Ehitatavuse analüüs ehitusprotsessis

Ehitusvaldkond on kasutamas uusi meetodeid ja tehnoloogiaid tööde teostamiseks, parandamaks töö efektiivsust ning kvaliteeti. Tehnoloogia pidev areng ja uued rakendused, toovad uusi võimalusi ning muudavad ehitusvaldkonda. Saamaks uutest võimalustest maksimaalselt kasu vajavad töötajad uusi oskusi ja teadmisi. BIM tehnoloogia kasutamine ehituseprotsessides loob võimaluse ehitada hooneid/rajatisi, mis vastavad tellijate ootustele ja ühiskonnanormidele. Tehnoloogia kasutamisel annab see võimaluse kõikidel projektiosapooltel olla kaasatud alates projekti algusest kuni selle valmimiseni. Kasutades oma eriala spetsiifilisi tööriistu saavad osapooled luua, mõjutada ning kontrollida vastavalt olukorrale oma tööd, samas teha tihedamat koostööd teiste osapooltega ning siduda töid tervikuks. Olemasolevad tööriistad automatiseerivad tegevusi ja muudavad töö tegemise kiiremaks, mis võimaldab vähendada projektidele planeeritavaid tähtaegu. Lisaks tehnoloogia kontrollimeetodid tagavad kvaliteetsema lõpptulemuse saavutamise ning vähendab ehituses tähtaegade ületamisi. Selle kõige rakendamine eeldab uusi lähenemisi tööprotsessidele ja oskust tehnoloogia võimalusi kasutada oma töös. Ehitatavuse kontroll, kui üks BIM tehnoloogia meetodist on abiks projekti osapooltele, lahendamaks probleeme võimalikult varajases projektistaadiumis. Kuna projektis olevate osapoolte arv on suur ning nende erinevate tööde sidumine projekteerimisefaasis on tähtis, vähendamaks võimalikke probleeme ehitusplatsil. Selle meetodi kasutusele võtmiseks on vajalik osapoolte eelnev kogemus töötamaks BIM tehnoloogiaga projekti teostamisel, sest nõuab head koordineerimise ja kommunikatsiooni toimivust osapoolte vahel, vastasel korral ei anna meetod soovitud lõpptulemust. Eestis teostavad visuaalset ehitatavuse kontrolli peamiselt projekteerimise ettevõtted. Vajalik oleks sellesse protsessi ka ehitaja kaasatus, kes koostöös projekteerijaga, suudaks jagada oma mõtteid ja probleeme. Laserskaneerimine omab suurt väärtust objektide jäädvustamisel ja detailsete algandmete kogumisel. Laseskaneerimine on muutunud tavapraktikaks, sest on mõistetud selle laialdasi kasutusvõimalusi nii ehitusinformatsiooni kogumisel, ehituse dokumenteerimisel kui ka kvaliteedi kontrollis. Suurt väärtust omab tehnoloogia renoveeritavate hoonete puhul, kus tihti puuduvad tööks vajaminevad joonised või on nad ebatäpsed. Eestis kasutatakse laserskaneerimist paljude erinevate objektide ja nende probleemide lahendamiseks, aga enamasti spetsiifiliste probleemide puhul objektil. Vajalik oleks siiski kehtestada riiklikul tasandil kohustus kasutamaks laserskaneerimist ehitusinformatsiooni kogumiseks. Oluline oleks see peamiselt renoveeritavate objektide puhul. Tulevikus kasutada laserskaneerimist ka teostatud töö kontrollimiseks ja teostusmudeli koostamiseks. Näiteobjekti tööst selgus, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, vajab Eesti ehitusvaldkond muudatusi. Praegused hanke- ja lepinguvormid ei toeta projekti erinevate osapoolte vahelist koostööd ja suhtlust. Vaja oleks projektikesksemat ülesehitust, kus erinevad osapooled on kaasatud protsessi projekti algusest kuni lõpuni, mis vähendaks probleemide delegeerimist, mis hetkel ehituses on tavaks. Probleemiks oli projektide, eriti 3D projektdokumentatsiooni, halb kvaliteet. Töö sisaldas vasturääkivusi erinevate osamudelite vahel, mis ei andnud ehitajale usaldusväärset informatsiooni, mida kasutada tööks. Töö tõi välja informatsiooni puudulik liikumise ehitusel peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel. Vajalik informatsioon ei jõudnud lõpuks töö teostajani, sest osapooltel puuduvad vajalikud oskused kasutada uusi tehnoloogiaid ja rakendusi jagamaks informatsiooni omavahel. Eesti ehitussektoril on vaja teha samme automatiseerimaks oma tegevusi ja parandamaks ehitiste kvaliteeti, samas vähendades raiskamist ja eelarvepuudujääke. Vajaminevad vahendid on olemas, nende kasutamiseks on vaja ehitajatel investeerida oma töötajate koolitamisele ja nõuda uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ka oma koostööpartneritelt. Suur osa protsessi kiirendamiseks on tellijatel ja riigil, kelle nõudmisel peaksid ehitajad rohkem investeerima uutesse meetoditesse, et uutele nõudmistele vastu tulla ja saavutada konkurentsi eelis.

Our surrounding buildings are becoming increasingly complex and their owners, users and facility managers more and more demanding. This leads to a situation where constructors, wanting to cope with increasing data volumes and –flows, need to automate their operations. Workflow focus in arcitecture, engineering and construction industries (AEC) has moved more towards construction planning and design phases. Enable do to so it is necessary to use new methods and tools. Continuous development of technology and software has given us the tools to be able to successfully "build" buildings virtually. Constructability analysis as a part of construction process is an important method to reduce clashes in projects already in the design phases. Detecting clashes in design phases requires significantly fewer resources than it would require on construction site and it is one of the main reasons why projects are exceeding deadlines and budgets. The work aims to provide the reader with a theoretical knowledge of building information modelling (BIM) technology opportunities for the various parties of the project. Moreover, it brings a variety of examples of when and where the technologies have been used and how they have contributed to projects compared to traditional practice. As well as, it describes the current state of BIM technology in Estonia and highlights the main problems in the deployment. In addition to theoretical descriptions of the methods, the author has carried out an example project, where methods described in theoretical part of work have been used. The task was to design a model in one of the renovated part of the ventilation systems, using BIM technology methods. In addition, to introduce and provide constructor with the new BIM technology opportunities for using on the site. One of the goals was to use the designed model to implement work on the site. The initial data of the work was 2D drawings and 3D models of the renovation project. Laser scanning was carried out in the attic of the building to give a precise and detailed raw data of the building shape. Author used a created point cloud as a base to create as-built model, which was the base for creating a ventilation model. Example project work showed that the deployment of new technologies requires changes in the Estonian AEC industry. Current procurement and contract forms do not support the project cooperation and communication between the different project members. There should be more integrated project delivery, where different project members are involved in the process from the beginning to the end of the project, which would probably reduce the problems with delegation. The problem was a lack of quality in project, especially in a 3D project documentation. Project included various clashes between different models and the constructor did not have reliable information in the models to use for work. The work highlighted the lack of information sharing between contractor and subcontractors. The required information did not reach to worker, because the parties lacked the necessary skills to use new technologies and applications to share information with each other.