Sirvides Autor "Trei, Indrek" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Liiklusohtlike kohtade ümberehituse -ja kergliiklustee projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Uusküla, Arno; Trei, IndrekEestis on jätkuvalt väga suur mahajäämus liiklusohutuses võrreldes näiteks Põhjamaadega. Vaatamata võetud ambitsioonikatele eesmärkudele Liiklusohutus programmi raames mitte rohkem kui 40 liiklussurma aastas, aastaks 2025 võib selline eesmärku tunduda isegi liiga tagasihoidlikuna. Kui me võtame paralleele näiteks elektriohutusest kuhu on kaasatud kogu elanikkond siis üks elektrisurm aastas on ühiskonnale vastuvõetamatu kuid 40 liiklussurma võiks olla eesmärgiks. Seega tuleb seada veelgi suuremad eesmärgid liiklusohutuse parandamiseks. Eelkõige tuleb seda teha juba planeerimise - projekteerimise faasis, ning võtta kasutusse mitte ainult nõuded, juhendid, standardid ja normid, vaid ka insenereetilised kaalutlused – „alati ei saa lähtuda, et kui ei ole nõutud, siis ei ole otstarbekas teha“ /Tiit Metsvahi/. Ohutustaseme parandamisele aitab kaasa kontseptsioonide seadmine „kaitstud liiklejad ohututel teedel, ohutud kiirused ohututelt sõidukitel“. Objektipõhised lahendused liikluse rahustamiseks ja jalakäijate ohutustaseme tõstmiseks on regulatiivsete ja tehniliste meetmete kombineeritud lahendused. Üheks parimaks selliseks on ringristmikute suurem kasutamine liikluses.Nimetus Piiratud juurdepääs Maantee nr 13 Jägala-Kärevete km 19,8-31 ehituskorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trei, Indrek; Muruväli, AlanValminud diplomitöös on vaadeldud ehitustööde korraldamisel mitmeid olulisi probleeme ja on üritatud leida nendele lahendusi. Kogu selle protsessi tulemusena on valminud ehitustööde korralduse projekt. Töö valmimisel on selgunud järgnevad asjaolud: • Kõik vajalikud projektis ettenähtud tööprotsessid on jagatud 20-ks tööks, mis on kantud tsüklogrammile ja tänu millele on kogu ehitus terve ehitusaja vältel jälgitav. • Seal, kus vähegi võimalik, on asfalteerimised ja muud katendiga seotud tööd plaanitud liinitööna, mis tagab asfalditehaste optimaalse kasutamise ja tee-ehitusmasinate järjestikuse töö minimaalsete seisakutega. • Kõik vajalikud ja nõutud tööd ehitataval teel on mahutatud tsüklogrammile nii, et kogu ehitustöö on võimalik lõpetada tähtajaks augusti keskel 2014. • Tänu ressursitabelile on võimalik vältida masinate ja erinevate brigaadide liiga suurt kontsentratsiooni ühel ajahetkel mingis asukohas. • Tsüklogrammi koostamine ja selle hilisem järgimine tagab selle, et kõik tööd saaksid tehtud loogilises järjekorras ja et samal ajal tehtavad tööd üksteist ei segaks. • Tööd on planeeritud nii, et tööde tegemiseks on ettenähtud vaid tööpäevad. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et tehtud töö ja selle tulemus on vaid üks variant, kuidas seda ehitust saab teostada ja ajagraafikus püsida. Kindlasti tuleb ehituse käigus nii mõndagi plaanis muuta aga üldjoontes on kõik esitletu järgitav ja teostatav. Antud projekt on hetkel reaalselt kasutuses, ning tööd püsivad selle järgi täpselt graafikus. Tööde teostamisele aitab väga palju kaasa, kui eelnevalt on selle kohane plaan välja töötatud. Tänu tehtud arvutustele ja kogemustele, mis töö tegemise käigus tehtud ja kogetud sai, on need teadmised kindlasti kasulikud ka tulevikus ja aitavad seega kaasa ka autori tulevaste tee-ehitustööde planeerimisele ja korraldamisele.Nimetus Avatud juurdepääs Põhimaantee ehituse töökorralduse projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Reile, Rene; Trei, IndrekKäesolev lõputöö "Põhimaantee ehituse töökorralduse projekt" hõlmab Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,5 ‒ 141,9 Neanurme-Pikknurme 2+1 teelõigu ehituse töökorralduse protsessi kirjeldust. Tööst selgub, et projekt on koostatud projekteerimisettevõtte Skepast ja Puhkim OÜ poolt Transpordiameti tellimusel. Projekt on viidud ellu maanteevõrgu kaasajastamiseks, pidades eelkõige silmas liiklejate turvalisust ja ohutust. Lõputöö kajastab kõiki tööprotsesse alates projekteerimise lähteülesandest valmis teeprojektini. Projekti tutvustus on hästi põhjalik, sealt saab muuhulgas lugeda milliseid uuringuid, eeltöid ja kooskõlastusi on vaja teostada, et projekteerida ning välja ehitada kvaliteetne maanteelõik. Autor teeb ülevaate teelõigu töökorraldusest peatöövõtu mahus valmimiseni välja. Lõputöös kirjeldatakse tööprotsesse kronoloogilises järjekorras. Samuti tutvustatakse teedeehituses kasutatavat masinaparki. Mehhanismide jõudluste väljaarvutamiseks on autor kasutanud tuntud valemeid ning võtnud arvesse nii kasutatud masinate tootjatehase tehnilisi andmeid, juhtide oskusi kui ka varasemaid kogemusi sarnaste tööde teostamisel. Tööde ja ressursside planeerimisel ning logistika korraldamisel on arvesse võetud karjääride ja asfalditehaste asukohti. Et saada töökorraldusest parem ülevaade on autor välja toonud ka üksikud alltöövõttu kuuluvad tööd, ning need ka põgusalt lahti kirjutanud. Peamised tööd, mis annavad ülevaate töökorraldusest, on kajastatud kalendergraafikus. Lõputöö lisa annab ülevaate peatöövõtu ehitusmahtudest. Täiesti uue lähenemisega teedeehitusele toob autor põhiliste ja mahukamate tööprotsesside juures arvudena välja mehhanismide süsiniku jalajälje. Numbritest saab aimu, milline kogus CO₂-e paiskub õhku maailmamastaabis ühe väikese maanteelõigu ehitamisel rasketehnika sisepõlemismootoritest fossiilsete kütuste kasutamisel. Hetkeseisuga on lõputöös käsitletava projektiga reaalajas juba alustatud. Tööde teostajaks on Tariston AS ning rekonstrueeritud teelõik peaks valmima käesoleva aasta novembris.