Sirvides Autor "Pihl, Toomas" järgi
Näitamisel1 - 20 43-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-prinditud plastide mehaaniliste omaduste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kivimäe, Mihkel; Pihl, Toomas3D-printerid ja tehnoloogia on tuleviku jaoks väga tähtsal kohal, selle abil on võimalik luua erinevaid prototüüpe kui ka varuosi erinevates valdkondades, kui ka hoonete ehituses, asenduselundite ning ka kunsti teostamisel. Autori eesmärgiks oli 3D-prinditud plastide mehaaniliste omaduste uurimine. Katsete põhjal selgusid erinevad tulemused ametliku standardiga. Esmalt tehtud tõmbekatse andis tulemused, mille eesmärgiks oli määrata materjalide suhteline pikenemine ehk plastus. Selle katse ajal muutusid katsekade ristlõike pindalad väiksemaks aga tugevamaks. Katse käigus selgus, et TPU 95A venis 88 % pikemaks, teised materjalid jäid ühe kuni kahe protsendi sisse. Tugevuse katse eesmärgiks oli määrata materjalide tõmbe tugevus. Selle katse käigus kasutati materjale 3 mm läbimõõduga ning teostati kaks katset iga materjaliga. Keskmiseks tõmbetugevuseks oli 0,02 N/mm2 kuni 0,035 N/mm2. Plastide kõvaduse määramise meetodil selgus, et autori Shore A duromeerti abil mõõdetud tulemused olid mõneti erinevad ametlikust standardist. CPE+ kõvadus oli kõige suurema erinevusega autori ja tootja poolt kirja pandud tulemusega. Teiste materjalide tulemused jäid tootja andmetest natukene kõrgemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs ABBE universaalse pikkusmõõtemasina moderniseerimise strateegiad(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Bochese, Luca Giorgio; Pihl, Toomas; Tavo KangruKäesoleva lõputöö eesmärgiks on analüüsida, kirjeldada ja valida Zeiss Jena universaalse pikkusmõõtemasina ULM 01 600 D, valmistatud 80’ aastatel SDVs (Ida-Saksamaal), moderniseerimise parimat strateegiat. Taolised ULM masinad olid väga stabiilsed, täpsed ja kasutusel ka tänapäeval paljudes kalibreerimise laborites, kuigi vananenud DOS operatsioonisüsteemidega, parimal juhul Microsoft Windows 95 ning RS232 9/25 kontaktilise jadasiinidega. Feanor OÜ poolt hiljuti ostetud kasutatud ULM mõõtemasin oli tõenäoliselt toodetud 1985. aastal ja sellel on üks 9-kontaktiline M23 ümmargune pistik, mida oli lühikest aega kasutatud Heidenhain klaasskaalaga. Antud lõputöö viitab taolisele mõõtemasinale, millel on kohene praktiline rakendus ning selle tulemusi on võimalik kasutada paljudes (umbes15 Itaalias, 1 Eestis, 20 Saksamaal, 8 Hispaanias) sarnastes ULM-ides. Soetatud kasutatud ULM võimaldab nüüd mõõta ainult väliseid kaliibreid, sellel on tundmatu klaasskaala ja ei ole kuvarit. Seega käituti järgmiselt: 1) Analüüsiti klaasskaala lainekujusignaale. 2 Tuvastati vastavalt sobivad inkremetaalplaadid/kuvarid, mida kasutatakse mõõdetud väärtuste kuvamiseks. 2) Kalibreerida ja korrigeerida klaasskaala mõõtevigu on võimalik, kasutades sertifitseeritud pikkusplaate (või laser interferomeetrit). 3) Paigaldati metroloogia tarkvara kaliibrite kalkuleerimiseks ja haldamiseks ning selle seadistamiseks vastavalt tuvastatud moderniseerimise võimalustele. 4) Selle tarkvara rakendusulatuse laiendamine on võimalik läbi vajalike originaaltarvikute soetamise või projekteerimise (1.1.6, L3 ja L4). Seda tehakse tulevikus. 5) Lisati peamise, kuid laiendatava, ühe anduriga temperatuuri korrigeerimise süsteemi, integreerides selle kaliibri arvutamise tarkvarasse (L1 ja L2). 50 Tehti kindlaks seitse erinevat võimalust Zeiss ULM'i uuendamiseks. Algselt oli valitud esimene variant (kõige säästlikum) ULM'i tarbeks Tallinna Metroloogiakeskus OÜ's, kuid siis liiguti ND 280 kuvariga neljanda valiku juurde, et saaks kasutada kaasaegseid arvuteid, operatsioonisüsteeme ja kaliibri arvutamise ja hindamise standardeid. Professionaalsed kasutajad peaksid üldiselt valima seitsmenda variandi, mis tagab maksimaalse eluea isegi kui see ei võimalda mõõtmisi ilma arvutita. Osad kasutajad eelistavad välist digitaalset kuvarit, samas kui teised kasutajad soovivad dünaamilist tulpdiagrammi kuvarit inversiooni punkti kindlakstegemiseks. Kliendi eelistust ja rutiinset kontrolli tuleb igal juhul arvesse võtta. Edasine arendus hõlmab draiveri disaini laser interferomeetrile LabVIEW'ga ja selle integreerimist QMSOFT'i pikemate mõõtesüsteemide jaoks (valik 7 on alles väljatöötamisel).Nimetus Piiratud juurdepääs Automaadi AK-4 luku tööd selgitava õppemudeli projekteerimine ja valmistamine 3D printeriga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Martin, Lember; Pihl, Toomas; Ganina SvetlanaLõputöö eesmärgiks oli projekteerida ning seejärel valmistada väljaõppemudel automaadi AK-4 lukust kasutades 3D printerit. Selleks püstitati nõuded, millele mudel peab vastama. Väljaõppevahendiga peab olema võimalik visualiseerida relva luku tööpõhimõtet ning samuti esitati nõue, et mudeli põhiosad nagu lukupea, lukukiil, tõmmik, rullikud ja lööknõel peavad sarnanema originaaldetailidega. Lõputöö sai alguse 2015. aasta novembris, kui alustati taustainformatsiooni kogumisega ja olemasolevate detailide ja materjalide kogumisega, mida sai hiljem kasutada mudeli valmistamisel. Valminud mudeli näol on kindlasti tegemist prototüübiga, mille täiustamisega on töö autoril soov edasi minna. Kindlasti on vaja mudeli otstarbekuse ja efektiivsuse üle teiste olemasolevate vahenditega võrreldes teostada uuring, kus oleks võimalik katsetada õppevahendit väljaõppe käigus.Nimetus Piiratud juurdepääs Barjäärpinnete tehnoloogia ja omadused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Krull, Krista; Pihl, ToomasTermiliselt pihustatud keraamilisi pindeid kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes, kulumise ja korrosioonikaitse, soojus- ja elektriisolatsiooni ning muude spetsiaalsete rakenduste jaoks. Oksiidid on termopihustamisel kõige silmapaistvam materjalirühm nende heade füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste tõttu. Tänapäeval on mitmesuguseid täiustatud keraamikaid, igaühel neist on oma spetsiifilised omadused ja eelised. Eelkõige nende sobivus masstoodangus kasutatavate toodete puhul teevad need üheks kõige mitmekülgsemaks materjalide rühmaks maailmas. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida keraamiliste pihustuspinnete mehaanilisi ja isolatsiooniomadusi. Uuringus kasutati kolme erinevat keraamilist pulbermaterjali: alumiinium,- kroom- ja tsirkooniumoksiidi. Katsekehade alusmaterjaliks kasutati terast ja alumiiniumi. Termopihustuse tehnoloogiaks valiti gaasileekpihustuse meetod. Esimeses osas anti ülevaade pindamisprotsessist, erinevatest pindamistehnoloogiatest ja tehnokeraamikast üldiselt. Uuriti keraamiliste pulberpinnete mehaanilisi omadusi, nakketugevust ja pinna struktuuri. Pihustuspinnete nakkumistugevus alusmaterjaliga on üks põhilisi kriteeriume, mis võimaldab määrata pinde kasutusala ja omadused. Tsirkooniumoksiid on suur tugevuse ja purunemissitkusega mistõttu sobib hästi sisepõlemismootorite silindrite ja hülsside valmistamiseks. Pinnete struktuuruuring annab ülevaate pinnete kvaliteedist. Pinde kvaliteet ja omadused sõltuvad nii peale kantud materjalist kui ka pindamise tehnoloogiast. Pinde kvaliteeti mõjutavad defektid nagu poorid ning sulamata või oksüdeerunud osakesed. Pinde poorsusega määratakse ära pinde rakendusvaldkond. Poorid võivad anda positiivset efekti ja tõsta kulumiskindlust, kui pinnatud detailid töötavad hõõrdekulumise tingimustes, kuna poorides säilib õli. Kroomoksiid on laagrite ja pumpade jaoks eelistatud metalliliste materjalide kattekihiks, selle väga heade triboloogiliste omaduste tõttu. Lõputöö teise osa väljundiks oli keraamiliste materjalide barjääromaduste uurimine. Kõrgetel temperatuuridel töötavatel detailide töökindluse tagavad alusmaterjali koostis, selle soojuspaisumise tegur ning adhesioon barjäärpinde materjaliga. Tsirkooniumoksiid on gaasileek pihustusel enim kasutatav barjäärpinne. Tsirkooniumoksiid pinne on mõeldud kasutamiseks koos aluskihiga ja seepärast talub ka vahelduvaid temperatuure. Barjääromadused sõltuvad ka pinde paksusest ning soojusisolatsiooni efektiivsus tõuseb alates pinde paksusest 0,1 mm. Tsirkooniumoksiid on suure kuumpüsivusega ja väikse soojus juhtivusega, mis teeb temast suurepärase soojusisolaatori. Keraamilised materjalid leiavad oma kõrge sulamistemperatuuri tõttu kasutust paljudes kõrge temperatuuriga töötavates rakendustes. Selleks, et keraamilised materjalid täidaksid barjäärpinnete omadusi peavad nad täitma kriteeriumeid nagu tugevus, madal soojusjuhtivus, faasi stabiilsus kõrgetel temperatuuridel, kõrge soojuspaisumistegur ja madal elastsusmoodul.Nimetus Piiratud juurdepääs CNC-freespingi ostu kasumlikkuse analüüs ettevõtte Kumex OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kents, Sander; Pihl, ToomasKäesolevas lõputöös „CNC-freesipingi ostu kasumlikkuse analüüs ettevõtte Kumex OÜ näitel,“ uuriti, kui otstarbekas oleks plastide ja kummide valdkonnas tegeleval ettevõttel soetada omale tootmisseade, et valmistada juba tellitud detaile ise, mitte neid sisse ostes. Lõputöö eesmärgi jaoks püstitatud etapid leidsid kõik positiivse tulemuse ning said lahendatud. Et lõputöö tulem oleks võimalikult selge, otsis ja analüüsis autor erinevaid ettevõtteid ja nende hinnapakkumisi valitud detailidele juhuks, kui töö lõpplahendus on negatiivne, ehk pingi soetamine poleks kuidagi ettevõttele kasulik. Leiti mitmeid soodsamaid pakkumisi, kui ettevõtte oma tellimusi hetkel saab. Teiseks otsis autor võimalikult palju erinevaid freespinke plastdetailide töötlemiseks. Hinnapakkumisi tuli rohkelt ning nende hulgast sai ka välja valitud sobiv seade. Kolmandaks selgitati välja detailide töötlemiseks kuluv aeg ning ettevõtte kogukulud tellimuse täitmiseks. Freespinkide valikul toimus suhtlus tootjatega suuresti inglise keeles, samuti olid hinnapakkumised ja tehnilised spetsifikatsioonid välja toodud valdavalt inglise keeles. Mõlemates hinnapäringutes, nii detailide kui pinkide kohta, tulid vastused umbes 40 % ulatuses saadetud päringutest. Lõputöö koostamisel sai autor palju uusi teadmisi ning tähelepanekuid hinnapäringute, freespinkide ja sellega seonduva kohta, andmete analüüsimise ning üleüldiselt plastdetailide tootmise kohta. Lõputööst selgus, et ettevõttel oleks palju kasulikum neid tooteid tellida mujalt, kui hetkel. Lõputöö eesmärgi välja selgitamiseks püstitatud etappidest tuli välja, et tellija tellimus saaks valmis 160,2 tunni ehk siis ümardatult ühe töökuuga. Kui see tellimus oleks ainukene, tasuks pink end ära 7,1 aastaga, kui neid on rohkem, siis isegi ainult seitsme ja poole kuuga. Ainult isegi ühe samamahulise lisatellimuse puhul oleks tasuvusaeg juba alla viie aasta. Kuna antud tellimus pole tellija poolt ainuke, tuleb pingi soetamine kasuks. Kumex OÜ saab lõputöös välja selgitatud info põhjal teha edasised otsused oma tootmise arengu suunal, ning hakata detaile võimalusel ise tootma. Olenevalt tellimuste arvust, on võimalik, et väikeettevõte saab endale juurde lisaks ühe töötaja. Lõputöö peaeesmärk on täidetud – saadi teada, kuidas ning mis moel on freespinki kasumlik soetada. Lisaks veel sellega seotud palju olulist informatsiooni ettevõtte jaoks.Nimetus Piiratud juurdepääs DAG Reklaam OÜ tootmisprotsessi planeerimise optimeerimine valgustähtede näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-22) Allikalt, Martin; Kase, Andres; Pihl, ToomasKäesolevas lõputöös uuriti DAG Reklaam OÜ tootmisprotsessi planeerimist ning selle optimeerimise võimalusi ühe enim tellitava toote, valgustähtede näitel. Ettevõttele on esmatähtis kvaliteedi tagamine, kliendi rahulolu ning motiveeritud töötajad. Töös anti ülevaade DAG Reklaam OÜ ajaloost, tegevusaladest, hetkel toimivatest tootmissüsteemidest. Lisaks koostati analüüs, milles kaardistati toote tootmisprotsessis esinevad puudused, otsiti parandusmeetodeid ning toodi välja võimalused tootmisprotsessi planeerimise optimeerimiseks. Lõputöö teoreetilises raamistikus anti ülevaade tootmisprotsessi planeerimist mõjutavatest teguritest – tootmise juhtimisest, tootmise ja tootmisprotsessi planeerimisest ning optimeerimisest. Empiirilises osas anti ülevaade ettevõttest, alates selle asutamise algusest. Tootmissüsteemide ülevaates kirjeldati lõputöö koostamise aluseks olnud toodet – valgustähte. Töös analüüsiti tellimuse käsitlust ettevõttes ning tootmisprotsessi tootmisel, eraldi toodi välja valgustähtede ajaline tootmisprotsess. Ajalise tootmisprotsessi tegevused kirjeldati ning neid analüüsiti vastavalt Gantti diagrammile. Tootmisprotsessi analüüs aitas välja selgitada protsessis olevad puudused, neile püüti leida parendusettepanekud, mille sisseviimine aitab tootmist optimeerida. Valgustähtede tootmise planeerimisprotsess on ettevõttes esmapilgul hinnates optimaalne, kuid Gantti diagrammi analüüsist tulenevalt saab välja tuua mõningad puudused. Töös kirjeldati tootmisprotsessi erinevaid töölõike ning toodi välja, et osad neist võtavad liigselt kaua aega, lisaks on erinevate töölõikude tegijatel tööleht vaid lõpptähtajaga, puuduvad vahetähtajad, mis võimaldaksid tootmisprotsessis jooksvalt sujuvaid muudatusi teha. Üksikutes töölõikudest saab välja tuua näiteks freesimine ja vesilõikuse ajalise vahe, need on protsessid, mis peaksid ajaliselt kulgema paralleelselt. Lisaks võtsid ajaliselt liiga kaua aega keevitustööd, see on ka ettevõtte jaoks pudelikael, kus tekivad seisakud tänu töö suurele mahule. Samaaegselt on töös ka teised projektid ning keerukatele projektidele kulub keevituses rohkem aega kui teistes töölõikudes. Keevitusele järgnev tegevus – värvimine, on tegevusena ajaliselt optimaalne, kuid aeganõudev on detailide värvimiseks ettevalmistus. Tootmise planeerimisprotsessi optimeerimise eesmärk on tootmise efektiivsuse tagamine. Olulisel kohal optimeerimisel on ettevõtte ja meeskonna paindlikkus erinevates tööprotsessides ja töö ajaline planeerimine. Ettevõttes on oskustööjõudu, mida saab vajadusel kiiretes töölõikudes kaasata. Keevituses tekkivat tööde seisakut, aitab leevendada lisakeevitaja töölevõtmine, nii saab ettevõte suurendada tööde mahtu ja käivet. Tööd on ettevõttes ajaliselt planeeritud kindlas järjekorras, samuti on välja kujunenud ajaline ressurss, mida töö tegemiseks prognoositakse, kuid puuduvad erinevate tööetappide vahetähtajad. Vahetähtaegade seadmine aitaks kitsaskohti vältida ning tööd ja toorainet paremini planeerida, samuti lühendada lõpptähtaegu. Tööprotsesse jälgides ja ettevõtte juhtkonnaga rääkides saab tootmise planeerimisprotsessi parandada lihtsustades kahes töölõigus töötavate inimeste tööd, soetades selleks kaks lisaseadet. Tootmisprotsessi planeerimise optimeerimiseks tehti järgmised ettepanekud: • Tootmisprotsessi vahetähtaegade määramine – võimaldab jagada tööjõudu, tööpinkide kasutust ning planeerida materjali ja tarneid, viia tööprotsessi sisse jooksvaid muudatusettepanekuid. • Tootmistarkvara soetamine – näiteks ettevõtte vajadustest lähtuv majandustarkvara NOOM, mis aitab hallata tootmist, personali, materjalikulu, seadmete ressurssi jne. Programmi abil saab informatsiooni edastada kõigi tootmisprotsessis osalevate töötajateni, mis omakorda aitab planeerida tootmist nii, et ettevõte suudab aja kokkuhoiu arvelt täita rohkem tellimusi ning teenida seeläbi suuremat kasumit. • Tööprotsesside lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on ettevõttel mõistlik soetada CNC pinkidele robot plekitõstja, millega pingioperaator saab teha tööd üks ja ei pea kasutama lisatööjõudu. • Puhastusvann detailide tootmisjääkidest puhastamiseks aitab vähendada käsitsi tehtavat tööd ning kiirendab toote liikumist värvimisetapis. Ettevõtte vajadustest lähtuvalt, arvestades parandusettepanekuid, koostati kasutades Gantti diagrammi tootmisprotsessi optimaalne ajaline plaan (Tabel 3). Diagrammi analüüsi tulemusena saab hinnanguliselt välja tuua, et toodet on võimalik toota 7 päeva kiiremini, mis võimaldab toota rohkem, hoida tootmiskulusid madalal ja teenida rohkem kasumit. Lõputöö tulemusi hinnates ning arvestades asjaolu, et uurimine viidi läbi ühe tootegrupi ehk valgustähtede põhjal, saab töös väljatoodud ettepanekuid rakendada ettevõttes laiemalt, ka teiste projektide tootmisprotsesside planeerimise optimeerimisel. Käesolevat tööd saab ettevõttes edasi arendada, valides konkreetsele ettevõttele sobivamat tootmistarkvara.Nimetus Piiratud juurdepääs Elektrolüütiliste ja autokatalüütiliste pinnete uuringud ja rakendused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Firstova, Anna; Tarmo, Artur; Pihl, ToomasAntud lõputöö andis detailse ülevaate kolmest põhilisest galvaniseerimise tehnoloogiast, nende omadustest ning kasutusaladest. Lõputöö käigus uuriti kolme põhilist galvaniseerimise tehnoloogiat, milleks on lokaalgalvaanika, vannigalvaanika ning elektrivaba galvaanika. Esimese katse käigus galvaniseeriti neli põhilist metalset materjali, kasutades elektrivaba galvaniseerimise metoodikat. Materjalideks olid: malm, teras, vask ja messing. Katses kasutati Caswelli poolt pakutavat toodangut. Katsed, mis olid läbiviidud Caswell toodetega õnnestusid, kuna kõikidel materjalidel tekkis niklikiht, isegi mootorrata silindri peal oli tekinud ilus kiht. Teise katse eesmärgiks, kus kasutusel oli isetehtud elektrolüüdi lahus, oli nikeldada 20.sajandi alguses toodetud mootorratta silindrit, kasutades elektivaba nikeldamise tehnoloogiat. Proovikatse teostati seepärast, et Caswelli toodangust koostatud lahusest ei piisanud. Uue elektrolüüdi valmistamiseks osteti vajalikud kemikaalid ning nendest koostati lahus. Enne silindri asetamist elektrolüüdi vanni, oli silinder puhastatud liivapritsiga ning eemaldatud rasvast, kasutades puhastus aktivaatorid. Katse tulemus osutus negatiivseks, sest niklikiht ei jäänud ühtlaselt silindri pinnale. Üheks põhjuseks on eeldatavalt valed kemikaalide proportsioonid. Teiseks põhjuseks võib olla vale kemikaali kasutus lahuses, kuna hüpofosfaadi asemel kasutati hüdrofosfaati. Samuti sai vähendatud lahuse pH taset, kasutades selleks väävelhapet. Enne vähendamist oli lahuse pH 4,6. Pärast vähendamist oli lahuse pH 3,1. Kuid isegi pärast pH vähendamist katse ei saavutanud tulemust, mida oodati. Lõputöö katsete käigus, tekkis idee tegeleda galvaniseerimisega ka tulevikus, kuna see on väga nõutud ning ka tulus äritegevus. Uurides Eesti siseturgu, siis võib märkida, et puuduvad ettevõtted, kes pakuksid elektrivaba galvaniseerimise lahendust. Lähtuvalt sellest oleks ka klientuuri, sest vanade auto- või mootorratta detailide restaureerimine on viimase viie aastaga läinud aina populaarsemaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Fluorpolümeeride elektrostaatiline pindamine ning tehnoloogiliste omaduste uurimine ja kasutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vetevool, Marek-Marcos; Pihl, ToomasSeoses tööstuse, tootmise, teaduse ja tehnoloogia pideva arenemisega on kaasaegsetes seadmetes palju detaile, mis peavad töötama ekstreemsetes tingimustes ja pikka aega. Seetõttu peavad materjalid olema samaaegselt mitme omaduse poolest kõrge kvaliteediga. Paljud tavalised materjalid aga pole võimelised niivõrd äärmuslikes ja erinevates oludes kõiki neid nõudmisi täita ning sellepärast tuleb vajalike omadustega detailide saamiseks valmistada neid komposiitidest, et kasutada kooskõlas mitme materjali tugevaid külgi. Et kaitsta ühte materjali ümbritseva keskkonna eest või anda talle häid triboloogilisi omadusi, kantakse talle uus pealmine pindekiht. Samuti on võimalik pindamisega taastada detaile ja anda neile uus elu ja väljanägemine. Käesolevas lõputöös on ülevaade fluorpolümeeridest, nende ajaloost, tööeast saamisest kuni lagunemiseni, füüsikalisi omadusi, rakendusalasi ja maailmaturgu. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda lahustipõhiste ja pulbriliste fluorpolümeerpinnete tehnoloogilisi omadusi ja kasutust saadud labori tulemuste põhjal. Käesolevas lõputöös uuriti kahe erineva pindamistehnoloogiaga saadud tehnikas enamkasutatavaid fluorpolümeerpindeid. Katsekehade põhimaterjaliks kasutati terast. Lahustipõhiste fluorpolümeerpindematerjalide peale kandmiseks kasutati madalsurvepihustust värvipritsiga. Pulbrilised fluorpolümeerpindematerjalid kanti peale elektrostaatilise pihustusega seadme Eurotec ultra-com 300-ga. Saadud katsekehadel uuriti pinnakõvadust ja mikrostruktuuri. Pindematerjalidest kasutati lahustipõhiseid Whitford Plastics toodetud Xylan 1052, kahekomponentne Xylan 8221/8224. Elektrostaatilise pihustusega kanti katsekehadele pulbrilised fluorpolümeerpindematerjalid Whitford Plastics toodetud Dykor 810, Dykor 815 ja Dykor 830. Pindamistehnoloogia valikust sõltub pinde struktuur ja kõvadus. Pulbriliste fluorpolümeeride nakkuvus alusmaterjaliga on parem kui lahustipõhistel fluorpolümeermaterjalidel. Kuna elektorostaatiline pindamine katab põhimaterjali ühtlasemalt, saadakse kõvadus ja struktuur parem kui madalsurvepihustusega. Parem kõvadus on tingitud ka sellest, et elektrostaatilise pihustuse käigus saadud pindeid tuleb kuumutada kõrgematel temperatuuridel. Kuumutamisel sulavadpulbriosakesed ühtlasemalt ja ristseostuvad tugevamalt põhimaterjali osakestega. Ka tehtud uuringud andsid sama tulemuse. Pulbripõhised fluorpolümeerpinded olid kõvemad ning struktuurilt tihedamad kui lahustipõhised fluorpolümeerpinded.Nimetus Piiratud juurdepääs Fluorpolümeerpinnete tehnoloogiliste omaduste uurimine ja kasutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Plaks, Kadri; Pihl, ToomasSeoses tööstuse ja tootmise pideva arenemisega on tänapäeva seadmetes palju detaile, mis peavad töötama ekstreemsetes tingimustes. See seab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Materjalid peavad olema kõrgtehnoloogilised omadused, kuid ükski materjal pole samaaegselt kõrgete mehaaniliste ja füüsikaliste omadustega, sellepärast tuleb vajalike omadustega materjali saamiseks kasutada pindamist. Pindekihi pihustamine annab materjalile vajalikud omadused. Erinevate pindematerjalidega saavutatkse näiteks tugevaid ja korrosioonikindlaid materjale. Samuti on võimalik pindamisega taastada detaile ja anda neile uus elu ja väljanägemine. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda lahustipõhiste ja pulbriliste fluorpolümeerpinnete tehnoloogilisi omadusi ja kasutust saadud labori tulemuste põhjal. Käesolevas lõputöös uuriti kolme erineva pindamistehnoloogiaga saadud tehnikas enamkasutatavaid fluorpolümeerpindeid. Katsekehade põhimaterjaliks kasutati alumiiniumi ja terast. Lahustipõhiste fluorpolümeerpindematerjalide peale kandmiseks kasutati madalsurvepihustust värvipritsiga. Pulbrilised fluorpolümeermaterjalid kanti peale elektrostaatilise pihustusega seadme eurotec ultra-com 300-ga ja metallikihtide pindamiseks kasutati gaasleekpihustust seadmega CastoDyn DS 8000. Saadud katsekehadel uuriti pinnakõvadust ja struktuuri. Pindematerjalidest kasutati lahustipõhiseid Whitford Plastics toodetud Xylan 1052, kahekomponentne Xylan 8221/8224. Ühe katsekeha, mille pindematerjaliks kasutati Xylan 8221/8224, valmistamisel pihustati fluorpolümeerpindekihtide alla Castolin Eutectic 29029 NiAl ja Castolin Eutectic 19400 Fe+Cr metallipindematerjale. Elektrostaatilise pihustusega kanti katsekehadele pulbrilised fluorpolümeerpindematrejalid Whitford Xylan Plastics toodetud Dykor 810 ja Dykor 830. Pindamistehnoloogia valikust sõltub pinde struktuur ja kõvadus. Pulbriliste fluorpolümeeride nakkuvus alusmaterjaliga on parem kui lahustipõhistel fluopolümeermaterjalidel. Kuna elektrostaatiline pindamine katab põhimaterjali ühtlasemalt, saadakse kõvadus ja struktuur parem kui madalsurvepihustusega. Parem kõvadus on tingitud ka sellest, et elektrostaatilise pihustuse käigus saadud pindeid tuleb kuumutada kõrgematel temperatuuridel, Kuumutamisel sulavad pulbriosakesed ühtlasemalt ja ristsildavad ennast tugevamalt põhimaterjali osakestega. Ka tehtud uuringud andsid sama tulemuse. Pulbripõhised fluorpolümeerpinded olid kõvemad ning struktuurilt tihedamad kui lahustipõhised fluorpolümeerpinded.Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasileekpihustus pinnete mehaaniliste omaduste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mark, Jürgen; Pihl, ToomasTänapäeval on tööstuse ja masinaehituse areng olnud märgatavalt kiire, mistõttu on vaja leida uusi võimalusi ja teostada uurimusi pindamistehnoloogia valdkonnas. Mida suurema kiirusega liigub masinate areng, seda olulisem on, et tehnoloogia areneb sama kiiresti. Valdkonnad, kus pindamist kasutatakse on näiteks laevaehitus, masinaehitus, teede parandamine/korrastamine ja paljud teised valdkonnad. Uute pindamistehnoloogiate ja - seadmete mõjul tekib üha enam juurde valdkondi, kus pindamist kasutatakse. Lõputöö eesmärgiks oli uurida pulberleekpihustuse tehnoloogia mehaanilisi omadusi. Lõputöös viidi läbi katsed analüüsimaks pinna nakketugevust, pinde kõvadust ja pinnete struktuuri ning uuriti pinnakatte kvaliteeti. Käesolevas lõputöös kasutati viit erinevat termoreageerivat pulbrit. Pinnete kvaliteet sõltub nii peale kantavast materjalist kui ka pindamisprotsessist. Struktuuri uuringust tuli välja, milline pinnakate oli kõige väiksema poorsusega ning milline nakkus alusmaterjali ja aluskihiga kõige tihkemalt. Madala poorsusega detailid kannatavad suuri koormusi, mis laboratoorsetel katsetel oli Castolin Eutectic 19400 ehk kroom terase pulber. Suure poorsusega detailid, mis ei talu suuri koormusi, oli lõputöö laboris teostatud katsetel Castolin Eutectic 29220 ehk 99% alumiiniumi pulber. Pinde poorsusega määratakse ära pinde rakendusvaldkond. Poorid võivad anda positiivset efekti ja tõsta kulumiskindlust, kui pinnatud detailid töötavad liughõõrdumise tingimustes, sest poorides säilib määrdeaine. Samuti tuli käesoleva lõputöö käigus välja, et oleks pidanud katsekehi mikrolihvima kauem, kuna fenoolvaigu pulber oli ära varjanud alusmaterjali ja aluskihi nakkumise. Lõputöö esimeses osas anti ülevaade pindamisprotsessist ja erinevatest pindamistehnoloogiatest, uuriti termoreageerivate pulberpinnete mehaanilisi omadusi, nakketugevust ja pinna struktuuri. Järgnevas osas oli välja toodud kõikide laboris tehtud katsete tulemused ja tulemuste pildid. Lõputöö viimases osas uuriti struktuure ja tehti nende puhul järeldusi erinevate pulbrite vahelistest nakkumistest ja struktuurides. Käesolevas lõputöös kasutati alusmaterjalina terast (S235; EN 10025). Aluskihina kasutati kõigil katsetel Castolin Eutectic 29029, mis on nikli ja alumiiniumi pulber. KOKKUVÕTE 39 Pindamistehnoloogia areneb igapäevaselt, mistõttu muutuvad pindamistehnoloogia valdkonnad. Lõputöös on toodud viie üpris erineva pulberpihustuspinde analüüs, millest saab järeldada, mis pulbrimaterjal millisesse valdkonda sobib. Tehnoloogia arenedes tuleb täiendavalt uurida pindamismetoodikaid, mis annavad võimaluse muuta masinad kergemini taastatavamaks ja töökindlamaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaltsiumkloriidi tootmise võimalikkusest Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tiivas, Mati; Pihl, ToomasKäesolevas lõputöös ,, Kaltsiumkloriidi tootmise võimalikkusest Eestis´´ analüüsitakse kaltsiumkloriidi tootmist ja kasumlikkust ning tuuakse välja erinevad aspektid, mis äriprojekti mõjutavad. Põhjalikult vaadeldakse Eesti teede olukorda ning tee hoolduseks kasutatavaid vahendeid talvel libeduse ning kevadel tolmu tõrjeks. Töös antakse ülevaade nõudluse sessoonsusest ning teehooldusvahendite kasutusmahtudest. Töö alguses selgitatakse äriidee tekkimise põhjuseid ning kirjeldatakse tegutsemisvaldkonda. Töös on toodud välja detailne toormaterjali kirjeldus ning üksikasjalikult kirjeldatud lõpp-produkti ehk kaltsiumkloriidi füüsikalisi omadusi. Põhi tähelepanu pööratakse kaltsiumkloriidi tootmisele tööstuslikul viisil, mis hõlmab muu hulgas tootmisprotsessi detailset kirjeldust ja keemilist protsessi. Lõputöös on määrava tähtsusega majanduslikud arvutused, millest tulenevalt selgub, kas äriprojekt on teostatav. Analüüsi tulemusena võib välja tuua järgmised kohaliku tarbija ja kogukonna jaoks olulised plussid: • Aastaringselt stabiilne varustamine tootja poolt. • Lühikesed tarneajad. • Paindlik suhtumine kliendi vajadustesse. • Uued töökohad. Peamised tootjat mõjutavad tegurid on järgmised: • Tooraine kättesaadavus ja hind. • Uue tehnoloogia areng. Eelneva analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et arvestades toormaterjali hinda, investeeringut tehase sisseseadele ja tootmiskulusid, on Eestisse tehase rajamine kohaliku nõudluse katmiseks otstarbekas vaid juhul, kui hetkel kasutatavad naatriumkloriidi mahud asendatakse keskkonnasõbralikuma kaltsiumkloriidiga. Äriprojekti eduka toimise eelduseks on konkurentsi tekitamine hetkel imporditavale kaltsiumkloriidile, kasutada seejuures Eesti maavarade ressurssi ning luua juurde töökohti.Nimetus Piiratud juurdepääs Karbamiidi mahalaadimise süsteemi rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Gluškova, Nadežda; Pihl, ToomasLõputöö eesmärgiks oli parandada karbamiidi mahalaadimissüsteemi. Selleks jälgiti mahalaadimise protsessi, et selgitada välja selle kitsaskohad. Lõputöö teine eesmärk oli rekonstrueerida süsteem võimalikult odavalt kergendamaks tööd ning suurendamaks mahalaadimise protsessi kiirust, kusjuures ei tohi kannatada karbamiidi kvaliteet. Mahalaadimissüsteemi rekonstrueerimiseks viidi läbi järgmised olulised tööd: tõstuki asendamine vintsiga kiirendab mahalaadimise protsessi ning säästab raha, mis varem kulus tõstuki remondiks. Tõstuki ei lõhu karbamiidi ja fraktsioon säilub. Järelikult tõuseb karbamiidi kvaliteet, suureneb läbimüük ning paraneb ettevõtte maine. Parandamiseks on valitud kangiga käsivints. Teise olulise osana on lõputöös vaadeldud tigutransportööri piirikute eemaldamist ja mahuti tagaseina polsterdamist roostevaba terasega AISI 316. Sobiv materjal valiti programmi CES abil. Peale piirikute eemaldamist satub karbamiid automaatselt konveierile K2. Tagaseina polsterdamiseks vajatakse 25 lehte roostevabaterast AISI 316 mõõtmetega 1500x3000x2 mm. Roostevabaterase hind on 8680,6 eurot, on kõige kallim rekonstruktsioon. Nimetatud tööd kiirendavad mahalaadimise protsessi ja parendavad karbamiidi kvaliteeti ning kaitsevad rohkem töötajate tervist. Ventilaatori lisamine kaitseb töötajate tervist ning paraneb tööohutus. Rekonstrueerimise koguhinnaks kujunes 10459,97 eurot. Võrreldes kasumiga, mida tehas saab, on see väga soodne lahendus. Parandused on väiksed, aga tähtsad, muutused kergendavad töötajate tööd, suurendavad karbamiidi mahalaadimise süsteemi kiirust. Karbamiidi praak, mis tekib mahalaadimise jooksul väheneb, seega tõuseb AS-is Nitrofert tehtud karbamiidi kvaliteet. Lõpptulemusena tõuseb karbamiidi müük, ettevõte saab rohkem kasumit ning areneb Kohtla-Järve ja mingis mõttes Eesti sise- ja välismajandus.Nimetus Piiratud juurdepääs Keemiliste-ja elektrokeemiliste pinnete tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rosen, Kuldar; Pihl, ToomasAntud lõputöö andis ülevaate erinevatest kasutatavatest pindamise tehnoloogiatest ja nende omadustest ja kasutusest, pindamisel kasutatavatest materjalidest ja pindamise etappidest. Lõputöö käigus sai uuritud ja teostatud keemilist- ja elektrokeemilist pindamist, sai katsetatud erinevatel temperatuuridel olevate nikli töölahustega pindamist, sai pinnatud samu katsekehi kaks korda boornitriidi töölahusega, sai analüüsida, uurida ning teha järeldusi pinnete mikrokõvadustest, nende struktuuri uuringutest, käitumisest ja omadustest. Nikliga kahel erineval töölahuse temperatuuril 60 - 90 °C ja 96 - 98 °C teostatud pindamised andsid erinevaid tulemusi. Selgus, et juhendi järgi teostatud pindamine temperatuuril 96 - 98 °C jättis küll ilusa läikiva pinde, aga pinne oli rabe ja koorus lihtsalt pinnatud materjalilt maha. Samas temperatuuridel 60 - 90 °C katse-eksitus meetodil teostatud nikliga pindamine, andis tuhmima pinde, aga pinne ise oli kaetud materjalil kõvemini kinni, ega koorunud maha. Pinnete mikrokõvaduse uuringust selgus, et kõrgematel temperatuuridel toimunud pindamine andis suurema kõvaduse, kui seda tegi madalamatel temperatuuridel toimunud pindamine. Tuleb tõdeda, et juhendi järgi pinnatud tulemus valmistas üllatuse ja parema pinde ja tulemuse andis hoopis katse-eksitus meetodil läbiviidud keemiline nikliga pindamine. Boornitriidiga toimus pindamine samadel katsekehadel 2 korda, sama kestvusajaga ja samadel temperatuuridel. Lõpptulemus näitas, et roostevaba terasele pinne peale ei kinnitunud, samas kõik teised katsekehad saavutasid korraliku pinde. Struktuuri uuringutest selgus, et katsekehad oli tänu kahele pindamisele, saavutanud kaks pindekihti. Elektrokeemiline pindamine juhendi järgi ei osutunud nii edukaks nagu oleks eeldanud. Pinnal tekkis küll kerge tooni muutus, aga pinde struktuuri uuringust selgus, et pindekiht oli kas väga väike või olematu. Põhjuses, miks pindamine ei andnud soovitud tulemusi võib töölahust või ei saavutanud pind piisavat puhtust, mida oleks vaja läinud. 44 Mikrokõvaduse mõõtmisel saavutas kõigist katsekehadest kõige suurema kõvaduse temperatuuridel 60 – 90 °C pinnatud malm 3506 HV. Kõige väiksema kõvaduse, aga boornitriidiga kaetud alumiinium 675 HV. Keemilise- ja elektrokeemilise pindmise võrdluses üksiktootmises, on lihtsam kasutada keemilist pindamise meetodit. Keemiline pindamine ei nõua seadmete ( nt. toiteallikas ) olemasolu ja jätab detailile ühtalsema pinde, kui seda teeb elektrokeemiline pindamine. Töölahust on lihtne valmistada ja töölahusele vajadusel koostisosi lisada. Keemilist pindamist väiksemate detailide puhul on lihtne teostada ka kodus, aga vajalik oleks kindlasti hea ventilatsioon. Elektrokeemiline pindamine on palju keerukam, kui seda on keemiline pindamine. Suurtemate detailide pindamisel on vaja rakendada suuremat voolu ja elektrokeemiline pindamine nõuab ka väga puhtaid pindu ja on tänu elektri kasutusele ka ohtlikum.Nimetus Piiratud juurdepääs Keevituse kvaliteedisüsteemi väljatöötamine ettevõttele Aim Production OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Kliimann, Sandra; Pihl, ToomasTehnika ja tehnoloogia osatähtsuse kasv nõuab rohkem tähelepanu toote-teenuse-protsessi arendustegevusele, sealhulgas nii rakenduslikule inseneritegevusele kui ka kvaliteedi seisukohast lähtuvale ennetavale ja määravale tegevusele. Tootmisega tegelevad ettevõtted peavad oma tooteid, protsesse ja teenuseid perioodiliselt ajakohastama. Kvaliteedi tagamise objektideks tootmisettevõtetes on toode ja teenus. Klient ootab toodetelt ja teenustelt kindlaid omadusi, mis tagavad toote vastavuse kvaliteedinõuetele ning mida tootja tagab oma töötajate teadmiste-oskuste-kogemuste (TOK) põhiselt. Lõputöös keskendutakse keevituse kvaliteedisüsteemidele ja nendes kehtestatud nõuetele. Toetudes ISO 3834 „Keevituse kvaliteedinõuded metallide sulakeevitusel“ ja ISO 9001 standardis spetsifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele on hinnatud ettevõtte AIM Production OÜ keevitustööde kvaliteediohjet. AIM Production OÜ on lehtmetall allhanketöid teostav firma, kes on spetsialiseerunud õhemast lehest (kuni 8mm) ja täpsust nõudvatele komponentidele ja koostudele. Ettevõtte AIM Production OÜ eesmärgiks on saada ISO 3834 sertifikaat, et suurendada klienditurgu. Sertifikaadi saamiseks tuleb täita kõik kvaliteedinõudmised ja läbida välisaudit. AIM Production OÜ sooviks on auditi läbimine 2016.a. sügisel. Auditi läbimiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamiseks tuli kriitiliselt üle vaadata ettevõttes olemasolevad kvaliteeditegevused ning fikseerida puuduolevad kvaliteedielemendid. Puuduvate elementide täitmiseks peab ettevõte tegelema nõuete kontrolli ja tehnilise ülevaatusega, alltöövõtuga, tootmisseadete kontrollnimekirjadega, keevitusprotseduuride juurde kuuluva keevituskavandi väljatöötamisega ja tootmise planeerimisega. Parendamist vajavad ettevõtte olemasolevad kvaliteedielemendid nagu keevitusprotseduuride spetsifikaadid, seadmete kirjeldus ja hooldus, keevitajate atesteerimine, keevitusmaterjalide partii katsetamine, keevitusmaterjalide ladustamine ja käsitlemine, keevituse inspekteerimine ja kontrollpersonal ning tootmise mittevastavused ja parandatavad tegevused. Lõputöö autori arvates mõjuks ettevõtte töötajatele motiveerivalt juhtkonna poolt antav regulaarne tagasiside tehtud töö kohta – millistes mahtudes toodangud on ettevõttes tehtud, milline on olnud selle kvaliteet – kliendi reklamatsioonide arv ja mis on olnud nende põhjusteks. Luua korrektsed projektikaustad, mis tagaksid parema info liikumise ettevõttes projektijuhilt töötajateni. Koostada tuleks seadmete ja tööriistade kasutusjuhendid, mis tagaks nende korrektse käsitlemise töötajate poolt. Välisauditi läbimiseks tuleb ettevõttel tõsiselt tegeleda kvaliteedisüsteemi parendamisega. Koostatud lõputöö praktiliseks väärtuseks on keevituskvaliteeti käsitlevatest standarditest ülevaate andmine, millele toetudes saab koostada kvaliteedisüsteeme konkreetsele ettevõttele.Nimetus Piiratud juurdepääs Kemikaalide mahuti projekteerimine ja tootmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Orav, Henri; Pihl, ToomasLõputöö käigus valmis kemikaalide mahuti, kus hoiustatakse tugevat hapet ja leelist, mida kasutatakse värviliini tarbeks. Toote valmistas AS Hanza Mechanics Tartu, kus seda kasutatakse ettevõttesiseselt. Mahuti paigaldati amortiseerinud vana ohtliku mahuti asemele, mis lekkis valede materjalide kasutuse tõttu. Lõputöös on kirjeldatud nõudeid mahutile, millest olulisim oli õige materjali valik, mis oleks tugevatele kemikaalidele vastupidav, selleks osutus metall markeeringuga AISI316L, ehk roostevaba happekindel teras. Projekteerimise osas on näidatud mahuti konstruktsiooni, mis koosneb 15 kohapeal valmistatud ja seitsmest ostukomponendist. Viidati ka projekteeritud abinõudele toote koostamisel, milleks olid fikseerimise avad ja z- painded. Kirjeldati tootmisprotsessi, mis koosnes DXF failide järgi lehetoorikutest pinnalaotuste lõikusest, mida tehti stantsi- ja laserpinke kasutades. Seejärel painutati detailid painutuspinkide ja vastavate templite ja matriitside abil. Terviklik koost valmis kui painutati detailid liideti omavahel TIG keevitusega, millele järgnes õmbluste puhastamine klaaskuulidega ja välispindade vibrolihvimine, et saavutada esinduslik ilme. Viimaks tihendati luugid ja intervallkeevitusega tekkinud tühimikud ning kinnitati ostukomponendid. Mahuti abil muutus kemikaalide kanistrite vahetamise protsess oluliselt kergemaks – igas suunas pöörlevad rattad võimaldavad mahutit mugavalt liigutada ja piisavalt suured luugid lihtustavad kanistrite sisse tõstmist. Suurim eelis võrreldes vana mahutiga kasutusmugavuse seisukohast on põhjas olevate kraanide olemasolu, mistõttu saab seda pesta. Paranes ka värviliini üleüldine ilme – uue mahutiga näeb tootmine esinduslikum välja. Ettevõtte jaoks läks toode maksma 1012 €, millest materjali ja ostukomponentide kulu moodustas 570 € ja ülejäänud 352 € kulus töörahana, projekteerimiskulu sisse ei arvestatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Konkurentsivõime analüüs Auricu Oü näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Barinov, Juri; Pihl, ToomasEesti ehitusturgu iseloomustab 2015. aastal stabiliseerumine. Ehitustegevus on küll hoogustunud, kuid seda peamiselt avaliku sektori tellimuste ja Euroopa Liidu [EL] abirahade toel. Samas on aga Euroopa Liidu rahastamisperioodil 2014-2020 ehitusinvesteeringute osakaal tunduvalt väiksem kui seni ning see mõjutab tugevalt ehitussektori hetkeolukorda Eestis. Ehitusmahud on 2015 aastal vähenenud, kuid ehitustööde hinnatasemed on pigem kõikuvad ning hinnalangust ehitusmahtude vähenemine kaasa ei too. Ühelt poolt toob ehitushangete vähenemine kaasa konkurentsi tihenemise, mis ehitushindu alla surub. Teiselt poolt jätkub kindlasti veel teatud aeg sisenõudluse tõus, mis survestab hindasid altpoolt. Siit saab ka järeldad, et keskmine kasumimarginaal ehitusettevõtetel lähitulevikus väheneb. Käesoleva lõputöö teemaks oli konkurentsivõime analüüs Auricu OÜ –s. Töö tegemiseks ja eesmärgi saavitamiseks kasutati konkurentsianalüüsi statistilist meetodit, mis põhineb majandusaasta aruannete ja muu avaliku info baasil. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, turupositisoon ning uue tegevusala lisandumisega tehtud kulutuste efektiivsus ning tasuvus. Samuti analüüsida ka seda, kui lihtne või raske on siseneda uue teenusega turule. Töö käigus läbi viidud juhtkonna küsitlemisena leiti, et Auricu OÜ hoiab hetkel keskmist turupositsiooni nii tööde hinna kui ka teenuste mitmekülgsuse, kompaktsuse ja kvaliteedi poolest. Selle uurimuse raames selgus, et tähtsaim ei olegi turupositsioon, vaid oluline on efektiivsus ja olla kliendikeskne. Auricu OÜ kasutab diferentseerimise strateegiat eristudes konkurentidest kompaktse teenuse, hea teeninduse ja parema töökvaliteediga, kuna ettevõttes on tööl kvalifitseeritud lepinguline tööjõud ning ettevõtte tööjõu värbamine ei ole projektipõhine. Ettevõtte jaoks on vajalik koolitatud, professionaalne ja motiveeritud tööjõud, kes on erialaselt oma oskustes kompetentsed ning oma asjaajamistes tõhusad. Antud tegevusvaldkonnas on konkurentsieeliseks ka masinapargi olemasolu, mis näitab müügikasvu võimalusi tulevikus, pidevat valmisolekut kliendi tellimusele ehk tööde efektiivsust. Kuna rasketehnika on kallis ning rentimine kulukas, siis näitab oma masinapargi omamine ettevõtte tugevust ja pidevat valmisolekut kliendi vajadustele. 2012. aastal lisandunud uue tegevusharu trassitööde tegemisega tehti suuremahulisi investeeringuid 2012. aastal ka põhivarasse rasketehnika näol summas 162 885 euri. Nii suured investeeringud aga ei suudagi end paari aastaga ära tasuda vaid vajavad pikemat perioodi tehtud kulutuste tagasiteenimiseks. Selleks et osata hinnata investeeringu otstarbekust, arvutati välja tasuvusaja näitaja, mille järgi peaks antud investeering ära tasuma 4,15 aasta pärast ehk siis aastaks 2019. aastaks. See ei ole pikk aeg selleks, et oluline osa põhivarainvesteeringust sissetulekutega kaetud saaks. Sisenemine turule uue tegevusalaga ei olnud aga sugugi keeruline, kuna ettevõte tegutseb ehitusvaldkonnas juba aastast 2007, omab pikaajalisi koostööpartnereid ning kontakte erinevatelt tegevusaladelt. Suureks edu eeliseks olid ka head kliendisuhted, koostöö ning efektiive töökorraldus ning kompetentne ja kvalifitseeritud meeskond. Konkurentsis püsimiseks ei pea omama turul liidripositisooni, vaid oluline on olla oma töödes ja tegemistes efektiivne ning kliendikeskne. Lõputöö valmimisel olid suureks abiks analüüsitava ettevõtte Auricu OÜ juhtkonnaliikmed, kes võimaldasid ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonileNimetus Piiratud juurdepääs Kuumtsinkimise tsehhi loomine Aiaekspert OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Peterson, Jarmo; Pihl, Toomas; Priit AbiramKäesolev lõputöö on koostatud Aiaekspert OÜ näitel, kes enda ja sõsarettevõtete tegevus-valdkondadest lähtuvalt vajab pidevalt toodetavate metallkonstruktsioonide ja aiaelementide korrosioonikaitselist pindamist ning üha enam valitakse selleks just kuumtsinkimine. Arvestades märgatavat nõudluse kasvu ja olemasolevate kuumtsinkimistehaste nädalatesse ulatuvaid järjekordi, otsustas ettevõte uurida võimalusi kuumtsinkimistsehhi rajamiseks. Ettevõtte vajadustest lähtuvalt soovitakse rajada tsinkimisvann mõõtmetega 4,0x1,0x2,0 meetrit, mis võimaldaks katta suure osa oma ettevõtete kuumtsinkimise vajadustest ning pakkuda kuumtsinkimist lisaks ka teenusena. Töö eesmärgi täitmiseks anti esimeses peatükis ülevaade Aiaekspert OÜ-st, antud alal juba tegutsevatest konkurentidest, metallide korrosiooni üldisest olemusest, peamistest korrosioonitõrje meetoditest ja kuumtsinkimise eelistest korrosioonitõrje meetodina. Teises peatükis tutvustati kuumtsinkimise meetodeid ja protsessi erinevaid etappe ning tingimusi, mis loovad eeldused elementide kvaliteetseks kuumtsinkimiseks. Lisaks kirjeldati protsessis kasutatavaid seadmeid ja valdkonda puudutavaid ISO standardeid ning käsitleti ka valdkonnale rakenduvaid keskkonna-nõudeid ja tööohutusega seonduvat. Viimases peatükis valiti kuumtsinkimisel kasutatav meetod, protsessi etapid ja soetatavad seadmed, esitati valikute tegemist selgitavad põhjendused ja anti ülevaade kõigist investeeringutest, mis on vajalikud tsinkimistsehhi tegevuse alustamiseks. Välja toodi ka ülevaade tsehhi käitamisega kaasnevatest kuludest ning tsehhi planeeringu eskiislahendus. Projekti jätkamiseks ja edukaks lõpuleviimiseks tuleks valitud tsinkimisprotsess ja kasutusele võetavad meetodid esmalt katsetuste käigus läbi proovida, et saada kinnitus antava toodangu ühtlaselt kõrges kvaliteedis. Katsetuste käigus peaksid ilmnenud kvaliteediprobleemide korral tuleks nende kõrvaldamiseks protsessi vajalikul määral täiustada, et tagada ühtlane ja piisav kvaliteeditase, sest antava toodangu kvaliteet määrab suure tõenäosusega kogu projekti lõpliku edukuse. Peale protsessi töökindluse saavutamist oleks võimalik veelkord üle vaadata ja täpsemalt välja selgitada valitud seadmete sobivus ning puudujääkide ilmnemisel otsida sobivamaid alternatiive. Antud tegevuste läbimisel on projekti jätkamiseks võimalik alustada seadmete tarnelepingute sõlmimise ja tsehhihoone ettevalmistamisega.Nimetus Piiratud juurdepääs Liivapritsis kasutatud kõlbmatu abrasiivi korduvkasutuse rakendused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Rähni, Markus; Pihl, ToomasTöö eesmärk oli uurida liivapritsis kasutatud kõlbmatut abrasiivi ning leida sellele sobivaid korduvkasutuse viise. Töö käigus fraktsioneeriti liivapritsis kasutatud kõlbmatu abrasiiv, kuumutati ja pihustati abrasiivi, testiti korrosioonikindlust. Abrasiivist valmistati erinevaid metalloplaste, arvutati nende tihedused ning arvutati mehaanilised omadused ja määrati elektrieritakistus. Abrasiivist valmistati ka magnetiline spetsiaalvärv. Tööd alustati abrasiivi fraktsioneerimisega, milleks kasutati sõelkomplekti. Fraktsioneerimise eesmärk oli teada saada millised erinevad fraktsioonid abrasiivis on ja millised on nende osakaalud. Kõige rohkem oli abrasiivis 0,1 mm fraktsiooni, mis moodustas pulbri kogumassist 45%. Pulbri sõelumisel tulid abrasiivist välja ka kiulised osakesed. Kõiki fraktsioone ning kiuliseid osakesi vaadati ka mikroskoobiga, mis andis teada milliseid osakesi abrasiiv sisaldab. Järgmisena alustati katsetega abrasiivi sulatada ning kasutada pindamismaterjalina. Abrasiivi kuumutati esmalt hapnik-atsetüleenpõletiga ja seejärel kõrgsageduskuumutiga. Mõlemad katsed ebaõnnestusid kuna oksüdeerunud abrasiivi osakesed ei sulanud omavahel kokku. Abrasiivi prooviti ka pihustada pindamismaterjalina, aga ka see katse ebaõnnestus kuna osa abrasiivist põles ära ning teine osa koosnes oksüdeerunud osakestest, mis ei sulanud piisavalt, et kasutada pindamismaterjalina. Kuna katsed abrasiivi sulatada ja pihustada ebaõnnestusid, siis otsustati valmistada abrasiivist ja polümeervaikudest metalloplaste. Esmalt valmistati metalloplast abrasiivist ja epoksüvaigust. Metalloplaste valmistati erinevate komponentide vahekordadega, et võrrelda nende tihedust ja mehaanilisi omadusi. Lisaks epoksüvaigule, valmistati metalloplaste ka fenoolvaiguga. Fenoolvaigu ja abrasiivi metalloplasti valmistamiseks kasutati kuumpressi. Abrasiivist prooviti valmistada ka tsemendiga segatud komposiiti, eesmärgiga valmistada teistsuguse sideainega komposiit. See katse ebaõnnestus, kuna tsement ei sidunud oksüdeerunud abrasiiviosakesi ning detail oli habras ja lagunes. Metalloplastidel arvutati tihedus ja survetugevus, testiti löögisitkust ning määrati elektrieritakistus. Kõige suurema tihedusega metalloplast oli abrasiiv-fenoolvaigu detail vahekordadega 90:10. Kõige väiksema tihedusega 50:50 abrasiivi-epoksüvaigu vahekordadega metalloplast. Parim survetugevus oli abrasiiv-fenoolvaigu metalloplastil, vahekordadega 60:40, mis on ka arusaadav, kuna detail valmistati kuumpressis 200 bar rõhuga. Testitud detailidest parim löögisitkus oli 50:50 abrasiiv epoksüvaigu komposiidil. 37 Elektrieritakistus oli kõikidel testitud detailidel liiga suur, et lihtsa multimeetriga mõõta. Üks põhjus suurest takistusest on kindlasti see, et vaiguosakesed ümbritsevad abrasiiviosakesi ning takistavad elektrijuhtivust. Korrosioonikindlust testiti kõikidel metalloplastidest detailidel. Katsete põhjal saab öelda, et korrosioonikindlus testitud metalloplastidel on ainult siis, kui epoksüvaiku on detailis vähemalt 40%. Kõikidel fenoolvaiguga tehtud detailidel oli näha roostet. Abrasiivi kasutati ka magnetilise spetsiaalvärvi valmistamisel. Spetsiaalvärviga värvitud pindadele on võimalik kinnitada magneteid. Katsed spetsiaalvärviga värvides õnnestusid ning magnetid kinnitusid värvitud pindadele. Sõelutud ja sõelumata abrasiiviga valmistatud värvidel ei olnud erinevust. Kasutatud abrasiivi rakendamise võimalusi on mitmeid. Abrasiivist on võimalik teha metalloplast, millest omakorda saab teha lisaraskuseid alternatiivina betoonraskustele. Abrasiivi metalloplastina kasutades on võimalik teha ka lillepotte, mille peamine eelis betoonist alternatiivide eest on väiksem tihedus ja seeläbi kergem toode. Metalloplastide peamine miinus on suur hind võrreldes alternatiivsetest materjalidest valmistatud toodetega. Metalloplasti oleks otstarbekas kasutada ainult juhul, kui tootel on vaja kindlaid omadusi ning tal on mitmed eelised võrreldes alternatiividega. Abrasiivist oli võimalik kuumpressida detaile, mistõttu saab teda utiliseerida ka vanametallina, viies vanametalli kokkuostu. Kuumpressimise miinus on detailide suhteliselt suur hind, kuna tootmiseks on vaja kuumpressi ning tootmisel on suur energiakulu. Analüüsi tulemusena selgus, et parim rakendus abrasiivile on spetsiaalvärvi tootmine. Kasutada on võimalik sõelumata abrasiivi, mistõttu on tootmisprotsesside hulk väike. Tootmishinna poolest on spetsiaalvärvi valik kõige madalam. Võrreldes teiste väljapakutud rakendustega täidab abrasiiv spetsiaalvärvina oma ülesandeid kõige paremini.Nimetus Piiratud juurdepääs Lindijuhtija tootmise juurutamine AS Normas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Ilves, Sander; Pihl, ToomasKäesoleva lõputöö käigus tegeleti passiivse auto turvavarustuselemendi lindijuhtija protsessi juurutamise ja optimeerimisega. Eesmärgi täitmist loetakse positiivseks toote kvaliteedinõuete tagamisega kliendi poolt nõutud tootmismahtude juures. Selle kindlustamiseks toetuti AS Norma pikaajalisele kogemusele metallitöötlemise ja plastisurvevalu valdkonnas. Lõputöö esimeses peatükis antakse ülevaade ettevõtte AS Norma kohta ja kirjeldatakse võimalikke tootmisprotsesse. Lisatud on ka protsessid, mis ei ole hetkeseisuga lindijuhtija tootmiseks tootmissammudesse kaasatud, kuid vajadusel on võimalik kaasata. Lindijuhtija teemat kirjeldatakse järgmises peatükis, kus seletatakse lahti, mis tootega on tegu. Antakse lühinimekiri protsessidest, mida kasutatakse ja tutvustatakse peamisi dokumente, mille alusel tootmine toimub. Kolmandas peatükis keskendutakse lindijuhtija armatuuri tootmisele. Antakse ülevaade materjali ettevalmistusest, stantsimisest, tootmiseks kasutatavast rakisest, vibrotöötlemisest ja armatuuri karastamisest enne plasti ülevalusse suundumist. Lõputöö neljandas osas süvenetakse plasti survevalule ja seal kasutatavatele seadmetele. Kirjeldatakse protsessis olevaid etappe, mis on vajalikud tootmise automatiseerimiseks ja kvaliteetse toodangu tagamiseks. Tutvustatakse ka materjali ja selle omadusi, mis on kasutusel. Tootmisprotsessi optimiseerimist käsitlevas peatükis analüüsitakse tootmisparameetrite mõju toote kvaliteedile. Seletatakse lahti katsetused, mida toote heakskiitmiseks on vajalik teha, et olla kindel vastavuses sätestatud standarditele. Selgitatakse, kuidas parameetreid valitakse ja mille alusel erinevad väärtused saadatakse. Kokkuvõtteks võib väita, et lõputööks sätestatud eesmärk saavutati. Lindijuhtija läbis pärast optimiseerimisparendusi kõik valideerimise katsed. Samal ajal säilitades etteantud tsükliaega ja tootmismahtu. Lõputööd tehes omandas autor olulisi teadmisi plast-ja terasmaterjalidega tootmisest, mis tulevad kasuks uute projektidega töötamisel.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »