor market. Based on the aim of the thesis, tasks were set to give an overview of the concept and nature of work motivation based on theoretical sources and to find out the theoretical starting points of job satisfaction and motivation; to map and analyze young people's work motivation and wage expectations when entering and remaining in the labor market; draw conclusions about young people's work motivation and salary expectations and share best practices on young people's wishes to employers. The results of the survey suggest that the factors that motivate young people to enter the labor market will not change later in the labor market. Estonian young people have a great desire to go to work to earn money and thus start an independent life, and young people go to work to meet their basic needs rather than because they are under pressure from society, want to contribute to society or make new acquaintances. Regardless of where young people live, personal income is the most important thing for all young people. In particular, young people do not want to do work that does not interest them, but it was also important for all young people that the workplace would not be too exhausting mentally. Most young people in Estonia feel that they have a field of work in which they would never want to go to work, especially those who have not entered the labor market. Young people who have already entered the labor market have become a little more receptive and admit that there are areas where they would not go to work due to a lack of knowledge or education. Young people expect personal well-being from the workplace and are primarily looking for a work-life balance, personal satisfaction and a supportive work environment. If a job can provide stability and satisfaction, a good salary is not the most important thing for young people, it is important that the job is interesting and challenging and that it is possible to develop within the company. The wage survey shows that working young people aged 16-26 earn an average gross salary of 1062 euros, with young people living in big cities earning the highest pay and young people living in small towns earning the least. Young people who speak four, five or more languages earn on average of 177 euros more than their average salary. In addition, it turned out that the language skills of young people in the labor market are better than those of those who have not yet entered the labor market. In terms of education, young people with a master's degree earn the highest salary and young people with a basic education earn the lowest. In September 2021, the average gross monthly salary in Estonia will be 1563 euros (Keskmine brutokuupalk, 2021), which means that young people in Estonia earn 501 euros less than the average monthly salary in Estonia, although young people themselves would like to earn an average of 1814 euros per month, which is 251 euros more. The difference between young people's salary wishes and reality is large - 752 euros. The differences become even greater when young people think about the future. In three years, young people would like to earn an average of 2035 euros, or 472 euros more than the average salary in Estonia, and a salary almost a thousand euros higher than their current salary - 973 euros more. After three years, men who have lived most of their lives in a small town and have a basic education want to earn the highest pay. The lowest wages among young people are earned by women with a secondary education who have lived the main part of their lives in the small town. The average gross wage demand of young people who have not entered the labor market after three years is 9.4% more modest than that of young people in employment.