Lõputööd (RG)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Pinnatekstuuride mõju lähifotogramm-meetrilisel teel loodavatele 3D mudelitele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Mägi, Jalmar; Veeleid, Vaiko; Ranne, RaivoFotogramm-meetria on aja jooksul kiiresti arenenud. Tugevaim areng on toimunud viimastel aastakümnetel tänu tehnoloogia arengule. Tänu sellele on 3D mudelite modelleerimine ja kättesaadavus võimalik peaaegu igaühele. Vaja on ainult kaamerat ja arvutit, millega andmeid töödelda. On võimalik isegi ainult nutitelefoniga luua 3D mudeleid, kasutades telefonis olevat kaamerat ja nutitelefonidele loodud tarkvara. Antud uurimustöös kasutas autor 3D mudelite loomiseks hübriidkaamert Sony α5000 ja lauaarvutit. Kokku pildistati neli erinevat objekti ja andmeid töödeldi kahe erineva tarkvaraga. Kõikidel objektidel oli erinevaid pinnatekstuure, mille mõju 3D mudeli loomisele hinnati. Objektid asusid Tartu linnas või selle lähiümbruses. Autori valitud objektideks on: Eesti Rahva Muuseumi viinaköök, Tartu Ülikooli keemia instituudi fassaad, Kõrveküla Põhikooli hoone fassaad ja Jänese tänaval asuva hoone fassaad. Autor kasutas valitud fassaadidest lõikusid, et andmetöötlus liiga mahukaks ei läheks. 3D mudelite modelleerimiseks kasutati Agisoft Metashape Proffessional ja Regard 3D tarkvarasid. Mõlemad programmid on eksisteerinud juba mõnda aega ja algsetest versioonidest kõvasti edasi arenenud. Metashape eelkäija Agisoft Photoscan loodi juba 2010. aastal ja esimene versioon Regard 3D ilmus 2015. aastal. Mõlemat programmi on ka algajal lihtne kasutada ja kodulehtedel on juhendid seletamaks hätta sattumisel. Regard 3D kasutati koos MeshLab-iga, viimast kasutati 3D mudelite mõõtkavasse viimiseks. Andmetöötlus algas fotode importimisest tarkvaradesse ja seejärel programmid joondasid fotod otsides fotodel asuvaid iseloomulike punkte, mis on tuvastatavad mitmetelt piltidelt. Metashape suutis kõik ette antud fotod joondada. Regard 3D suutis kõik fotod joondada ainult ühe objekti puhul. Fotode joondamise tulemusena tekkisid hõredad punktipilved, mida seejärel tuli tihendada, et tekiks tihe punktipilv. Seejärel loodi kolmnurkade võrgustiku mudel ja viimaseks genereeriti tekstuurid 3D mudelitele. Programmide suutlikkuse suurimad erinevused tulid välja võrgustiku mudelite loomisel, kus Metashape genereeris detailsemad mudelid. Tekitatud polügoonide hulk Metashape programmiga oli kümneid kordi suurem, kui Regard 3D loodud mudelitel. Suurimad visuaalsed moonutused 3D mudelitele tekkisid klaaspindadest ja liiga ühetahulise tekstuuridega pindadest. Seetõttu visuaalselt kõige kehvemad mudelid tekitati Tartu Ülikooli keemia instituudi ja Kõrveküla Põhikooli hoone andmetest. Väiksema moonutustega mudeliteks olid ERM-i viinaköögi ja Jänese tänava fassaad, mis olid suuresti tehtud telliskividest. Geomeetrilise kvaliteedi hindamisel tõdeti, et väiksema visuaalse kvaliteediga mudelitel on ka väiksem geomeetriline kvaliteet. Tarkvarade vahelist võrdlust geomeetrilise kvaliteedi hindamisel on võimalik sooritada ainult Jänese tänava fassaadi puhul. Sellel objektil suutsid ainsana mõlemad tarkvarad joondada sama palju fotosid ja seega on lähteandmed samasugused. Teistel objektidel ei suutnud programmid sama palju fotosid joondada ja seetõttu on lähteandmed erinevad.Nimetus Avatud juurdepääs Maa-ala topo-geodeetiline uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Maljuga, Viktor; Raivo, RanneLõputöös on antud ülevaade maa-ala topo-geodeetilisest plaani mõõdistamisest asukohaga Jõekääru, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, projekteerimis töödeks vajaliku geodeetilise alusplaani M 1:500 koostamisest. Objekti tellija poolt antud mõõtalapiiri ligikaudne pindala oli 25 ha. Lõputöös on kirjeldatud GNSS mõõtmist, vaba jaama ja prismapunkti koordineerimist, tellija poolset lähteülesannet ja nõudeid. On antud ülevaate kuidas on toimunud mõõdistamine, kindel punktide koordineerimine ning jaama liikumine. Lisaks on iseloomustatud tööks vajalikke ning kasutatud instrumente. Välja on toodud töö käigus esinenud probleemid ja kuidas on neid lahendatud. Objekti suurema osa maa- alast mõõdistati elektrontahhümeetriga. Kogu töö oli väga mahukas ja aeganõudev. Mõõdistamisel oli vaja arvestada ka pinnamudeliga, mille tõttu tuli hoolikalt mõõdistada kõik teed ja reljeefipunktid. Tellija poolne ülesanne ja nõuded said täidetud. Kõik vajalikud joonised, andmed ja mudel said tellijale üle antud. Kokkuvõtteks objekti mõõdistamine ja jooniste joonistamine võttis aega neli kuud. Eesmärk sai täidetud ning tellija jäi lõpp tulemusega rahule.Nimetus Avatud juurdepääs Taristu kolmemõõtmeline topo-geodeetiline alusplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Lüll, Laura; Uueküla, KatrinKolmemõõtmelisi topo-geodeetilisi plaane tellitakse liiklusrajatiste projekteerimiseks. Kõik plaanid peavad olema kooskõlas Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrusega nr 34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja täiendavalt ka Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendiga „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. Samuti tuleb töö tegemisel lähtuda tellija poolt esitatud erinõuetest. Käesolevas lõputöös kasutati REIB OÜ töö TT-6043 raames kogutud andmeid. Lõputöö annab ülevaate erinevatest mõõdistusmeetoditest ja neid meetodeid järgides reaalsetest mõõdistamistöödest – kaugseires mobiilsest laserskaneerimisest ja aerofotogramm-meetriast ning kontaktseires tahhümeetrilisest mõõdistusest. Seejärel kirjeldati kuidas loodi kogutud andmete põhjal 2D maa-ala plaan ning 3D maapinnamudel koos modelleeritud elementide ja rajatistega. Lisaks võrreldi erinevate meetoditega kogutud andmeid ja nende asendilist ning kõrguslikku täpsust. Omavahel võrreldi ka kõiki kasutatud mõõdistusmeetodeid. Lisades asuvad kaugseire mõõdistusmeetodite andmetöötluse käigus koostatud arvutuslikud raportid. Antud lõputöö kõige põnevamaks osaks olid kindlasti mõõdistusmeetodite ja nendega kogutud andmete täpsuste võrdlused. Sõltumata mõõdistusviisist mõjutab suuresti tulemuste täpsust ka kasutatud tehnoloogia. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks kasutati käesolevas lõputöös ainult mõõdistamiseks ette nähtud instrumente ning tarkvarasid. Plaanilise asendi täpsuse hindamisel võrreldi tahhümeetri, MLS-i ja drooni tulemusi omavahel. Võrdluseks valiti postielemendid (liiklusmärgid), katendite servad ja vertikaalseintega ehitised. Võrdlusest selgus, et nii tahhümeetriline mõõdistusviis kui ka MLS on plaaniliselt sarnase täpsusega. Sõltuvalt objekti eripäradest on vigade tekkimise ohud erinevates kohtades. Näiteks vertikaalseintega ehitiste asukohad, mis paiknevad teede vahetusläheduses, saab kõige täpsemini ja detailsemalt kätte MLS-i mõõdistusandmetest. Kui aga ehitised jäävad teest kaugemale või jääb skanneri ning ehitise vahele takistusi, siis täpsus langeb või muutub mõõdistamine võimatuks. Drooniga mõõdistamisel jäid tulemused võrreldes MLS-i ja tahhümeetrit umbes kaks korda ebatäpsemaks. Kõrguslikku täpsust hinnati tahhümeetrilise mõõdistuse alusel ja kõva katendiga pinnasel (asfaldil). Võrdluseks kasutati tee telje ning servade kõrgusi. Võrdlusest selgus, et nii tahhümeetriline mõõdistusviis kui ka MLS on kõrguslikult sarnase täpsusega. Tuleb arvestada, et tahhümeetrilisel mõõdistusel puudub mõõdistatud punktide vahelt täpne info, seega sõltuvalt tee piki- ja ristprofiilist on MLS tahhümeetri mõõdistuspunktide vahelisel alal täpsem. Seetõttu on sobivates ilmastikuoludes parimaks meetodiks tee katendite mõõtmisel MLS. Kui aga ilmaolud ei soosi (näiteks lumi on maas) jääb kõige usaldusväärsemaks ikkagi tahhümeeter. Drooniga mõõdistuse kõrguslik täpsus jäi MLS-i ja tahhümeetri kõrval nõrgemaks. Takistuste korral (hooned, rajatised, haljastus, jne.) ja nende vahetusläheduses jääb korrektselt mõõtes küll kõige aeganõudvamaks aga ka kõige täpsemaks meetodiks nii plaaniliselt kui kõrguslikult siiski tahhümeetriline mõõdistamine. Katenditeta aladel (näiteks heinamaa) jääb kõrguslikult täpseimaks tahhümeeter. Mobiilse laserskaneerimise meetod on kiire ja detailne ning sobib topo-geodeetilise plaani koostamise eesmärgil kasutamiseks igale poole, kus on võimalik autoga ligi pääseda. Sõidetavatest teedest kaugemale jäävate objektide kohta jääb aga info paraku kogumata või ei ole enam piisavalt täpne. Aerofotogramm-meetria ehk droonilt mõõdistamine on kiire ning detailne ja sobib topo-geodeetilise plaani koostamise eesmärgil enim avatud alade mõõdistamiseks. Kõrghaljastuse alla jääva situatsiooni, samuti kõrgemate ehitiste endi ja vahetusse lähedusse jääva situatsiooni mõõdistamist drooniga piisavatel täpsusnõuetel teha ei saa. Klassikaline tahhümeetriline mõõdistusviis osutub väljakutsuvates tingimustes kõige usaldusväärsemaks. Mõõta on võimalik peaaegu igal pool ja väljaõpe tahhümeetriga mõõtmiseks on lihtne ning kiire. Mõõdistustöö on aeganõudev ja toimub punktiviisiliselt. Seetõttu jäävad tulemused (reljeefi kõrguslikud erinevused ja kõverused) paljuski mõõtja tunnetuse taha. Samuti on palju inimlike vigade tekkimise kohti mida on hiljem keeruline tuvastada, näiteks prismasaua loodis hoidmine mõõtmise hetkel, vead protokollimisel (punktile jääb vale kood) või joonestustöö käigus tekkinud vead (punktid ühendatakse valesti). Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kõige efektiivsem – odavam, kiirem ja täpsem viis kolmemõõtmelise alusplaani koostamiseks. Siinkohal on oluline eelnevalt tellijaga kooskõlastada modelleeritavate objektide detailsus, et mõõdistamise ajal sellega arvestada. Töö tulemustest selgus, et kõige hõlpsamalt saab kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks andmeid koguda mobiilse laserskanneriga. MLS tehnoloogia on küll kallis, kuid osutus kõige kiiremaks, täpsemaks ja detailsemaks viisiks, kõiki andmeid oli võimalik koguda tavapärase mõõdistustöö käigus. Ka aerofotogramm-meetrilise mõõdistusega on võimalik enamik modelleerimiseks vajalik info kokku koguda, tihtipeale on vaja lihtsalt suunatud lendu. Mõõdistusviis on samuti kiire ning ei vaja palju aeganõudvat lisatööd. Tahhümeetrilise mõõdistuse korral on kolmemõõtmeliseks modelleerimiseks vaja enim väljas lisatööd teha. Halva nähtavuse korral või ligipääsmatutes kohtades on aga ainsaks lahenduseks tahhümeetriline mõõdistamine, seega see on ainuke mõõdistusviis, millega on kindlasti võimalik kõik andmed kokku koguda. Lõputöö hüpoteesiks oli, et kaugseire meetodid on tänapäeval sama usaldusväärsed kui kontaktseires tahhümeetriline mõõdistamine. Töö tulemustest selgus, et kaugseire meetodite puhul sõltuvad kõik tulemused konkreetse objekti eripäradest, takistustest, mõõdistust soosivast ilmast ja GNSS-ühendusest. Kogutud andmete võrdlustest võib hinnata korrektselt sooritatud MLS mõõdistuse tahhümeetrilisega võrdväärseks. Aerofotogramm-meetriline mõõdistus jäi konkreetse töö raames umbes kaks korda ebatäpsemaks, kuid korrektse mõõdistustöö ja kontrollmõõdistuste abil on võimalik ka drooniga usaldusväärseid tulemusi saada. Kaugseire meetodid muudavad tööde teostamised lihtsamaks, kiiremaks ja ohutumaks ning neil on tahhümeetri kõrval täiesti arvestatav koht (võivad olla teatud juhtudel isegi paremad kui tahhümeeter). Siiski ei saa tahhümeetrist veel üle ega ümber, sest teatud tingimustes on see meetod endiselt asendamatu. Kaugseire mõõdistused vajavad täpsuse tõstmiseks ja kontrollimiseks samuti tahhümeetri abi.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitusobjekti geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-08) Ristmäe, Hele-Mai; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös tutvustati Soomes, Espoo linnas asuva ehitusobjekti geodeetilise teenindamise etappe. Geodeetilise tööde kategooriatest kirjeldati teostusmõõdistuse ja märketööde teostamist hoonete rajamisel. Ülevaade anti objekti ehitusgeodeetiliste tööde teoreetilisest poolest. Geodeetilistel töödel kasutati ETRS-GK25 tasapinnalist ristkoordinaatide süsteemi ja N2000 kõrgussüsteemi. Eraldi ortogonaalset tugivõrgustikku ega nullkõrguse sidumist absoluutkõrgusega ei toimunud. Põhilise instrumendina oli kasutusel Trimble S5 elektrontahhümeeter 2" nurgamõõtmistäpsusega. Töös kirjeldati asukohamäärangu metoodikat geodeetilise tugivõrgu loomisel, milleks autor kasutas varasemalt koordineeritud tugivõrgupunkte. Ehitusgeodeetilisi töid teostati ehitusnõudeid ja määrusi silmas pidades nii täpsuse kui ka ohutuse poolelt. Kameraaltööd moodustasid ligi poole kõikidest ehitusgeodeetilistest töödest objektil. Kameraaltöid teostati AutoCAD tarkvara kasutades. Kameraaltööde käigus valmistati joonised ette märkimistöödeks neid modelleerides vastavalt kasutusotstarbele ja viies joonised õigesse projektkasendisse ning mõõtkavasse. Lisaks vormistati peale teostusmõõdistamist saadud andmed hilisemas kameraaltööde etapis. Jooniste ettevalmistus kameraaltööde faasis oli aluseks märketöödele. Autor teostas märketöid sellistele ehituskonstruktsioonidele nagu vaivundamendid, monoliitsed vundamendid, ankrupoldid, sarrused, postid, seinad, trepimarsid ja sanitaartehnilised vannitoad. Konstruktsioonidest lähtuvalt erinesid ka tehnoloogiad ja täpsusnõuded, mida autor lõputöös kirjeldas. Kõige suuremad vead olid lubatud vundamentide rajamisel. Vaivundamentide puhul oli lubatud veaks ±100 mm. Sellele järgnesid monoliitsed ja- kannvundamendid, mille lubatavaks veaks määrati plaaniliselt ±30 mm ja kõrguslikult ±10 mm. Postide, seinte, trepimarsside ja sanitaartehniliste vannitubade täpsus pidi nõuetekohaselt jääma ±10 mm piiridesse. Ankrupoltide täpsusnõuded olid kõige rangemad. Eksimuse maksimaalne määr oli poldirühma sisese plaanilise asendi puhul ±2 mm ning kõrguslikult ±5 mm. Projektijärgsete kõrvekallete kindlaks määramiseks olulisemad ehituskonstruktsioonid teostusmõõdistati. Autor analüüsis töös saadud kõrvalekaldeid ja võrdles lubatuga. Suurimaks kõrvalekaldeks peeti A maja elementkonstruktsioonide püstitamisel tehtud jämedaid vigu. Maksimaalselt ületasid antud hälbed 6,4 korda lubatud määra. Antud hälvete suurused 50 dokumenteeriti ja neid näidati teostusjoonisel nagu ka kõigi teiste teostusmõõdistatud konstruktsioonide puhul. Esilekerkinud probleemidest tooks autor esile ebasoodsaid ilmastikutingimusi ja ehitamisel tehtud inimvigu. Antud vigade kombinatsioon sai määravaks objekti ehituskonstruktsioonide kõrvalekalletes. Tuleb siiski nentida, et ühegi hoone rajamine ei möödu ilma komplikatsioonideta. Geodeedi panusel ehitusobjekti teenindamisel on suur osa tagamaks nõuetekohaselt ehitatud, turvaline ning kauakestev hoone.Nimetus Avatud juurdepääs Asulasiseste tänavate topo-geodeetilise uuringu, maapinnamudeli ja 3D-alusplaani koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Kasela, Siret; Uueküla, KatrinKäesolevas töös on antud ülevaade asulasiseste topo-geodeetilise alusplaani mõõdistamisest, kameraaltöödest, maapinnamudeli tegemisest ning 3D-alusplaani koostamisest Tallinna linnas, Põhja-Tallinna linnaosas Ristiku, Ristiku põik ning Härjapea tänavate näitel. Töö koostamist alustati jaanuaris 2023 ning töö valmis 2023. aasta mai kuuks. Mõõdistusala suuruseks kujunes 12.6 hektarit. Topo-geodeetiline uuring viidi läbi veebruari keskpaigast märtsi lõpuni. Maa-ala mõõdistati elektrotahhümeetriga, mõõdistusvõrgu punktide loomiseks kasutati ka GNSS seadet. Töös kirjeldatakse mõõdistusvõrgu rajamist, objektil ohutuse tagamist. Samuti on kirjeldatud maapinnamudeli koostamist ning tehnovõrkude parameetrite kogumist, mille abil koostati hiljem tehnovõrkude 3D mudelid. Autori arvates on kõige suurem võimalik eksimiskoht teostusjoonise kõrgussüsteemi mitte kindlaks tegemise korral. Samuti tuleb jälgida, kas joonisel esitatud kõrgus on mõõdistatud torustiku peale või on andmed esitatud torustiku teljele. Maapinnamudeli ning tehnovõrkude 3D-mudelite koostamiseks kasutati Civil 3D tarkvara. Kuna autor ei olnud varasemalt oma igapäevatöös maapinnamudeli ja tehnovõrkude 3D-mudelite koostamisega kokku puutunud, siis oli antud töö läbiviimine kindel proovikivi. Samas leiab autor, et tõenäoliselt õppis ta antud töö näitel väga palju, sest olla osaline igas töö etapisNimetus Avatud juurdepääs Hoone geodeetiline inventariseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-10) Nõgu, Martin; Mill, TarvoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade Soomes Tampere linnas asuva Takahuhdin kooli inventariseerimisest, erinevate laserskaneerimise tehnoloogiate ja fotogramm-meetria abil. Lõputöö esimeses osas käsitletakse hoonete inventariseerimise põhimõtteid. Tutvustatakse erinevaid GNSS, laserskaneerimis ja fotogramm-meetria mõõtmismeetodeid ning analüüsitakse nende täpsusnõudeid ja võimalikke vigade allikaid. Töö teises peatükis käsitletakse projekti praktilise osa läbiviimist. Luuakse ülevaade objektist, projekti lähteülesandest ja tööde planeerimisest. Tuuakse välja kuidas toimus mõõdistusvõrgu rajamine, erinevad laserskaneerimis ja fotogramm-meetrilised mõõdistustööd ja mis instrumente kasutati tööde läbiviimiseks. Lõputöö kolmandas ja viimases osas käsitletakse välitööde järgset andmetöötlust ja hinnatakse saadud tulemusi. Käsitletakse erinevates programmides punktipilvede kokku panemist, plaanide joonestamist, andmetöötlusest saadud väljundeid ja tulemusi. Projekt kestis kokku kaks kuud, millest viis päeva oli planeeritud välitööle, nädal aega andmetöötlusele ja ülejäänud aeg joonestamisele. Ajakavas peeti kinni terve projekti vältel ning tulemused anti kliendile üle kokkulepitud kuupäevaks. Saadud tulemused vastasid kliendi soovitud nõuetele.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitustegevuse tsooni jäänud kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-09) Leppik, Rait; Katrin, UuekülaLinnades ja asulates toimuv ehitustegevus toob endaga kaasa kohaliku geodeetilise võrgu ja kõrgusvõrgu punktide hävimise või asukohalise muutuse aktiivses või sellega piirnevas töötsoonis. Sõltuvalt ehitustegevuse asukohast ja projektide suurusest on geodeetiliste punktide töötsooni jäämise maht erinev, ulatudes ühest märgist kuni kümnete märkideni, jättes tühjaks terve piirkonna. Põhilisemaks on taristuehituse projektid nagu teede (raudteede) ehitus või rekonstrueerimine. Käesolev lõputöö keskendub Tallinna linnas, Lasnamäe LO, Väo mitmetasandilise ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide teisaldamise ja kontrollmõõtmiste tehnilise projekti koostamisele. Tavapäraselt koostatakse geodeetiliste punktide teisaldamis- ja kontrollimistööd ühtse tervikuna, ehk peale tehnilise projekti koostamist teostatakse märkide ehitus ja seejärel geodeetilised mõõtmised. Kuna Väo ristmiku ehitustsooni jäi arvukalt väga erineva tüübi ja täpsusklassiga punkte, oli nimetatud tööd mõttekas jagada kahte ossa – 1) tehniline projekt, milles peale olukorra ülevaatust selgub tegelik tööde maht ja 2) geodeetiliste märkide ehitus ning mõõtmistööd koos lõpliku aruandega. Lõputöö esimeses osas antakse ülevaade Eestis kehtivatest ametlikest koordinaatsüsteemidest ja erinevatest geodeetilistest võrkudest. Viimases alapeatükis keskendutakse Tallinna linna kohaliku geodeetilise võrgu kujunemisele ja viimastel kümnenditel tehtud olulisematele projektidele, näiteks üleminek Tallinna kohalikus koordinaatsüsteemist TK64 Riiklusse koordinaatsüsteemi L-EST97. Samuti erinevate linnaosade võrgusüsteemide kokku tasandamine 2016.a. Teises peatükis antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisprojekti koostamist reguleerivatest seadustest, millest olulisemad on kolm (3) järgmist: 1. Maa-ameti juhend 30.04.2018.a. „Kohaliku geodeetilise võrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 2. Maa-ameti juhend 21.06.2006.a. „Kõrgusvõrgu rajamise ja rekonstrueerimise juhend"; 3. Keskkonnaministri 28. juuni 2013.a määrus nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord". Detailsed juhendid on geodeetiliste tööde läbi viimisel väga olulised alusdokumendid. Kuna kohaliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimist on esimeses juhendis väga üldsõnaliselt kirjeldatud, oleks seda juhendit just kõrgusvõrgu mõõtmiste metoodika ja seadmete täpsusklasside osas vajalik täiendada. Peatüki lõpus antakse ülevaade kohaliku geodeetilise võrgu struktuurist ja täpsuklassidest ning rekonstrueerimisprojekti koostamise põhipunktidest. Kolmandas peatükis selgitatakse projekti lähteülesannet ja teostatakse praktiliste ettevalmistustööde ülevaatus Väo ristmiku ehitustegevuse tsooni jäänud geodeetiliste märkide rekognostseerimisel. Esimeses osas analüüsitakse kahe erineva andmekogu TLPA Geoveebi ja Maa-ameti GPA kogudes olevaid lähtepunktide andmeid ja koordinaate. Tulemustest selgub, et andmed ei ole alati identsed kuigi erinevused jäävad üldiselt millimeetri piiridesse, mis lõputöö koostaja hinnangul tuleneb koordinaatide erinevatest ümardustest ja esitlemise täpsusastmest. Tegemist on siiski geodeetidele küsimusi tekitava probleemiga ja soovitav oleks andmekogud sünkroniseerida segaduste vältimiseks. Tehnilise projekti koostamisel lähtuti lõpuks siiski Maa-ameti GPA andmekogus olevatest koordinaatidest. Peatüki teises osas teostatakse lähteolukorra ülevaatus ja uute märkida asukohtade valik. Selle tulemusena selgus, et lähteülesandes sisaldunud teisaldatavate geodeetiliste märkide (11 märki) asemele oli võimalik paigaldada vaid üheksa uut geodeetilist märki ja neljale geodeetilisele märgile tuli teostada kontrollmõõtmine. Peatüki viimases osas keskendutakse uute võimalike märgitüüpidele ning antakse ülevaade punktide asukohakirjelduste koostamisest ja mõõdetakse uutele kohaliku 1. järgu punktidele (2 tk) ka ringpanoraamid, mis on vajalikud GNSS-mõõtmiste eelplaneerimiseks. Neljas peatükk on jagatud kolmeks väiksemaks alapeatükiks, millest esimene keskendub mõõtmiste kavandamise lähteülesandele, ning selgitatakse välja kõik vajalikud geodeetiliste mõõtmiste liigid, nagu polügonomeetriline ja trigonomeetriline käik kohaliku võrgu 2. järgu punktide mõõtmiseks, GNSS-staatilised mõõtmised kohaliku 1. järgu punktide mõõtmiseks ja geomeetriline nivelleerimine II klassi kõrgusvõrgu punktide mõõtmiseks. Teises osas antakse ülevaade mõõtmistele kohalduvatest nõuetest ja samuti nõutud täpsusklassiga instrumentidest, mida planeeriti mõõtmistel kasutada. Peatüki viimases osas teostatakse praktiline ja vajalik GNSS-mõõtmiste ajaline planeerimine programmiga Trimble planning, arvestades tööde läbiviimist kolme (3) mitme satelliitsüsteemi vastuvõtva Trimble GNSS-vastuvõtja komplektiga. Oluline GNSS-mõõtmiste planeerimise juures on kasutada punktide ringpanoraame, millest selgub ühiselt nähtavate satelliitide arv. Teise peamise tegurina tuleb arvesse võtta, kas mõõtmistesse kaastavad GNSS-seadmed võtavad vastu vaid GPS signaale või lõputöös võrdlusena toodud GPS, GLONASS ja lisaks ka Galileo signaale ning kellajaline mõõtmiste planeerimine on vaid GPS signaali vastuvõtvatel seadmetel väga oluline. Viimane viies peatükk võtab kokku eelnevad peatükid tulemuste ja analüüsidena. Esimene analüüs teostatakse GNSS-mõõtmiste ajalisele planeerimisele, ning kokkuvõtteks sai kinnitust ka püstitatud eesmärk, et mõõtmiste ajaline planeerimine on kindlasti oluline vaid GPS signaale vastuvõtvate GNSS-seadmetega, kus mõõtmisteks valitud kuupäeval 11.05.2023 oli keskmiselt nähtaval 6,5 satelliiti (nõutud > 5) ja keskmine 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang PDOP 4,0 (nõutud PDOP < 6). Mitme satelliitsüsteemi signaali vastuvõtjatega oli olukord parem ja pidevalt oli nähtaval üle kolme korra rohkem satelliite (24 h keskmine 19,8 ühikut) ja 3D positsiooni geomeetria täpsushinnang (24 h keskmine PDOP 1,6) oli kolm korda parem kui nõutud. Järgides eelplaneeritud DOP graafikuid ja ühiselt nähtavate satelliitide arvu ning geomeetriat, tuli GPS-seadmetega mõõtmised planeerida minimaalselt kahele päevale. Järgnenud peatüki alapunktides analüüsiti veelkord kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimiseks vajaliku tehnilise projekti koostamist, reguleerivaid nõudeid, andmebaaside kattuvust ning anti ülevaade ka kohaliku 2. järgu ja kõrgusvõrgu projekti koostamise mahtudest. Kohaliku geodeetilise 2. järgu rekonstrueeritavad käigud planeeriti 3 käiguna kogusummas 2,9 km ja II klassi kõrgusvõrgu käigud viie käiguna kogusummas 4,9 km. Kohaliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimisel üksikpunktide osas ei praktiseerita võrgu täpsuse ja geomeetria eelhinnangu saamiseks simulatsiooni esialgsete koordinaatidega, sest punktid teisaldatakse üldjuhul samasse piirkonda. Küll tehakse seda aga suuremate võrkude puhul, mis katavad kogu või suuremat osa asulast ja uusi punkte on palju. Kuna Väo ristmikul jäi ehitustegevuse alla üle kümne punkti ja piirkond asus Tallinna linna ja Jõelähtme valla piiril, võiks sarnaste olukordade puhul teostada ka geodeetilise võrgu rekonstrueerimise simulatsioonlahendusi ja leida võrkudele eeldatavad täpsushinnangud. Lõputöö autor soovitab kasutada selleks turul olevaid tarkvarasid näiteks SBGGeo-d või samale platvormile tehtud Leica ICON Office-t.Nimetus Piiratud juurdepääs Sidetrassi geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-17) Vapper, Janar; Ranne, RaivoAutor annab ülevaate sidekaabli geodeetilistest töödest objektil, Toila - Narva-Jõesuu – Narva. Objekti pikkuseks on 34,605 km. Töö alguses tutvustab autor geodeetilisi instrumente, mida töös kasutati ja lisanud juurde millistel töödel vastavat seadet kasutati. Kasutusel oli väliarvuti Trimble TSC3, elektrontahhümeeter Trimble S5, vastuvõtja GNSS Trimble R8 M3, Kaabliotsija 3M Dynatel 2220M ja Droon Multirootor DJI Phantom 4 RTK. Töö on kirjeldatud eraldi mahamärkimis töid ja teostusmõõdistamist. Autor tutvustab, kuidas toimus mahamärkimine ja mis seadmeid selleks kasutati, mis nõudeid peab järgima. Teostusmõõdistamisel tutvustab autor, mida tuleb teha, et saaks trassi mõõdistama hakata ja milliseid punkte on vaja mõõta, et joonestaja saaks koostada teostusjoonise ja kooskõlastada valmis joonise. Autor tutvustab, millised on ohutus nõuded töö tegemisel ja mis millised on tellijapoolsed nõuded töö tegemisel nende territooriumil.Nimetus Piiratud juurdepääs GNSS seadmete kasutusmugavuse ja täpsuse hindamine väljakutsuvates tingimustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Hallen, Gea; Uueküla, KatrinKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli viia läbi RTN mõõtmised kahe erineva tootja GNSS vastuvõtjaga (Trimble R10 ja South INNO7). Tulemusi võrreldi elektrontahhümeetri poolt mõõdetud andmetega. Kui avatud horisondiga punktides oli eeldatav täpsus mõlema instrumendi puhul sama, siis keerulisemates tingimustes (piiratud horisont, mitmeteelisuse oht, kaldu mõõtmisel) loodeti kolme katse käigus võrrelda kahe instrumendi erinevat võimekust.Nimetus Piiratud juurdepääs Maa-alused geodeetilised tööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Rõlin, Vassili; Ranne, Raivo; Uueküla, KatrinPõlevkivikihind ei paikne maa pinnal, vaid lasub umbes 25 meetri paksuse katendi all. Selle kättesaamiseks tuleb esmalt teostada paljandustööd katendi teisaldamiseks. Põlevkivi kobestamine ja väljamine toimub tranšees. Tranšee elementide mõõdistamine ja selle alusel tranšee tööplaani pidev täiendamine koos mahtude arvutusega kuulub markšeideri peamiste tööülesannete juurde. Tranšees koguneb pidevalt vett, mille ärajuhtimine drenaažistreki veeäravoolukraavi kaudu tagab ee kuivenduse, mis omakorda tagab efektiivse maavara kaevandamise. Strekk on loomuliku põhja-lõunasuunalise kaldega, seega valgub vesi raskusjõu mõjul selle lõppu, kust ta pumbatakse torustiku kaudu maapinnale ja sealt juhitakse pinnakraavide ja settebasseinide süsteemi kaudu loomulikesse veekogudesse. Drenaažistreki läbindamine toimub vastavalt mäetehnoloogi-projekteerija poolt koostatud projektile, milles on määratud selle täpne asukoht riiklikus koordinaatsüsteemis, geomeetriline konfiguratsioon ning gabariidid. Markšeideri ülesandeks on selle projekti pidev märkimine ja läbindatud osa teostusmõõdistus. Selleks rajatakse maapinnal staatilise GNSS meetodil kahe lähtepunktiga baasjoon, millest lähtub polügonomeetria käik. Antud käik kulgeb piki kaeveõõne telge. See käik määrab ära sihi, milles peavad liikuma lõhketööd et saavutada streki projektikohase asukoha. Sihi mahamärkimine toimub punktide paari välja märkimise ja kaeveõõne lakke kindlustamise abil. Mõlema punkti mahamärkimine toimub polaarviisil ehk horisontaalnurga- ja kauguse järgi. Nendest punktidest põhipunkt on ühtlasi ka polügonomeetria käiku punkt, abipunkt aga moodustab koos põhipunktiga sirgjoone, mida mäemeistrid kasutavad horisontaalsete puuraukude võrgu märkimiseks ees. Kui punktid on kindlustatud, toimub nende mõõdistus ning mõõteandmete järgi hilisem kandmine plaanile. Andmete kameraaltöötlus toimub tarkvarapaketi КРЕДО programmides. Käsitsi toimub vaid punktide mahamärkimiseks vajaliku nurga ja kauguse väärtuse ning väliandmete kirjapanek väliraamatusse. Lisaks töökäigule, mis põhineb suhteliselt lühikestel joonepikkustel ning millest tingituna omab tsentreerimisviga suurt mõju punktide asukohamääramise täpsusele, rajatakse teatud ajavahemiku tagant ka nn. kontrollkäik, milles joonepikkused on oluliselt pikemad ning see toimub kolme statiivi meetodil. Kontrollkäik võimaldab hinnata vea suurust, mis on tekkinud töökäigu rajamisel ja seega streki läbindamisel. Kontrollkäigus toimub juba eelnevalt kindlustatud punktide uus mõõdistus ja koordinaatide määramine ning plaanile kandmine uute punktidena. Uus töökäik jätkub alati viimaselt kontrollkäigus osalenud põhipunktilt. Nivelleeriskäik lähtub GPS-punktidelt ning nivelleeritakse eelkõige põhipunktid ning streki põhi ja lagi iga piketi kohal. Kui lagi on mingil lõigul projektkõrgusest kõrgemal, siis tuleb see ka nivelleerida. Nivelleerimisel kasutatakse kahe skaalaga latte, mis võimaldab koheselt avastada jämedat viga. Punktide kõrguste määramine toimub instumendi horisondi meetodil, kuid hiljem arvutatakse välja ka kõrguskasvud. See on vajalik parandite lisamiseks ning kõrguste ümberarvutamiseks. Kõrguse ning koordinaatide allakandmine läbi vertikaalse puuraugu võimaldab nii polügonomeetrilise kontrollkäigu kui ka nivelleerimiskäigu sidumist vastavalt kindelpunkti ja reeperiga, milleks on puuraugu keskpunkt. Vastasel juhul oleks tegemist rippuvate käikudega, millel puuduks kontrolli ega tasanduse võimalus. Iga 20 meetri tagant märgitakse välja piketid, milles toimub kaeveõõne gabariitide mõõdistus. Kaeveõõne mõõdistustööde tulemusena valmib streki pikiprofiil, mille peamiseks väljundiks on hiljem veetaseme ning strekki kogunenud vee mahu määramine streki ekspluatatsiooni käigus. See ei ole kuulu aga markšeideriosakonna vastutusalla. Maa-alustel markšeideritöödes kasutatakse samu kaasaegseid instrumente kui klassikalises geodeesias. Märgatavad erinevused puuduvad ka töövõtetes. Kõige suuremaks eripäraks saab välja tuua pidevate kontrollmõõdistuste tegemist, mis on tingitud maa-aluste käikude suhtelisest isoleeritusest maapealsetest põhivõrkudest. Mainimist väärivad ka maa-alustest tingimustest tingitud suurem ohutase ning vähene valgustatus, mis tõttu punktide külge riputatavaid nööre, nivelleerimislatte aga ka instrumentide niitriiste tuleb valgustada.Nimetus Piiratud juurdepääs Hoone geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Leets, Ranet; Uueküla, KatrinKäesoleva lõputööga on antud ülevaade Tallinnas Lossi plats 1a aadressil oleva Toompea lossi mõõdistamisest, nii mõõdistusvõrgu rajamisest kui ka selle punktipilve mõõdistamisest. Töö tellijaks oli Riigikogu Kantselei ja töö peatöövõtjaks oli DataCap OÜ. 3D-punktipilve mõõdistamisega alustati 2020 aasta novembri kuus. Mõõdistamise planeerimine algas enne seda. Esimesena mõõdistati hoone fassaad. Kui hoone oli väljast mõõdetud, alustati mõõdistustega hoone seest. Hoone sisemuse mõõdistamisega alustati keldri korrusest ja pööningust, edasi mõõdistati ära korrused, kus oli inimeste liikumist vähem. Seejärel liiguti hoone sees erinevate korruste ja ruumide kaupa kuni mõõdistati ära kõik korrused. Töö tellimuseks oli 3D-punktipilv, mis oleks riiklikus koordinaat- ja kõrgussüsteemis. Selle jaoks rajati hoone ümber ja hoonesse sisse mõõdistusvõrk. Mõõdistusvõrgu rajamine käis kahel erineval päeval, kus ühel päeval rajati mõõdistusvõrk hoone ümber ja mõõdeti droonimõõdistuse jaoks kasutatud tähised. Droonimõõdistus telliti DataCap OÜ poolt alltöövõtuna Archaeovision OÜ. Teisel päeval rajati mõõdistusvõrk hoonesse sisse ja mõõdeti ära 3D-punktipilve jaoks kasutatud tähised. Punktipilv seoti kasutades Leica Cyclone programmi, mis on punktipilve sidumiseks kasutatav tarkvara. Punktipilve seoti jooksvalt samal ajal kui toimusid mõõdistamised, üks geodeet tegeles mõõdistamisega ja teine tegeles andmetöötlusega. Mõõdistatud alad olid geodeedil ära märgitud kliendi poolt saadud joonistel. Sellele oli ära märgitud mõõdistamise number ja laserskanneri töökaust. See võimaldas tegeleda sama aegselt andmetöötlusega ja mõõdistamisega. Mõõdistamisega objektil lõpetati 2020. detsembris. Punktipilve lõpptulemus sai valmis 2021 aasta alguses. Punktipilv saadeti edasi nii kliendile, kes töö tellis, kui 3D-mudeldajatele, kes teevad hoonest punktipilve põhjal 3D-mudeli. Ka 3D-mudeli töö peatöövõtjaks oli DataCap OÜ. 3D-mudel telliti hoone haldamiseks ja tulevikus planeeritava renoveerimise jaoks. 3D-mudel annab renoveerimise planeerimisel arhitektidele ülevaate hoone seisust ja aitab planeerida hoone renoveerimist. Lõputöö autorina soovin tänada DataCap OÜ, Riigikogu Kantselei ja Tallinna Tehnikakõrgkooli juhendajat Katrin Uueküla, kes oli suureks abiks töö koostamisel. Eraldi tänab töö autor Simo Paatsi, kes oli abiks nõuannetega töö koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutamine hoone inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Adajatullin, Renat; Mill, Tarvo; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade teostatud Espoo linnas asuva Technopolise ärihoone mõõdistusest, mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutades. Lõputöö esimeses peatükis tutvustatakse laserskaneerimise tehnoloogiat, võimalikke vigade allikaid ja mõõdetud andmetöötluse teooriat. Räägitakse tööde tegemise põhjusest ja tähtajast. Tutvustatakse nii mõõdistamisvõrgu rajamist skaneerimistöödeks ning selleks MTLS tähiste paigutamise põhimõtted. Lõputöö teises osas antakse ülevaade kogu mõõdistusprotsessist. Käsitletakse nii elektrontahhümeetri kui MTLS mõõdistustööde planeerimist. Tutvustatakse mõõdistamisvõrgu rajamist, MTLS tähiste mõõdistamist, MTLS ja STLS skaneerimise teostamist. Räägitakse mõõdistustööde tegemisel tekitatud raskustest ning nende lahendustest. Lõputöös viimases osas on kirjeldatud andmetöötluse protsessi käik. Käsitletakse punktipilvede andmete kokku panemisest, puhastamisest, ja nende kasutamisest veebis. Projekti mõõdistustööde kestvuseks oli planeeritud üks nädal välitöödeks ning paar nädalat andmete järeltöötluseks koos plaanide koostamisega. Mõõdistustööde käik oli üldiselt sujuv ning läks koostatud kava järgi. Lõpptulemusena uuendati vanasid 2D-plaaane koos uuesti arvutatud pindaladega.Nimetus Piiratud juurdepääs 3D-digiteerimise tehnoloogiate võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Kiks, Mark; Mill, TarvoKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli digiteerida väikesemõõduline hoone õppemakett kolmel erineval viisil ning leida valitud meetoditest tõhusaim. Digiteerimiseks valitud meetodid olid terrestriline laserskaneerimine, fotogramm-meetria ja käsilaserskaneerimine. Valitud seadmed vastavalt Faro Focus S70, fotokaamera Sony a7R II ja Faro Freestyle 3D. Töö jaotati kolme osasse. Esimeses osas anti ülevaade digiteerimise olemusest ja kasutusvõimalustest. Tutvustati laserskaneerimise ja fotogramm-meetria tehnoloogiaid. Teises osas kirjeldati töö praktilist poolt. Kirjeldati digiteeritavat objekti, anti ülevaade kasutatud seadmetest ning tutvustati andmete kogumise protsessi. Andmetöötluse poolelt kirjeldatakse, kuidas punktipilved kokku ja mõõtkavasse pandi. Kolmandas osas analüüsiti praktilise osa tulemusena saadud kolme erinevat punktipilve. Hinnati seadmete ja tehnoloogiate mõõdistustäpsust koostatud punktipilvede kvaliteedi alusel. Kasutati CloudCompare tarkvara, et mõõdistatud punktide alusel luua tasapinnad ning Autodesk Revit tarkvaraga hinnati geomeetrilist õigsust hoone telgede ja korruste loomise täpsuse põhjal. Tasapinna loomise tulemusel CloudCompare’iga saadi parim tulemus terrestrilise laserskaneerimise mõõdistustulemusest, mille puhul keskmine ruuthälve oli 0,4 mm. Fotogramm-meetria ja käsilaserskanneri punktipilvede puhul oli sama näitaja vastavalt 2,2 mm ja 1,1 mm. Analüüsi tulemustes võrreldi punktipilvedelt saadud mõõte füüsilise maketi pealt võetud mõõtudega ning hinnangu andmiseks leiti keskmised ruuthälbed. Tulemustest selgus, et Revitis maketile telgede joonestamiseks parima tulemuse andis fotogramm-meetria (keskmine ruuthälve 2,500 mm), millele järgnesid käsilaserskanner Faro Freestyle 3D (3,304 mm) ja laserskanner Faro Focus S70 (5,972 mm). Korruste joonestamisel saadi parim tulemus käsilaserskanneriga (keskmine ruuthälve 0,707 mm), järgnesid fotogramm-meetria (1,414 mm) ja terrestriline laserskaneerimine (2,828 mm). Igale seadmele leiti kolme erineva ruuthälbe põhjal liitmääramatus. Parima tulemusega oli Faro Freestyle 3D käsilaserskanner, mille liitmääramatuse näitaja oli 3,548 mm. Fotogramm-meetrial oli vastav näitaja 3,634 mm ja Faro Focus S70 laserskanneril 6,624 mm. Järeldusena võib öelda, et Faro Focus S70 laserskanneriga saadi CloudCompare tarkvaraga parim tulemus tasapinna moodustamiseks ning seal olid ka punktipilve lõiked selgesti arusaadavad, kuid Revitis olid Faro Freestyle 3D ja fotogramm-meetria meetodid parema tulemusega. Kui eesmärgiks on koguda andmeid väiksemate objektide mudeldamiseks, hindab autor parimaks valikuks Faro Freestyle 3D käsilaserskanneri.Nimetus Piiratud juurdepääs Mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutamine hoone inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Adajatullin, Renat; Mill, Tarvo; Ranne, RaivoKäesolevas lõputöös on antud ülevaade teostatud Espoo linnas asuva Technopolise ärihoone mõõdistusest, mobiilse laserskaneerimise tehnoloogia kasutades. Lõputöö esimeses peatükis tutvustatakse laserskaneerimise tehnoloogiat, võimalikke vigade allikaid ja mõõdetud andmetöötluse teooriat. Räägitakse tööde tegemise põhjusest ja tähtajast. Tutvustatakse nii mõõdistamisvõrgu rajamist skaneerimistöödeks ning selleks MTLS tähiste paigutamise põhimõtted. Lõputöö teises osas antakse ülevaade kogu mõõdistusprotsessist. Käsitletakse nii elektrontahhümeetri kui MTLS mõõdistustööde planeerimist. Tutvustatakse mõõdistamisvõrgu rajamist, MTLS tähiste mõõdistamist, MTLS ja STLS skaneerimise teostamist. Räägitakse mõõdistustööde tegemisel tekitatud raskustest ning nende lahendustest. Lõputöös viimases osas on kirjeldatud andmetöötluse protsessi käik. Käsitletakse punktipilvede andmete kokku panemisest, puhastamisest, ja nende kasutamisest veebis. Projekti mõõdistustööde kestvuseks oli planeeritud üks nädal välitöödeks ning paar nädalat andmete järeltöötluseks koos plaanide koostamisega. Mõõdistustööde käik oli üldiselt sujuv ning läks koostatud kava järgi. Lõpptulemusena uuendati vanasid 2D-plaaane koos uuesti arvutatud pindaladega.Nimetus Piiratud juurdepääs Objektide automaatne tuvastamine mobiilse laserskanneerimise punktipilvest(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Haljaste, Veido; Ranne, Raivo; Uueküla, KatrinGeodeesia on pidevas arengus, üha rohkem on võimalik kasutada laserskaneerimist mis teeb informatsiooni kogumise varasemast lihtsamaks, kiiremaks ning turvalisemaks. Geodeedid ei pea ronima ohtlikesse kohtadesse, hoiavad objektidel mõõtmise pealt aega kokku ning saavad peaaegu kogu informatsiooni punktipilvedest või mõõdistamise ajal tehtud fotodest kätte. Laserskaneerimine on teinud informatsiooni kogumise nii kiireks, et plaanide koostamine võtab kordades rohkem aega kui mõõtmine. Mobiilne laserskaneerimine muudab kiire informatsiooni kogumise ka mahukamaks, sest võrreldes varasemaga on võimalik läbida suuri vahemaid. Suur informatsioonihulk laserskaneerimise punktipilvedes on muutnud jooniste koostamise ajakulukaks tegevuseks. Lõputöös tutvustati laserskaneerimist ning mobiilset laserskaneerimist üldiselt, tutvustati objetide automaatset tuvastamist ning katsetati programmi, mille testversioon toetas lõputöös püstitatud küsimustele ning hüpoteesidele vastuste leidmist. Testitud programm ei teinud vahet postidel ning puudel, testimise käigus ei tulnud ilmseks äärekivide tuvastamine või selle funktsiooni praktilisus. Testimise käigus võis aru saada, et samalaadset programmi kasutades peab geodeet täpselt teadma kõiki vajalikke parameetreid, et saada soovitud tulemusi. Antud programmil on suur õppimiskõver, mis teeb keeruliseks seda soovitada firmadele. Sarnased programmid maksavad mitmeid tuhandeid eurosid, mis kattub hüpoteesiga, et sellised programmid ei tasu end finantsiliselt ära. Vastavalt hüpoteesile, objektide automaatset tuvastamist toetavad programmid ei suuda tuvastada objektide materjale. Lõputöö tulemuste põhjal võib lugeda taoliste programmide võimekuse võrdväärseks või isegi madalamaks kui joonestaja manuaalse töö. Väikestest punktipilvedest, nagu VisionLidariga kaasas olnud punktipilv, on võimalik infot manuaalselt välja lugeda kordades kiiremini kui hakata programmi sätetes väärtusi muutma ja loota, et funktsioon leiab kõik õiged objektid üles, mitte ei vali lisaks ebavajalikke objekte, mida tegelikult ei pruugi üldse eksisteerida. Kui mõõdistatud maa-ala pindala on suur, nagu REIB OÜ töö mille punktipilve kasutati programmi funktsionaalsuse testimisel, siis tulevad ilmsiks samalaadsete programmide puudused. Funktsioone kasutades ei saa olla kindel, et tuvastatakse õiged objektid ning suures punktipilves, kus võib tekkida suures koguses valesti tuvastatud objekte, mis ei ole tuvastatud esinemise järjekorras teeb joonestaja töö äärmiselt keeruliseks. Geodeedi hinnang on praegusel ajal usaldusväärsem kui automaatse programmi võimekus.Nimetus Piiratud juurdepääs Maapealse laserskaneerimise ja aerofotogramm-meetria kasutamine inventariseerimisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-25) Kalinin, Jefim; Mill, Tarvo; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös käsitletakse maapealse laserskaneerimise ja aerofotogramm-meetrilise tehnoloogia rakendamist hoone inventariseerimisel. Käesolev lõputöö annab ülevaate kasutatud mõõdistamismeetoditest ning tehnoloogiatest. Põhjalikult tutvustatakse käsitletava objekti eripära ja iseloomu. Töös käsitletakse praktikas kasutatavaid mõõdistusvahendite rakendusmeetodeid. Lõputöö esimeses peatükis käsitletakse inventariseerimist põhimõtteid. Lähemalt tutvustatakse maapealse laserskaneerimise liikide, andmete töötlus ja tähiste valikut. Samuti töö annab ülevaate objektist. Töö teises peatükis käsitletakse aerofotogramm-meetriat. Räägitakse aerofotogramm-meetria mõõdistamise põhimõtetest ja aeropildistamisest. Antakse ülevaade aeropildistamise lennu- ja kaamera parameetritest. Samuti käsitletakse ülevaatlikult kontrollpunktide paigaldamise metoodikat. Tutvustatakse Rootsis ja Eestis kehtivaid drooni lendamise regulatsioone. Lõputöö praktilises osa käsitletakse objektiga seonduvaid laserskaneerimise, drooni kasutamise ning tahhümetrilise mõõdistamise välitöid. Praktiline osa sisaldab ülevaadet mõõdistustööde teostamisest, kasutatud instrumentidest, ning mõõdistusvõrgu rajamisest. Käsitleti mõõdistustööde planeerimist ning ettevalmistust. Samuti tuuakse välja saadud tulemused. Projektis osalesid kaks inimest välitööde teostamiseks. Kogu töö oli teostatud plaani järgi ning selleks kulus 10 päeva. Aeropildistamise ja maapealse laserskaneerimise kasutamise kombinatsioon näitas tulemusi, kus saadud andmed vastavad kliendi nõuetele. Tulevikus plaanitakse sarnaste objektide puhul rakendada ka edaspidi mõlemat tehnoloogiat.Nimetus Piiratud juurdepääs Vajumisvaatluste läbiviimine ehitusobjektil(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Solvak, Lauri; Mill, TarvoKäesoleva lõputööga anti ülevaade Tallinnas Metalli tänav 5 büroohoone ehitusel seda ümbritsevatele hoonetele tehtud vajumisvaatlustest. Töö oli jaotatud kolme ossa. Töö esimeses osas tutvustati vajumisvaatluste mõistet, selle läbiviimise meetodeid, alusvõrkude rajamist, käikude tasandamist ja täpsuslike nõudeid vajumisvaatlustele. Töö teises osas anti ülevaade tööde praktilisest teostamisest objektil. Käsitleti töö tegemiseks kasutatud vahendeid, objekti ettevalmistust, mõõtmise protsessi läbiviimist ja kameraaltöid. Selles osas käsitleti ka nivelleerimisel tekkinud probleeme. Töö kolmandas osas anti hinnang vajumisvaatluste metoodikale, tulemustele ja hinnati nende usaldusväärsust. Analüüsi käigus selgus, et lihtsustatud tasanduse kasutamine range asemel, muutis mõõtmistulemusi marginaalsel (ligikaudu 0,2 mm) määral, ühe vajumisreeperi puhul tuvastati 5 mm suurune vajumine. Veel selgus, et mõõtmistes tekib käigus keskmiselt +0,6 mm suurune välistingimustest ja inimlikest vigadest põhjustatud süstemaatiline viga ja, et õlgade ebavõrdsus käigus mõjutab mõõtmistulemust marginaalsel (maksimaalselt ligikaudu 0,2 mm) määral. Analüüsiga hinnati, et, ühe horisondiga ja ühesuunalise käiguga mõõtmine tagab, antud käigu ja nivelliiri kasutamisel, mõõtmistulemuste vastamise III vajumisvaatluste täpsusklassi nõuetele 99,73% tõenäolisusega. Järelduseks on, et tehtud vajumisvaatluste metoodika oli sobiv, kuid mitte ideaalne, ja vajumisvaatlused saavutasid nõutud täpsuse.Nimetus Piiratud juurdepääs Sildade staatiliste koormuskatsetuste geodeetiline monitoorimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kokk, Teet; Mill, Tarvo; Katrin UuekülaLõputöö kirjeldas nivelleerimise ja laserskaneerimise protsesse, mida viidi läbi projekti „Raskeveokite mõju sildadele. Nende koormuste valideerimine reaalsetel koormustel ning mõju analüüs“ käigus sügisperioodil 2018. Laserskaneering teostati kõigi katsetavate sildadega eeltööde jaoks, mille abil loodi 2D joonised sildadest. Samuti skaneeriti sillatalasid katsetuste etappidel koormusega ja koormuseta. Nivelleerimine ja laserskaneerimine olid kaks mõõtmisviisi kolmest selgitamaks välja, kui palju katsetavad sillad vajusid raskeveokite koormuste all. Kolmandaks mõõteinstrumendiks olid siirdeandurid. Nivelleerimise eeliseks võib pidada instrumendi asukoha paigutamise võimalusi ja kiiret töökorda seadmist. Siirdeandurid paigaldatakse uuritavate sildade alla sildeava geomeetrilisse keskkohta. Selleks ehitatakse neile sobilik alus, mis keerulisematel juhtudel on vägagi ajakulukas. Võttes arvesse veel näiteks kompaktsuse ja meeskonna, kus nivelliiri puhul piisaks igakord tavalisest sõiduautost ja kahest liikmest. Siirdeandurid ja aluse materjalid nõuavad aga kaubikut ning generaatorit voolu jaoks. Nivelliiri peamiseks puuduseks katsetustel oli halva valgustuse korral lugemi mitte võtmine. Halb valgustus on sildade all üsna tavapärane nähtus ja nõuab latihodjalt lisa valguse näitamist. Samuti on probleemsed kõrged sillad, kus koodlatt on täielikult välja pikendatud (5 m). Sellega kaasnevad lugemiõigsust mõjutavad lisategurid nagu lati loodis hoidmine, lati sektsioonide üleminekud, lati mõõtpunktile asetus jne. Monitooringu käigus kogutud andmetest selgub, et arvutuslikud läbipainded on valdavalt kaks korda suuremad tegelikult mõõdetud läbipainetest. Suurim erinevus avaldus Poaka nr. 252 sillal, mille eeldatav läbipaine oli 9,60 mm, aga siirdeandur mõõtis 1,38 mm ja nivelliir 1,50 mm. Kõige rohkem kooskõla arvutuslike ja mõõdetud läbipainete vahel oli Sandra nr. 640 silla puhul, kus mõõdetud läbipaine oli 1 mm väiksem oodatavast. See näitab, et sildadel on suur varutegur isegi täismassi piirangut ületavate raskuste puhul. Käesolevas lõputöös kirjeldatud koormuskatsetusi ja sellele eelnevatel eeltöödel tehti töid kahes grupis. Geodeesia poolelt loodi 2D joonised ja läbipaindeid vaadeldi nivelliiri ning laserskanneriga, teiselt poolelt hinnati silla tehnilist seisukorda ja läbipaindeid vaadeldi siirdeanduritega. Tööde efektiivsuse tõstmiseks saaks rohkem ära kasutada geodeetide instrumentide võimekust. Luua sildadest 3D mudeleid ja sealt hankida andmed nagu gabariidimõõdud, seisukorra olud. Koormuskatsetustel vaadelda pragusid ja nende teket käsiskanneritega, märkida raskeveoki asetus silla katendile GNSS süsteeme kasutades ja silla all märkida mõõtpunktide asukohad eletrontahhümeetriga. Nivelliiri ja siirdeandureid võib pidada peaaegu võrdseteks mõõteinstrumentideks, kui arvestada ainult mõõtetäpsust. Sildade koormuskatsetuste jaoks sobivad mõlemad instrumendid läbipainete mõõtmiseks. Valides aga ühte tuleb tähelepanu pöörata silla eripärale, ümbritsevale keskkonnale, veetasemele jne, et kindlaks teha, kumb instrument töötab efektiivsemalt ja kiiremini just katsetava objekti oludes.Nimetus Piiratud juurdepääs Tervise- ja külastuskeskuse ehituse geodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Raudsepp, Gennet; Ranne, RaivoKäesolevas töös antakse ülevaade valitud geodeetilistest töödest tervise ja külastuskeskuse ehituse teenindamisest. Objekt asub Viljandi maakonnas, Põhja-Sakala vallas, Suure-Jaani linnas. Tööde teostamine toimus ajavahemikul juuni 2017. a. kuni veebruar 2019.a. Esimeses osas tutvustatakse ehitatud hoone funktsionaalsust ja otstarvet. Antakse ülevaade objektil kasutatud geodeetilisest instrumendist ja mõõteprismadest. Vastavalt vajalikule mõõtmistäpsusele kasutati erinevaid mõõteprismasid. Alusvõrkude rajamise peatükis kirjeldatakse mõõdistusvõrkude rajamist. Plaanilise mõõdistusvõrgu rajamisel kasutati projekteerimisel kasutatud geodeetilise alusplaani koostamise lähtepunkte. Veendumaks oma õiges koordineerituses projektmaterjali suhtes mõõdeti pisteliselt alusplaanil mõõdetud hoonete nurkasid. Saadud erinevused kontrollmõõtmise ja geodeetilisel alusplaani andmete vahel andsid veendumuse, et antud instrumendi seisust võib koordineerida mõõdistusvõrgu punktid. Kõrgusliku mõõdistusvõrgu rajamisel tugineti objektil asuvale riiklikule I klassi seinareeperile. Kõrgused määrati juba eelnevalt koordineeritud mõõdistusvõrgule trigonomeetrilise nivelleerimise teel. Peale esimesi suuremaid pinnasetöid rajati tugivõrk. See koosnes seitsmest kleebistähistusega punktist, mille plaaniline ja kõrguslik koordineerimine toimus „vabajaama“ meetodiga lähtudes eelnevalt rajatud kolmest mõõdistusvõrgu punktist. Märkimistööde peatükis antakse valikuline ülevaade ettevalmistus- ja märkimistöödest. Esimene märkimistöö hõlmas ehitatava hoone gabariitide ja krundi piiri tähistamist, eesmärgiga teostada esialgne väljakaeve ja selgitada ehitusplatsi ulatus. Ehitatava hoone püsivus tugines kiilvaiadele ja rostvärgile. Kiilvaiade märkimisel tähistati kiilvaia asukoht raudarmatuuriga ja lähtudes projektjoonisest kirjutati pinnasele markeerimisvärviga vastava vaia number. Rostvärgi ja telgede märkimistöödel märgiti miniprismaga märktaradele vajalikud punktid vastavalt ehitaja soovile. Ankrupoltide märkimisel oli suurimaks takistuseks ankrugruppide ebakvaliteetne koostamine, mille tulemusel ankrupoltide omavaheline geomeetria ei olnud paigas. Tehnovõrkude märkimisel tähistati vastavalt tellija soovile vajalikud punktid puitvaiadega. Kõrguslikult lähtus ehitaja ajutistest objekti reeperitest. Teede ja platside märkimisel tähistati looduses tähtsamad punktid ja elemendid. Märgitud punktide asukoha tähistamiseks kasutati raudarmatuurvaiu, millele märgiti vastava koha kõrgus plastteibiga. Märkimistöödel esines mitmeid takistusi, alustades projektimuudatustest mitteteatamisega, lõpetades ilmaga. Viimases peatükis kirjeldatakse valikuliselt objektil tehtud teostusmõõdistusi. Vaiade teostusmõõdistusel mõõdeti tellija soovil vaid vaiapea tsenter. Teostusjoonisel toodi välja mõõdetud ja projektsete andmete võrdlusel vaiapea kõrguslik ja tsentri plaaniline hälve. Kõrguslikult rammiti kõik vaiad lubatud ehitusvea ulatuses, aga plaaniliselt esines lubatud ehitusvea ületamist. Rostvärgi teostusmõõdistuse põhjal sai järeldada, et plaaniliselt ehitati lubatud ehitusvea piires, aga kõrguslikult piisavat täpsust ei tagatud. Ankrupoltide teostusmõõdistamisel mõõdeti ankrupoltide tsentrid. Teostusjoonisel näidati vaid ankrupoltide plaaniline hälve projektist. Kõrguslikku hälvet ehitaja joonisel näha ei soovinud. Tehnovõrkude teostusmõõdistus kujutas endas ehitatud torustiku iseloomulike punktide ja kaevude mõõtmist. Mõõdetud andmete põhjal koostati teostusjoonis. Teede ja platside teostusmõõdistusel mõõdeti ehitatud teed ja platsid ning paigaldatud äärekivi. Kuna nende ehitus toimus sihilikult suures ulatuses vertikaalplaneeringust erinevalt, siis sooviti teostusjoonist teekatete ja äärekivi mahtudega. Järeldusena võib väita, et geodeedi töö ehitusobjektil nõuab kannatlikkust, paindlikkust ja korrektsust. Süsteemsed töövõtted aitavad vältida vigu ja kiirendada tööprotsessi. Antud objektil geodeedi poolt märkimis-, ega mõõtmisvigu ei tehtud. Ehitatud hoone on valmis ja kasutatakse eesmärgipõhiselt.Nimetus Piiratud juurdepääs Sidekaabli geodeetilised tööd(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Jefimov, Sergei; Uueküla, KatrinKäesolevas lõputöös antakse ülevaade sidekaabli geodeetilisest töödest. Autoriga on valitud objekt ELA 105, mis asub Ida-Virumaal ja millega autor tegeles kogu suvi. Objekti pikkus on 54 km. Esimese lõputöö osas on antud objekti tutvustus ning seadmete tutvustus. Põhiliselt kasutusel oli Trimble seaded. Geodeetiliste tööde teostamiseks kasutati väliarvuti Tribmle TCS3, GNSS seade Trimble R8, elektrontahhümeeter Trimble S5 ja kaabliotsija RD8000. Töö oli jagatud kaheks etapiks: mahamärkimine ja teostusmõõdistus. Esimeses etapis autor tutvustab mis seadmetega mahamärkimine oli teostatud. Selles osas kirjeldatakse ettevalmistustööd ning geodeetiliste mõõdistamisvõrkude ja tasapinnalise mõõdistamisvõrgule nõuded. Pärast esimese osa lõpetamist alustatakse teostusmõõdistuse tutvustus. Selles osas mõõdetati kõik sidekaevud. Mõõdistatud punktid joonestati tarkvaras AutoCAD. Viimases osas autoriga kirjeldatakse elektri- töömasina ja ohutused tee servas ning missugused probleemid tekkisid tööajal ja kuidas neid saab lahendada. Töötades ELA 105 objektil, autor sai väärtusliku kogemust, mida ta saab kasutada ka järgnevas töös.