Sirvides Autor "Saidla, Siim" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehitatavuse analüüs ehitusprotsessis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kroon, Kenet; Saidla, Siim
    Ehitusvaldkond on kasutamas uusi meetodeid ja tehnoloogiaid tööde teostamiseks, parandamaks töö efektiivsust ning kvaliteeti. Tehnoloogia pidev areng ja uued rakendused, toovad uusi võimalusi ning muudavad ehitusvaldkonda. Saamaks uutest võimalustest maksimaalselt kasu vajavad töötajad uusi oskusi ja teadmisi. BIM tehnoloogia kasutamine ehituseprotsessides loob võimaluse ehitada hooneid/rajatisi, mis vastavad tellijate ootustele ja ühiskonnanormidele. Tehnoloogia kasutamisel annab see võimaluse kõikidel projektiosapooltel olla kaasatud alates projekti algusest kuni selle valmimiseni. Kasutades oma eriala spetsiifilisi tööriistu saavad osapooled luua, mõjutada ning kontrollida vastavalt olukorrale oma tööd, samas teha tihedamat koostööd teiste osapooltega ning siduda töid tervikuks. Olemasolevad tööriistad automatiseerivad tegevusi ja muudavad töö tegemise kiiremaks, mis võimaldab vähendada projektidele planeeritavaid tähtaegu. Lisaks tehnoloogia kontrollimeetodid tagavad kvaliteetsema lõpptulemuse saavutamise ning vähendab ehituses tähtaegade ületamisi. Selle kõige rakendamine eeldab uusi lähenemisi tööprotsessidele ja oskust tehnoloogia võimalusi kasutada oma töös. Ehitatavuse kontroll, kui üks BIM tehnoloogia meetodist on abiks projekti osapooltele, lahendamaks probleeme võimalikult varajases projektistaadiumis. Kuna projektis olevate osapoolte arv on suur ning nende erinevate tööde sidumine projekteerimisefaasis on tähtis, vähendamaks võimalikke probleeme ehitusplatsil. Selle meetodi kasutusele võtmiseks on vajalik osapoolte eelnev kogemus töötamaks BIM tehnoloogiaga projekti teostamisel, sest nõuab head koordineerimise ja kommunikatsiooni toimivust osapoolte vahel, vastasel korral ei anna meetod soovitud lõpptulemust. Eestis teostavad visuaalset ehitatavuse kontrolli peamiselt projekteerimise ettevõtted. Vajalik oleks sellesse protsessi ka ehitaja kaasatus, kes koostöös projekteerijaga, suudaks jagada oma mõtteid ja probleeme. Laserskaneerimine omab suurt väärtust objektide jäädvustamisel ja detailsete algandmete kogumisel. Laseskaneerimine on muutunud tavapraktikaks, sest on mõistetud selle laialdasi kasutusvõimalusi nii ehitusinformatsiooni kogumisel, ehituse dokumenteerimisel kui ka kvaliteedi kontrollis. Suurt väärtust omab tehnoloogia renoveeritavate hoonete puhul, kus tihti puuduvad tööks vajaminevad joonised või on nad ebatäpsed. Eestis kasutatakse laserskaneerimist paljude erinevate objektide ja nende probleemide lahendamiseks, aga enamasti spetsiifiliste probleemide puhul objektil. Vajalik oleks siiski kehtestada riiklikul tasandil kohustus kasutamaks laserskaneerimist ehitusinformatsiooni kogumiseks. Oluline oleks see peamiselt renoveeritavate objektide puhul. Tulevikus kasutada laserskaneerimist ka teostatud töö kontrollimiseks ja teostusmudeli koostamiseks. Näiteobjekti tööst selgus, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, vajab Eesti ehitusvaldkond muudatusi. Praegused hanke- ja lepinguvormid ei toeta projekti erinevate osapoolte vahelist koostööd ja suhtlust. Vaja oleks projektikesksemat ülesehitust, kus erinevad osapooled on kaasatud protsessi projekti algusest kuni lõpuni, mis vähendaks probleemide delegeerimist, mis hetkel ehituses on tavaks. Probleemiks oli projektide, eriti 3D projektdokumentatsiooni, halb kvaliteet. Töö sisaldas vasturääkivusi erinevate osamudelite vahel, mis ei andnud ehitajale usaldusväärset informatsiooni, mida kasutada tööks. Töö tõi välja informatsiooni puudulik liikumise ehitusel peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel. Vajalik informatsioon ei jõudnud lõpuks töö teostajani, sest osapooltel puuduvad vajalikud oskused kasutada uusi tehnoloogiaid ja rakendusi jagamaks informatsiooni omavahel. Eesti ehitussektoril on vaja teha samme automatiseerimaks oma tegevusi ja parandamaks ehitiste kvaliteeti, samas vähendades raiskamist ja eelarvepuudujääke. Vajaminevad vahendid on olemas, nende kasutamiseks on vaja ehitajatel investeerida oma töötajate koolitamisele ja nõuda uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ka oma koostööpartneritelt. Suur osa protsessi kiirendamiseks on tellijatel ja riigil, kelle nõudmisel peaksid ehitajad rohkem investeerima uutesse meetoditesse, et uutele nõudmistele vastu tulla ja saavutada konkurentsi eelis.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehitise infomudeli rakendamine ehitusplatsil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Lääne, Rasmus; Saidla, Siim
    Lõputöö eesmärk oli analüüsida infomudelite kasutamist ehitusplatsil ning tuvastada võimalikud probleemid, mis takistavad nende rakendamist. Ehitise infomudelil on ehitusplatsil palju võimalikke kasutusalasid, milleks enamlevinud ja praegugi kasutatavad on mudeli kvaliteedi kontroll, mudeliinfo lugemine, visualiseerimine, mahtude arvutamine ja vastuolude kontroll. Vähem kasutatakse infomudeleid tööde koordineerimiseks, 4D simulatsiooniks ning teostusinformatsiooni kokkupanemiseks. Lõputöö raames läbi viidud küsitluse põhjal välja tulnud peamisteks probleemideks olid ehitusplatsil oleva isikkoosseisu vähene BIM alane väljaõpe ning üldised teadmised mudeli kasutamise võimalustest. Infomudelite kasutamise nõuete ja BIM standardi puudumine leiti olevat ka üheks suurimaks põhjuseks, mis takistab mudelite levikut ehitusplatsidele. Seoses standardi puudumisega toodi välja ka üleüldised projekteerimisfaasi puudujäägid, mis tähendab, et platsil puudub kindlus mudeliinfo vastavuse kohta. Sellest tulenevalt ei kasutata mudeleid ehitusplatsil piisavalt ning puuduvad ka erinevad digitaalehtituse vahendid, mis aitaksid efektiivsemalt ehitada. Küsitluses osalejate arvamus infomudelite kasutusele võtmiseks ehitusplatsil oli üheselt positiivne ning toodi välja erinevaid põhjendusi nende vajalikkusest. Mudel aitab läbi visualiseeringu selgitada objektil keerukaid sõlmi ning annab selge ülevaate hoonest, mida ehitatakse. Mudelist erinevate vastuolude ja vigade varajane avastamine aitab säästa nii raha kui ka aega ning tööde juhtimine ja planeerimine on mudeli abil oluliselt kiirem. Lahendusena peamisele probleemile, milleks on teadmiste puudumine, on lõputöö uurinud pakutavaid koolitusi. Eestis olevad kõrgkoolid, kes pakuvad arhitektuuri- ja ehituserialasid, on BIM lahenduste algõppe igasse õppekavasse sisse viinud ning tudengid, kes koolist tulevad, satuvad tööturule algteadmistega, et edaspidi neid rakendades ning ennast koolitades saada uue tehnoloogia keskel hakkama. Täiendkoolituste osakaal BIM tutvustamisel on hetkel samuti piisav ning kellel vähegi huvi, leiab enda jaoks vastava tasemega koolituse. Kutsekoolide abi ehitusmudelite ja BIM tutvustamisel on aga puudulik, sest õppekavades puudub 3D mudelite käsitsemist õpetav aine. See valdkond vajab arenguhüpet, kuna kutsekool koolitabki ehitustöölisi, kes platsil peamiselt tööd teevad ning kelle jaoks võiks mudelite kasutamine ehitusplatsil tööd kiiremaks ja lihtsamaks muuta. BIM standardi puudumine on Eestis endiselt probleem. Selle puuduse lahendamiseks on välja arendatud juba kaks mudelprojekteerimise juhendit, mis kindlasti annavad BIM arengule hoogu juurde. Kuna tegemist on aga soovituslike materjalidega, siis lahenduseks ei ole need üksi kindlasti piisavad. Digitaalehituse abivahendite puudumise kohta platsil on lahendusena näha võimalikud tahvelarvutitele ja nutitelefonidele mõeldud rakendused, mille kasutamine peaks aitama ehitusprotsessi kiiremaks ja arusaadavamaks muuuta. Samuti toovad mõned innovaatilised ehitustarkvarad välja omapoolseid lahendusi ehitise erinevate osade lihtsamaks mahamärkimiseks mudelite abil ning ka vastupidi, kontrollitakse juba ehitatud hoone vastavust mudelile. Digitaalehituse vahenditest on oluline märkida ka BIM kioski olemasolu ja selle võimalikku mõju ehitusobjektile, kus antud toode on kindlasti üks võimalikest laendustest viimaks mudelid reaalselt ehitusplatsile. BIM lahenduste kasutamine on Eestis ehitusvaldkonnas juba üsnagi tavapärane ja kõik võimalused selle tendentsi jätkumiseks on olemas. Probleeme ja arenguvõimalusi, mida lahendada ja kuhu välja jõuda, on veel piisavalt, kuid eeldused selleks on juba loodud. Seega ettevõte, kes soovib tänapäeval olla edukas, peab mõtteviisi muutma ning tegutsema kui tehnoloogiaettevõte, kes teostab ehitusprojekte, mitte kui tavaline ehitusettevõte. [18]
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Ehitusinfo modelleerimine (BIM) (e-kursuse õppematerjal)
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Alt, Aivars; Pikas, Ergo; Saidla, Siim
    BeSt programmi raames tehtud kursus