Lõputööd (KÖ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Lõputööd (KÖ) Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 71-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Teeninduskvaliteedi hindamine Nordic Digital AS esinduskauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Siidra, Moonika; Maasik, LiinaTeenindaja on muutunud teeninduskultuuri osaks ning mõjutab ettevõtte mainet ning klientide rahulolu kliendibaasi suurendamiseks vajab muudatusi, et kliendid tagasi ettevõttesse tuua. Teenindaja, kelle käitumine loob ettevõttest positiivse või negatiivse arvamuse, on ettevõtte visiitkaart. Kliendid soovivad pädevat ning positiivset elamusteenindust. Lõputöö teemaks valiti „Teeninduskvaliteedi hindamine Nordic Digital AS esinduskauplustes“. Uuringufirma Gallup andmetel on keskmise suurusega Eesti ettevõte suurepärase klienditeeninduse pakkumisest väga kaugel, sest kaks teenindajat viiest kahjustab brändi mainet ja kolm käib tööl peamiselt raha pärast. 21 sajandi teenindusettevõtte konkurentsieelis peitubki klienditeenindajate valikus, sest isikuid pole võimalik kopeerida Lõputöö probleem on seotud ettevõtte Photopoint kaupluse negatiivse teenindusega teeninduskvaliteedi hindamise käigus, mis viidi läbi kaubanduskeskuste poolt testostudena. Ettevõtte Nordic Digital ASile kuuluvad Photopoint esinduskauplused asuvad kõik kaubanduskeskustes ning teoorias selgus, et Mystery Shopping hindamismudel ei pruugi olla objektiivne kui testostu ankeedi koostamisel ei võetud arvesse kõigi ettevõtete individuaalseid teenindusstandardeid. Lõputöö eesmärgiks oli Nordic Digital ASile kuuluvate Photopoint esinduskaupluste teeninduskvaliteedi hindamine klientide rahulolu ja ettevõtte maine parendamiseks. Hindamismeetoditeks valiti Servqual ja NPS ehk soovitusindeksi meetod. Servqual meetod võimaldab kasutada uurimustöös andmeid, et saada teada kliendi ootused teenustele, toodetele ja teenindusele ning tulemuse hindamine võimaldab parendada teeninduskvaliteeti ja kõrvaldada puudused. Soovitusindeksi meetodi kasuks otsustas asjaolu, et see on üks lihtsamaid ja kiiremaid viise teada saada klientide suhtumist ettevõttesse. Uuring viidi läbi 08.veebruar – 20.märts 2020 a. Kokku saadi korrektselt täidetud vastuseid 123. Servquali meetodi dimensioonides esitatud väidete analüüsimisel selgus, et klientide ootused teeninduskvaliteedile on ületatud. Erinevused tulid välja Tallinna ja Tartu esinduskaupluste olukorda analüüsides. Tallinna esinduskauplustes oli olukord parem ning enamustes dimensioonides ootuseid ületati, kuid esines lõhe teenindusvalmiduse dimensioonis. Tartu esinduskauplustes esines kõigis dimensioonides kõrvalekaldeid ootuse ületamisel ning seega vajab olulisemalt tähelepanu teeninduskvaliteedi parendamine. Kliendirahulolu mõõtmiseks teise meetodina kasutatud soovitusindeksi e NPSi meetodi üldised tulemused kattuvad Tallinna ja Tartu esinduskaupluste tulemustega ning kokkuvõttes on tulemused väga head ja kliendid on valmis kaupluseid soovitama. Lähtuvalt uuringu tulemustest on suurepärase teeninduskvaliteedi tagamiseks vaja jälgida esinduskauplustes kõrget teeninduse taset. Ettevõttel on vaja Tallinna esinduskauplustes tegeleda teenindajate suhtlemisoskuse arendamisega, suunates teenindajad suhtlemisalastele koolitustele ning tekitades sellega sügavamat huvi teenindusvaldkonna vastu. Suhtlemisoskuste arendamine tuleb kasuks ka Tartu esinduskaupluste teenindajatele, kuid põhirõhk Tartus tuleb pöörata kaubakategooriate tundmise arendamisele, selgitades personaalse arenguvestluse käigus välja koolituse vajadus. Ettevõtte kaupade usaldusväärsena hoidmisele aitaks kaasa koostöö hankijatega, kes tutvustaksid teenindajatele kaupu. Ettevõtte teeninduskvaliteedi ootuste täitmiseks tuleks Tartu esinduskaupluste teenindajad kaasata teenindusstandardi ülevaatamise protsessi, et tekitada teenindajates seotust ja huvi parema teeninduse pakkumise vastu esinduskauplustes. Tartu esinduskaupluste puhul tuleks ettevõttel üle vaadata võimalused kaupluste sagedasemaks koristamiseks ning määrata puhastustööde tegemiseks graafik. Selleks, et ettevõte tervikuna areneks parima teeninduskvaliteedi pakkumise suunas, tuleb tegeleda süstemaatiliselt teenindajate koolitamise ning teeninduskvaliteedi hindamisega. Üldine teeninduskvaliteedi tase ettevõttes on kõrge ning ettevõttele tehti ettepanekuid teeninduskvaliteedi hoidmiseks ja parendamiseks Tallinna ja Tartu esinduskauplustes. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning tulemused edastatakse ettevõttele pärast lõputöö kaitsmist.Nimetus Piiratud juurdepääs Personali arendamise võimalused ettevõttes Telia Eesti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ilusk, Janet; Kirikal, HeveLõputöö nimega „Personali arendamise meetodid Telia Eesti AS näitel“ eesmärk on selgitada välja parimad personali arendamise meetodid ettevõtetele, eriti Telia Eesti AS-ile. Empiirilise uuringu abil uuriti personali arendamisel kasutatavaid meetodeid ja selgitati välja võimalused selle parendamiseks. Empiiriline uuring koosneb 24 küsimusest koos valikvastustega ja skaalapõhiste vastustega. Uuriti ainult klientidega otseses kontaktis olevaid töötajaid. Telia Eesti AS 457 töötajast 66 osales uuringus. Neist 40 olid naised ja 26 mehed. Lõputöö koosneb viiest peatükist, millest igaüks käsitleb personali arendamise erinevaid aspekte. 1. peatükk on sissejuhatav ja kirjeldab lõputöö eesmärki ja seda, millest see koosneb. 2. peatükis määratletakse personali arendamise teoreetilised aspektid ja see on jagatud neljaks osaks. 1. osa keskendub sellele, miks see on vajalik. 2. osas käsitletakse personali arendamise vajalikkuse hindamist. 3. osas uuritakse personali arendamise meetodeid. 4. osa keskendub sellele, miks seda tuleks kasutada ja mis võib takistada personali arendamise meetodite kasutamist. 3. peatükis selgitatakse kasutatud empiirilise uuringu metoodikat. 4. peatükk illustreerib empiirilise uuringu tulemusi. Lõputöö kõik osad on kokku võetud 5. peatükis.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate kohanemine infotehnoloogiliste lahendustega Tartu jaekauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Narusing, Gerili; Liina, MaasikKüsimustiku tulemustest võib järeldada, et jaekaubandusettevõtete töötajad on infotehnoloogiliste lahendustega kohanenud kuid jaekaubandusettevõttete toetus pole piisav. Probleemiks ei olnud infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt vaid see, milline on toetus ja koolitussüsteemid. Selgus, et üle 40% töötajatest, sooviksid rohkem jaekaubandusettevõtetelt tuge, läbi erinevate koolituste.Nimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs Ostuteekonna tulemuslikkus Avon OÜ e-kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kruusla, Elerin; Maasik, LiinaE-kaubandus on kogu maailmas kasvaval trendil. Aastaks 2021 prognoositakse ekaubanduses ostjate arvuks 2,14 miljardit inimest. Samuti on e-kaubandusega Eestis. Eesti e-kaubandus pole küll aastatega samapalju kasvanud kui mujal maailmas, kuid arvestades Eestis interneti kättesaadavust prognoositakse ka järgnevateks aastateks Eesti ekaubanduse kõrgemat kasvu. Uuringutest saab välja lugeda, et vaatamata sellele, kas kliendid sooritavad ostu ekaupluses või füüsilises kaupluses, alustatakse ostu otsuse tegemist enamasti ikkagi ekaubandusest. E-kaubanduse kõige suurimateks kasutajateks on 25-34 aastased inimesed, kelle elutempo on kiirem ja planeeritum. Samas kui 18-24 aastased inimesed on kõige suuremad interneti kasutajad eelistavad nemad füüsilist kauplust e-kauplusele, kust oma ostu sooritada. Samuti eelistavad ka vanemas eas inimesed füüsilist kauplust, kuna nende jaoks on oluline personaalsus. Töö teoreetilises osas toodi välja tarbija rahulolu kujunemine ostuteekonnal. Selgitati välja füüsilise kaupluse ja e-kaupluse plussid ja miinused, mis võivad mõjutada kaupluse valikul. Toodi välja tarbijate kliendirahulolu kujunemine e-kauplustes ja füüsilistes kauplustes. Selgitati välja millised on ettevõtja jaoks olulisemad tulemuslikkuse mõõdikud ekaubanduses ning milliseid mõõdikuid peaksid jälgima füüsilised kauplused. Töö teoreetilises raamistikust tuli välja, et e-kaupluste ja füüsiliste kaupluste tulemuslikkuse mõõdikud on väga erinevad. Kuid ettevõtjate jaoks on oluline neid jälgida, kuna see ei paranda ainult äritegevuse tulemuslikkust vaid parandab ka tootlikust, vähendades kulusid. Kui tulemuslikkuse mõõtmine teha tõhusalt, aitab see kindlasti ettevõttele edu tuua ja aitab ka kaasa tarbijate rahulolu loomisele. Lõputöö on teostatud kvantitatiivse uuringuna, deduktiivse uurimismeetodi alusel. Uurimis objektiks on ettevõtte tulemuslikkuse mõõdikud ning tegemist oli dokumendi vaatlusega. Vaatluse käigus kasutatakse teiseseid andmeid, mida koguti perioodil 01.02.2019 – 01.02.2020 jumestus ja nahahooldus kategooriate kohta. Uurimistöö valimiks on ekaupluse tulemusmõõdikud valitud perioodi kohta ning tegemist on sihtvalimiga. 43 Andmete kvantitatiivseks analüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, mille käigus arvutatakse välja tulemusmõõdikute näitajad. Saadud vastused avaldatakse tabelite ja joonistena. Empiirilisest uuringust selgus, et mõlemas e-kaupluses on enamus aastast nahahooldus toodete kategoorias konversioonimäär alla maailma keskmise. Konversioonimäära tõstmiseks tuleks toodete juurde lisada tarbijale huvi pakkuvat informatsiooni, et suurendada toodete vastu huvi. Oluliseks oleks vaadata üle liiklus saidil ja eemaldada võimalikud takistused ostuni jõudmiseks. Uuringu tulemusest on näha, et parendamaks Avoni e-kaupluste põrkemäära ja keskmist tellimuse väärtust, tuleks e-kauplustel üle vaadata perioodilised ja hooajalised pakkumised ning täiendada neid enim ostetavate või eristuvate toodetega. Lisaks tuleks lisada pakkumistesse kooslus tooteid, et tekitada klientides huvi saidil edasi vaatamiseks ja lisamüügi tekitamiseks. Uuringu tulemusel võime näha, et vajalikuks osutuks Eesti e-kaupluse saidil ostukorvi tagasisidestamise funktsioon, et tuletada meelde klientidele nende pooleli olevast ostukorvist ja saada klientidelt tagasisidet saidi kohta. Samuti peaks lisama Eesti ekauplusse lisa maksevõimalused, mis on klientide seas populaarsed näiteks MTasku, Apple Play ja Pay Pal, et parandada ostukorvist loobumise määra. Uuringust on näha, et e-kaupluse mõlemad kategooriaid tuleks reklaamida sotsiaalmeedias. Tõsta esile uuenduslikke, populaarseid ja auhindu pälvinud tooted. Reklaami kampaaniates suunata tähelepanu nahahooldus toodete kategooriale, klientide huvi ja saidi maine parandamiseks. Lõputöö eesmärk ning püstitatud ülesanded said täidetud ja ettepanekud edastatakse Avon Eesti OÜ juhtkonnale.Nimetus Piiratud juurdepääs Ametijuhendite koostamine AS Tartu Terminali teenindusjaama töötajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vijar, Angela; Kirikal, HeveKuna ühiskond ja organisatsioon arenevad pidevalt, nii on ka uuritavas ettevõttes toimunud muudatusi ja arenguid. AS Tartu Terminali ettevõttes kasutusel olevad teenindusjaamade töökohtade ametijuhendid koostati aastaid tagasi, täpsemalt 2014. aastal, ajal, mil avati esimene teenindusjaam. Selle ajaga on tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi. Kuna Eestis kehtiva Töölepingu seadusega peab tööleping sisaldama kirjalikku tööülesannete kirjeldusi, aga see ei kohusta ilmtingimata tööandjat koostama ametijuhendeid (Töölepingu seadus, § 5 lg 1), aga uuritavas ettevõttes oli koostatud ametijuhendid. Siis vahepeal on uuenenud ametijuhendi kuupäevad aga dokumendi sisu on liiga pikk ja koosneb ainult üldjoones ametikoha täitja kohustustest ja tuginedes teooriale ei täida see dokument oma eesmärki. Lisaks on selle ajaga tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi, mis ei ole kajastatud ametijuhendites ja tänu sellele ei paku need töökorralduslikud dokumendid tõest informatsiooni ametikoha täitjale ega organisatsioonile. Lõputöö eesmärk oli koostada AS Tartu Terminali teenindusjaama ametikohtadele aja- ja asjakohased ametijuhendid, mille täitmiseks autor selgitas teoreetiliste allikate põhjal ametijuhendi koostamise raamistikku. Valis eesmärgi täitmiseks sobiva metoodika empiirilise uuringu läbi viimiseks, milleks oli organisatsioonisisene kombineeritud uurimismeetod. Autor viis läbi ametikohapõhise töö analüüsi uuritava ettevõtte struktuurüksustes ehk teenindusjaamades, et välja selgitada ametikohtade eesmärk, põhitööülesanded ning nendega seonduvad õigused ja kohustused. Töö analüüsi läbiviimist kooskõlastas autor organisatsiooni personalijuhi ja teenindusjaamade juhatajaga. Samuti informeeris autor kõiki AS Tartu Terminali teenindusjaamade töötajaid ning põhjendas töö analüüsi vajalikkust ja selle eesmärki, ning oodatavat lõpptulemust. Andmeid koguti avatud ankeetküsitlusega, mis oli struktureeritud ja hõlmasid ametikoha töötingimusi, tööülesandeid, õigusi ja vastutusi, ohutust ja ettevalmistust. Lisaks kasutas autor dokumendivaatlust, mille intstrumentideks olid praegu kasutusel olevad ametijuhendid. Seejärel tegi töö autor võrdlusanalüüsi, kus ta võrdles uuringutulemusi olemasolevate ametijuhenditega ja teoreetiliste lähtekohtadega ning saadud tulemuste põhjal koostas ametijuhendid AS Tartu Terminal kolmele ametikohale.Nimetus Piiratud juurdepääs Sisekommunikatsiooni uuring ettevõttes Lindström OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rillo, Liis; Kirikal, HeveSisekommunikatsioonil on ettevõtte edukalt toimimisel ääretult suur osa. Organisatsioonisisest kommunikatsiooni peetakse üheks alustalaks, et ettevõttes toimiks kõik efektiivselt. Sisekommunikatsioon puudutab kõiki organisatsioonis osalevaid inimesi ning sellel on ka mitmeid eesmärke organisatsioonis. Sisekommunikatsioon aitab luua organisatsiooni siseselt usaldust ning moodustab töötajatest meeskonna ehk loob ühtse terviku ettevõttes töötavate inimeste näol.Nimetus Piiratud juurdepääs Vee kategooria analüüs ABC Supermarketsi Tartu kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Jakobson, Keili; Maasik, LiinaLõputöö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses peatükis käsitleti kategooria juhtimist ja selle analüüsimise võimalusi. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, püstitatud eesmärke ja eesmärgi saavutamiseks seatud ülesandeid ning koostati ettevõtte lühitutvustus. Kolmandas peatükis koostati uurimistulemuste analüüs, mille käigus viidi läbi kategooria müügi- ja konkurentsianalüüs. Lähtudes analüüsi tulemustest tehti järeldused, millest kujunesid välja ettepanekud, kuidas parendada vee kategooria müüki ABC Supermarketsi Tartu kauplustes. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada vee kategooria arendamise võimalused ABC Supermarketsi Tartu kauplustes. Lähtudes teooriast saab öelda, et tänu kogenud kategooria juhtidele, kellel on hea tunnetus oma kategooriatest, suudetakse muuta kategooriad kasumilikumaks ja ruumikasutust efektiivsemaks. Kõik tegevused on suunatud peamiselt tarbijale, et luua neile parimat väärtust ning kauplejale ja kategooriale, et suurendada kasumlikkust ning toodete läbimüüki. Lõputöö koostamise käigus selgus, et kõigis kolmes kaupluses kuulub vee kategooria madala osakaaluga ja madala kasvuga kvadranti. Kategooria müük on viimase aasta jooksul langenud kõikides kauplustes ning moodustab kaupluste kogukäibest vaid väikese osa. Uuendused, mis on tehtud sortimendis, toodete eemaldamise näol ei ole avaldanud piisavalt mõju käibe ja kasumi kasvule, sest endiselt on kategoorias tooteid, mis ei anna piisavat konkurentsieelist ega too käivet. Samuti olid Comarketites enamus hindadest kõrgemad kui lähimatel konkurentidel. Seega saab väita, et ei ole jälgitud konkurentide tegevust ega parasjagu turul olevaid trende. Lõputöö raames selgitati välja, milline on hetkeolukord Tartus asuvate Comarketite kaupluste vee kategoorias. Analüüsist selgunud tulemuste põhjal tehti järeldusi ja ettepanekuid. Kui ettevõte järgib soovitatud ettepanekuid, muutub vee kategooria müük kauplustes efektiivsemaks ning aitab kaasa kasumi suurendamisele vee kategoorias. Lõputööle seatud eesmärk sai täidetud ning soovitatud ettepanekud peaksid muutuma vee kategooria kasumlikumaks ja parendama ka ettevõtte mainet tarbijate silmis.Nimetus Piiratud juurdepääs Organisatsioonile pühendumise seosed organisatsiooniliikmelise käitumisega Harju Tarbijate Ühistus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ehrstein, Ly; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli Harju Tarbijate Ühistu töötajate organisatsioonile pühendumise ja organisatsiooniliikmelise käitumise analüüsimine ja kaardistamine ning nende vaheliste seoste välja selgitamine, leidmaks võimalusi pühendumise suurendamiseks, käitumise parendamiseks ja töötajate lahkumiskavatsuse vähendamiseks. Lõputöös koostati teoreetiline raamistik organisatsioonile pühendumise olemusele ja komponentidele, kasutades selleks peamiselt Alleni ja Meyeri uuringuid ja nende välja töötatud „Kolme komponendi mudelit“, kus peeti olulisemaks kolme tunnust. Töötaja kiindumuse organisatsiooni vastu nimetasid nad emotsionaalseks pühendumuseks. Organisatsioonist lahkumisega seotud tajutav kahju nimetati alalhoidlikuks pühendumiseks. Töötaja tegutsemine, organisatsiooni huvides, tänu- ja kohusetundest nimetati normatiivseks pühendumiseks. Organisatsiooniliikmelisele käitumisele teoreetilise raamistiku loomisel käsitleti erinevate teadlaste definitsioone, kes jõudsid sarnasele seisukohale, et see on töötaja vabatahtlik, lisategevus, organisatsiooni hüvanguks. Organi loodud teooria abil selgitati käitumuslikke tegureid, milleks olid altruism, sportlaslikkus, kodanikukuulekus ja organisatsioonile järeleandlikkus. Empiirilise uuringu läbi viimiseks kasutati kaardistusuuringut (survey) ja kvantitatiivset andmekogumismeetodit. Andmekogumismeetodiks oli ankeetküsitlus, mis viidi kauplustesse paberkandjal, hiljem andmed süstematiseeriti ja töödeldi Microsoft Exel abil. Analüüsi meetodina oli kasutusel kirjeldav statistika. Statistiliste andmete analüüsimisel kasutati aritmeetilist keskmist (m) ja standardhälvet (SD), teostati korrelatsioonianalüüs. Uuringu üldvalim moodustus Harju Tarbijate Ühistule kuuluvatest, 7 kaupluse töötajatest ehk 220st töötajast, kelle hulka kuulusid kaupluste juhatajad, vahetusevanemad ja teenindajad. Vastajaid oli 117, täielikke ankeete 112, mis moodustas 51% üldvalimist. Alleni ja Meyeri loodud kolme komponendiga konstrukt on pajude uurimuste aluseks ka täna, kuigi nüüd arvestatakse ka mitmete erinevate muutujatega. Nendeks muutujateks võivad olla töötajate isikuomadused (vanus, rahvus, usk, haridus, jne), kuid ka organisatsiooni poolne toetus, organisatsiooni kultuur, õigeaegne töövahendite ja infoga varustamine, tark juhtimine jne. Empiirilise uuringu analüüsi käigus määrati kindlaks, kui kõrgelt hindavad Harju Tarbijate Ühistu töötajad emotsionaalset, normatiivset ja alalhoidlikku pühendumist üldiselt ja vastavalt oma kuulumisele kindlasse gruppi. Gruppidesse jagati töötajaid vastavalt nende soole, vanusele, haridustasemele, tööstaažile, rahvusele, ametikohale ja kauplusele. Analüüsiti ka kõikide gruppide antud hinnanguid käitumuslikele teguritele. Analüüsi tulemustest selgus, et Harju Tarbijate Ühistu töötajate poolt kõige kõrgemini hinnatud pühendumise komponendiks oli emotsionaalne pühendumine, järgmine oli normatiivse pühendumise hinnang ja kõige madalama hinnangu sai alalhoidlik pühendumine. Hinnangute vahed on väikesed, pealegi esines gruppide lõikes ka erisusi, mitmetel töötajate gruppidel oli normatiivne pühendumine hinnatud kõrgemalt kui emotsionaalne pühendumine. Esines ka selliseid gruppe, kus alalhoidlikku pühendumist hinnati kõrgemalt kui emotsionaalset pühendumist. Käitumuslikest teguritest hindasid töötajad kõige kõrgemalt organisatsioonile järeleandlikkust, kõige madalamalt kodanikukuulekust. Toetudes teooriale ja uuringu tulemustele, mis näitasid, et organisatsioonile pühendumise hinnangud olid madalamad organisatsiooniliikmelisele käitumisele antud hinnangutest ning leitud korrelatiivsetele seostele, võib Harju Tarbijate Ühistu juhtkonnale teha järgmised ettepanekud töötajate pühendumise tõstmiseks: • tõsta töötajate pühendumist, andes nende tööle tagasisidet, et töötajad tunnetaksid oma töö tähtsust ja enda väärtust organisatsioonis; • senisest enam pöörata tähelepanu kommunikatsioonile, kontrollida, et ei tekiks infosulge ja vajalik informatsioon jõuaks kõigi töötajateni; • viia läbi koolitusi, soodustada töötajate kursustel osalemist ja õppimist; • korraldada kindlate perioodide järel kauplustes koosolekuid, kus osaleks keegi juhtkonnast, et töötajad näeksid, et nende arvamus on oluline. Autori arvates ei tohiks üheski organisatsioonis tähelepanuta jääda need töötajad, kes juba organisatsiooniliikmeliselt käituvad. Sellised töötajad on iga organisatsiooni kalleim vara ja neid tuleks hoida. Vaatamata paljude teoreetikute jutule, nagu ei saaks rollivälist käitumist otseselt tasustada, tuleks leida võimalusi nende, eeskujulike töötajate premeerimiseks, tunnustamiseks või siiraks tänamiseks näiteks kuu parima töötaja valimine, et motiveerida neid edaspidi samasugust tööd tegema.Nimetus Piiratud juurdepääs Konkurentsivõimelise sortimendi planeerimine Hepa 1 tanklas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Hansen, Maili; Maasik, LiinaKaubandusel on suur mõju ühiskonnale ja inimestele. Jaekaubanduse suurt rolli näi-tab paljude inimeste seotus selle alaga ja müüginäitajate suurused. Jaekaubandu-settevõtted peavad igapäevatöös arvestama kuue olulise õigsusega: õige toode, õige kogus, õige koht, õige aeg, õige hind ja õige teenindus. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada konkurentsivõimelise sortimendi koostamise võimalused tarbijate rahulolu ja ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks. Teema on jätkuvalt oluline, sest sortiment on kujunenud kaubandusettevõtte olulisemaks eduteguriks. Tihe konkurents jaekaubandusturul ja e-kaupluste poolt pakutav konkurents on pannud ettevõtted pingutama iga kliendi pärast ja sortiment on oluline instrument, millega saab tarbijat mõjutada ning mis annab konkurentsieelise. Tarbijad on kauba suhtes muutunud nõudlikumaks ja valivamaks, oluline on nii hind kui ka kvaliteet ning vaadatakse väga hoolega, mida ostetakse. Kaupluse sortiment peab olema koostatud klientide nõudmiste põhjal, tooma esile kindlaid konkurentsieeliseid ning eristuma konkurentidest. Oluline on, et piiratud sortimendiga saaks rahuldatud paljude tarbijate vajadused. Sortimendi valikul on oluline jälgida hinna ja kvaliteedi suhet, toodete visuaalset väljanägemist, kui suurt kogust pakkuda, kui hästi tooted müüvad ning kasumlikkus. Seoses aina uute toodete turuletulekuga on oht, et tarbijate huvi vanemate toodete järele raugeb ja kaup jääb kauplusesse seisma, seetõttu on oluline tegeleda sortimendi juhtimisega. Sortimendi ja kaubavaliku kujundamisel on oluline osa kauba hinnal ja brändide valikul. Sortimendi juhtimise tuntuimaks meetodiks on ABC-analüüs. Kategooriajuhtimine annab võimaluse jagada kogemust, teha konkurentidega koostööd ja parendada vastavalt kliendi eelistustele, see on jätkuv protsess, pikaajalise strateegiaga, mida peab pidevalt uuendama. Kaupluse konkurentsieeliseks on tema asukoht, suurus, teenindus, võimed ja ressursid. Mida rohkem on konkurente, seda väiksemad on ettevõtte võimalused tõsta hinda ja teenida kasumit. Konkurentsieelise saavutamiseks peab ettevõte näitama, miks tema on teistest parem. Lõputöö empiirilises osas teostati lisamüüki võimaldavate kategooriate ABC-analüüs ja hinnavõrdlus konkurentidega. Saadud andmete põhjal teostati analüüs ning tehti järeldused ja ettepanekud. ABC-analüüsist tulenevalt kaardistati enam käivet andnud ja vähem käivet andnud kaubad ning jagati need A-, B- ja C-gruppidesse. Teostati hinnavõrdlus konkurentidega, mille tulemusena selgus, et konkurentsieelise saavutamiseks tuleb ettevõttel korrigeerida sortimenti ja hindu. Lõputöö uurimisobjektiks oli Hepa 1 tankla kaupluse sortiment. Lähtuvalt analüüsi tulemustest selgus, et Hepa 1 tanklakauplusel on konkurentsieelis küll väljapanekute näol olemas, kuid korrigeerida tuleks sortimendi sügavust ja toodete hindu. Sellest tulenevalt koostati ettevõttele konkreetsed ettepanekud strateegia ja taktika rakendamiseks erinevates kategooriates ning tehti ettepanekud kõikide kategooriate sortimendi korrigeerimiseks. Ettevõte peab konkurentsis püsimiseks sortimenti hooajaliselt analüüsima ning tegema vajalikke muudatusi. Selleks tuleb rakendada selget kategooria juhtimise mudelit ja ei tohi alahinnata konkurentide tegevust. Lõputöös sooritatud andmete analüüs aitas täita uurimustöö eesmärgi ja ülesanded said täidetud. Ettepanekud esitatakse Hepa 1 tanklakauplusele pärast lõputöö kaitsmist.Nimetus Piiratud juurdepääs Müügipersonali arendamine põlvkondade lõikes Tapa linna jaekaubandusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vaigurand, Teili; Kirikal, HeveLõputöö on koostatud teemal müügipersonali arendamine põlvkondade lõikes Tapa linna jaekaubandusettevõtetes. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Tapa linna jaekaubandusettevõtete müügipersonali arendamise võimalused lähtuvalt põlvkondlikest eripäradest. Lõputöö uurimuse käigus koostati teoreetilised lähtekohad, mis andsid ülevaate müügipersonali olemusest, eripäradest ja arendamisest ning koolitusest. Lisaks keskenduti põlvkondade jagunemisele, nende vahelistele erinevustele ning erinevatest põlvkondadest müügipersonali arendamisele. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna (survey) ning andmekogumismeetodiks oli kvantitatiivne. Andmekogumisvahendiks oli ankeetküsitlus, mis koosnes lihtsatest standardiseeritud küsimustest. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat. Andmeid töödeldi tabeltöötlusprogrammi Microsoft Excel abil. Statistiliste andmete analüüsimiseks kasutati aritmeetilise keskmise (m) näitajat ja standardhälvet (SD). Uuringu valimi moodustasid Tapa linna jaekaubandusettevõtete müügipersonal, kuhu kuulus kokku 74 töötajat ning kellest 63% tagastasid küsimustiku täidetult, seega lõplikuks valimiks kujunes 47 vastajat. Empiirilise uuringu käigus hinnati erinevatest põlvkondadest müügipersonali töötajate ametikohale vajalike teadmiste, oskuste ja kogemuse taset. Lisaks täiendkoolituste vajalikkust ning sobivamaid viise täiendkoolituste läbimiseks. Samuti hinnati uuringu käigus hetkelist koolitusvajadust ja sisekoolituste läbiviimist töökohal. Uuringu käigus selgitati välja erinevatest põlvkondadest pärinevad töötajate eelistused koolitus- ja arenguvõimalustele. Uuringu tulemustest selgus, et koolituste läbiviimise viisiks oli eelistatuim ettevõttesisene ning kõige rohkem hinnatakse koolitustelt saadavaid oskuseid ja teadmisi. Põlvkondadest lähtuvalt eelistavad nooremad koolitusi, mis on seotud kaubagruppide ja nende väljapanekute kujundamisega, Y-põlvkond koolitusi, mis aitavad turundusplaani koostada ning vanemad põlvkonnad hindavad kõrgelt meeskonnatöö koolitusi ning digivahendite kasutamist müügitöös. Uuringu tulemustele toetudes tehti järeldusi ning esitati ettepanekuid erinevate põlvkondadest müügipersonali töötajate koolitus- ja arenguvajadustele.Nimetus Piiratud juurdepääs Teeninduskvaliteedi hindamine ettevõttes Lucky Loore OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Must, Mari-Liis; Kirikal, HeveTeenindusettevõtted on järjest rohkem hakanud tähtsustama kliendirahulolu ja kõrget teeninduskvaliteedi pakkumist. Teeninduskvaliteet on näitaja, mis annab ettevõttele konkurentsieelise, kliendilojaalsuse ja suust suhu leviva turundustöö. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada klientide rahulolu Lucky Loore OÜ teeninduskvaliteediga, et vajadusel teha ettepanekud ettevõtte teeninduskvaliteedi parendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks selgitati teoreetilistele allikatele tuginedes välja erinevaid võimalusi teeninduskvaliteedi hindamiseks. Töös toodi välja erinevate autorite käsitlusi Grönroosi-Gumessoni mudelist, SERVQUAL mudelist, Mystery Shoppingust, NPS-ist ja CES-ist. Empiirilise uuringu läbiviimiseks koostati metoodika. Kasutusele võeti kaardistusuuring, millele läheneti deduktiivselt. Andmete analüüsimiseks kasutati tabeltöötlusprogrammi MS Excel ja saadud andmed esitati tulpdiagrammide ning tabelitena. Analüüsimise jaoks arvutati suhtarve, keskväärust ja standardhälvet ning valimiks oli mugavusvalim. Lucky Loore OÜ klientide hinnangud teeninduskvaliteedile kaardistati, kasutades selleks antud ettevõtte eripärasid arvestav SERVQUAL küsimustik. Uuringutulemustest selgus, et klientide jaoks on kõige olulisemad näitajad, mis hindavad teenindajate teenindusvalmidust ja usaldusväärsust. Kõige suurem oli klientide rahulolu teenindusettevõttes töötava personali kompetentsusega ja empaatiavõimega. Ettepanekutena toodi välja parendusmeetmeid, millega tõsta teeninduskvaliteeti teenindajate vastutulelikkuse ja positiivse teeninduskontakti loomise osas. Samuti toodi ettepanekuna välja, et lisada rohkem meeldejäävaid reklaame tänavapilti ja keskuse hoonesse ning muuta naisklientide jaoks interjööri õdusamaks. Lisaks pöörati tähelepanu väiksemamahuliste kampaaniate läbiviimise vajadusele. Sellisteks kampaaniateks oleksid erinevad jagamismängud ja loosimised sotsiaalmeedias, mis ei nõua suurt rahalist ressurssi, kuid millega kaasneks klientide tähelepanu ja turundustöö. Klientide hinnangud teeninduskvaliteedile said välja toodud, tagasisidest saadud tulemused analüüsitud ning ettepanekud teenindusettevõttele klienditeeninduse parendamiseks tehtud. Seega lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Varavastaste süütegude käsitlemine eesti kaubandusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kiir, Laura; Freienthal, HeliLõputöö teoreetilises raamistikus kirjeldati varguste vastaseid meetmeid ning mõju. Ühtlasi leiti vastused uurimisküsimustele. Vargused mõjutavad kaubandusettevõtteid väga palju, sest ettevõtted on sunnitud tugevdama turvameetmeid, tegelema tagajärgedega ning vajadusel uut töötajat leidma, mis on kulukas nii rahaliselt, kui ka ajaliselt. Vargus on levinuim süütegu. Enim varastatakse kauplustest. Kaubandusettevõtetes varastavad mitte ainult kliendid, vaid ka töötajad. Iga kord ei pöörduta politsei poole või ei avastatagi pettust kiiresti, mille tõttu võib eeldada, et vargusi on rohkem, kui registreeritud on. Vaatamata turvameetmetele ei saa kõiki vargusi ära hoida. Seadustes on ära reguleeritud, milline süütegu läheb väärteo või kuriteo alla. Ühtlasi, milliseid süütegude asjaolusid võetakse arvesse karistuse määramisel. Samuti on reguleeritud, millised õiguskaitsevahendid on tööandjal, kui töötaja on varastanud. Töötajaid panevad varastama liigne usaldus või rahalised probleemid jne. Mõnes ettevõttes jälgitakse varguste ennetamiseks töötajaid kaamerast, kontrollitakse ostutagastusi ja muud. Üldjuhul on selle tagajärjeks töötaja vallandamine, kuna siis on töötaja usalduse kaotanud. Töötajapoolne varguse tagajärg võib olla mitte rahaliselt kahjulik, vaid ka ajaliselt. Töötaja vallandamise korral, peab tööandja leidma uue töötaja, mis ajaliselt on kulukas. Suuremale osale vargustele saadakse jälile tänu anonüümsetele vihjetele. Klientidest pole selget gruppi, kes käivad varastamas, igaüks võib olla varas. Samuti on ka neil põhjuseks rahalised probleemid. Enim varastatakse selliseid tooteid, mida on lihtne ja kiire edasi müüa, näiteks kosmeetika, žiletid. Levinud turvameetmed on videovalve, turvaväravad ja turvaelemendid. Uurimismeetod on kvantitatiivne meetod, anonüümne, mille käigus uuriti erinevatelt kaubandusettevõttetelt nende meetmeid ja kokkupuuteid vargustega. Saadud tulemuste alusel analüüsis autor, mida kaubandusketid eelistavad ning kui palju nad võitlevad selle probleemiga ning kuidas. Uuringust selgus, et veidi alla poole vastajatest puutuvad kokku korduvate varastega. Ühtlasi selgus, et hinnasilte ei vahetata petturite poolt nii sageli. Vaid veidi üle kolmveerand vastajate kontrollivad sularaha igal korral. Töötajapoolse vargusega on kokkupuudutud vaid pooltes ettevõtetes. Vastajate kauplustest vaid veidi üle poolte kaasavad politsei vargustesse. Varguseteemalist väljaõpet hinnati madalalt, seega siinkohal peaksid tööandjad sellele rohkem tähelepanu pöörama. Iseteeninduskassasid töötajad ei usalda, pigem ollakse arvamusel, et need tekitavad vargusi juurde. Lõputöö ülesanded ning eesmärk on saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Evert, Kristi; Kirikal, HeveLõputööga „Iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses“ uuriti kaubandusettevõtte tarbijatelt iseteeninduskassade kasutamist. Jaekaubandusvaldkonnas on tehnoloogia areng kiire ning pidevalt luuakse uusi tehnoloogilisi võimalusi, mis aga toob omakorda kaasa muutused ettevõtetele, kui ka töötajatele ja klientidele, kes peavad pideva arenguga kaasas käima ning uut tehnoloogiat omaks võtma. See kõik nõuab arenguga kaasas käimist ja pidevalt uusi koolitusi ja ümber õppimist. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses, et leida võimalusi iseteeninduskassade ulatuslikumaks kasutamiseks. Teoreetilises osas on suur ülevaade erinevatest tehnoloogilistest lahendustest jaekaubanduses, mis lihtsustavad töötajate igapäevaseid tööülesannete täitmist ning tarbijatele pakuvad mugavamat ja kiiremat ostukogemust. Kuna rahvastik vananeb kiirelt, siis tehnoloogia aitab lahendada kaubanduses tekkinud tööjõu probleeme. Empiiriline uuring viidi läbi Jõgeva Majandusühistu Coop kaupluses ja selle uuringu sihtrühmaks olid kaubandusettevõtte kliendid, kes kasutasid iseteeninduskassasid. Lõputöö uuringuga uuriti inimeste iseteeninduskassade kasutamist Jõgeva Majandusühistu kaupluses, et leida võimalusi iseteeninduskassade ulatuslikumaks kasutamiseks. Läbiviidud uuringust selgus, et inimesed külastavad kauplust sageli, kuid iseteenindust kasutatakse vähe sealsete pidevate takistuste tõttu, millest võib järeldada, et kaupleja peaks hakkama läbi viima muudatusi ja tegema uuendusi, et püsida konkurentsis ja olla tarbijale meele järgi ning luua innovaatilisi lahendusi kaupluses. Lõputöös seatud eesmärgid ja ülesanded said kõik täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Martsepp, Mariliis; Kirikal, HevePüsiv, initsiatiivi näitav ja pühendunud inimressurss on igale organisatsioonile hindamatu väärtus. Kontekstis, kus töötajatel on võimalus igal ajahetkel uut tööd otsida ja leida, peaks väärtuslike töötajate hoidmine olema tööandja jaoks üks suuremaid tähelepanupunkte. Tööjõu ülemäärane liikuvus ja uute inimeste koolitamine on kulukas ning selle asemel, et pidevalt ressurssi uute töötajate kaasamisele kulutada, oleks otstarbekas koolitada organisatsiooni esma-, kesk- ja tipptaseme juhte, et saavutada töötajate seotus ning seeläbi paremad töötulemused ja -tingimused. Töömotivatsiooni ja töörahulolu teema on olnud populaarne uurimisobjekt läbi aastate ning on ka edaspidi, sest töötajate pühendumuse taha peitub suures osas just motivatsioon ja rahulolu. Pühendunud töötaja tähendab ettevõttele väärtuslikku töötajat, kes teeb tööd ettevõtte tegevusnäitajate parendamiseks. Uuemate väljaannete põhjal on töötaja motiveerimine aga väga väike osa paremate töötulemuste saavutamiseks. Mida suurem on töötaja seotuse tase, seda keerulisem on inimesel väliskeskkonna tegurite mõjul töömotivatsiooni kaotada. Teisisõnu, hoolimata ebasoodsatest asjaoludest nagu näiteks piiratud ressursid, seadmete rikked, ajaline surve, jääb tööga väga seotud töötaja endiselt motiveerituks. (Marciano, 2010, lk 40) Lõputöö aktuaalsus väljendub hiljutiste tööjõu-uuringute põhjal tehtavatest võimalikest järeldustest. 2019. aasta jaanuari lõpus ilmunud CV Keskuse ja Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et uutele tööpakkumistele on avatud 75 protsenti töötajatest. (Neljast eestlasest kolm..., 2019) Kolm neljandikku tööjõust on väga suur hulk inimesi, kes ei ole mingil põhjusel täielikult rahul oma töökohaga, kes on valmis parema pakkumise saamisel kohe tööd vahetama. Sellist olukorda kirjeldab töötajate vähene tööga seotuse tunne. Lõputöö eesmärk on välja selgitada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • välja selgitada teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes töötajate tööga seotuse tunnused ja seotuse saavutamise võimalused; • koostada metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; • kaardistada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes ning analüüsida saadud tulemusi; • tulemuste põhjal teha järeldusi ja esitada ettepanekud jaekaubandusettevõtte juhtkonnale parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö teoreetiline osa on jaotatud kolmeks suuremaks alapeatükiks, millest esimene keskendub seotuse defineerimisele, töötajate seotuse mõõtmisele, pühendumuseta töötajate määratlemisele ning seotuse mõjudele. Teine alapeatükk selgitab empiirilise uuringu metoodikat ja valimit ning kolmas annab ülevaate uuringu tulemustest jaekaubandusettevõttes. Analüüsi läbiviimiseks on kasutatud autori tõlgitud UWES-17 ning Gallup Q12 küsimustikke, mis baseeruvad seotuse komponendile: tarmukusele, pühendumusele, haaratusele ning tööressurssidele. Andmeid koguti ankeetküsimustiku abil. Peamised autorid, kelle raamatutele ja artiklitele töös viidatakse, on Bekker, Bridger, Dickson, Gleeson, Kahn, Leiter, Marciano, Nelson, Schaufeli, Smythe. Kõik autorid on välja andnud mitmeid publikatsioone tööga seotuse teemal, autoritelt võib leida laias laastus ühtivaid seisukohti kui ka teineteisest väga erinevaid lähenemisi.Nimetus Piiratud juurdepääs Mitmekanalilise kaubanduse areng ettevõttes Põldma Kaubanduse AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rääk, Kristel; Kirikal, HeveMitmekanaliga kaubandus on turundusstrateegia, mis pakub erinevaid valikuvõimalusi tarbijatele toodete ostmisel. Mitmekanalilise kaubanduse eesmärk on maksimeerida tulusid ja tagada kliendi lojaalsus, pakkudes valikut ja kasutusmugavust. Mitmekanaliline kaubandus on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Mitmekanalilises kaubanduses on oluline e-kaubandus, mis on vajalik traditsioonilise kaubanduse täiendamiseks. Mitmekanalilistel kauplejatel on suured eelised veebipõhiste kauplejate ees. Enne e-kaupluse avamist on olemas kindel kaubamärk. Tooteid saab reklaamida mitme müügikanali kaudu ning neid omavahel ühendada. Mitmekanalilisel jaemüüjal on tellimuste täitmise ja klienditeeninduse juhtimiseks olemas turustus- ja äriprotsessid. Jaemüügis on oluline kasutada mitut kanalit, et muuta tooted tarbijatele kättesaadavaks rohkem kui ühes müügikanalis. Uuringu objektiks oli ettevõte Põldma Kaubanduse AS. Empiiriline uuring viidi läbi kvantitatiivse uuringuna. Kasutati deduktiivset ehk üldiselt üksikule lähenemisviisi. Andmekogumismeetodiks oli dokumendivaatlus ja andmeanalüüsimeetodiks statistiline analüüs. Valimi moodustasid müügiaruanded. Lõputöö uuringu raames kaardistati ettevõtte Põldma Kaubanduse AS müügitulemused ajavahemikul 2012-2018, milleks olid netokäive ja klientide arv. Nende põhjal arvutas töö autor välja ostukorvi suuruse ja võrdles seda traditsioonilise ja e-kanali osas vaadeldavate aastate lõikes. Lisaks vaadeldi töös kahe kaubagrupi, T-särkide ja teksapükste müügi arengutrende müügitulemuste alusel ettevõttes tervikuna ja kahes müügikanalis eraldi. Uuringutulemustest selgus, et mitmekanalilise kaubanduse arendamisega pole ettevõttes Põldma Kaubanduse AS piisavalt tegeletud, kas teadmatusest, nõudluse või ressursi puudumise tõttu. Teoreetilistele lähtekohtadele ja uuringutulemustele tuginedes peaks ettevõte keskenduma traditsioonilise ja e-kaubanduse kui mitmekanalilise ühenduse loomisele, arendamaks mõlemat kauplemisvormi üheaegselt pakkudes vastastikku turunduslikku tuge. Teoreetilistele lähtekohtadele ja uuringutulemustele tuginedes tegi töö autor veel teisigi järeldusi ja ettepanekuid ettevõttele Põldma Kaubanduse AS mitmekanalilise kaubanduse arendamiseks. Lõputöö ülesanded said täidetud ning töö eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Velomarket OÜ varude juhtimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Luht, Reimo; Noorväli, HelleVarud on ettevõttele olulise tähtsusega. Tänu varude olemasolule on võimalik hoiduda ebameeldivate ja ootamatute asjaolude eest ning võimalus saavutada paremat klienditeenindust. Varude tüüpe on mitmeid, mida ettevõtetel on võimalik müüa, kasutada või vahendada. Kõiki tüüpe varusid tuleb analüüsida, kasutades erinevaid meetodeid ja lähenemisviise. Varud moodustavad ettevõtte käibevarast suure osa, selleks, et seda kasutada võimalikult efektiivselt, tuleb esmalt mõista, milleks on varude juhtimine vajalik, ning seejärel selgeks teha, kuidas see täpsemalt toimib. Efektiivne varude juhtimine eeldab pidevaid analüüse. Velomarket OÜ äri on hooajaline ning hooajaga soovitakse saavutada võimalikult kõrge klientide rahulolu, pakkudes neile soovitavaid tooteid õigel ajal õiglase hinnaga. Selleks, et ettevõte suudaks rahuldada suurema osa klientide vajadusi, peab ta omama piisavalt suurt kogust varusid, kuid samas vältima sellega kaasnevaid kulusid. Analüüsist selgus, et võrreldes 2019. aastat 2018. aastaga, kasvas Velomarket OÜ varude maht 48,3% ning müügitulu vaid 11,2%. Põhjusteks, miks näitajaid nii käitusid, võib tuua lattu seisma jäänud eelmise aasta kaubad ning seda, et lisaks telliti juurde palju uue aasta mudelid. Samal põhjusel langes ka 2019. aasta varude käibekordaja 25,1% võrreldes 2018. aastaga. Varud koosnesid möödunud hooaja jalgrattamudelistest ja uue hooaja mudelitest. Selleks, et sellist olukorda vältida ja mitte kaotada müügitulus, oleks esmalt mõistlik kaupluses müüa maha möödunud aasta tooted ning alles siis liigutada kogu müügifookus uue hooaja toodetele. Seni, kuni suurem osa eelmise hooaja mudelitest pole müüdud, oleks mõistlik uue hooaja tooteid müüa e-kaupluses selleks, et mitte hoida kinni lao- ja müügisaali ruumi. Analüüsist selgus ka, et varude inventuuri tehakse üsna algeliselt. Autori arvates tuleks protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks kasutusele võtta kaasaskantavad triipkoodilugejad ning pärast koodide sisseskännimist saaks tulemused otse laoprogrammi sisestada ning kogu inventuur oleks tehtud. Ettevõttes läbi viidud kahe põhilise brändi ABC analüüsi tulemusel selgusid tooted, millele tuleks oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ja millele mitte. Uue hooaja tellimust koostades tuleks järgida A-rühma ja B-rühma tooteid ja teha tellimus vastavalt sellele. Oluline fakt, mida tuleks järgida, on see, et ettevõte on olnud pidevas kasvus ja nõudlus toodete vastu kasvab iga aasta. C-rühma tooted tuleks tuua rohkem esile selleks, et need 38 saaks müüdud, vastasel korral hoiavad need väärtuslikku lao- ja müügisaaliruumi kinni, mida saaks kasumlikumate toodete puhul ära kasutada. Sellist tüüpi äri puhul, mis tegutseb vaid hooajaliselt, pole võimalik rakendada optimaalse tellimiskoguse valemit EOQ. Ettevõtted, mis tegutsevad vaid hooajaliselt ja on väga sõltuvad ilmast, peavad olemas valmis pakkuma tooteid võimalikult kiirelt tarbijatele, vastasel juhul kaotatakse klient konkurendile. Arvutustulemused näitasid ära võimalikult optimaalsed tulemused laopinna ja madalate kulude kasutuses, kuid sellist tüüpi ettevõtte puhul tuleb see pigem kahjuks kui kasuks. Kuna hooajaväliselt keskendutakse rohkem e-kaupluse müügile, siis võiks lisaks uurida e-kaupluses populaarsemate toodete ja varude suhet. Välja tuleks selgitada, kas e- kaupluse ja füüsilise kaupluse klientide soovid on sarnased ning kas laos olevad tooted vastavad e-kaupluse nõudlusele. Võrreldes müügikäibe puhasrentaabluse trende varude käibekordajatega selgus, et kordaja muutumine polnud uuritavatel aastatel otseses seoses kasumlikkuse kasvuga, kuid ettevõtte kasumlikkuse tagamiseks tuleks hoida varude suurus ja maksumus siiski optimaalsel tasemel ning jälgida varude käibekiiruse edaspidist mõju kasumi teenimisele. Autori arvates on lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tervisetoodete kategooria arendamine Solarise Toidumaailmas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tulits, Geili; Maasik, LiinaLõputöö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses peatükis käsitleti kategooria juhtimist ja selle analüüsimise võimalusi. Teises peatükis on kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, püstitatud eesmärke ja eesmärgi saavutamiseks seatud ülesandeid ning koostati ettevõtte lühitutvustus. Kolmandas peatükis on koostati uurimistulemuste analüüs, mille käigus viidi läbi kategooria ja konkurentsi analüüs. Lähtudes analüüsi tulemustest tehti järeldused, millest kujunesid välja ettepanekud, kuidas parendada vee kategooria müüki ABC Supermarketsi Solarise Toidumaailma kaupluses. Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja ABC Supermarketsi Solarise kaupluse tervisetoodete kategooria konkurentsieelis ettevõtte kategooria strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Analüüsi käigus selgunud tulemustest tehti järeldused ning seejärel ettepanekud, kuidas tervisetoodete kategooria müüki ABC Supermarketsi Solarise Toidumaailmas parendada ning eesmärke saavutada. Lähtudes teooriast saab öelda, Solarise toidumaailmas vajab tervisetoodete kategooria senisest rohkem tähelepanu. Tooted vajaksid põhjalikku analüüsi ning seejärel kas sortimendist väljaarvamist, välja vahetamist või uut asukohta. Kuna tervisetoodete müük areneb kõikides kauplustes, kaasaarvatud Solarise otsestel konkurentidel, siis peaks kategooria juht tegelema kategooriaga nii kiiresti kui võimalik, sealjuures arvestades ka tarbijate soove ning trende, kuhu tervisetoodete kategooria on liikumas.Nimetus Piiratud juurdepääs Turunduse ja müügiedenduse võimalused läänemaa Circle K kütuse jaeketis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Järv, Anne; Vahtramäe, EvaEmpiiriline uuring viidi läbi välja selgitamaks Läänemaa kütusekettide tarbijate seas turunduse- ja müügiedendamise võimalusi Läänemaa Circle K teenindusjaamas. Konkurents kütuse jaeketis on väga tihe, mis paneb erinevaid kütuse jaekette võitlema iga kliendi eest. Oluline on eristuda konkurendist, kuna kütusehind on kõigil sarnane. Iga ettevõte võitleb iga kliendi eest, sest tarbijal on palju erinevaid ostuvõimalusi, kuna turg on pakkujatest küllastunud. Klientide ootuste täitmiseks on oluline tunda nii tarbijate tarbimise- ka ostmisetrende, mis ajaga aina muutuvad. Ettevõte peab üllatama tarbijaid uute toodete, teenuste ja mugavamate lahendustega. Oluline on pakkuda kliendile lisaväärtust, võita kliendi usaldus ning pakkuda ostuprotsessis positiivset emotsiooni, mis viib kliendi korduvostuni ja temast saab püsiklient. Teistest eristumiseks ja äriedu saavutamiseks kütuse jaeketis on oluline kasutada õigeid turunduskanaleid ja müügiedenduse meetmeid. Suur osa turundusest on liikunud interneti avarustesse ning turundajatel on vaja muutustega kohaneda, arvestades ka põlvkonna erisusi. Oluline on võita tarbija tähelepanu, kuid seda on aina raskem teha, kuna kanalite rohkus suure infomüra taustal on tekitanud olukorra, kus tarbijal on raske eristada oluline olulisemast. Tarbijatel on tekkinud reklaamipimedus, mis omakorda raskendab tähelepanu võitmist. Ettevõttel tuleb olla aktiivne erinevates sotsiaalmeedia kanalites ning olla alati nähtav ning kättesaadav. Empiiriline uuring viidi läbi kvantitatiivselt, kaardistades Läänemaa kütuseketi tarbijate ootusi, ostuharjumusi ja hinnanguid. Uuringust selgus, et Läänemaa tarbija hindab eelkõige mugavust. Teenindusjaama asukoht on valiku tegemisel tema jaoks kõige määravam, seega kütuseketi eeliseks on omada võimalikult lai võrgustik ja suur kaetus üle Eesti ning kütusetankla asukoht peab jääma tarbija teele ning peab olema tagatud mugav ligipääs ning parkimisvõimalus. Samuti oluline roll on ka hinnasoodustuse kampaaniatel ning toodete sortimendi mitmekesisusel. Oodatakse suuremaid sooduspakkumisi ning eriti just kütusele. Läänemaa tarbijad peavad oluliseks kütusetanklate korrashoidu ja puhtust, samuti on tähtsaks kvaliteet nii toodetes, teenustes kui ka klienditeeninduses. Samas ei pea enamus kliente oluliseks kaubamärki ja tarbijamänge, mis oli oluline vaid noorematele vastajatele, millest saab järeldada, et peab olema planeeritud kampaaniate sihitus. Läänemaa Circle K teenindusjaama külastab enim 31–50-aastased kliendid. Peamiseks soovituseks Circle K Läänemaa piirkonna müügijaama edendamiseks on korraldada lokaalseid sortimendi- ja sooduspakkumisi, mis on kohandatud vastavalt kohalike tarbijate eelistustele ja vajadustele; korraldada rohkem enim oodatuid hinnasoodustuskampaaniad kütusele või kombineeritud kampaaniad, kus ostes ühe toote, saab teise soodsamalt või tasuta; sihtida reklaami regiooniti ning reklaamida tooteid ja teenuseid ka Facebook´is kohalikus Haapsalu & Läänemaa grupis, kus on esindatud 85,5% Läänemaa elanikkonnast; suurendada teenindusjaamas välireklaami atraktiivsust; lisada sortimenti rohkem värskeid puu- ja juurvilju ning ka pakendamata toite; pakkuda võimalust täita klaasipesuvedelikku tankurist ja korraldada soovituskampaaniad ettevõtte usalduse ja teadlikkuse tõstmiseks. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning analüüsiti kütuseketi Circle K turundustegevuse ja müügiedendamise võimalusi. Empiirilise uuringu tulemused, järeldused ja soovitused edastatakse 2020. aasta juunis Circle K Eesti AS jaemüügi Läänemaa piirkonnajuhile.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverites(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Arula, Merike; Kirikal, HeveLõputöö teemaks oli töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverite töötajate seas. Uuringu teema on aktuaalne, kuna tööga seotusele on pööratud aasta-aastalt rohkem tähelepanud, on see püsinud aastaid samal tasemel. Lõputöö uuringu eesmärgiks oli välja selgitada töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse seosed Lõuna-Eesti Selverite töötajate seas ja leidmaks võimalusi töötaja tööga seotuse ja organisatsioonilise õigluse suurendamiseks. Töö esimeses peatükis käsitletakse töötaja seotuse ja organisatsioonilise õigluse teoreetilisi lähtekohti. Teoorias lähtuti Willam Kahni töötaja tööga seotuse teooriast, mis tugines kolmele psühholoogilisele tingimusele: pühendumine, süvenemine ja tarmukus. Seda kinnitasid ka akadeemikud Schaufeli ja Bakker. Organisatsioonilise õigluse teoorias lähtuti, Cropanzano ja Greenberg teooriast, mis keskendus, kahele peamisele teooriale jaotav ja protseduuriline õiglus. Uuring viidi läbi kaardistusuuringuna, kasutati kvantitatiivset meetodit. Andmete kogumiseks kasutati ankeetküsitlust. Ankeetküsitluse läbiviimiseks koostati struktureeritud küsimustik, millega selgitati välja töötaja tööga seotus ja organisatsioonilise õigluse tajumine. Lisaks koguti andmeis vastaja vanuse, soo, ametikoha kohta. Oli ka kaks avatud küsimust, kus töötajad said arvamust avaldada. Seal sai ära märkida, millisel määral nad soovivad osaleda organisatsiooni töös ja kui peaksid organisatsioonist lahkuma, siis millistel põhjustel. Andmeis analüüsiti kirjeldava statistikaga. Uuringu valimi moodustasid Lõuna-Eesti Selverite töötajad. Uuringust selgus, et naised on tööga rohkem seotud kui mehed. Naised on meestest rohkem töösse süvenenumad, tarmukamad ja rohkem pühendunud. Tööga seotult tundsid enim 50-59-astased ja 40-49-aastsed töötajad. Ametikohtade lõikes tundsid end tööga seotult teenindusjuhid ja kategooriajuhid. Teenindajad seevastu ei tundnud end tööga seotult. Protseduurilist õiglust tajusid mehed rohkem, kui naised samas jaotavat õiglust tajutakse naiste poolt rohkem, kui meeste poolt. Ametikohtade lõikes tajusid nii protseduurilist kui jaotavad õiglust enim teenindajad ja teenindusjuhid. 43 Korrelatsiooni analüüsist selgus, et tööga seotusel ja organisatsioonilise õigluse vahel on positiivne seos. Töötajad, kes tajuvad protseduurilist õiglust rohkem, on töösse süvenenumad ja need, kes tajuvad jaotavad õiglust enam on tarmukamad ja pühendunumad. Uuringu tulemusi võib lugeda headeks. Töötajad teevad tööd südamega ja on huvitatud ettevõtte eesmärkidest, samas tajuvad töötajad, et organisatsioon suhtub töötajatesse lugupidavalt ja arvestab töötajate õigustega. Samas soovivad töötajad osaleda rohkem organisatsiooni töös ja töötajatel oleks rohkem võimalust töökorraldustes kaasarääkida. Suurendades organisatsioonilise õigluse tajumist suureneb ka töötaja tööga seotus. Kui töötajad tunnevad, et neid koheldakse õiglaselt, siis panustavad nad ka rohkem töösse. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud.