Sirvides Autor "Ranne, Raivo" järgi
Näitamisel1 - 20 30-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Akadeemia tee 30 Spordi- ja Vabaajakeskuse ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kupreychuk, Artem; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös kirjeldatakse ehitusgeodeetilist teenindamist Mustamäe Spordi- ja vabaajakeskuse näitel, mis valmib 2018. a novembris. Ehitusobjekti asukohaks on Akadeemia tee 30. Antud objekti näitel on antud ülevaade olulistest geodeetilistest töödest, mis kaasnevad põhimõtteliselt iga hoone ehitusega. Iga päeva lõpus esitati tellijale nö aruanne- joonis, mis näitas sellel päeval teostatud geodeetilisi töid. Ühest küljest selle ülesande täitmine nõudis aega, aga teisest küljest oli tellijal võimalus pidevalt jälgida ehitatava hoone elementide projektset asendit ja täpsusnõuete tagamist. Nimetatud tegevus tagas kokkuvõttes ka hoone parema vastavuse projekteeritule. Lõputöös käsitleti mõõdistusvõrgu rajamist ja selle rajamisel tekkinud probleeme ning kuidas tekkinud probleemid olid lahendatud tagades kõiki täpsusnõudeid. Probleeme tekitasid kaugelolevad polügonomeetriapunktid ning takistuseks olid ka olemasolevad hooned. Mõõdistamisvõrgu rajamist oleks olnud võinud teostada erinevalt, aga valitud meetod tagas toimiva mõõdistamisvõrgu. Käesolevas lõputöös on ka käsitletud ankrupoltide, vundamentide ja kaevikutega seotud märkimistöid ja teostusmõõdistamist. Märkimistööde teostamine käis enamasti sujuvalt tänu sellele, et tellijaga suheldi pidevalt. Projekti muudatustest informeeriti geodeete õigeaegselt, kusjuures muudatused olid lisatud projektjoonistele. Ülesanded geodeedile olid tellija poolt püstitatud selgelt ja arusaadavalt. Kuna teostusmõõdistamisel oli geodeet piisavalt tähelepanelik, siis ei tekkinud olulisi probleeme ka teostusmõõdistustööde teostamisel. Lõputöö ülesanne on täidetud ning tellija jäi teostatud geodeetiliste töödega rahule.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitusobjekti geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Ristmäe, Hele-Mai; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös tutvustati Soomes, Espoo linnas asuva ehitusobjekti geodeetilise teenindamise etappe. Geodeetilise tööde kategooriatest kirjeldati teostusmõõdistuse ja märketööde teostamist hoonete rajamisel. Ülevaade anti objekti ehitusgeodeetiliste tööde teoreetilisest poolest. Geodeetilistel töödel kasutati ETRS-GK25 tasapinnalist ristkoordinaatide süsteemi ja N2000 kõrgussüsteemi. Eraldi ortogonaalset tugivõrgustikku ega nullkõrguse sidumist absoluutkõrgusega ei toimunud. Põhilise instrumendina oli kasutusel Trimble S5 elektrontahhümeeter 2" nurgamõõtmistäpsusega. Töös kirjeldati asukohamäärangu metoodikat geodeetilise tugivõrgu loomisel, milleks autor kasutas varasemalt koordineeritud tugivõrgupunkte. Ehitusgeodeetilisi töid teostati ehitusnõudeid ja määrusi silmas pidades nii täpsuse kui ka ohutuse poolelt. Kameraaltööd moodustasid ligi poole kõikidest ehitusgeodeetilistest töödest objektil. Kameraaltöid teostati AutoCAD tarkvara kasutades. Kameraaltööde käigus valmistati joonised ette märkimistöödeks neid modelleerides vastavalt kasutusotstarbele ja viies joonised õigesse projektkasendisse ning mõõtkavasse. Lisaks vormistati peale teostusmõõdistamist saadud andmed hilisemas kameraaltööde etapis. Jooniste ettevalmistus kameraaltööde faasis oli aluseks märketöödele. Autor teostas märketöid sellistele ehituskonstruktsioonidele nagu vaivundamendid, monoliitsed vundamendid, ankrupoldid, sarrused, postid, seinad, trepimarsid ja sanitaartehnilised vannitoad. Konstruktsioonidest lähtuvalt erinesid ka tehnoloogiad ja täpsusnõuded, mida autor lõputöös kirjeldas. Kõige suuremad vead olid lubatud vundamentide rajamisel. Vaivundamentide puhul oli lubatud veaks ±100 mm. Sellele järgnesid monoliitsed ja- kannvundamendid, mille lubatavaks veaks määrati plaaniliselt ±30 mm ja kõrguslikult ±10 mm. Postide, seinte, trepimarsside ja sanitaartehniliste vannitubade täpsus pidi nõuetekohaselt jääma ±10 mm piiridesse. Ankrupoltide täpsusnõuded olid kõige rangemad. Eksimuse maksimaalne määr oli poldirühma sisese plaanilise asendi puhul ±2 mm ning kõrguslikult ±5 mm. Projektijärgsete kõrvekallete kindlaks määramiseks olulisemad ehituskonstruktsioonid teostusmõõdistati. Autor analüüsis töös saadud kõrvalekaldeid ja võrdles lubatuga. Suurimaks kõrvalekaldeks peeti A maja elementkonstruktsioonide püstitamisel tehtud jämedaid vigu. Maksimaalselt ületasid antud hälbed 6,4 korda lubatud määra. Antud hälvete suurused 50 dokumenteeriti ja neid näidati teostusjoonisel nagu ka kõigi teiste teostusmõõdistatud konstruktsioonide puhul. Esilekerkinud probleemidest tooks autor esile ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja ehitamisel tehtud inimvigu. Antud vigade kombinatsioon sai määravaks objekti ehituskonstruktsioonide kõrvalekalletes. Tuleb siiski nentida, et ühegi hoone rajamine ei möödu ilma komplikatsioonideta. Geodeedi panusel ehitusobjekti teenindamisel on suur osa tagamaks nõuetekohaselt ehitatud, turvaline ning kauakestev hoone.Nimetus Piiratud juurdepääs ERG025 - Raivo Ranne(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ranne, RaivoERG025 - Raivo Ranne - 23.3.2020, 24.3.2020, 7.06.2020, 8.06.2020, 9.06.2020, 10.06.2020Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasitrassi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Naruson, Aleksander; Ranne, RaivoKäesolevas töös annab autor ülevaate geodeetilistest töödest, mis tehti objektil „Balticconnector“. Töö objektil algas 2018. a. maikuus ja kestab tänaseni. 2019. a. mai seisuga on paigaldatud peaaegu 35 km torusid, kokku on paigaldada 53.4 km. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade objektist ja kasutatud instrumentidest. Seejärel tutvustab autor topograafilise plaani koostamist ja töö käigus esinenud probleeme. Tööd tehti elektrontahhümeetriga Topcon DS-103 ja GNSS vastuvõtjaga Topcon HiPer SR. Lõputöö teises osas on kirjeldatud mahamärkimistöid, mis koosnevad raadamisest; horisontaalpuuraukude, sealhulgas hülside märkimisest; ning piketaaži, telje ja põlve märkimisest. Selles peatükis loetleb autor püstitatud eesmärke ja tööde teostamiseks kasutatud meetodeid. Lõputöö viimases osas antakse ülevaade teostusmõõdistamisest. Peatükis on kirjeldatud kraavi, hülsi ja torustiku teostusmõõdistust. Kirjeldatakse ka torustiku teostusmõõdistamisele kehtivaid nõudeid. Nii topograafiline plaan kui teostusmõõdistused teostati vastavalt topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistamisele esitatavatele nõuetele.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeesia alused : geodeesia. II osa: õppematerjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006) Ranne, RaivoNimetus Avatud juurdepääs Geodeetiline alusplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Toop-Maide, Annika; Ranne, RaivoTöö eesmärk oli kaardistada 5,5 hektariline maa-ala, selgitada välja olemasolev maapinna kõrgus ning kanda plaanile tehnovõrgud, mis vastab looduses olevale situatsioonile. Lõputöö koosneb geodeetilisest alusplaani koostamise etapid, mis hõlmab nii objekti ennast kui ka objektil kasutatud geodeetilisi instrumente. Kirjeldati väli- ja sisetööde läbiviimist, teostamise põhimõtteid ning seadusest väljatoodud regulatsioone. Isiklik eesmärk lõputöö raames oli viia enda paremini kurssi digitaalse joonise koostamise põhimõtetega jäi vajaka, kuigi soov oli osaleda geoaluse lõpp vormistuse etappides ning viia läbi kooskõlastamise protsess tehnovõrkude osas. Püstitatud eesmärk täideti, koostati maa-ala plaan ja anti tellijale üle.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee näitel (PK 00+00 – 10+00)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Getman, Jevgenia; Ranne, RaivoAntud lõputöö annab ülevaate ehitusgeodeetilisest teenindamisest Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee renoveerimise näitel (PK 00+00 – 10+00). Töös on lahti kirjeldatud geodeetilise tööde etapid, kus autor ise osales ja oma teadmisi rakendas. Vähem on kajastatud neid etappe, mida autor ei teostanud. Töös antakse ülevaade järgmiste etappide kohta: geodeetilise mõõdistamisvõrgu rajamine- mõõtmine ja nivelleerimine; piketaaži mahamärkimine; raadamispiiri mahamärkimine; mahasõitude mahamärkimine; kaitsetoru teostusmõõdistus; asfaldi freesimise teostusmõõdistus ja lõplik teostusmõõdistus. Tähelepanu on pööratud maanteel ehitusgeodeetiliste tööde teostamisele, instrumentide kasutamisele ja maanteede ehitamise eripäradele. Viimases osas analüüsitakse probleeme ja ohuallikaid objektil. Antakse ülevaade ühest olulisest terviseohust maanteede ehitamise käigus, milleks on autode liiklustihedus ja suur kiirus. Arutletakse, kuidas teostada mõõdistusi ja mahamärkimistöid metsaga ja võsaga kaetud aladel. Kirjeldatakse, kuidas mõjutab edasisi geodeetilisi ja teedeehituslikke töid halva kvaliteediga mõõdistatud-koostatud alusplaan ja millised probleemid sellega kaasnevad. Lõputöö ülesandes püstitatud eesmärk on täidetud- Ääsmäe-Haapsalu-Rohuneeme maantee rekonstrueerimine on lõplikult teostatud ja töö tellija poolt vastuvõetud. Geodeesiafirmad ei ole saanud oma tegevuse kohta negatiivset tagasisidet.Nimetus Piiratud juurdepääs Geodeetilised tööd Nõmmel, Sambla ja Metsa tänava vee - ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kull, Neemo; Ranne, RaivoSeoses üha uuemate ja lihtsamini käsitlevate instrumentide kasutuselevõtuga muutuvad geodeetilised tööd üha lihtsamaks ja kiiremini teostatavateks. Ehitustööde tegijatele muutuvad ahvatlevateks ettevõtted, kes teevad mõõdistustööd ära väiksema ajakuluga ja seega ka odavamalt, sest „aeg on raha“ . Käesolevas lõputöös kirjeldatud ehitusobjekti, milleks oli Tallinnas Nõmme linnaosas Sambla tänav ja lõik Metsa tänavast, geodeetiline teenindamine toimus robottahhümeetriga, mille käsitlemine koos väliarvutiga oli kiire, lihtne ja mugav ning mis peamine, selle töö tegemisega sai hakkama üks geodeet, seega aja ja raha kokkuhoid on olemas. Lõputöös anti ülevaade töös kasutatud elektrontahhümeetrist, tutvustati vee- ja kanalisatsioonitrasside mahamärkimist ja teostusmõõdistamist ning teostusjooniste koostamist, koos nendele kehtivate nõuetega. Tööst objektil tutvustati kõiki etappe geodeedi seisukohast lähtudes, alates objektiga tutvumisest kuni teostusjooniste vormistamiseni ja kontrollimiseni. Lõputöös kajastatud tänavatele rajatud uued vee-ja kanalisatsioonitrassid annavad kohalikele elanikele tingimused paremaks olmeks ja hügieeniks seoses uue vee- ja kanalisatsioonitrassiga, kuna paljudel puudusid ühendused linna veevärki ning kanalisatsioonisüsteemi. Töö eesmärk oli tellijale teha kvaliteetne, õigeaegne geodeetiline töö, mis sai täidetudNimetus Avatud juurdepääs Geomeetriline (liht)nivelleerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010) Ranne, RaivoGeomeetriline (liht)nivelleerimine, s.o nivelleerimine ühes jaamas (pilt)Nimetus Piiratud juurdepääs Hoonete mõõdistamine sõjatehase "Arsenal" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ehrenpreis, Liina; Ranne, RaivoKOKKUVÕTE Lõputöö annab ülevaate hoone mõõdistamise protsessist ning erinevatest mõõdistamisvõimalustest. Hooneid on vaja mõõdistada erinevatel eesmärkidel ning see tõttu võivad mõõdistamistulemused varieeruda lihtsast põhimõõtudega plaanist detailsete 3D joonisteni, millele on juurde lisatud tabelid ning muu vajalik info. Töö lihtsustamiseks objektil tasub ettevalmistusetapis kõik vajalikud punktid hoolega läbi mõelda. Esimeses peatükis on kirjeldatud hoone mõõdistamise vajalikkust, ettevalmistusprotsessi ning lisaks on antud ülevaade kasutatud instrumentidest. Käsitletud on mõõdistamise klassikalisemaid meetodeid. Kirjeldatud on mõõdistuskäigu rajamise põhimõtet ning kõrguslikku sidumist nivelleerimise teel. Ülevaate saab ruumimõõdistamise üldistest põhimõtetest ning fassaadimõõdistamisest. Lühidalt on kirjeldatud plaanide ning lõigete koostamist. Eraldi käsitlust leidsid vabajaama ehk vastulõikega instrumendi orienteerimine ning prismata tahhümeetriline mõõdistamine. Vastulõikega instrumendi orienteerimise üheks eeliseks on instrumendi seisupunkti vaba asukoha valik, tingimusel, et seisupunktist on näha vähemalt kolme seinasihtmärki. Sellisel juhul saab kasutada mitmes erinevas seisupunktis samasid seinasihtmärke ning vea edasikandumise võimalus väheneb. Prismata tahhümeertilise mõõdistamise eeliseks võib pidada mõõdistamise ajalise kulu vähenemist ning võimalust üksinda mõõta. Laserkaugusmõõturiga on võimalik mõõta otse pinnalt ilma, et prismaga peaks igas mõõdetavas punktis olema. Töö teises pooles on antud ülevaade hoone mõõdistamise protsessist konkreetsete hoonete näitel kasutades prismata tahhümeetrilist mõõdistamist ning distoga mõõdistamist. Kirjeldatud on objektil asuvaid hooneid, ettevalmistusprotsessi ning mõõdistuspõhise tegemist. Detailsemalt on kirjeldatud ruumide ning hoone välisgabariitide mõõdistamist, plaanide ja lõigete koostamist ning töös ette tulnud probleeme.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnise käigu koordinaatarvutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ranne, RaivoÜldgeodeesia aine raamesNimetus Avatud juurdepääs Lähtekülgedega käigu koordinaatarvutus (õppevideo)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ranne, RaivoLähtekülgedega käigu koordinaatarvutusNimetus Piiratud juurdepääs Lennujaama parkimismaja geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Narožni, Aleksandr; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on kirjeldatud Lennujaama parkimismaja ehitusgeodeetilist teenindamist. Objekti asukohaks on Tartu mnt. 101, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond. Raxoest OÜ jaoks kestab töö sellel objektil alates septembrist 2017 kuni tänase päevani. Hoone valmib aasta 2018 lõpul. Objekt andis lõputöö autorile väga hea ja uue kogemuse hoonete ehitamisega seotud geodeetilistest töödest. Ehitusgeodeetilisi tööd olid: mõõdistamisvõrgu rajamine; kaeviku, postvundamentide, postide, lintvundamendi, seinte, põranda ja maa- aluste kommunikatsioonide märkimistööd ja nende teostusmõõdistamine. Lõputöös kirjeldatakse kõiki märkimistöid etappide kaupa. Töid teostati elektroontahhümeetriga Trimble SX10 ja enamasti miniprismaga ning kasutati valdavalt reflektorivaba režiimi. Geodeetilised tööd olid teostatud kvaliteetselt. Teostusmõõdistusi analüüsides oli enamus ehitatust nõuetekohane ning hälbed jäid lubatud piiridesse. Sellisel pikalt kestval objektil olid ka ilmastiku probleem (külm ja lund) ja see mõjutas töökiirust. Töö eesmärk, ülevaade Lennujaama parkimismaja ehitusega seotud geodeetilist töödest, geodeetilise mõõdistamisvõrgu loomisest, märkimistöödest, teostusmõõdistamistest, sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Liitnivelleerimine kolmes jaamas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2010) Ranne, RaivoLiitnivelleerimine kolmes jaamas. Latipunktid 1 ja 2 on X- ehk sidepunktid (pilt)Nimetus Piiratud juurdepääs Maa-alused geodeetilised tööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Rõlin, Vassili; Ranne, Raivo; Uueküla, KatrinPõlevkivikihind ei paikne maa pinnal, vaid lasub umbes 25 meetri paksuse katendi all. Selle kättesaamiseks tuleb esmalt teostada paljandustööd katendi teisaldamiseks. Põlevkivi kobestamine ja väljamine toimub tranšees. Tranšee elementide mõõdistamine ja selle alusel tranšee tööplaani pidev täiendamine koos mahtude arvutusega kuulub markšeideri peamiste tööülesannete juurde. Tranšees koguneb pidevalt vett, mille ärajuhtimine drenaažistreki veeäravoolukraavi kaudu tagab ee kuivenduse, mis omakorda tagab efektiivse maavara kaevandamise. Strekk on loomuliku põhja-lõunasuunalise kaldega, seega valgub vesi raskusjõu mõjul selle lõppu, kust ta pumbatakse torustiku kaudu maapinnale ja sealt juhitakse pinnakraavide ja settebasseinide süsteemi kaudu loomulikesse veekogudesse. Drenaažistreki läbindamine toimub vastavalt mäetehnoloogi-projekteerija poolt koostatud projektile, milles on määratud selle täpne asukoht riiklikus koordinaatsüsteemis, geomeetriline konfiguratsioon ning gabariidid. Markšeideri ülesandeks on selle projekti pidev märkimine ja läbindatud osa teostusmõõdistus. Selleks rajatakse maapinnal staatilise GNSS meetodil kahe lähtepunktiga baasjoon, millest lähtub polügonomeetria käik. Antud käik kulgeb piki kaeveõõne telge. See käik määrab ära sihi, milles peavad liikuma lõhketööd et saavutada streki projektikohase asukoha. Sihi mahamärkimine toimub punktide paari välja märkimise ja kaeveõõne lakke kindlustamise abil. Mõlema punkti mahamärkimine toimub polaarviisil ehk horisontaalnurga- ja kauguse järgi. Nendest punktidest põhipunkt on ühtlasi ka polügonomeetria käiku punkt, abipunkt aga moodustab koos põhipunktiga sirgjoone, mida mäemeistrid kasutavad horisontaalsete puuraukude võrgu märkimiseks ees. Kui punktid on kindlustatud, toimub nende mõõdistus ning mõõteandmete järgi hilisem kandmine plaanile. Andmete kameraaltöötlus toimub tarkvarapaketi КРЕДО programmides. Käsitsi toimub vaid punktide mahamärkimiseks vajaliku nurga ja kauguse väärtuse ning väliandmete kirjapanek väliraamatusse. Lisaks töökäigule, mis põhineb suhteliselt lühikestel joonepikkustel ning millest tingituna omab tsentreerimisviga suurt mõju punktide asukohamääramise täpsusele, rajatakse teatud ajavahemiku tagant ka nn. kontrollkäik, milles joonepikkused on oluliselt pikemad ning see toimub kolme statiivi meetodil. Kontrollkäik võimaldab hinnata vea suurust, mis on tekkinud töökäigu rajamisel ja seega streki läbindamisel. Kontrollkäigus toimub juba eelnevalt kindlustatud punktide uus mõõdistus ja koordinaatide määramine ning plaanile kandmine uute punktidena. Uus töökäik jätkub alati viimaselt kontrollkäigus osalenud põhipunktilt. Nivelleeriskäik lähtub GPS-punktidelt ning nivelleeritakse eelkõige põhipunktid ning streki põhi ja lagi iga piketi kohal. Kui lagi on mingil lõigul projektkõrgusest kõrgemal, siis tuleb see ka nivelleerida. Nivelleerimisel kasutatakse kahe skaalaga latte, mis võimaldab koheselt avastada jämedat viga. Punktide kõrguste määramine toimub instumendi horisondi meetodil, kuid hiljem arvutatakse välja ka kõrguskasvud. See on vajalik parandite lisamiseks ning kõrguste ümberarvutamiseks. Kõrguse ning koordinaatide allakandmine läbi vertikaalse puuraugu võimaldab nii polügonomeetrilise kontrollkäigu kui ka nivelleerimiskäigu sidumist vastavalt kindelpunkti ja reeperiga, milleks on puuraugu keskpunkt. Vastasel juhul oleks tegemist rippuvate käikudega, millel puuduks kontrolli ega tasanduse võimalus. Iga 20 meetri tagant märgitakse välja piketid, milles toimub kaeveõõne gabariitide mõõdistus. Kaeveõõne mõõdistustööde tulemusena valmib streki pikiprofiil, mille peamiseks väljundiks on hiljem veetaseme ning strekki kogunenud vee mahu määramine streki ekspluatatsiooni käigus. See ei ole kuulu aga markšeideriosakonna vastutusalla. Maa-alustel markšeideritöödes kasutatakse samu kaasaegseid instrumente kui klassikalises geodeesias. Märgatavad erinevused puuduvad ka töövõtetes. Kõige suuremaks eripäraks saab välja tuua pidevate kontrollmõõdistuste tegemist, mis on tingitud maa-aluste käikude suhtelisest isoleeritusest maapealsetest põhivõrkudest. Mainimist väärivad ka maa-alustest tingimustest tingitud suurem ohutase ning vähene valgustatus, mis tõttu punktide külge riputatavaid nööre, nivelleerimislatte aga ka instrumentide niitriiste tuleb valgustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutamine hoone inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Adajatullin, Renat; Mill, Tarvo; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade teostatud Espoo linnas asuva Technopolise ärihoone mõõdistusest, mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutades. Lõputöö esimeses peatükis tutvustatakse laserskaneerimise tehnoloogiat, võimalikke vigade allikaid ja mõõdetud andmetöötluse teooriat. Räägitakse tööde tegemise põhjusest ja tähtajast. Tutvustatakse nii mõõdistamisvõrgu rajamist skaneerimistöödeks ning selleks MTLS tähiste paigutamise põhimõtted. Lõputöö teises osas antakse ülevaade kogu mõõdistusprotsessist. Käsitletakse nii elektrontahhümeetri kui MTLS mõõdistustööde planeerimist. Tutvustatakse mõõdistamisvõrgu rajamist, MTLS tähiste mõõdistamist, MTLS ja STLS skaneerimise teostamist. Räägitakse mõõdistustööde tegemisel tekitatud raskustest ning nende lahendustest. Lõputöös viimases osas on kirjeldatud andmetöötluse protsessi käik. Käsitletakse punktipilvede andmete kokku panemisest, puhastamisest, ja nende kasutamisest veebis. Projekti mõõdistustööde kestvuseks oli planeeritud üks nädal välitöödeks ning paar nädalat andmete järeltöötluseks koos plaanide koostamisega. Mõõdistustööde käik oli üldiselt sujuv ning läks koostatud kava järgi. Lõpptulemusena uuendati vanasid 2D-plaaane koos uuesti arvutatud pindaladega.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutamine hoone inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Adajatullin, Renat; Mill, Tarvo; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade teostatud Espoo linnas asuva Technopolise ärihoone mõõdistusest, mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutades. Lõputöö esimeses peatükis tutvustatakse laserskaneerimise tehnoloogiat, võimalikke vigade allikaid ja mõõdetud andmetöötluse teooriat. Räägitakse tööde tegemise põhjusest ja tähtajast. Tutvustatakse nii mõõdistamisvõrgu rajamist skaneerimistöödeks ning selleks MTLS tähiste paigutamise põhimõtted. Lõputöö teises osas antakse ülevaade kogu mõõdistusprotsessist. Käsitletakse nii elektrontahhümeetri kui MTLS mõõdistustööde planeerimist. Tutvustatakse mõõdistamisvõrgu rajamist, MTLS tähiste mõõdistamist, MTLS ja STLS skaneerimise teostamist. Räägitakse mõõdistustööde tegemisel tekitatud raskustest ning nende lahendustest. Lõputöös viimases osas on kirjeldatud andmetöötluse protsessi käik. Käsitletakse punktipilvede andmete kokku panemisest, puhastamisest, ja nende kasutamisest veebis. Projekti mõõdistustööde kestvuseks oli planeeritud üks nädal välitöödeks ning paar nädalat andmete järeltöötluseks koos plaanide koostamisega. Mõõdistustööde käik oli üldiselt sujuv ning läks koostatud kava järgi. Lõpptulemusena uuendati vanasid 2D-plaaane koos uuesti arvutatud pindaladega.Nimetus Piiratud juurdepääs Nivelleerimine: geodeesia. I osa: õppematerjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2001) Ranne, RaivoNimetus Piiratud juurdepääs Nivelliiride uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Laanbek, Sander; Ranne, RaivoLõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade nivelliiridest, kirjeldada detailselt kõiki nivelliiri tüüpe, kirjeldada osasid instrumente lähemalt. Käesolev lõputöö on mõeldud kasutamiseks õppematerjalini, mis annaks lugejale põhjaliku ülevaate nivelliiridest, kirjeldaks kuidas mõõtmisprotsess toimuvad. Kuidas ellimineerida mõõdistamisel tekkinud vigasid ja palju muud. Praktilises osas on väljatoodud mõned näited, millises järjekorras teostatakse mõõtmisi, kuidas analüüsida saadud tulemusi ja toob välja, kuidas on kiireim viis mõnda konkreetset tööd teostada, saades samal ajal piisava täpsusega tulemuse. Lõputöö eesmärk saavutati, kuna on antud põhjalik ülevaade nivelliiridest töö teoreetilises osas mille maht moodustab suure osa antud lõputööst ehk õppematerjalist. Lõputöö praktiline pool annab ülevaate erinevatest mõõdistamistöödest. Nivelleerimiskäikude puhul selgus tööst, et pigem kasutada pikki õlgu kui lühikesi, kuna saadud tulemuse täpsus vastab nõuetele, ning pikkade õlgade puhul teostatakse töö mitmeid kordi kiiremini. Lisaks andis detailse ülevaate, kui suure osa koodlatist võib digitaalniveliiriga mõõtes kinni katta, et saada ikkagi tulemus, ning seda erinevatel kaugustel ( 8 m, 25 m, 50 m).