Sirvides Autor "Hamburg, Anti" järgi
Näitamisel1 - 20 58-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Akende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiAkende loomine tsoonile ja simulatsiooni tegemineNimetus Piiratud juurdepääs Arhitektuurse mudeli alusel energiatõhususe modelleerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kalja, Kätlin Kristin; Hamburg, AntiLõputöö peamiseks eesmärgiks on teada saada arhitektide valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Üha enam kasutatakse ehitussektoris BIM modelleerimist, eesmärgiga kogu protsessi kiirendamine ja efektiivistamine ning sellega seoses sooviti teada, milliste puudustega puutuvad energiatõhususe spetsialistid kokku ning kas arhitektid on valmis tegema koostööd. Riigi Kinnisvara AS juhend „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2017. Osa 16 – BIM“ on öeldud, et energiaanalüüsi aluseks on arhitektuurne mudel, kust peab pärinema kogu informatsioon ning seal ei tohi esineda ebakõlasid [3]. Eelnevalt toodud juhendmaterjalis on toodud, et lisaks antud juhendile tuleks lähtuda ka COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhendist [3]. COBIM 2012 mudelprojekteerimise üldjuhend 2012 näeb samuti ette, et lähtuda tuleks arhitektuursest mudelist [5]. Juhendis on toodud, et energia-analüüsidele esitatavad nõuded on toodud üpris üheselt mõistetavad, kuid sellegipoolest on arhitektide poolt kasutatud modelleerimistarkvarades olnud tõsiseid puudujääke [5]. Eelnevad juhendid ei anna täpseid lahendusi BIM mudeli koostamisel, et energiatõhususe spetsialistid saaksid neid oma töös kasutada. Mudelite kvaliteedi tõstmiseks tuleks luua täiendavad juhendid, mis käsitleks täpsemalt energiaanalüüsideks kasutava BIM mudelile esitatavaid lahendusi. Töö esimene osa keskendub arhitektide valmisolekule teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega. Selleks koostati küsimustik, mis sisaldas endas 14 küsimust. Küsimustik edastati Eesti Arhitektide Liidule ning vastuseid tuli kokku 28. Küsimustiku analüüsi põhjal jõuti järeldusele, et arhitektidel on olemas valmisolek koostööks. Uuringus selgus, et 26-l arhitektil on eelnevalt tulnud teha koostööd energiatõhususe spetsialistiga ning sellest tulenevalt uuriti, kas arhitektid soovivad koostöös midagi energiatõhususe spetsialistidega muuta. Eelkõige sooviti, et koostöö algaks juba eskiisi faasis ning sellele järgnes soov, et energiatõhususe spetsialist oskaks mudelit ka iseseisvalt lugeda. Kuna RKAS-i poolt loodud juhendmaterjalides ei ole täpselt toodud, mida peab sisaldama energia-analüüside teostamiseks kasutatav mudel, siis tuleks anda energiatõhususe spetsialistidel selle kohane teave arhitektidele. Sellega seoses tekkis lõputöö autoril KOKKUVÕTE 50 küsimus, kas arhitekt peaks koostama mudeli sellises kvaliteedi astmes, et energiatõhususe spetsialist saaks seda koheselt kasutada või peaks teatud osa tegema energiatõhususe spetsialist. Töö teises osas viiakse läbi arhitektuurse mudeli importimine tarkvarasse IDA ICE, et teada saada milliseid puudusi tekib IFC sissetoomisel energiasimulatsiooni programmi. Esialgu saadakse arhitektilt IFC, mille sissetoomisel IDA ICE tarkvarasse ilmneb palju puudusi ning avatäited ei tule üle. Probleemist antakse arhitektile teada ning koostöös eksporditakse läbi ArchiCad translaatorite uus IFC, mis avaneb IDA ICE keskkonnas. Saadud IFC on tunduvalt parema kvaliteediga ning sisaldab endas energiatõhususe spetsialistile juba rohkem vajalikke parameetreid. Siiski esineb mudelis veel puudulikke elemente, mis vajaksid ülevaatamist ning vajalike lahenduste loomist. Sellest lähtuvalt tuleks välja töötada eraldi Eesti sisene translaator IFC eksportimiseks, mis on mõeldud energia-analüüside teostamiseks. Selle loomiseks tuleks eelnevalt koostada vähemalt üks pilootprojekt, kuhu oleks kaasatud nii arhitekt, energiatõhususe spetsialist, RKAS, andmetöötlus spetsialist ja õppeasutus. Kokkuvõttes on arhitektide poolt olemas valmisolek teha koostööd energiatõhususe spetsialistidega, kuid see eeldab pidevat omavahelist suhtlust juba eskiisi faasist alates ning täpseid ootusi energiasimulatsioonide läbiviimiseks vastavates tarkvarades. Lisaks ei pruugi mudel ka seejärel probleemideta käivituda ning eeldab energiatõhususe spetsialisti poolt omapoolset mudeli parandust.Nimetus Avatud juurdepääs Arvestuse alused ja kokkuvõte simulatsioonist(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Hamburg, AntiArvestuse alused ja kokkuvõte simulatsioonistNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Büroo ja kortermaja „Laev“ energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-22) Lind, Helena; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida milline on Eestis ainulaadne klaasfassaadiga B-energiaklassi (ETA) kuuluva büroo- ja eluhoone „LAEV― tarbimispõhine energiakasutus ja mis on hoone kaalutud energiaerikasutusmärgis (KEK) ning vajadusel teha ettepanekuid energiatõhususe tõstmiseks. Töö teoreetilises osas anti ülevaade hoonet teenindavatest tehnosüsteemidest – küte, jahutus, ventilatsioon, vee- ja elektrivarustus. Tehnosüsteemide põhjalik tundmine oli oluline eeldus Weblogi arvestite väljavõtete korrastamisel, töötlemisel ning analüüsi läbiviimiseks. Töös kasutatud lähteandmeteks olid ehitisregistrisse üles laetud kasutusloa ehitusdokumendid, Weblog arvestite väljavõtted, maagaasi arved ja arveldatud elektrienergia väljavõte kuude kaupa aastatel 2019 ja 2020. Kaalutud energiaerikasutuse (KEK) analüüsist selgus, et kõige enam tarbitakse energiat ruumide kütteks (54,7 kWh/m2a). Ruumide küte moodustab ligikaudu 57% kogu hoone energiatarbest. Kõige drastilisem erinevus ETA ja KEK võrdlusel esines maagaasi tarnel. ETA näeb ette, et aastane maagaasi tarbimine tippude katteks on suurusjärgus 4,2 MWh/a, kuid tegelike tarbimisandmete kohaselt kulub maagaasi 244,3 MWh/a. Antud teema vajaks põhjalikumat uurimist. Peamine põhjus, miks küttekulud uutes ja renoveeritud hoonetes ei realiseeru on kõrgem siseõhu ja ventilatsiooni sissepuhke õhu temperatuuri seadeväärtus kui standardkasutus seda ette näeb (+21 ºC). 1ºC seadeväärtuse küttetemperatuuri tõusu tähendab ligikaudu 5% kõrgemat kütteenergiakulu. Lisaks võib kütteenergiakulu tarvet suurendada elanike poolne sisekliima reguleerimine. Elamuosal on võimalik seadistada juhtimisdispleist maksimaalset ruumide kütte temperatuuri „setpoint― +30 ºC. Maksimaalne saavutatav temperatuur korteri 29 näitel 2020.a novembrist-jaanuarini keskeltläbi +24 ºC. Mida vähem hoone kasutajad saavad sekkuvad sisekliima mõjutamisse, seda energiatõhusamad ja optimaalsemad on süsteemid. Lõputöö raames arvutatud büroo-osa kaalutud energiaerikasutus (KEK) on 179 kWh/(m²a), mis vastab C energiaklassile ning elamuosal 147 kWh/(m²a), mis vastab samuti C energiaklassile. Hoone summaarne energiaerikasutus kuulub samuti C energiaklassi. Hoone arvutuslik energiatõhususklass B (113 kWh/m2a) ei realiseerunud, kuid arvestades asjaolu, et tegemist on 9-korruselise maast-laeni klaasfassaadiga büroo- ja eluhoonega, millele pole juurde liidetud taastuvenergiaallikat päikesepaneelide näol, võib antud tulemusega igati rahule jääda. On aktsepteeritav, et arvutuslik ja tegelik energiatarbimine hoones erinevad ühe klassi võrra. ETA kirjeldab projekteerimise faasis arvutuslikult leitud standardkasutustingimustele vastavat energiakasutust. Seevastu KEK kirjeldab juba rajatud hoone tegelikule tarbimisele vastavat energiakasutust. Sisuliselt on B energiaklass prognoos ning tegelik tarbimine ei ole tihti vastavuses standardtingimustega. Hoonete arvutusliku energiatõhusarvu mitterealiseerumine on küllaltki tavapärane ning väga aktuaalne teema. 2016. a läbi viidud uuringu kohaselt neljast vaadeldavast büroohoonest kolmel erines ETA energiaklass KEK energiaklassist vähemalt kahe klassi võrra. Äri- ja eluhoone „Laev― korterühistu juhatuse ootus oli välja selgitada, mis põhjustab suurt üldelektri tarbimist hoones. Käesoleva andmesisendi põhjal ei ole kahjuks võimalik anda sellele küsimusele konkreetseid vastuseid ja pakkuda välja lahendusi. Üldelektri tarbimise analüüsist selgus, et suurimateks üldelektri tarbijateks on fassaadi valgustus ja serveriruumid. Fassaadi valgustuse puhul võiks üle vaadata selle töösolemise aegprogramm, kuna fassaadi valgustus põleb ka päevasel ajal, mil see ei kanna eesmärki. Lisaks on hoone välialadele projekteeritud kokku umbes 163 m2 ulatuses välipõrandkütet, millest 50 m2 suuruse ala moodustab hoone kahe sissepääsu vaheline pind ja mille tööshoidmine kojamehe olemasolul ei pruugi olla vajalik. Samuti kontrollida, et välipõrandkütte temperatuuriprogramm ei oleks seadistatud liialt kõrgeks. Kuigi energiatõhusus keskendub täna veel hoone sisekliima energiaallikate tõhustamisele ja kütteenergiakadude minimeerimisele tõhusate tehnosüsteemide ja ehitusmaterjalidega kaudu, hakkab järk-järgult „Tarkade majade― ehitamisega muutuma üha aktuaalsemaks süsteemide soetamise ja ülalpidamisega kaasnevad kulutused, kus oma roll on ka pideval suuremahulise informatsiooni logimisel, selleks vajalike süsteemide ja serverite väljaehitamine, tööshoidmine ja haldamine. Weblog arvestite andmete korrastamise ja töötlemise põhjal võib öelda, et kriitiliselt tuleks üle vaadata arvestid ja nende poolt logitavad andmed ning luua süstematiseeritud arvestibaas. Kokkuvõtvalt, elektri energiakulu peaks olema kommunaaltarbijate kaupa eraldi mõõdetud. Süsteemist eemaldada arvestid, mille tarbimine on aastate lõikes 0 ja liita energia kasutusotstarvete kaupa arvestid, mille puhul ei kanna energiakulu üksikult vaatlemine olulist eesmärki (nt. koristajaruum, trepialused jms). Kõik need elektritarbijad, mida ETA arvutuses ei käsitleta, kuid mille hoone kasutajad kinni maksvad peaksid olema eraldi arvestitega mõõdetavad (nt. välivalgustus, liftid, väliküte, serveriruumid). Tegelik andmete kättesaadavus jääb oluliselt alla sellele, milline on hoone automaatikasüsteemide informatsiooni edastamise võimekus täna. Detailne analüüs kõrgete üldelektrikulude väljaselgitamiseks jääb täna saadud infosisendi põhjal liialt üldiseks. Antud lõputöö on aluseks võimalikele edasiarendustele hoone energiatõhususe edendamise valdkonnas. Samuti võiks töö olla sisendiks kinnisvara korrashoiu eriala üliõpilastele uurimaks „Tarkade majade― tänast haldus- ja hooldusvõimekust Eestis.Nimetus Piiratud juurdepääs Energiakulude ja sisekliima muutuste kirjeldamine ning kulutõhususe arvutamine hoone A- energiaklassi rekonstrueerimisel kasutades välistarindite soojustamisel tehaseelemente(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Mändmets, Kristjan; Lifländer, Alo; Hamburg, AntiAkadeemia tee kortermajade sisekliima uuringud viitasid selgele vajadusele tegeleda nendes majades ulatuslike rekonstrueerimistöödega. Uuringutes oli selgelt eristatav suur CO2 kontsentratsioon, mis viitab puudulikule õhuvahetusele korterites. Läbi temperatuuri indeksite arvutuste oli enamikes korterites selged hallituse ohud, mis viitab soojuslikult kehvadele piirdetarinditele ja avatäidetele. Oli ka kortereid, kus päikese poolt põhjustatud vabasoojused tekitasid ruumis kiire temperatuuri tõusu, kohati lausa +4 ℃ vähem kui ühe tunniga. Hoonete kaalutud energiakasutuse arvutustes oli näha, et hoonete keskmised tarbimised sooja vee ja elektri osas olid madalamad kui energiamärgise arvutamise metoodikas kirjeldatud standardväärtused. Kui arvutustes kasutada reaalseid tarbimisväärtusi, saavutaksid need hooned ka parema energiatõhususe klassi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul on võimalik enne rekonstrueerimise alustamist aastaid tarbimist täpselt mõõta, et saada aimu võimalikust reaalsest energiamärgisest pärast rekonstrueerimistööde lõppu. Uute hoonete ehitamisel on seda infot võimalik saada alles mõni aasta peale hoone eesmärgipärast kasutamist. Hoone dünaamiliste soojuslevi arvutuste tulemusi võrreldes oli selgelt näha väga suur mõju hoone korteripõhisel ventilatsioonisüsteemil ja infiltratsiooni koguse vähendamisel. Klassikaliste välistarindite soojapidavamaks muutmisele lisaks on mõistlik senisest enam pöörata tähelepanu nendele aspektidele, kuna seetõttu on võimalik hooneid veel palju energiasäästlikumaks rekonstrueerida. Märkimisväärne soojuskadude erinevus on ka akende soojapidavuse tõstmisel. Oluline on vähendada 1. korruse soojuslevi keldrikorrusele. Seni standardsele lahendusele keldri lae soojustamisele on mõistlik kaaluda alternatiivina keldri põranda soojustamist. Keldri põranda soojustamine on üllatavalt suure mõjuga hoone netokütteenergia vajaduse vähenemisele, investeering vana põranda eemaldamisele ja uue põranda soojustamisele on tasuv üsna kiiresti võrreldes hoone kasutuseaga. Keldri põranda soojustamine, võrreldes keldri lae soojustamisega jätab ka suurema ruumi kõrguse, mis on elanikele mugavam. Päikesepaneelide paigaldamisel katusele on paneelide tootlikkusel oluline paneelide paigaldussuund ja kaldenurk. Kui paigaldada hoone katusele ventilatsiooniseadmed, väheneb märgatavalt paneelide paigaldamiseks olev katusepind ning ka saadav taastuvenergia hulk. Samas tõstetakse katuseseadmete puhul märgatavalt katust, mistõttu on võimalik fassaadile rohkem päikesepaneele paigaldada. Tuleb siiski silmas pidada, et fassaadile paigaldatavad päikesepaneelid on oluliselt madalama tootlikkusega, kui katusele paigaldatud paneelid, mis kohati on põhjustatud 69 paigaldussuunast, aga ka ülekuumenemisest. Hoone ümber olev kõrghaljastus võib väga palju mõjutada fassaadidele paigaldatud päikesepaneelide tootlikkust, kuna puudest tekkivad varjud takistavad päikesekiirguse jõudmist paneelile. Oleks vajalik läbi mõelda ja uurida maastiku arhitektidel, kas samaväärse CO2 koguse sidumiseks on võimalik kasutada madalama kõrgusega haljastust, mis asendaksid kõrgeid lehtpuid, mistõttu oleks võimalik fassaadidelt rohkem päikeseenergiat koguda. Autorid võrdlesid dünaamilise soojuslevi arvutustes käsitletud renoveerimispakette kohapealse rekonstrueerimisega ja selgitasid välja renoveerimispakettide kuluefektiivsuse. Arvutus näitas, et arvestades 30% ja 50% toetusi Kredexist, on rekonstrueerimine eeltoodetud elementidega kuluefektiivsem. Kohapealse rekonstrueerimise maksumus oli vahemikus 555–590 eurot köetava pinna ruutmeetri kohta, samal ajal kui eeltoodetud elementidega jäi maksumus 420–450 eurot köetava pinna ruutmeetri kohta, sõltuvalt kombinatsioonist. Autorite poolt analüüsitud variantidest osutus kuluefektiivseimaks variant 3.1, mis on korteripõhiste rootorsoojusvahetiga ventilatsioonisüsteemi ja keldri põranda lisa soojustamisega versioon. Vajalik on teostada edasiseid uuringuid seoses korteripõhiste ventilatsiooni süsteemide hoolduse maksusmuse väljaselgitamiseks, et saada terviklikum ülevaade hoone elukaare kuludest. Energiakulude analüüs kokkuvõtvalt näitab, kuidas erinevad rekonstrueerimis- ja energiakasutuse stsenaariumid mõjutavad korterelamu energiakulu ja-efektiivsust. See tõstab esile, kui oluline on hoolikas planeerimine ja kaasaegsete energiasäästutehnoloogiate, nagu taastuvenergia ja kütte- ning ventilatsioonisüsteemide optimeerimine, kasutamine hoonete renoveerimisel. Iga käsitletud rekonstrueerimisversioon toob kaasa märkimisväärse energia- ja kulude kokkuhoiu, parandades samal ajal hoone energiatõhusust ja kasutajate elukvaliteeti. Lõputöö tulemused kinnitavad, et olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja uute energiatõhusate lahenduste väljatöötamine ning rakendamine on olulised keskkonnasäästlikkuse ja inimeste elukvaliteedi parandamise seisukohalt. Akadeemia tee kõnealuste kortermajade valmides võiks kaaluda jätku-uuringut, milles hinnatakse rekonstrueerimistööde mõju hoonete sisekliimale ja energiatõhususele, tagamaks tõusvas trendis areng kulutõhusale ja elanikele lisandväärtust pakkuvale eluruumide õnnelikule tulevikule.Nimetus Avatud juurdepääs Energiamärgise lisa 1 täitmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergiamärgise lisa 1 täitmineNimetus Avatud juurdepääs Energiatõhusa eramu projekteerimine keeruka geoloogiaga pinnasele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Laar, Andres; Hamburg, AntiKäesoleva lõputöö raames projekteeriti Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale Kinguvahtra kinnistule energiatõhus väikeelamu kasuliku elamispinnaga 204 m2. Elamu projekteerimisel arvestati tellija sooviga, et elamu välisilme peab olema inspireeritud Saksa fachwerk stiilist. Saavutamaks eelmainitud stiili projekteeriti elamu kagu ja edela suunale ehitatavad välisseinad liimpuidust karkassina milles avade „täidisena“ kasutatakse krohviga kaetud soojustatud bauroc müüritist ja klaasi. Elamu kirde ja loode suunal välja ehitatavad seinad on valdavas osas krohviga kaetud soojustatud bauroc ECOTERM+ 375 plokkidest. Elamule projekteeriti fachwerk stiilile omane 30° kaldega laiade eenduvate räästastega katus ja ümbruskonna hea vaadeldavuse tagamiseks rõdud. Projekteerimisel arvestati kõigi kehtestatud detailplaneeringust tulenevate piirangutega. Elamu konstruktsioonide projekteerimise aluseks võeti ehitusseadustik. Käesolevas lõputöös käsitletava elamu konstruktsioonidele sobilikud energiatõhusad lahendused töötati välja KredEx-i poolt koostatud „Liginullenergia eluhooned väikemajade juhend“ energiatõhusate näidislahenduste baasil. Konstruktsioonidele tehti soojusläbivuse arvutused. Elamu avatäidete valikul kasutati Viking Window AS energiatõhusaid lahendusi. Eelpool mainitud konstruktsioonide ja avatäidete info baasil konstrueeriti Revit tarkvara kasutades elamust konstruktiivne 3D mudel. Mudel kohandati IDA ICE programmi jaoks ümber arhitektuurseks mudeliks mis teisendati eelmainitud programmi jaoks sobilikuks IFC failiks. IDA ICE programmiga simulatsiooniarvutuse läbiviimiseks koostati elamule ventilatsioonibilanss, arvutati piirdetarindite joonsoojusläbivused ja õhulekkest tingitud soojuskadu. Arvestati, et elamut hakatakse kütma maasoojuspumpsüsteemiga mis ammutab energia energiakaevust, ventilatsiooniseade valiti rootorsoojustagastiga. IDA ICE programmiga läbi viidud simulatsioonide tulemina saadi teada elamu aastase kütteenergia vajaduse suurus ja ventilatsiooniõhu soojendamisele kuluv energia. Küttekoormuse simulatsiooni alusel valiti elamule kütteseade. Viidi läbi eluruumide suvise ülekuumenemise kontroll. Määruse nr 63 § 16 kohaselt peab energiaarvutuse käigus suvise ruumitemperatuuri kontrolli tegema vähemalt ühele magamistoale ja elutoale. Kuna käesolevale elamule on projekteeritud suured klaaspinnad kagu ja loode suunal (hommiku- ja õhtupäikese mõju), siis nendel suundadel paiknevate eluruumide ülekuumenemine oli ette prognoositav. Eelnevat arvestades tehti käesoleva projekti raames SRTK kõigile elamu kuueteistkümnele ruumile (IDA ICE tsoonile). Simulatsioonide tulemusena selgus, et „kriitilisi“ ruume mis ületasid kontrollperioodi jooksul piirtemperatuuri +27 °C rohkem kui 150 °Ch oli seitse. Kõik SRTK tingimustele mittevastavad eluruumi paiknesid elamu kagu ja loode suunal. Eelmainitud „kriitiliste“ eluruumide ülekuumenemist vähendati passiivsete varjestusmeetmetega. Meetmetena arvestati simulatsioonide läbiviimisel elamule projekteeritud laialt eenduvate räästastega, kagu ja loode suunal väljaehitatud rõdudega, akende ja kahe lükandukse tuulutamise võimalusega ning kinnistul kasvava kõrghaljastusega. Täiendavalt lisati IDA ICE mudelisse horisontaalne varjestus kagu suunal II korrusel paiknevate rõdu uste kohale ja samal suunal kahe korruse vahel paiknevate tuulutusakende kohale. Vastavalt määruse 63 lisale 1 on jahutuse seadeväärtuseks määratud +27 °C. Käesoleva elamu projekteerimisel alandati jahutuse seadeväärtust 2 °C võrra millega tellija on arvestanud. Eelkirjeldatud passiivsete meetmete kasutamine andis simulatsioonide läbiviimisel tulemuse kus elamu kõik eluruumid vastavad SRTK nõuetele. Piiripealseks võib lugeda vannituba kus ületatud kraadtundide arv on 132 °Ch, kuid vannitoa temperatuur võibki olla kõrgem. Lõputöös käsitletava Kinguvahtra elamu energiaarvutuse tulemused on esitatud määrus nr 58 § 30 järgi sama määruse lisa 2 „Energiaarvutuse lähteandmete esitamine“ ja lisa 4 „Energiaarvutuse tulemuste esitamine“ tabelites. Vastavalt energiaarvutuse tulemusele on Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA = 114 kWh/(m2·a). Määrus nr 36 lisa 3 tabeli 2 skaala kohaselt kuulub väikeelamu köetava pinnaga 120-220 m2 ja energiatõhususarvu väärtusega ETA ≤ 120 kWh/(m2·a) klassi „A“. Seega kuulub käesolevas lõputöös projekteeritud Kinguvahtra elamu energiatõhususarv ETA ilma lokaalselt toodetud elektrita klassi „A“. Elamu kavandatakse ehitada Rütavere külas Tori vallas Pärnu maakonnas asuvale kinnistule. Kinnistu pinnase kihid koosnevad valdavalt nõrgast viirsavist, lisaks paikneb kinnistu kagu poolsel osal Pärnu jõe terrass mis on lihkeohtlik. Lõputöös analüüsiti Kinguvahtra kinnistu ja Pärnu jõe antud piirkonna geoloogiliste uuringute tulemusi. Analüüsi tulemusena otsustati Kinguvahtra elamu rajada vaivundamendile. Projekteeritud elamu koondeelarve koostamise aluseks võeti ehituskulude liigitamise standard EVS 885:2005. Elamu neto ehitusmaksumuseks kujunes 1 647,38 EUR/m². Kokkuvõtteks saab järeldada, et kasutades passiivseid varjestus- ja jahutuslahendusi on ka päikesepoolsesse külge suunatud suurte klaaspindadega elamu võimalik projekteerida liginullenergia nõuetele vastavaks ilma lokaalset elektrit tootmata.Nimetus Avatud juurdepääs Energiatõhususarvu parandamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergiatõhususarvu parandamineNimetus Avatud juurdepääs Energiatõhususe arvu leidmine 1(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergiatõhususe arvu leidmine 1Nimetus Avatud juurdepääs Energiatõhususe arvu leidmine 2(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergiatõhususe arvu leidmine 2Nimetus Avatud juurdepääs Energiatõhususe parandamise võimalused Võru linna miljööväärtuslike hoonete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Palanen, Anni; Pedassaar, Liisa; Hamburg, AntiEuroopa rohelise kokkuleppega on püstitatud ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus kogu Euroopas. Selle eesmärgini jõudmiseks peab oma panuse andma ka Eesti. Tulenevalt asjaolust, et peaaegu pool Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele, on hoonete energiasäästlikumaks muutmine koos fossiilsetel kütustel põhinevate energialahenduste asendamisega taastuvenergial põhinevate lahenduste vastu olulise mõjuga Eesti süsiniku jalajälje vähendamisel. Lisaks kliimaeesmärkidele on hoonete energiasäästlikumaks muutmine oluline ka majapidamiste endi energiakulude vähendamiseks ja sisekliima parandamiseks. Siinkohal on aga väljakutseks eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned, mida on seni vähem uuritud. Lõputöö eesmärk oli uurida miljööväärtuslike eramute ja väiksemate kortermajade energiatõhususe parandamise võimalusi. Seejuures uuriti, kas ja kuidas on võimalik saavutada soojusenergia kulude vähenemine vähemalt 60% ja vähemalt C energiaklassi saavutamine. Uurimistöö viidi läbi teadusarendusprogrammi LIFE IP BuildEST Võru renoveerimise õpilabori raames, koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Muinsuskaitseameti spetsialistidest ja teaduritest koosneva uurimisrühmaga. Lõputöö läbiviimiseks tutvuti 11 Võru vanalinna muinsuskaitse alas või selle kaitsevööndis paikneva miljööväärtusliku elamuga. Nendest kuuele hoonele töötati välja muinsuskaitse piiranguid arvesse võttes sobivaimad tervikliku rekonstrueerimise lahendused ja teostati vastavad energiaarvutused rekonstrueerimise mõju hindamiseks hoonete energiakasutusele. Välja arvutati ka rekonstrueerimislahendustega saavutatav rahaline sääst jooksvatelt energiakuludelt. Uuritud kuue hoone ehituslik seisukord oli enamjaolt kehv. Peamiseks probleemiks hooldamata piirdetarindid ning sellest tulenevad vee- ja niiskuskahjustused. Probleeme esines ka vundamendi vajumise ning keldrisse imbuva pinnaseveega ning kahel hoonel olid tõsised kahjustused ka tühjalt seismisest. Hoone renoveerimisel tuleb esmajärjekorras tegeleda just hoone säilitamiseks ja elementaarsete elamistingimuste tagamiseks vajalike hädavajalike töödega. Samaaegselt on vaja tegeleda ka muinsuskaitse seisukohast väärtuslike detailide renoveerimisega. Alles seejärel on mõistlik hakata tegelema hoone energiatõhusust parandavate ehitustööde ja tehnosüsteemide paigaldamisega. Lõputöö käigus töötati igale hoonele välja kaks rekonstrueerimispaketti. Esimese rekonstrueerimispaketiga nähti ette muinsuskaitse piiranguid arvestavad ja energiatõhusust parandavad ehituslikud ja tehnosüsteemide lahendused. Teise rekonstrueerimispaketiga lisati juurde taastuvenergialahendused, millest kõige sobilikumaks osutus päikesepaneelide kasutamine. Rekonstrueerimispakettide mõju hindamiseks hoonete energiakasutusele teostati vastavad energiaarvutused. Arvutused näitasid, et kuue uuritud hoone peale kokku on võimalik saavutada keskmiselt 60,3% soojuskadude vähenemine läbi piirdetarindite, 59,7% soojusenergia kulude vähenemine, 58,4% primaarenergia kasutuse vähenemine koos lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutamisega ning 48,6% primaarenergia kasutuse vähenemine ilma lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutamiseta. Kuuest uuritud hoonest viie puhul on C energiaklassi saavutamine võimalik, neist ühe puhul juba rekonstrueerimispaketiga 1 ja nelja puhul rekonstrueerimispaketiga 2. Vaid ühe hoone puhul ei olnud kummagi rekonstrueerimispaketiga võimalik saavutada D energiaklassist paremat taset. Eeltoodud tulemused näitavad, et ka rangemate muinsuskaitse piirangutega hoonete puhul on võimalik saavutada märkimisväärne energiasääst ja energiaklassi tõus. Uurimistööst tõusis esile, et valitud tehnosüsteemide lahendused, sh taastuvenergia lahendused, võivad anda olulise energiasäästu ning tõsta kõikide hoonete energiaklassi vähemalt ühe taseme võrra. Uurimistöö raames kerkisid üles mitmete hooneomanike kõhklused ja takistused tervikliku rekonstrueerimise elluviimisel. Nii mõnedki Võru õpilabori tingimustele kvalifitseerunud hoonete omanikud otsustasid neile pakutud võimalusest loobuda. Põhjuseks enamasti finantseerimisprobleemid. Pakutavad toetused ei ole sageli piisavad, kuna omafinantseeringuks vajaliku rahasumma pangast laenamine käib maapiirkonna elanike sissetulekute ja kinnisvara väärtuse juures üle jõu. Eesti ja Euroopa ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks on aga oluline, et järjest enam hooneid saaks renoveeritud. Seega tuleks maapiirkondade hoonete tervikliku rekonstrueerimise toetusmeetmed ja -tingimused kindlasti üle vaadata. Peale rahalise toetuse toetati hooneomanikke ka teadmistega. Kõikidele lõputöös uuritud hoonete omanikele anti Võru õpilabori uurimisrühma poolt nõu oma hoone ehituslike probleemide parandamiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Tervikliku rekonstrueerimisega lõpuni minevate hoonete omanikke aidatakse täiendavalt ka projekteerimise lähteülesande koostamisega ja edasise nõustamisega kuni ehitustööde lõpliku valmimiseni. Lõputöö autorid andsid oma tööga olulise panuse uurimisrühma tegevusse, tegeledes hoonete seisukorra kaardistamise ja sobivaimate rekonstrueerimislahenduste leidmise ja nende mõju hindamisega hoonete energiakasutusele. Selleks kogutud lähteandmeid, koostatud andmebaase, arvutustabeleid ja -süsteeme kasutatakse järgmistes õpilabori uurimisetappides. Nii on käesoleva lõputööga antud oma väikene panus Eesti elamufondi energiasäästlikumaks muutmiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Energy efficiency on renovated apartment building - based on case study part II(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergy efficiency on renovated apartment building -based on case studyNimetus Avatud juurdepääs Energy efficiency on renovated apartment building -based on case study part I(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Hamburg, AntiEnergy efficiency on renovated apartment building -based on case studyNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Hoone renoveerimisega saavutatud energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Needo, Aire; Hamburg, AntiAntud diplomitöös uuritakse 1985. aastal ehitatud ja 2013. aastal soojusenergia säästmiseks renoveeritud kortermaja. Töö eesmärgiks on analüüsida hoone arvutuslikku kütteenergia vajadust ning võrrelda seda tegelikult ostetud kütteenergia kogusega. Elamu on renoveeritud Sihtasutus KredEx toetusraha kaasabil. Sihtasutus KredEx reglementeerib kortermajale koostama energiatarbe analüüsid. Mille järgi leitakse renoveerimistöödeks parimad lahendused, saavutades sealjuures kindel kütteenergia sääst. Hoonele 2010. aastal koostatud energiaauditi raporti [1] järgi väljastatud energiaauditi lisa (Lisa 1), mis on teostatud 2012 aastal, lubab energiasäästu väärtuseks vähemalt 63%. Antud töö autori poolt leitud arvutuslik hoone kütteenergia tarbimise arvutus näitas, et enne renoveerimist ja järgneva olukorra võrdlus ei tagaks hoones nõutavat energiasäästu protsenti. Hinnanguliselt täpsema energiasäästu leidmise aluseks on õiged hoone algandmed – välispiirde pindade mahud ja konstruktsiooni soojusjuhtivuse väärtused. Sihtasutus KredEx´i poolt määratud renoveerimisnõudeks on eluruumides sisekliima parandamine, mis näeb ette hoones õhuvooluhulga suurendamist vähemalt 0,5 kordseks ühe tunni jooksul. Arvutuslikult selgus, et saavutatav kütteenergia sääst tuleneb hoone sisekliima arvelt. Kortermaja elanikud mõjutavad mehaaniliselt regeneratiivse soojatagastusega paaris töötavaid ruumipõhiseid ventilatsiooniseadmete tööd, mis vähendab hoones värske õhu soojendamiseks kuluvat energiahulka. Hoonele ettekirjutatud kütteenergia säästuväärtuse saavutamist mõjutavad kasutatavad ventilatsiooniseadmed, mille tööefektiivsus on madalam, kui seda lubatakse. Teiseks põhjuseks saab pidada arvutuslike energiaanalüüside erinevusi tegeliku olukorraga, mis mõjutab renoveerimistööde tegelikku vajadust. Energiasäästu saavutamist võib mõjutada ka hoone soojustustöödel tehtud ehituslikud vead. Hoone renoveerimise maksumus on kõrge, mis tihtipeale vajab panga poolset finantseeringut, see aga tõstab elanike maksukoormust. Töös on välja toodud hoone renoveerimistööde tasuvusajad nii lihttasuvusaja kui ajas lineaarselt tõusva küttehinnaga arvestava tasuvusaja meetodit kasutades. Mille tulemusena võrreldakse nende kahe arvutusmeetodi poolt saadud erinevusi ja mõju renoveerimistööde otsustamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Hoonete tehnosüsteemid ja energiatõhusus (veebikaameraga)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Hamburg, AntiHoonete tehnosüsteemid ja energiatõhususNimetus Piiratud juurdepääs Hruštšovka renoveerimise võimalused SmartEnCity projekti raames(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kaha, Ülle; Hamburg, AntiKäesolevas lõputöös on analüüsitud Tartu kesklinnas asuvat 1962.aastal ehitatud 4-korruselise telliskorterelamu energiatõhusust. Hoone visuaalsel vaatlusel tuvastati suuremate probleemidena praod fassaadikivides, niiskunud sokkel, ebatihe katus ning niiskunud ja osaliselt tallatud soojustus pööningul. Logerite mõõtmistulemustest selgus, et keskmine sisetemperatuur on ligikaudu 21⁰C, keskmine õhuniiskus 50%. Samas ületab mõnes korteris suhteline õhuniiskus sisekliima III klassi nõudeid 77% mõõtmisperioodi ajast, mis viitab korteris suurele niiskuslisale ja võib tekitada hallituse teket. Hallituse ja kondensaadi tekke ohule viitavad ka termografeerimise tulemused, mille alusel arvutatud fRsi < 0,7. Ventilatsiooni õhuhulkade mõõtmistega tuvastati, et loomulik ventilatsioon hoones ei toimi, mistõttu ei juhita kogunenud niiskust korteritest välja ja õhuvahetus toimib ebatihedate piirete kaudu. Toodud probleemide lahendamiseks on välja pakutud komplekssed energiasäästlikud renoveerimisettepanekud. Enne renoveerimistööde alustamist tuleb tellida analüüsitavale hoonele ehitusekspertiis, mille põhjal otsustatakse, kas hoone põhikonstruktsioonid vajavad enne renoveerimist põhjalikumat remonti. Hoone soojus-, elektrienergia ja tarbegaasi tarbimisandmete alusel on analüüsitud hoone energiatarbimist ja arvutatud hoone kaalutud energiaeritarbimine ehk KEK. Saadud tulemuse järgi - KEK 246,7 kWh/(m2a), kuulub hoone korterelamu kaalutud energiaerikasutuse skaalas klassi F. Hoone inventariseerimisplaanide ja tarbimisandmete alusel on koostatud IDA ICE programmis hoone simulatsioonimudel, mis on viidud tegeliku olukorraga vastavusse nii, et mudeli arvutuslikud soojus- ja elektrienergia tarbimised vastaksid mõõdetud tarbimisele. Tuginedes simulatsioonimudeli arvutustele on välja toodud kütteenergia kaod läbi välispiirete, infiltratsioonist ja keldri küttetorustikust ning vabasoojusenergia kogused päikesest, inimestest, seadmetest, valgustusest ja soojusinertsist. Kõige suuremad kütteenergia kaod on läbi hoone seinte 32%, läbi akende 21% ja läbi infiltratsiooni 19%. Suurim vabasoojuse allikas on päike 36%, seejärel seadmed 28% ja inimesed 20%. IDA ICE energiasimulatsiooni tulemusena on saadud hoone kütteenergia vajaduseks kokku ligikaudu 200 MWh, mis erineb tegelikust keskmisest kraadpäevadega korrigeeritud soojusenergia tarbimisest ~5%. Saadud vahe võib tuleneda sellest, et korterites hoitakse veidi kõrgemat temperatuuri kui uuritavad 3 korterit seda näitasid. Tuginedes simulatsioonimudelile ja seades eesmärgiks energiatõhususe arvu ETA < 90 kWh/(m2a) saavutamine, on välja pakutud lahendused hoone energiasäästlikuks renoveerimiseks, mis vastaksid ka SA KredEx`i 40% toetuse saamise nõuetele. Pakutud renoveerimislahenduste tulemusena saadi välisseinte keskmiseks soojusläbivuseks 0,17 W/(m²·K), katuse soojusläbivuseks 0,08 W/(m²·K), uste soojusläbivuseks 0,89 W/(m²·K) ja akende keskmiseks soojusläbivuseks 0,74 W/(m²·K). Keskmiselt vähendatakse kütteenergia kadusid 72%. Hoone sisekliima nõuete täitmiseks on ventilatsiooni lahenduseks planeeritud tsentraalse plaatsoojustagastiga kõrge efektiivsusega ventilatsiooniagregaat. Renoveerimistööde tulemusena on hoone prognoositav hoone kütteenergia vajadus 37,8 MWh ja energiatõhususe arv 124 kWh/(m²·a). Seatud eesmärki ületatava energiakoguse 34 kWh/(m²·a) katmiseks on arvutatud vajaminev energiapaneelide hulk, milleks on 96 tükki võimsusega 250 W/tk. Probleemne on vajamineva paneelide koguse mahutamine hoone katusele. Täpsemate arvutuste tegemiseks on vaja tellida konkreetsele hoonele renoveerimisprojekt. Lahendusena välja pakutud renoveerimisprojekti tasuvusaeg on 9 aastat, kui korteriühistul õnnestub saada vahendeid nii suurprojektist SmartEnCity kui ka KredEx`ist.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu energiasimulatsioonide koostamine ja analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Gilden, Madis; Hamburg, AntiKoostatud töö eesmärk oli korterelamu energiatõhususe analüüs läbi koostatud energiasimulatsioonide. Simulatsioonide koostamiseks kasutati arvutusprogrammi IDA ICE. Töö koostamise lähteandmeteks kasutati korterelamule koostatud energiaauditit, hoone algset ehitusprojekti ja hoone renoveerimisprojekti. Analüüsi jaoks koostas autor lähtematerjale kasutades arvutusmudeli renoveerimiseelse olukorra kohta, renoveerimisprojekti lahenduste põhjal ja renoveerimisjärgsete lahenduste põhjal. Renoveerimiseelse mudelsimulatsiooni koostamisel selgus, et energiaauditis toodud piirete hinnangulised soojusjuhtivused on hinnatud liiga heaks. Soojuskadude võrdlusest selgub, et olenemata piirete soojusjuhtivuse väärtuste erinevusest auditi ja käesoleva töö vahel, on auditis toodud soojuskaod läbi välispiirete suuremad, kui mudelsimulatsioonis. Sellest selgub, et energiaauditi soojuskadude alusel ei saa määrata tegelikku, hoone energiakadu mõjutavate, oluliste elementide olukorda. Renoveerimisprojekti lahenduste alusel koostatud energiasimulatsiooni tulemusi võrreldi renoveerimisprojekti käigus koostatud energiaarvutustega, mis olid aluseks KredExi toetuse väljastamisele. Lubatud energiasääst renoveerimisprojekti arvutuste järgi oli 55%. Käesoleva töö autor sai samade lahendustega koostatud energiasimulatsiooni järgi võimalikuks energiasäästuks 42%, mis ei oleks täitnud tingimusi KredExi väljastatavaks renoveerimistoetuseks. Erinevate tulemuste põhjused on energiaauditist lähtuvate erinevate lähteandmete kasutamine välispiirete osas, arvutusprogrammi erinevustest tulenevad vabasoojuse utilisatsiooni suurused ja ventilatsioonisüsteemis kasutatud soojuspumba soojusteguri ülehindamine. Renoveerimisjärgse energiasimulatsiooniga arvutati hoone energiakogused ja võrreldi neid renoveerimisjärgselt mõõdetud reaalse tarbimisega. Mudelsimulatsiooni tulemuste ja reaalse tarbimistulemuste võrdlusest selgus, et renoveerimisega saavutatud energiasääst 2008 ja 2014 aasta võrdluses on 44%. Hoone energiabilansi koostamisel tuvastas töö autor, et ventilatsioonisüsteemi tootja poolt etteantud soojustagastusmäär ja tegelikud õhuhulgad on ülehinnatud, mida toetas ka varemkoostatud rekonstrueeritud korterelamute sisekliima uuring. Hoone renoveerimisega on saavutatud arvestatav energiasääst ja tasuvuarvutuste kohaselt on ka tööde tasuvusajad mõistlikud. Arvestades soojuse 3% hinnatõusuga, on tasuvusaeg korteriühistule 16,1 aastat. Samas tuleb tõdeda, et saavutatud sääst on hoone sisekliima arvelt, kuna hoones ei ole tagatud ventilatsiooniga vajalikku õhuvahetust. Nõuetekohase õhuvahetuse korral oleks energia kokkuhoid väiksem ning tasuvusaeg veelgi pikem. Hoonete sisekliima ja tarbimine sõltuvad suuresti kasutajatest endist ning olemasolevates korterelamutes on kallis ja keeruline ehitada süsteeme, mille parameetreid ei oleks elanikel võimalik oma tahte korral muuta.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »