Ehitise infomudeli rakendamine ehitusplatsil

Lõputöö eesmärk oli analüüsida infomudelite kasutamist ehitusplatsil ning tuvastada võimalikud probleemid, mis takistavad nende rakendamist. Ehitise infomudelil on ehitusplatsil palju võimalikke kasutusalasid, milleks enamlevinud ja praegugi kasutatavad on mudeli kvaliteedi kontroll, mudeliinfo lugemine, visualiseerimine, mahtude arvutamine ja vastuolude kontroll. Vähem kasutatakse infomudeleid tööde koordineerimiseks, 4D simulatsiooniks ning teostusinformatsiooni kokkupanemiseks. Lõputöö raames läbi viidud küsitluse põhjal välja tulnud peamisteks probleemideks olid ehitusplatsil oleva isikkoosseisu vähene BIM alane väljaõpe ning üldised teadmised mudeli kasutamise võimalustest. Infomudelite kasutamise nõuete ja BIM standardi puudumine leiti olevat ka üheks suurimaks põhjuseks, mis takistab mudelite levikut ehitusplatsidele. Seoses standardi puudumisega toodi välja ka üleüldised projekteerimisfaasi puudujäägid, mis tähendab, et platsil puudub kindlus mudeliinfo vastavuse kohta. Sellest tulenevalt ei kasutata mudeleid ehitusplatsil piisavalt ning puuduvad ka erinevad digitaalehtituse vahendid, mis aitaksid efektiivsemalt ehitada. Küsitluses osalejate arvamus infomudelite kasutusele võtmiseks ehitusplatsil oli üheselt positiivne ning toodi välja erinevaid põhjendusi nende vajalikkusest. Mudel aitab läbi visualiseeringu selgitada objektil keerukaid sõlmi ning annab selge ülevaate hoonest, mida ehitatakse. Mudelist erinevate vastuolude ja vigade varajane avastamine aitab säästa nii raha kui ka aega ning tööde juhtimine ja planeerimine on mudeli abil oluliselt kiirem. Lahendusena peamisele probleemile, milleks on teadmiste puudumine, on lõputöö uurinud pakutavaid koolitusi. Eestis olevad kõrgkoolid, kes pakuvad arhitektuuri- ja ehituserialasid, on BIM lahenduste algõppe igasse õppekavasse sisse viinud ning tudengid, kes koolist tulevad, satuvad tööturule algteadmistega, et edaspidi neid rakendades ning ennast koolitades saada uue tehnoloogia keskel hakkama. Täiendkoolituste osakaal BIM tutvustamisel on hetkel samuti piisav ning kellel vähegi huvi, leiab enda jaoks vastava tasemega koolituse. Kutsekoolide abi ehitusmudelite ja BIM tutvustamisel on aga puudulik, sest õppekavades puudub 3D mudelite käsitsemist õpetav aine. See valdkond vajab arenguhüpet, kuna kutsekool koolitabki ehitustöölisi, kes platsil peamiselt tööd teevad ning kelle jaoks võiks mudelite kasutamine ehitusplatsil tööd kiiremaks ja lihtsamaks muuta. BIM standardi puudumine on Eestis endiselt probleem. Selle puuduse lahendamiseks on välja arendatud juba kaks mudelprojekteerimise juhendit, mis kindlasti annavad BIM arengule hoogu juurde. Kuna tegemist on aga soovituslike materjalidega, siis lahenduseks ei ole need üksi kindlasti piisavad. Digitaalehituse abivahendite puudumise kohta platsil on lahendusena näha võimalikud tahvelarvutitele ja nutitelefonidele mõeldud rakendused, mille kasutamine peaks aitama ehitusprotsessi kiiremaks ja arusaadavamaks muuuta. Samuti toovad mõned innovaatilised ehitustarkvarad välja omapoolseid lahendusi ehitise erinevate osade lihtsamaks mahamärkimiseks mudelite abil ning ka vastupidi, kontrollitakse juba ehitatud hoone vastavust mudelile. Digitaalehituse vahenditest on oluline märkida ka BIM kioski olemasolu ja selle võimalikku mõju ehitusobjektile, kus antud toode on kindlasti üks võimalikest laendustest viimaks mudelid reaalselt ehitusplatsile. BIM lahenduste kasutamine on Eestis ehitusvaldkonnas juba üsnagi tavapärane ja kõik võimalused selle tendentsi jätkumiseks on olemas. Probleeme ja arenguvõimalusi, mida lahendada ja kuhu välja jõuda, on veel piisavalt, kuid eeldused selleks on juba loodud. Seega ettevõte, kes soovib tänapäeval olla edukas, peab mõtteviisi muutma ning tegutsema kui tehnoloogiaettevõte, kes teostab ehitusprojekte, mitte kui tavaline ehitusettevõte. [18]

The aim of the current graduation thesis is to analyse the usage of a building information model on the construction site and to identify possible limiting factors to implement BIM on the construction site. The graduation thesis is divided into four chapters, where Chapter 1 describes the possibilities of using building information model on site. For example, models are used to visualize the building for more accurate and faster understanding. Chapter 2 contains the data collected from questionnaires, which were sent to the biggest construction companies in Estonia. The main reason why models are not used in everyday practice is the lack of skills and knowledge. Moreover, BIM standards do not exist in Estonia, which makes it difficult to bring properly designed models to the site. Conclusions are drawn in Chapter 4. The results show that the usage of building information models is improving fast. Furthermore, there are many opportunities to acquire high-quality education and to improve the existing skills. There are still some issues and development possibilities that need further solutions and investigation.