Ehitusobjekti geodeetiline teenindamine

Käesolevas lõputöös tutvustati Soomes, Espoo linnas asuva ehitusobjekti geodeetilise teenindamise etappe. Geodeetilise tööde kategooriatest kirjeldati teostusmõõdistuse ja märketööde teostamist hoonete rajamisel.

Ülevaade anti objekti ehitusgeodeetiliste tööde teoreetilisest poolest. Geodeetilistel töödel kasutati ETRS-GK25 tasapinnalist ristkoordinaatide süsteemi ja N2000 kõrgussüsteemi. Eraldi ortogonaalset tugivõrgustikku ega nullkõrguse sidumist absoluutkõrgusega ei toimunud. Põhilise instrumendina oli kasutusel Trimble S5 elektrontahhümeeter 2" nurgamõõtmistäpsusega. Töös kirjeldati asukohamäärangu metoodikat geodeetilise tugivõrgu loomisel, milleks autor kasutas varasemalt koordineeritud tugivõrgupunkte. Ehitusgeodeetilisi töid teostati ehitusnõudeid ja määrusi silmas pidades nii täpsuse kui ka ohutuse poolelt.

Kameraaltööd moodustasid ligi poole kõikidest ehitusgeodeetilistest töödest objektil. Kameraaltöid teostati AutoCAD tarkvara kasutades. Kameraaltööde käigus valmistati joonised ette märkimistöödeks neid modelleerides vastavalt kasutusotstarbele ja viies joonised õigesse projektkasendisse ning mõõtkavasse. Lisaks vormistati peale teostusmõõdistamist saadud andmed hilisemas kameraaltööde etapis.

Jooniste ettevalmistus kameraaltööde faasis oli aluseks märketöödele. Autor teostas märketöid sellistele ehituskonstruktsioonidele nagu vaivundamendid, monoliitsed vundamendid, ankrupoldid, sarrused, postid, seinad, trepimarsid ja sanitaartehnilised vannitoad. Konstruktsioonidest lähtuvalt erinesid ka tehnoloogiad ja täpsusnõuded, mida autor lõputöös kirjeldas. Kõige suuremad vead olid lubatud vundamentide rajamisel. Vaivundamentide puhul oli lubatud veaks ±100 mm. Sellele järgnesid monoliitsed ja- kannvundamendid, mille lubatavaks veaks määrati plaaniliselt ±30 mm ja kõrguslikult ±10 mm. Postide, seinte, trepimarsside ja sanitaartehniliste vannitubade täpsus pidi nõuetekohaselt jääma ±10 mm piiridesse. Ankrupoltide täpsusnõuded olid kõige rangemad. Eksimuse maksimaalne määr oli poldirühma sisese plaanilise asendi puhul ±2 mm ning kõrguslikult ±5 mm.

Projektijärgsete kõrvekallete kindlaks määramiseks olulisemad ehituskonstruktsioonid teostusmõõdistati. Autor analüüsis töös saadud kõrvalekaldeid ja võrdles lubatuga. Suurimaks kõrvalekaldeks peeti A maja elementkonstruktsioonide püstitamisel tehtud jämedaid vigu. Maksimaalselt ületasid antud hälbed 6,4 korda lubatud määra. Antud hälvete suurused 50 dokumenteeriti ja neid näidati teostusjoonisel nagu ka kõigi teiste teostusmõõdistatud konstruktsioonide puhul.

Esilekerkinud probleemidest tooks autor esile ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja ehitamisel tehtud inimvigu. Antud vigade kombinatsioon sai määravaks objekti ehituskonstruktsioonide kõrvalekalletes.

Tuleb siiski nentida, et ühegi hoone rajamine ei möödu ilma komplikatsioonideta. Geodeedi panusel ehitusobjekti teenindamisel on suur osa tagamaks nõuetekohaselt ehitatud, turvaline ning kauakestev hoone.

The following thesis Geodetic Surveying on the Construction Site is an overview of the construction survey methods and data collection performed by the author. The construction site is in the city of Espoo, Finland. The construction site consists of two apartment buildings. One building consists of two parts, buildings A and B, while the other is a separate building C.

Author describes the execution of surveying during the construction. Construction survey ensures the accuracy of the building's position according to the project documentation.

The graduation thesis is composed of four chapters, each of them dealing with different aspect of geodetic tasks on the construction site.

Chapter 1 is introductory which gives an overview of the coordinate systems used on the construction site, instruments, and general requirements of the construction surveying. Author takes safety as a topic and reflects the dangers associated with geodetic surveying on a construction site.

In the case of the second chapter of the thesis, emphasis is placed on the description of surveying processes using AutoCAD software, as well as on the execution of fieldwork done on the site. The author describes the fieldwork, which was conducted on building structures such as pile foundations, monolithic foundations, anchor bolts, reinforcing steels, posts, walls, staircases, and bathroom elements. The author describes the technologies and accuracy requirements used in the marking of these building structures, which differ from one structure to another.

Chapter 3 further explains how as-built measurements are conducted and how the formalization of this data is made in AutoCAD software. Constructed buildings often lack accurate documentation of the as-built condition, however those measurements are necessary to determine the value of deviations made during the construction. As-built surveys were made by author for pile foundations, monolithic foundations, and walls. Deviations are presented on as-built drawings to reflect how the final building differs from the original plan.

The conclusions are drawn in the last chapter of the thesis. The graduate analyses the absolute errors obtained during the as-built measurements. Common surveying problems that occurred during surveying are also identified. The most common surveying problems that occurred during the construction surveying were due to severe weather circumstances and untidy construction site. The biggest deviations were allowed in the construction works of pile foundations. The permitted deviation compared to the project was ±100 mm. The highest accuracy requirements were set for the location of the anchor bolts, the range of which could not exceed ±2 mm.

The analysis of absolute errors showed that the biggest mistakes were made during the construction of the element structures of house A. At most, these deviations exceeded the permissible rate by 6.4 times. The magnitudes of these deviations were documented and shown on the construction as-built drawing as with all other structures measured after building.

Construction sites generally have some problems, therefore, from the author's point of view, the contribution of the surveyor on the construction site is particularly important to ensure a high-quality, safe, and long-lasting building.