Lõputööd (RG)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Geodeetiline alusplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Toop-Maide, Annika; Ranne, RaivoTöö eesmärk oli kaardistada 5,5 hektariline maa-ala, selgitada välja olemasolev maapinna kõrgus ning kanda plaanile tehnovõrgud, mis vastab looduses olevale situatsioonile. Lõputöö koosneb geodeetilisest alusplaani koostamise etapid, mis hõlmab nii objekti ennast kui ka objektil kasutatud geodeetilisi instrumente. Kirjeldati väli- ja sisetööde läbiviimist, teostamise põhimõtteid ning seadusest väljatoodud regulatsioone. Isiklik eesmärk lõputöö raames oli viia enda paremini kurssi digitaalse joonise koostamise põhimõtetega jäi vajaka, kuigi soov oli osaleda geoaluse lõpp vormistuse etappides ning viia läbi kooskõlastamise protsess tehnovõrkude osas. Püstitatud eesmärk täideti, koostati maa-ala plaan ja anti tellijale üle.Nimetus Avatud juurdepääs Tuulepargi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Pokk, Andy; Uueküla, KatrinSelles lõputöös antakse ülevaade valitud ehitusgeodeetilistest töödest tuulepargi ehituse teenindamisel. Objekt asub Pärnu maakonnas Vändra valla lääneosas Metsaküla ja Metsavere küla aladel. Ala suurus on ca 4150 ha ning tegemist on valdavalt ammendatud turbaväljaga [3]. Autori esimene töö antud objektil algas raadamispiiride väljamärkimisega, 2023 aasta veebruaris. Objekti lõplikuks valmimiseks on märgitud 2025 teine kvartal. Esimeses peatükis räägitakse lahti tuulepargi vajalikkus ja otstarve. Mainitakse ära, miks on tähtis tööohutus ja isikukaitsevahendite kasutamine ehitusplatsil. Suuremat tähelepanu pööratakse erinevatele instrumentidele, mida kasutati geodeetilistel töödel. Teise peatüki alguses tuuakse välja nõuded mõõdistamisvõrgule. Kirjeldatakse plaanilise mõõdistusvõrgu rajamist, selleks kasutatud vahendeid ja seadmeid. Kõrgusliku mõõdistusvõrgu loomisel lähtuti juba olemasolevast mõõdistusvõrgu reeperist. Nivelleerimist tehti mitmes osas, seoses suurte masinate tiheda liiklemisega tuulepargis. Peamiselt kasutati koordineeritud reeperite kõrguste määramisel geomeetrilist nivelleerimist. Teise nivelleerimise viisina kasutati trigonomeetrilist nivelleerimist. Kõrget täpsust nõudvate tööde teostamiseks oli vaja rajada iga tuuliku vundamendi juurde tugivõrk ehk ehituskäik. Selleks orienteeriti instrument vabajaama meetodil kahe eelnevalt koordineeritud punkti vahel. Seejärel mõõdeti sisse ehituskäigu tarbeks paigaldatud punktid. Kolmandas ehk viimases peatükis kirjeldatakse valikuliselt objektil tehtud ehitusgeodeetilisi töid - märkimistööd ja teostusmõõdistamised. Sentimeetritäpsust nõudvad märkimised ja teostusmõõdistamised sooritati kasutades GNSS seadet. Selliste tööde hulka kuulusid näiteks, raadamispiiride märkimine, tuuliku tsentrite märkimine, platside väljakaevete märkimine ja teostusmõõdistus, teede piketaaži märkimine, truupide märkimine, maaparanduskraavide märkimine vundamendi kaeviku teostusmõõdistus jne. Tahhümeetrilist mõõdistamist suure prismaga kasutati tuuliku vundamendi killustikaluse mõõdistamisel, EPS-is olevate tugijalgade süvendite mõõdistamisel, teede ja platside killustiku ja liiva mõõdistamisel. Millimeetritäpsust nõudvatel töödel kasutati miniprismakomplekti. Instrument orienteeriti kasutades vabajaama kolmel käigupunktil. Sellisteks töödeks olid tööbetooni teostusmõõdistus, alumise tugirõnga märkimine ja teostusmõõdistus, ankrupoltide kõrguslik märkimine ja teostusmõõdistus, kontrollmõõdistus enne betooni ning vundamendi lõplik teostusmõõdistus.Nimetus Avatud juurdepääs Pinnatekstuuride mõju lähifotogramm-meetrilisel teel loodavatele 3D mudelitele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Mägi, Jalmar; Veeleid, Vaiko; Ranne, RaivoFotogramm-meetria on aja jooksul kiiresti arenenud. Tugevaim areng on toimunud viimastel aastakümnetel tänu tehnoloogia arengule. Tänu sellele on 3D mudelite modelleerimine ja kättesaadavus võimalik peaaegu igaühele. Vaja on ainult kaamerat ja arvutit, millega andmeid töödelda. On võimalik isegi ainult nutitelefoniga luua 3D mudeleid, kasutades telefonis olevat kaamerat ja nutitelefonidele loodud tarkvara. Antud uurimustöös kasutas autor 3D mudelite loomiseks hübriidkaamert Sony α5000 ja lauaarvutit. Kokku pildistati neli erinevat objekti ja andmeid töödeldi kahe erineva tarkvaraga. Kõikidel objektidel oli erinevaid pinnatekstuure, mille mõju 3D mudeli loomisele hinnati. Objektid asusid Tartu linnas või selle lähiümbruses. Autori valitud objektideks on: Eesti Rahva Muuseumi viinaköök, Tartu Ülikooli keemia instituudi fassaad, Kõrveküla Põhikooli hoone fassaad ja Jänese tänaval asuva hoone fassaad. Autor kasutas valitud fassaadidest lõikusid, et andmetöötlus liiga mahukaks ei läheks. 3D mudelite modelleerimiseks kasutati Agisoft Metashape Proffessional ja Regard 3D tarkvarasid. Mõlemad programmid on eksisteerinud juba mõnda aega ja algsetest versioonidest kõvasti edasi arenenud. Metashape eelkäija Agisoft Photoscan loodi juba 2010. aastal ja esimene versioon Regard 3D ilmus 2015. aastal. Mõlemat programmi on ka algajal lihtne kasutada ja kodulehtedel on juhendid seletamaks hätta sattumisel. Regard 3D kasutati koos MeshLab-iga, viimast kasutati 3D mudelite mõõtkavasse viimiseks. Andmetöötlus algas fotode importimisest tarkvaradesse ja seejärel programmid joondasid fotod otsides fotodel asuvaid iseloomulike punkte, mis on tuvastatavad mitmetelt piltidelt. Metashape suutis kõik ette antud fotod joondada. Regard 3D suutis kõik fotod joondada ainult ühe objekti puhul. Fotode joondamise tulemusena tekkisid hõredad punktipilved, mida seejärel tuli tihendada, et tekiks tihe punktipilv. Seejärel loodi kolmnurkade võrgustiku mudel ja viimaseks genereeriti tekstuurid 3D mudelitele. Programmide suutlikkuse suurimad erinevused tulid välja võrgustiku mudelite loomisel, kus Metashape genereeris detailsemad mudelid. Tekitatud polügoonide hulk Metashape programmiga oli kümneid kordi suurem, kui Regard 3D loodud mudelitel. Suurimad visuaalsed moonutused 3D mudelitele tekkisid klaaspindadest ja liiga ühetahulise tekstuuridega pindadest. Seetõttu visuaalselt kõige kehvemad mudelid tekitati Tartu Ülikooli keemia instituudi ja Kõrveküla Põhikooli hoone andmetest. Väiksema moonutustega mudeliteks olid ERM-i viinaköögi ja Jänese tänava fassaad, mis olid suuresti tehtud telliskividest. Geomeetrilise kvaliteedi hindamisel tõdeti, et väiksema visuaalse kvaliteediga mudelitel on ka väiksem geomeetriline kvaliteet. Tarkvarade vahelist võrdlust geomeetrilise kvaliteedi hindamisel on võimalik sooritada ainult Jänese tänava fassaadi puhul. Sellel objektil suutsid ainsana mõlemad tarkvarad joondada sama palju fotosid ja seega on lähteandmed samasugused. Teistel objektidel ei suutnud programmid sama palju fotosid joondada ja seetõttu on lähteandmed erinevad.Nimetus Avatud juurdepääs Maa-ala topo-geodeetiline uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Maljuga, Viktor; Raivo, RanneLõputöös on antud ülevaade maa-ala topo-geodeetilisest plaani mõõdistamisest asukohaga Jõekääru, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, projekteerimis töödeks vajaliku geodeetilise alusplaani M 1:500 koostamisest. Objekti tellija poolt antud mõõtalapiiri ligikaudne pindala oli 25 ha. Lõputöös on kirjeldatud GNSS mõõtmist, vaba jaama ja prismapunkti koordineerimist, tellija poolset lähteülesannet ja nõudeid. On antud ülevaate kuidas on toimunud mõõdistamine, kindel punktide koordineerimine ning jaama liikumine. Lisaks on iseloomustatud tööks vajalikke ning kasutatud instrumente. Välja on toodud töö käigus esinenud probleemid ja kuidas on neid lahendatud. Objekti suurema osa maa- alast mõõdistati elektrontahhümeetriga. Kogu töö oli väga mahukas ja aeganõudev. Mõõdistamisel oli vaja arvestada ka pinnamudeliga, mille tõttu tuli hoolikalt mõõdistada kõik teed ja reljeefipunktid. Tellija poolne ülesanne ja nõuded said täidetud. Kõik vajalikud joonised, andmed ja mudel said tellijale üle antud. Kokkuvõtteks objekti mõõdistamine ja jooniste joonistamine võttis aega neli kuud. Eesmärk sai täidetud ning tellija jäi lõpp tulemusega rahule.Nimetus Avatud juurdepääs Taristu kolmemõõtmeline topo-geodeetiline alusplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Lüll, Laura; Uueküla, KatrinKolmemõõtmelisi topo-geodeetilisi plaane tellitakse liiklusrajatiste projekteerimiseks. Kõik plaanid peavad olema kooskõlas Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrusega nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja täiendavalt ka Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendiga „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Samuti tuleb töö tegemisel lähtuda tellija poolt esitatud erinõuetest. Käesolevas lõputöös kasutati REIB OÜ töö TT-6043 raames kogutud andmeid. Lõputöö annab ülevaate erinevatest mõõdistusmeetoditest ja neid meetodeid järgides reaalsetest mõõdistamistöödest – kaugseires mobiilsest laserskaneerimisest ja aerofotogramm-meetriast ning kontaktseires tahhümeetrilisest mõõdistusest. Seejärel kirjeldati kuidas loodi kogutud andmete põhjal 2D maa-ala plaan ning 3D maapinnamudel koos modelleeritud elementide ja rajatistega. Lisaks võrreldi erinevate meetoditega kogutud andmeid ja nende asendilist ning kõrguslikku täpsust. Omavahel võrreldi ka kõiki kasutatud mõõdistusmeetodeid. Lisades asuvad kaugseire mõõdistusmeetodite andmetöötluse käigus koostatud arvutuslikud raportid. Antud lõputöö kõige põnevamaks osaks olid kindlasti mõõdistusmeetodite ja nendega kogutud andmete täpsuste võrdlused. Sõltumata mõõdistusviisist mõjutab suuresti tulemuste täpsust ka kasutatud tehnoloogia. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks kasutati käesolevas lõputöös ainult mõõdistamiseks ette nähtud instrumente ning tarkvarasid. Plaanilise asendi täpsuse hindamisel võrreldi tahhümeetri, MLS-i ja drooni tulemusi omavahel. Võrdluseks valiti postielemendid (liiklusmärgid), katendite servad ja vertikaalseintega ehitised. Võrdlusest selgus, et nii tahhümeetriline mõõdistusviis kui ka MLS on plaaniliselt sarnase täpsusega. Sõltuvalt objekti eripäradest on vigade tekkimise ohud erinevates kohtades. Näiteks vertikaalseintega ehitiste asukohad, mis paiknevad teede vahetusläheduses, saab kõige täpsemini ja detailsemalt kätte MLS-i mõõdistusandmetest. Kui aga ehitised jäävad teest kaugemale või jääb skanneri ning ehitise vahele takistusi, siis täpsus langeb või muutub mõõdistamine võimatuks. Drooniga mõõdistamisel jäid tulemused võrreldes MLS-i ja tahhümeetrit umbes kaks korda ebatäpsemaks. Kõrguslikku täpsust hinnati tahhümeetrilise mõõdistuse alusel ja kõva katendiga pinnasel (asfaldil). Võrdluseks kasutati tee telje ning servade kõrgusi. Võrdlusest selgus, et nii tahhümeetriline mõõdistusviis kui ka MLS on kõrguslikult sarnase täpsusega. Tuleb arvestada, et tahhümeetrilisel mõõdistusel puudub mõõdistatud punktide vahelt täpne info, seega sõltuvalt tee piki- ja ristprofiilist on MLS tahhümeetri mõõdistuspunktide vahelisel alal täpsem. Seetõttu on sobivates ilmastikuoludes parimaks meetodiks tee katendite mõõtmisel MLS. Kui aga ilmaolud ei soosi (näiteks lumi on maas) jääb kõige usaldusväärsemaks ikkagi tahhümeeter. Drooniga mõõdistuse kõrguslik täpsus jäi MLS-i ja tahhümeetri kõrval nõrgemaks. Takistuste korral (hooned, rajatised, haljastus, jne.) ja nende vahetusläheduses jääb korrektselt mõõtes küll kõige aeganõudvamaks aga ka kõige täpsemaks meetodiks nii plaaniliselt kui kõrguslikult siiski tahhümeetriline mõõdistamine. Katenditeta aladel (näiteks heinamaa) jääb kõrguslikult täpseimaks tahhümeeter. Mobiilse laserskaneerimise meetod on kiire ja detailne ning sobib topo-geodeetilise plaani koostamise eesmärgil kasutamiseks igale poole, kus on võimalik autoga ligi pääseda. Sõidetavatest teedest kaugemale jäävate objektide kohta jääb aga info paraku kogumata või ei ole enam piisavalt täpne. Aerofotogramm-meetria ehk droonilt mõõdistamine on kiire ning detailne ja sobib topo-geodeetilise plaani koostamise eesmärgil enim avatud alade mõõdistamiseks. Kõrghaljastuse alla jääva situatsiooni, samuti kõrgemate ehitiste endi ja vahetusse lähedusse jääva situatsiooni mõõdistamist drooniga piisavatel täpsusnõuetel teha ei saa. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistusviis osutub väljakutsuvates tingimustes kõige usaldusväärsemaks. Mõõta on võimalik peaaegu igal pool ja väljaõpe tahhümeetriga mõõtmiseks on lihtne ning kiire. Mõõdistustöö on aeganõudev ja toimub punktiviisiliselt. Seetõttu jäävad tulemused (reljeefi kõrguslikud erinevused ja kõverused) paljuski mõõtja tunnetuse taha. Samuti on palju inimlike vigade tekkimise kohti mida on hiljem keeruline tuvastada, näiteks prismasaua loodis hoidmine mõõtmise hetkel, vead protokollimisel (punktile jääb vale kood) või joonestustöö käigus tekkinud vead (punktid ühendatakse valesti). Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kõige efektiivsem – odavam, kiirem ja täpsem viis kolmemõõtmelise alusplaani koostamiseks. Siinkohal on oluline eelnevalt tellijaga kooskõlastada modelleeritavate objektide detailsus, et mõõdistamise ajal sellega arvestada. Töö tulemustest selgus, et kõige hõlpsamalt saab kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks andmeid koguda mobiilse laserskanneriga. MLS tehnoloogia on küll kallis, kuid osutus kõige kiiremaks, täpsemaks ja detailsemaks viisiks, kõiki andmeid oli võimalik koguda tavapärase mõõdistustöö käigus. Ka aerofotogramm-meetrilise mõõdistusega on võimalik enamik modelleerimiseks vajalik info kokku koguda, tihtipeale on vaja lihtsalt suunatud lendu. Mõõdistusviis on samuti kiire ning ei vaja palju aeganõudvat lisatööd. Tahhümeetrilise mõõdistuse korral on kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks vaja enim väljas lisatööd teha. Halva nähtavuse korral või ligipääsmatutes kohtades on aga ainsaks lahenduseks tahhümeetriline mõõdistamine, seega see on ainuke mõõdistusviis, millega on kindlasti võimalik kõik andmed kokku koguda. Lõputöö hüpoteesiks oli, et kaugseire meetodid on tänapäeval sama usaldusväärsed kui kontaktseires tahhümeetriline mõõdistamine. Töö tulemustest selgus, et kaugseire meetodite puhul sõltuvad kõik tulemused konkreetse objekti eripäradest, takistustest, mõõdistust soosivast ilmast ja GNSS-ühendusest. Kogutud andmete võrdlustest võib hinnata korrektselt sooritatud MLS mõõdistuse tahhümeetrilisega võrdväärseks. Aerofotogramm-meetriline mõõdistus jäi konkreetse töö raames umbes kaks korda ebatäpsemaks, kuid korrektse mõõdistustöö ja kontrollmõõdistuste abil on võimalik ka drooniga usaldusväärseid tulemusi saada. Kaugseire meetodid muudavad tööde teostamised lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks ning neil on tahhümeetri kõrval täiesti arvestatav koht (võivad olla teatud juhtudel isegi paremad kui tahhümeeter). Siiski ei saa tahhümeetrist veel üle ega ümber, sest teatud tingimustes on see meetod endiselt asendamatu. Kaugseire mõõdistused vajavad täpsuse tõstmiseks ja kontrollimiseks samuti tahhümeetri abi.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitusobjekti geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Ristmäe, Hele-Mai; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös tutvustati Soomes, Espoo linnas asuva ehitusobjekti geodeetilise teenindamise etappe. Geodeetilise tööde kategooriatest kirjeldati teostusmõõdistuse ja märketööde teostamist hoonete rajamisel. Ülevaade anti objekti ehitusgeodeetiliste tööde teoreetilisest poolest. Geodeetilistel töödel kasutati ETRS-GK25 tasapinnalist ristkoordinaatide süsteemi ja N2000 kõrgussüsteemi. Eraldi ortogonaalset tugivõrgustikku ega nullkõrguse sidumist absoluutkõrgusega ei toimunud. Põhilise instrumendina oli kasutusel Trimble S5 elektrontahhümeeter 2" nurgamõõtmistäpsusega. Töös kirjeldati asukohamäärangu metoodikat geodeetilise tugivõrgu loomisel, milleks autor kasutas varasemalt koordineeritud tugivõrgupunkte. Ehitusgeodeetilisi töid teostati ehitusnõudeid ja määrusi silmas pidades nii täpsuse kui ka ohutuse poolelt. Kameraaltööd moodustasid ligi poole kõikidest ehitusgeodeetilistest töödest objektil. Kameraaltöid teostati AutoCAD tarkvara kasutades. Kameraaltööde käigus valmistati joonised ette märkimistöödeks neid modelleerides vastavalt kasutusotstarbele ja viies joonised õigesse projektkasendisse ning mõõtkavasse. Lisaks vormistati peale teostusmõõdistamist saadud andmed hilisemas kameraaltööde etapis. Jooniste ettevalmistus kameraaltööde faasis oli aluseks märketöödele. Autor teostas märketöid sellistele ehituskonstruktsioonidele nagu vaivundamendid, monoliitsed vundamendid, ankrupoldid, sarrused, postid, seinad, trepimarsid ja sanitaartehnilised vannitoad. Konstruktsioonidest lähtuvalt erinesid ka tehnoloogiad ja täpsusnõuded, mida autor lõputöös kirjeldas. Kõige suuremad vead olid lubatud vundamentide rajamisel. Vaivundamentide puhul oli lubatud veaks ±100 mm. Sellele järgnesid monoliitsed ja- kannvundamendid, mille lubatavaks veaks määrati plaaniliselt ±30 mm ja kõrguslikult ±10 mm. Postide, seinte, trepimarsside ja sanitaartehniliste vannitubade täpsus pidi nõuetekohaselt jääma ±10 mm piiridesse. Ankrupoltide täpsusnõuded olid kõige rangemad. Eksimuse maksimaalne määr oli poldirühma sisese plaanilise asendi puhul ±2 mm ning kõrguslikult ±5 mm. Projektijärgsete kõrvekallete kindlaks määramiseks olulisemad ehituskonstruktsioonid teostusmõõdistati. Autor analüüsis töös saadud kõrvalekaldeid ja võrdles lubatuga. Suurimaks kõrvalekaldeks peeti A maja elementkonstruktsioonide püstitamisel tehtud jämedaid vigu. Maksimaalselt ületasid antud hälbed 6,4 korda lubatud määra. Antud hälvete suurused 50 dokumenteeriti ja neid näidati teostusjoonisel nagu ka kõigi teiste teostusmõõdistatud konstruktsioonide puhul. Esilekerkinud probleemidest tooks autor esile ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja ehitamisel tehtud inimvigu. Antud vigade kombinatsioon sai määravaks objekti ehituskonstruktsioonide kõrvalekalletes. Tuleb siiski nentida, et ühegi hoone rajamine ei möödu ilma komplikatsioonideta. Geodeedi panusel ehitusobjekti teenindamisel on suur osa tagamaks nõuetekohaselt ehitatud, turvaline ning kauakestev hoone.Nimetus Avatud juurdepääs Asulasiseste tänavate topo-geodeetilise uuringu, maapinnamudeli ja 3D-alusplaani koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Kasela, Siret; Uueküla, KatrinKäesolevas töös on antud ülevaade asulasiseste topo-geodeetilise alusplaani mõõdistamisest, kameraaltöödest, maapinnamudeli tegemisest ning 3D-alusplaani koostamisest Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas Ristiku, Ristiku põik ning Härjapea tänavate näitel. Töö koostamist alustati jaanuaris 2023 ning töö valmis 2023. aasta mai kuuks. Mõõdistusala suuruseks kujunes 12.6 hektarit. Topo-geodeetiline uuring viidi läbi veebruari keskpaigast märtsi lõpuni. Maa-ala mõõdistati elektrotahhümeetriga, mõõdistusvõrgu punktide loomiseks kasutati ka GNSS seadet. Töös kirjeldatakse mõõdistusvõrgu rajamist, objektil ohutuse tagamist. Samuti on kirjeldatud maapinnamudeli koostamist ning tehnovõrkude parameetrite kogumist, mille abil koostati hiljem tehnovõrkude 3D mudelid. Autori arvates on kõige suurem võimalik eksimiskoht teostusjoonise kõrgussüsteemi mitte kindlaks tegemise korral. Samuti tuleb jälgida, kas joonisel esitatud kõrgus on mõõdistatud torustiku peale või on andmed esitatud torustiku teljele. Maapinnamudeli ning tehnovõrkude 3D-mudelite koostamiseks kasutati Civil 3D tarkvara. Kuna autor ei olnud varasemalt oma igapäevatöös maapinnamudeli ja tehnovõrkude 3D-mudelite koostamisega kokku puutunud, siis oli antud töö läbiviimine kindel proovikivi. Samas leiab autor, et tõenäoliselt õppis ta antud töö näitel väga palju, sest olla osaline igas töö etapisNimetus Avatud juurdepääs Hoone geodeetiline inventariseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Nõgu, Martin; Mill, TarvoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade Soomes Tampere linnas asuva Takahuhdin kooli inventariseerimisest, erinevate laserskaneerimise tehnoloogiate ja fotogramm-meetria abil. Lõputöö esimeses osas käsitletakse hoonete inventariseerimise põhimõtteid. Tutvustatakse erinevaid GNSS, laserskaneerimis ja fotogramm-meetria mõõtmismeetodeid ning analüüsitakse nende täpsusnõudeid ja võimalikke vigade allikaid. Töö teises peatükis käsitletakse projekti praktilise osa läbiviimist. Luuakse ülevaade objektist, projekti lähteülesandest ja tööde planeerimisest. Tuuakse välja kuidas toimus mõõdistusvõrgu rajamine, erinevad laserskaneerimis ja fotogramm-meetrilised mõõdistustööd ja mis instrumente kasutati tööde läbiviimiseks. Lõputöö kolmandas ja viimases osas käsitletakse välitööde järgset andmetöötlust ja hinnatakse saadud tulemusi. Käsitletakse erinevates programmides punktipilvede kokku panemist, plaanide joonestamist, andmetöötlusest saadud väljundeid ja tulemusi. Projekt kestis kokku kaks kuud, millest viis päeva oli planeeritud välitööle, nädal aega andmetöötlusele ja ülejäänud aeg joonestamisele. Ajakavas peeti kinni terve projekti vältel ning tulemused anti kliendile üle kokkulepitud kuupäevaks. Saadud tulemused vastasid kliendi soovitud nõuetele.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitustegevuse tsooni jäänud kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Leppik, Rait; Katrin, UuekülaLinnades ja asulates toimuv ehitustegevus toob endaga kaasa kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu punktide hävimise või asukohalise muutuse aktiivses või sellega piirnevas töötsoonis. Sõltuvalt ehitustegevuse asukohast ja projektide suurusest on geodeetiliste punktide töötsooni jäämise maht erinev, ulatudes ühest märgist kuni kümnete märkideni, jättes tühjaks terve piirkonna. Põhilisemaks on taristuehituse projektid nagu teede (raudteede) ehitus või rekonstrueerimine. Käesolev lõputöö keskendub Tallinna linnas, Lasnamäe LO, Väo mitmetasandilise ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste tehnilise projekti koostamisele. Tavapäraselt koostatakse geodeetiliste punktide teisaldamis- ja kontrollimistööd ühtse tervikuna, ehk peale tehnilise projekti koostamist teostatakse märkide ehitus ja seejärel geodeetilised mõõtmised. Kuna Väo ristmiku ehitustsooni jäi arvukalt väga erineva tüübi ja täpsusklassiga punkte, oli nimetatud tööd mõttekas jagada kahte ossa – 1) tehniline projekt, milles peale olukorra ülevaatust selgub tegelik tööde maht ja 2) geodeetiliste märkide ehitus ning mõõtmistööd koos lõpliku aruandega. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade Eestis kehtivatest ametlikest koordinaatsüsteemidest ja erinevatest geodeetilistest võrkudest. Viimases alapeatükis keskendutakse Tallinna linna kohaliku geodeetilise võrgu kujunemisele ja viimastel kümnenditel tehtud olulisematele projektidele, näiteks üleminek Tallinna kohalikus koordinaatsüsteemist TK64 Riiklusse koordinaatsüsteemi L-EST97. Samuti erinevate linnaosade võrgusüsteemide kokku tasandamine 2016.a. Teises peatükis antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisprojekti koostamist reguleerivatest seadustest, millest olulisemad on kolm (3) järgmist: 1. Maa-ameti juhend 30.04.2018.a. „Kohaliku geodeetilise võrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 2. Maa-ameti juhend 21.06.2006.a. „Kõrgusvõrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 3. Keskkonnaministri 28. juuni 2013.a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord". Detailsed juhendid on geodeetiliste tööde läbi viimisel väga olulised alusdokumendid. Kuna kohaliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimist on esimeses juhendis väga üldsõnaliselt kirjeldatud, oleks seda juhendit just kõrgusvõrgu mõõtmiste metoodika ja seadmete täpsusklasside osas vajalik täiendada. Peatüki lõpus antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu struktuurist ja täpsuklassidest ning rekonstrueerimisprojekti koostamise põhipunktidest. Kolmandas peatükis selgitatakse projekti lähteülesannet ja teostatakse praktiliste ettevalmistustööde ülevaatus Väo ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide rekognostseerimisel. Esimeses osas analüüsitakse kahe erineva andmekogu TLPA Geoveebi ja Maa-ameti GPA kogudes olevaid lähtepunktide andmeid ja koordinaate. Tulemustest selgub, et andmed ei ole alati identsed kuigi erinevused jäävad üldiselt millimeetri piiridesse, mis lõputöö koostaja hinnangul tuleneb koordinaatide erinevatest ümardustest ja esitlemise täpsusastmest. Tegemist on siiski geodeetidele küsimusi tekitava probleemiga ja soovitav oleks andmekogud sünkroniseerida segaduste vältimiseks. Tehnilise projekti koostamisel lähtuti lõpuks siiski Maa-ameti GPA andmekogus olevatest koordinaatidest. Peatüki teises osas teostatakse lähteolukorra ülevaatus ja uute märkida asukohtade valik. Selle tulemusena selgus, et lähteülesandes sisaldunud teisaldatavate geodeetiliste märkide (11 märki) asemele oli võimalik paigaldada vaid üheksa uut geodeetilist märki ja neljale geodeetilisele märgile tuli teostada kontrollmõõtmine. Peatüki viimases osas keskendutakse uute võimalike märgitüüpidele ning antakse ülevaade punktide asukohakirjelduste koostamisest ja mõõdetakse uutele kohaliku 1. järgu punktidele (2 tk) ka ringpanoraamid, mis on vajalikud GNSS-mõõtmiste eelplaneerimiseks. Neljas peatükk on jagatud kolmeks väiksemaks alapeatükiks, millest esimene keskendub mõõtmiste kavandamise lähteülesandele, ning selgitatakse välja kõik vajalikud geodeetiliste mõõtmiste liigid, nagu polügonomeetriline ja trigonomeetriline käik kohaliku võrgu 2. järgu punktide mõõtmiseks, GNSS-staatilised mõõtmised kohaliku 1. järgu punktide mõõtmiseks ja geomeetriline nivelleerimine II klassi kõrgusvõrgu punktide mõõtmiseks. Teises osas antakse ülevaade mõõtmistele kohalduvatest nõuetest ja samuti nõutud täpsusklassiga instrumentidest, mida planeeriti mõõtmistel kasutada. Peatüki viimases osas teostatakse praktiline ja vajalik GNSS-mõõtmiste ajaline planeerimine programmiga Trimble planning, arvestades tööde läbiviimist kolme (3) mitme satelliitsüsteemi vastuvõtva Trimble GNSS-vastuvõtja komplektiga. Oluline GNSS-mõõtmiste planeerimise juures on kasutada punktide ringpanoraame, millest selgub ühiselt nähtavate satelliitide arv. Teise peamise tegurina tuleb arvesse võtta, kas mõõtmistesse kaastavad GNSS-seadmed võtavad vastu vaid GPS signaale või lõputöös võrdlusena toodud GPS, GLONASS ja lisaks ka Galileo signaale ning kellajaline mõõtmiste planeerimine on vaid GPS signaali vastuvõtvatel seadmetel väga oluline. Viimane viies peatükk võtab kokku eelnevad peatükid tulemuste ja analüüsidena. Esimene analüüs teostatakse GNSS-mõõtmiste ajalisele planeerimisele, ning kokkuvõtteks sai kinnitust ka püstitatud eesmärk, et mõõtmiste ajaline planeerimine on kindlasti oluline vaid GPS signaale vastuvõtvate GNSS-seadmetega, kus mõõtmisteks valitud kuupäeval 11.05.2023 oli keskmiselt nähtaval 6,5 satelliiti (nõutud > 5) ja keskmine 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang PDOP 4,0 (nõutud PDOP < 6). Mitme satelliitsüsteemi signaali vastuvõtjatega oli olukord parem ja pidevalt oli nähtaval üle kolme korra rohkem satelliite (24 h keskmine 19,8 ühikut) ja 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang (24 h keskmine PDOP 1,6) oli kolm korda parem kui nõutud. Järgides eelplaneeritud DOP graafikuid ja ühiselt nähtavate satelliitide arvu ning geomeetriat, tuli GPS-seadmetega mõõtmised planeerida minimaalselt kahele päevale. Järgnenud peatüki alapunktides analüüsiti veelkord kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimiseks vajaliku tehnilise projekti koostamist, reguleerivaid nõudeid, andmebaaside kattuvust ning anti ülevaade ka kohaliku 2. järgu ja kõrgusvõrgu projekti koostamise mahtudest. Kohaliku geodeetilise 2. järgu rekonstrueeritavad käigud planeeriti 3 käiguna kogusummas 2,9 km ja II klassi kõrgusvõrgu käigud viie käiguna kogusummas 4,9 km. Kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisel üksikpunktide osas ei praktiseerita võrgu täpsuse ja geomeetria eelhinnangu saamiseks simulatsiooni esialgsete koordinaatidega, sest punktid teisaldatakse üldjuhul samasse piirkonda. Küll tehakse seda aga suuremate võrkude puhul, mis katavad kogu või suuremat osa asulast ja uusi punkte on palju. Kuna Väo ristmikul jäi ehitustegevuse alla üle kümne punkti ja piirkond asus Tallinna linna ja Jõelähtme valla piiril, võiks sarnaste olukordade puhul teostada ka geodeetilise võrgu rekonstrueerimise simulatsioonlahendusi ja leida võrkudele eeldatavad täpsushinnangud. Lõputöö autor soovitab kasutada selleks turul olevaid tarkvarasid näiteks SBGGeo-d või samale platvormile tehtud Leica ICON Office-t.Nimetus Piiratud juurdepääs Sidetrassi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-17) Vapper, Janar; Ranne, RaivoAutor annab ülevaate sidekaabli geodeetilistest töödest objektil, Toila - Narva-Jõesuu – Narva. Objekti pikkuseks on 34,605 km. Töö alguses tutvustab autor geodeetilisi instrumente, mida töös kasutati ja lisanud juurde millistel töödel vastavat seadet kasutati. Kasutusel oli väliarvuti Trimble TSC3, elektrontahhümeeter Trimble S5, vastuvõtja GNSS Trimble R8 M3, Kaabliotsija 3M Dynatel 2220M ja Droon Multirootor DJI Phantom 4 RTK. Töö on kirjeldatud eraldi mahamärkimis töid ja teostusmõõdistamist. Autor tutvustab, kuidas toimus mahamärkimine ja mis seadmeid selleks kasutati, mis nõudeid peab järgima. Teostusmõõdistamisel tutvustab autor, mida tuleb teha, et saaks trassi mõõdistama hakata ja milliseid punkte on vaja mõõta, et joonestaja saaks koostada teostusjoonise ja kooskõlastada valmis joonise. Autor tutvustab, millised on ohutus nõuded töö tegemisel ja mis millised on tellijapoolsed nõuded töö tegemisel nende territooriumil.Nimetus Piiratud juurdepääs GNSS seadmete kasutusmugavuse ja täpsuse hindamine väljakutsuvates tingimustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Hallen, Gea; Uueküla, KatrinKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli viia läbi RTN mõõtmised kahe erineva tootja GNSS vastuvõtjaga (Trimble R10 ja South INNO7). Tulemusi võrreldi elektrontahhümeetri poolt mõõdetud andmetega. Kui avatud horisondiga punktides oli eeldatav täpsus mõlema instrumendi puhul sama, siis keerulisemates tingimustes (piiratud horisont, mitmeteelisuse oht, kaldu mõõtmisel) loodeti kolme katse käigus võrrelda kahe instrumendi erinevat võimekust.Nimetus Piiratud juurdepääs Maa-alused geodeetilised tööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Rõlin, Vassili; Ranne, Raivo; Uueküla, KatrinPõlevkivikihind ei paikne maa pinnal, vaid lasub umbes 25 meetri paksuse katendi all. Selle kättesaamiseks tuleb esmalt teostada paljandustööd katendi teisaldamiseks. Põlevkivi kobestamine ja väljamine toimub tranšees. Tranšee elementide mõõdistamine ja selle alusel tranšee tööplaani pidev täiendamine koos mahtude arvutusega kuulub markšeideri peamiste tööülesannete juurde. Tranšees koguneb pidevalt vett, mille ärajuhtimine drenaažistreki veeäravoolukraavi kaudu tagab ee kuivenduse, mis omakorda tagab efektiivse maavara kaevandamise. Strekk on loomuliku põhja-lõunasuunalise kaldega, seega valgub vesi raskusjõu mõjul selle lõppu, kust ta pumbatakse torustiku kaudu maapinnale ja sealt juhitakse pinnakraavide ja settebasseinide süsteemi kaudu loomulikesse veekogudesse. Drenaažistreki läbindamine toimub vastavalt mäetehnoloogi-projekteerija poolt koostatud projektile, milles on määratud selle täpne asukoht riiklikus koordinaatsüsteemis, geomeetriline konfiguratsioon ning gabariidid. Markšeideri ülesandeks on selle projekti pidev märkimine ja läbindatud osa teostusmõõdistus. Selleks rajatakse maapinnal staatilise GNSS meetodil kahe lähtepunktiga baasjoon, millest lähtub polügonomeetria käik. Antud käik kulgeb piki kaeveõõne telge. See käik määrab ära sihi, milles peavad liikuma lõhketööd et saavutada streki projektikohase asukoha. Sihi mahamärkimine toimub punktide paari välja märkimise ja kaeveõõne lakke kindlustamise abil. Mõlema punkti mahamärkimine toimub polaarviisil ehk horisontaalnurga- ja kauguse järgi. Nendest punktidest põhipunkt on ühtlasi ka polügonomeetria käiku punkt, abipunkt aga moodustab koos põhipunktiga sirgjoone, mida mäemeistrid kasutavad horisontaalsete puuraukude võrgu märkimiseks ees. Kui punktid on kindlustatud, toimub nende mõõdistus ning mõõteandmete järgi hilisem kandmine plaanile. Andmete kameraaltöötlus toimub tarkvarapaketi КРЕДО programmides. Käsitsi toimub vaid punktide mahamärkimiseks vajaliku nurga ja kauguse väärtuse ning väliandmete kirjapanek väliraamatusse. Lisaks töökäigule, mis põhineb suhteliselt lühikestel joonepikkustel ning millest tingituna omab tsentreerimisviga suurt mõju punktide asukohamääramise täpsusele, rajatakse teatud ajavahemiku tagant ka nn. kontrollkäik, milles joonepikkused on oluliselt pikemad ning see toimub kolme statiivi meetodil. Kontrollkäik võimaldab hinnata vea suurust, mis on tekkinud töökäigu rajamisel ja seega streki läbindamisel. Kontrollkäigus toimub juba eelnevalt kindlustatud punktide uus mõõdistus ja koordinaatide määramine ning plaanile kandmine uute punktidena. Uus töökäik jätkub alati viimaselt kontrollkäigus osalenud põhipunktilt. Nivelleeriskäik lähtub GPS-punktidelt ning nivelleeritakse eelkõige põhipunktid ning streki põhi ja lagi iga piketi kohal. Kui lagi on mingil lõigul projektkõrgusest kõrgemal, siis tuleb see ka nivelleerida. Nivelleerimisel kasutatakse kahe skaalaga latte, mis võimaldab koheselt avastada jämedat viga. Punktide kõrguste määramine toimub instumendi horisondi meetodil, kuid hiljem arvutatakse välja ka kõrguskasvud. See on vajalik parandite lisamiseks ning kõrguste ümberarvutamiseks. Kõrguse ning koordinaatide allakandmine läbi vertikaalse puuraugu võimaldab nii polügonomeetrilise kontrollkäigu kui ka nivelleerimiskäigu sidumist vastavalt kindelpunkti ja reeperiga, milleks on puuraugu keskpunkt. Vastasel juhul oleks tegemist rippuvate käikudega, millel puuduks kontrolli ega tasanduse võimalus. Iga 20 meetri tagant märgitakse välja piketid, milles toimub kaeveõõne gabariitide mõõdistus. Kaeveõõne mõõdistustööde tulemusena valmib streki pikiprofiil, mille peamiseks väljundiks on hiljem veetaseme ning strekki kogunenud vee mahu määramine streki ekspluatatsiooni käigus. See ei ole kuulu aga markšeideriosakonna vastutusalla. Maa-alustel markšeideritöödes kasutatakse samu kaasaegseid instrumente kui klassikalises geodeesias. Märgatavad erinevused puuduvad ka töövõtetes. Kõige suuremaks eripäraks saab välja tuua pidevate kontrollmõõdistuste tegemist, mis on tingitud maa-aluste käikude suhtelisest isoleeritusest maapealsetest põhivõrkudest. Mainimist väärivad ka maa-alustest tingimustest tingitud suurem ohutase ning vähene valgustatus, mis tõttu punktide külge riputatavaid nööre, nivelleerimislatte aga ka instrumentide niitriiste tuleb valgustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Hoone geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Leets, Ranet; Uueküla, KatrinKäesoleva lõputööga on antud ülevaade Tallinnas Lossi plats 1a aadressil oleva Toompea lossi mõõdistamisest, nii mõõdistusvõrgu rajamisest kui ka selle punktipilve mõõdistamisest. Töö tellijaks oli Riigikogu Kantselei ja töö peatöövõtjaks oli DataCap OÜ. 3D-punktipilve mõõdistamisega alustati 2020 aasta novembri kuus. Mõõdistamise planeerimine algas enne seda. Esimesena mõõdistati hoone fassaad. Kui hoone oli väljast mõõdetud, alustati mõõdistustega hoone seest. Hoone sisemuse mõõdistamisega alustati keldri korrusest ja pööningust, edasi mõõdistati ära korrused, kus oli inimeste liikumist vähem. Seejärel liiguti hoone sees erinevate korruste ja ruumide kaupa kuni mõõdistati ära kõik korrused. Töö tellimuseks oli 3D-punktipilv, mis oleks riiklikus koordinaat- ja kõrgussüsteemis. Selle jaoks rajati hoone ümber ja hoonesse sisse mõõdistusvõrk. Mõõdistusvõrgu rajamine käis kahel erineval päeval, kus ühel päeval rajati mõõdistusvõrk hoone ümber ja mõõdeti droonimõõdistuse jaoks kasutatud tähised. Droonimõõdistus telliti DataCap OÜ poolt alltöövõtuna Archaeovision OÜ. Teisel päeval rajati mõõdistusvõrk hoonesse sisse ja mõõdeti ära 3D-punktipilve jaoks kasutatud tähised. Punktipilv seoti kasutades Leica Cyclone programmi, mis on punktipilve sidumiseks kasutatav tarkvara. Punktipilve seoti jooksvalt samal ajal kui toimusid mõõdistamised, üks geodeet tegeles mõõdistamisega ja teine tegeles andmetöötlusega. Mõõdistatud alad olid geodeedil ära märgitud kliendi poolt saadud joonistel. Sellele oli ära märgitud mõõdistamise number ja laserskanneri töökaust. See võimaldas tegeleda sama aegselt andmetöötlusega ja mõõdistamisega. Mõõdistamisega objektil lõpetati 2020. detsembris. Punktipilve lõpptulemus sai valmis 2021 aasta alguses. Punktipilv saadeti edasi nii kliendile, kes töö tellis, kui 3D-mudeldajatele, kes teevad hoonest punktipilve põhjal 3D-mudeli. Ka 3D-mudeli töö peatöövõtjaks oli DataCap OÜ. 3D-mudel telliti hoone haldamiseks ja tulevikus planeeritava renoveerimise jaoks. 3D-mudel annab renoveerimise planeerimisel arhitektidele ülevaate hoone seisust ja aitab planeerida hoone renoveerimist. Lõputöö autorina soovin tänada DataCap OÜ, Riigikogu Kantselei ja Tallinna Tehnikakõrgkooli juhendajat Katrin Uueküla, kes oli suureks abiks töö koostamisel. Eraldi tänab töö autor Simo Paatsi, kes oli abiks nõuannetega töö koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutamine hoone inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Adajatullin, Renat; Mill, Tarvo; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade teostatud Espoo linnas asuva Technopolise ärihoone mõõdistusest, mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutades. Lõputöö esimeses peatükis tutvustatakse laserskaneerimise tehnoloogiat, võimalikke vigade allikaid ja mõõdetud andmetöötluse teooriat. Räägitakse tööde tegemise põhjusest ja tähtajast. Tutvustatakse nii mõõdistamisvõrgu rajamist skaneerimistöödeks ning selleks MTLS tähiste paigutamise põhimõtted. Lõputöö teises osas antakse ülevaade kogu mõõdistusprotsessist. Käsitletakse nii elektrontahhümeetri kui MTLS mõõdistustööde planeerimist. Tutvustatakse mõõdistamisvõrgu rajamist, MTLS tähiste mõõdistamist, MTLS ja STLS skaneerimise teostamist. Räägitakse mõõdistustööde tegemisel tekitatud raskustest ning nende lahendustest. Lõputöös viimases osas on kirjeldatud andmetöötluse protsessi käik. Käsitletakse punktipilvede andmete kokku panemisest, puhastamisest, ja nende kasutamisest veebis. Projekti mõõdistustööde kestvuseks oli planeeritud üks nädal välitöödeks ning paar nädalat andmete järeltöötluseks koos plaanide koostamisega. Mõõdistustööde käik oli üldiselt sujuv ning läks koostatud kava järgi. Lõpptulemusena uuendati vanasid 2D-plaaane koos uuesti arvutatud pindaladega.