Lõputööd (KÖ)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/34

Sirvi

Sirvides Lõputööd (KÖ) Autor "Arna, Rauno" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti täisealise mehe ostuotsust mõjutavad tegurid habemeajamisvahendite soetamisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Arna, Rauno; Vahtramäe, Eva
    Lõputöö empiirilises uuringus selgitati välja ja analüüsiti, millised tegurid mõjutavad Eesti täisealise meessoost tarbija ostuotsuseid habemeajamisvahendite soetamisel ning vastavalt sellele tehti hulgi- ja jaekaubandusettevõtetele soovitusi soovitusi habemeajamis-vahendite turundamisel ja peamise sihtgrupi ostuotsuste mõjutamisel. Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ette-võttele kasumlikul moel ning suunab ettevõtet, kuidas peale hinna konkureerida ka teistel alustel. Seetõttu tuleb tunda tarbijat ja tema vajadust ning mõista, kuidas individuaal-sed, psühholoogilised ja situatsiooni tegurid mõjutavad ostuotsust. Teoreetilisest raamistikust lähtuvalt, koostati empiirilise uuringu metoodika 2020. aastal läbiviidud tarbija küsitlusele. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi 2020. aasta märtsis ning sihtgrupiks olid Eesti täisealised meessoost tarbijad. Empiirilise uuringu teostamisel lähtuti teaduslikust meetodist kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmekogumise meetodiks valiti küsitluse, kuna uuringus olid olulised sellised tegurid, mida saab uurida tarbija teadlikkuse, teadmiste ja hinnangute põhjal. Kogutud andmeid analüüsiti ja tehti järeldused ning soovitused kaubandusettevõtetele. Empiirilise uuringu tulemustest selgus, et Eesti mehed defineerivad habeme kasvatamist erinevalt. Suure osa Eesti meeste jaoks tähendab habeme kasvatamine planeeritud ja teadlikku tegevust ning habeme loomulik kasvamine ei ole kasvatamine, isegi siis kui habet aetaks kord nädalas või veel harvem. Habeme kasvatamise ja mittekasvatamise tegurid on sarnased, põhinedes isiksusel, elustiili, personaalsusel ning perekonnal. Eesti mees ei ürita silma paista habemeajamisvahendite soetamisel, enamus mehi on oma hoiakutelt pigem konser-vatiivsed ja ratsionaalsed ning lojaalsed tarbijad. Tulenevalt, kas siis sellest või informatsiooni puudusest, Eesti mees näonaha- ja habemehoolduse tooteid (kreem, õli, jmt) väga sageli ei kasuta. Samas kannab Eesti mees aktiivselt hoolt oma keha välimuse eest, kasutades selle hooldamiseks habemeajamisvahendeid, peamiselt raseerijat. Habemeajamisvahendeid soetab peamiselt mees ise ning ostuotsuse tegemisel mõjutab teda toode, selle kvaliteet ja kasutamismugavus, kättesaadavus ja sälivus. Toote personaalses sobimises soovib Eesti mees isiklikult veenduda ning isiklik negatiivne kogemus mõjutab järgnevat ostuotsust väga tugevalt. Habeme kasvatamise ja hooldamise kohta tunnevad paljud mehed huvi ning otsivad erinevaid kanaleid kasutades täiendavat informatsiooni. Peamised mõjutegurid jaekaubanduses ostuotsuse tegemisel Eesti mehe jaoks on kaubandusettevõtte asukoht, seal olev atmosfäär ning sooduskampaaniad ja personaalne pakkumine. Habemeajamivahendite paiknemine ostuteekonnal ning toodete märgatavus suurendavad impulssostu tõenäosust, sest Eesti mehel tekib sageli vajadus toote märkamisega. Kõige enam kasutatavad ja soetatavad tooted on raseerija ning raseerimisvaht-geel, kuid kasutamiselt sagedased on ka pardel ja juukselõikusmasin. Tulenevalt nendest erinevatest mõjuteguritest habemeajamisvahendite ostuotsuse tegemisel, on kaubandusettevõtte jaoks oluline tunda sihttarbijat ja teda mõjutavaid tegureid ning mõista, mida tarbija täiendavalt sooviks või vajaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk täideti ning selgitati välja, millised tegurid mõjutavad jaekaubanduses Eesti täisealise meesoost tarbija ostukäitumist habemeajamisvahendite soetamisel. Empiirilise uuringu tulemused, järeldused ja soovitused edastatakse 2020. aasta augustis Sanitex OÜ Lõuna-Eesti piirkonnajuhile.