Transport ja logistika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Transport ja logistika Märksõna "Economy and Management--Retail and Wholesale Trade" järgi
Näitamisel1 - 6 6-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Inimressursi planeerimine ebaühtlaste kaubavoogude käsitlemisel Havi Logistics OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Paglant, Heigo; Aasjõe, ÜlleKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes HAVI Logistics OÜ-s ja võimalusel pakkuda välja lahendusi paremaks inimressursi kasutamiseks. Uurimisstrateegia, millega autor oma töös teemakäsitlusele lähenes oli juhtumiuuring. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvantitatiivse andmekogumismeetodina aegridade analüüsi ja kvalitatiivse andmekogumismeetodina dokumentide sisuanalüüsi. Lõputöö tulemusele aitasid kaasa ettevalmistatud uurimisküsimused, millele autor töös vastused leidis. Lõputöö esimese osa eesmärk oli antud töö teoreetilisel teemakäsitlusel selgitada inimressursi mõistet, selle juhtimist, planeerimist ning millised mudelid ja meetodid sobiksid kasutamiseks ebaühtlastes kaubavoogudes. Lisaks tõi autor välja seadusandlikud piirangud, mis puudutasid töö- ja puhkeaega inimressursi planeerimisel. Teises osas andis autor esmalt ülevaate HAVI Logistics OÜ ajaloost, ettevõtte struktuurist, põhi ja laiendatud tegevustest, kvaliteedi juhtimisest, et paremini mõista ettevõtte tegevusi ja positsioneerimist turul. Sellele järgnes metoodilise osa kirjeldus, kus selgitas autor, miks juhtimiuuring on antud töös ainuõige uurimisstrateegia. Töös on kasutatud nii kvalitatiivseid, kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivse uurimismeetodina kasutatud aegridade analüüs aitas uurida, kuidas käimasolevad tegevused või sooritused muutuvad ajateljel. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutas autor dokumentide sisuanalüüsi aegridade analüüsi tulemuste täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kolmandas osas autor analüüsis kaubavooge ja inimressursi planeerimist ettevõttes. Autor kasutas mõõdikuna kasti, mille all on mõeldud logistikapakendit ehk laos käsitletavat ühikut olenemata selle kujust ja suurusest. Ühikuks võib olla kaubaalus, hulgipakend ja osade tootegruppide kohtselt ka jaepakend. Aegreana võrreldi 2014 ja 2015 andmeid leides keskmise kastide arvu kuus, standardhälbe ja standardhälbe protsendi, mille tulemusel selgus, et kaubavood on aastate lõikes stabiilsed. Standarhälve protsent keskmisest on mõlemal võrreldud aastal 6,3%. Järgnevalt võrdles autor jaotuskeskuste ja osakondade tasandil läbivad kaubavoogusid. Võrdlusperiood 2015 kaubamahud ning analüüsi tulemusel selgus, et kahes jaotuskeskuses käsitletakse võrdselt 50% kogumahust ning osakondade standarhälbe protsent keskmisest kastiarvust kuus on erinev jäädes vahemikku 5-16%. Kaubavoogudest tuleneva inimressursi analüüsimise esimese osana kirjeldas autor inimressursi planeerimise tervikprotsessi ettevõttes toetudes teoreetilisele osale. Töös keskendus autor sisemisele inimressursile ja selle vajaduse määramisele tulenevalt kaubavoogudest. Järgnevalt analüüsis autor kaubavoogude ja inimressursi otsest seost aegreana kirjeldades seda joongraafikul. Tulemusest järeldub, et osadel perioodidel ei ole kaubavood ja inimresurss sünkroonis. Üle- ja alatundide analüüsil selgus, et ettevõttes 2015. aasta andmetele toetudes oli võimalik ressurssi paremini suunata ning alatunde ületundide vähendamiseks kasutada. Eraldi toob antud peatükis autor välja tootlikkused erinevates osakondades ja ettevõttes tervikuna. Tootlikkus on mõõdetud kasti tunnis, mis annab edasiste järelduste ja ettepanekute tegemisel võimaluse prognoosida inimressursi vajadust tulenevalt kaubavoogudest. Puhkuste analüüsimisel selgus, et puhkused ei ole ajatatud aastale tulenevalt kaubavoogudest. Töö neljandas osas toob autor välja mitmed ettepanekud, mis aitaksid kuluefektiivsemalt sisemist inimressurssi juhtida: • Puhkuste jaotamine aastaks puhkuste ajakava koostamisel Joongraafikul on välja toodud silutud puhkused, mis annaks stabiilsuse inimressursi vajaduse kohta kuude lõikes • Strateegiline mudel koondvaatega inimressursi vajadusest ettevõttes, mis annaks tervikpildi ettevõtte inmressursi vajadusest kaubavoogudes • Matemaatilised mudelid päeva ja kuukohtsete vaadetega igapäevasest planeerimisest osakondade lõikes võimaldades õigeaegselt ja paindlikumalt inimesi ettevõtte siseselt ümber jagada. Lähtudes antud lõputöös käsitletud teemast ja lõputöö käigus tehtud järeldustest ja ettepanekutest on nende praktikas rakendamisel võimalik HAVI Logistics OÜ-s inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes paremini ja efektiivsemalt kasutada. Tulevikku suunatult on mõistlik autori mudelid lihtsustada ja veebilahendusena kasutusele võtta, kus andmed on koondatud ühte kohta. Tänane lahendus andmevahetuses erinevate failide vahel seab mõningad piirangud. Lisafunktsioonina näeb autor töötajatele ligipääsu võimaldamisega töögraafikutele läbi veebikeskkonna, kus muudatused ja kokkulepped on jooksvalt kajastatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kauba tellimistarkvara kasutusele võtmise mõju ettevõtte Bauhof Group AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kirikall, Kärt; Uusmaa, KalleKäesolevas töös andis autor ülevaate kauba tellimistarkvara teoreetilisest taustast, uurimisstrateegia valikust ja tellimistarkvara kasutusele võtmisest ettevõtte Bauhof Group AS näitel. Lõputöö tulemuseks kujunesid vastused töö alguses püstitatud uurimisküsimustele ning ettepanekud ettevõttele. Töö teoreetilises osas kirjeldas töö autor kauba tellimuste koostamise protsessi ja tähendust ettevõtetele ning kauba tellimistarkvara osatähtsust selles protsessis. Iseloomustamaks tellimis-tarkvara vajalikkust, tõi töö autor välja näiteid erinevatest uuritava ettevõttega sarnastest rahvusvahelistest ettevõtetest, kus on kasutusele võetud uuritava ettevõttega sarnane või sama tellimistarkvara, ning andis ülevaate võitudest, mis tarkvara kasutusele võtmine mainitud ettevõtete jaoks endaga kaasa on toonud. Uurimisstrateegia valikut kirjeldavas peatükis andis töö autor ülevaate uurimustöö olemusest ja valitud uurimisstrateegiast, milleks oli antud töös juhtumiuuring. Lisaks kirjeldas autor kuidas teostada andmeanalüüsi. Töö autor andis lühiülevaate Bauhof Group AS-ist, keskendudes varudega seotud näitajatele. Ettevõtte kirjeldusele järgnes autori koostatud detailne kauba tellimisprotsesside kirjeldus ning nende protsesside kitsaskohad. Antud peatüki lõpus andis töö autor ülevaate tellimistarkvara valikust töö fookuses olevas ettevõttes ning tarkvara käivitamise protsessist. Lõputöö kolmandas peatükis esitas autor oma andmeanalüüsi tulemused alustades peatükki selgitusega, kuidas kogus antud töö tarbeks andmeid ettevõtte andmelaost ning tellimistarkvarast ja millist ajalist perioodi kasutas andmete analüüsimiseks. Analüüsi põhiosa esitas autor nelja erineva alampeatükina, kirjeldades toodete saadavust, laovaru, tarkvara koostatud ennustuste täpsust ja muudatusi tellimisprotsessides. Töö autor leidis, et toodete saadavus on kõigis töös vaadeldud toodete jaotuses paranenud ning seejuures on üldine laovaru mõnevõrra kasvanud, millest töö autori järeldas, et laovaru kasv on ennast õigustanud. Tarkvara koostatud ennustuste ja tegelike müükide võrdluse tulemusena leidis autor, et nende kahe näitaja absoluutne erinevus oli üle 10 protsendi. Autori koostatud tellimisprotsesside võrdlusest selgus, et põhiline muudatus seoses tarkvara kasutusele võtmisega oli ajavõit tellimuste koostamisel, kuid ajakulu tellimuste töötlemisel kauba tellimistarkvarast väljaspool jäi samaks.Nimetus Piiratud juurdepääs Reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategooria juhtimisjuhiste loomine kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa Regiooni näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Hunt, Priit; Janno, JelizavetaKaudsete ja otseste materjalide kategooriate juhtimine on kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks oluline protsess terves kontserni tarneahelas. Edukas kategooriajuhtimine nõuab aega, kvaliteetse informatsiooni olemasolu ja teoreetilisi teadmisi kategooriajuhtidelt. Neil peab olema võime tuvastada erinevates kategooriates potentsiaalsed kohad, mida optimeerides või luues uusi juhtimisjuhiseid on võimalik saavutada märkimisväärne kulusääst. Lisaks kulude säästmisele tasub optimeerida tarnijate arvu mõistlikkuse piires, näiteks osasid kategooriaid ei ole võimalik juhtida, kui tarnijate arv on alla kahe või kolme. Selline olukord võib tulla sellest, kui tarnijad tegutsevad oligopolistlikul turul. Reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategoorias tuvastas kategooriajuht, et 2015. aastal olid kontsernis JELD-WEN Põhja-Euroopa allüksustes põhjendamatult suured kulud, mille tulemusel tekkis vajadus reklaami- ja muude esitlusmaterjalide kategoorias luua juhtimisjuhised. Käesolevas töös esitatud probleemi lahendas autor kasutades kombineeritud juhtumiuurimuse strateegiat, mis esimeses osas hõlmas täisstruktureeritud intervjuu läbiviimist kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni allüksustes. Intervjuu eesmärk oli kaardistada allüksuste vajadused ning saada ülevaade olemasolevatest tarnijatest. Autor kogus intervjuust andmeid, loomaks kontsernile andmetekogu, mida kategooriajuht peab hakkama kasutama, kui reklaami ja muude esitlustoodete kategoorias on juhtimisjuhised rakendatud. Uurimuse teises osas analüüsis autor kontserni JELDWEN Põhja-Euroopa regioni allüksuste 2015. aasta kulusid. Kulude analüüsi tulemustele tuginedes lõi autor kulude vähendamise, jälgimise ja salvestusega seotud juhised. Uurimuse kolmanda osana tegi autor süvaanlüüsi kontserni varasemale kategooriajuhtimise projektile. Varasema projekti analüüsile tuginedes sai autor luua juhtimisjuhise, mis käsitleb endas tarnijate vähendamist kategoorias reklaami- ja muud esitlustmaterjalid. Lisaks uurimuslikule osale tugines autor teoreetilises osas käsitletud materjalile, et luua juurde veel juhtimisjuhiseid, mis on seotud reklamatsioonide salvestuse, tippjuhtkonna toe küsimise, ja kategooriajuhtide koolitusega. Loodud juhtimisjuhised ei ole unikaalsed kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks. Neid on võimalik kasutada teiste kategooriate juhtimiseks kontsernis JELD-WEN ning loodud juhtimisjuhiseid saavad üle võtta teised töötleva tööstuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted. Loodud protseduuride rakendamiseks pakkus autor välja ideid, mis on seotud infotehnoloogia ning erinevate tööriistadega, mida töötlevas tööstuses kasutatakse toodetel ja protsessides esinevate probleemide juurpõhjuste leidmisel ning nende elimineerimiseks. Autor lõi kontserni JELD-WEN Põhja-Euroopa regiooni jaoks viis juhtimisjuhist. Antud juhiseid ei ole mõistlik luua liiga palju, sellisel juhul võib juhtimine muutuda keerulisemaks ning segasemaks. Kategooriajuhile peab jääma vaba voli ise tegutsemiseks, otsuste langetamiseks ning tähtaegade määramiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Tellimuste koostamise ajakulu vähendamine automatiseeritud tellimissüsteemi "Tark tellimine" rakendamisel Selver AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Prits, Keliann; Janno, JelizavetaJaekaubandusettevõte Selver AS on kasutusele võtnud täisautomatiseeritud tellimissüsteemi „Tark tellimine”, et logistikasüsteemid oleksid tõhusamad ning ostuprotsessid toimuksid kiiremini. Lõputöö eesmärgiks oli „Tark tellimine” süsteemi laiema kasutusele võtmisega kauplustes vähendada ajakulu tellimuste tegemisele. Töö kirjutamisel oli ajendiks see, et tellimuste skaneerimisele ja sisestamisele kulub palju aega. Probleemi uurimiseks rakendas autor kombineeritud juhtumiuurimust, mille käigus viidi läbi mitteosalevad vaatlused ja küsitlus. Vaatlustega selgitati välja skanneriga, paberil ja automaatse tellimissüsteemi tellimuste tegemisele kuluv aeg. Küsitlusega leiti vastused uurimisküsimustele kas/miks eelistatakse skanneriga tellimuste tegemist „Tark tellimine” süsteemile ning kuidas hõlbustada automatiseeritud tellimissüsteemi kasutamist ja paremaks muutmist. Töö teoreetilises osas kirjutas autor jaekaubanduse osatähtsusest majanduses, globaalsel ning sotsiaalsel tasandil. Kirjeldati hüpermarketite ning supermarketite liigitamise alused. Lisaks tutvustas autor ettevõtet Selver AS, kirjutati vöötkoodide ja varude juhtimise ajaloost, vöötkoodide kasutamise eelistest ja käsiskanneritest. Mitteosalevates vaatlustes mõõtis autor stopperiga viies erinevas Selveris Tallinn/Harjumaa piires kaubakategooriajuhtide tööd. Tarnijate valikul oli tingimuseks, et see on liidestatud „Tark tellimine” süsteemiga. Vaatluste tulemustest selgus, et ühe tellimusrea koostamiseks käsitsi kulus kõige rohkem aega, skanneriga natuke vähem ning „Tark tellimine” süsteemi poolt rea üle vaatamine ja vajadusel korrigeerimine võttis kõige vähem aega. Ajavõitu tellimuste koostamisel on selgelt näha, kui kaubakategooriajuht kasutab „Tark tellimine” süsteemi poolt loodud tellimusridu. Selle asemel võib kaubakategooriajuht korrastada müügisaali, teenindada kliente, tegeleda mahakandmistega, kampaaniakaupadega, analüüsidega või muude oluliste tegevustega. Lisaks vaatlusele viis autor läbi kvalitatiivse küsitluse, mis oli suunatud kaubakategooriajuhtidele. Kaubakategooriajuhid tegelevad igapäevaselt ettevõttes Selver AS kaupade tellimisega. Valimi suuruseks planeeriti 100 vastajat, kuid kokku vastas 86 kaubakategooriajuhti. Vastustest selgus, et suurem osa kategooriajuhte kasutab „Tark tellimine” süsteemi poolt loodud ridu igapäevaselt. Küsitluse analüüsimiseks kasutas autor klasteranalüüsi, mille peamiseks tunnuseks oli „Tark tellimine” kasutatavuse sagedus. Kategooriajuhid, kes kasutavad „Tark tellimine” süsteemi igapäevaselt või mõned korrad nädalas, näevad selles eeliseid ja need, kes vähe või üldse ei kasuta, ei näe üldse eeliseid ning seetõttu ei kasuta. Automaatse tellimissüsteemi mittekasutajate ettepanekuid süsteemi parendamiseks tuleks kindlasti arvesse võtta, et tõsta kasutajate arvu ning rahulolu. Peamiseks „Tark tellimine” süsteemi puuduseks peetakse seda, et süsteem ei telli kampaania ajal kaupa ning tellib sortimendiväliseid tooteid. Kindlasti tuleks neile puudustele leida lahendus. Alla kolme aastase tööstaažiga kategooriajuhid märkisid puudusena vähese teadmise/kogemuse süsteemi kasutatavusest. Neile tuleks kindlasti läbi viia koolitused. Autor selgitas veel välja, milliseid tegureid peetakse kõige olulisemaks praeguse „Tark tellimine” süsteemi puhul. Need kategooriajuhid, kes kasutavad automaatset süsteemi näevad sellest ajavõitu ning need, kes ei kasuta, ei näe ajavõitu. Tulemustest selgus, et peamisteks eelisteks peetakse seda, et süsteem esitab õigeaegselt ostutellimused hankijale ning tagab sortimendis olevate toodete tellimise. Töö tulemusena leiab uurimistöö autor, et „Tark tellimine” süsteemi kasutatavus on heal tasemel kasutajate arvu mõistes. Muidugi leidub töötajaid, kes ei taha süsteemi kasutada mingil põhjusel, kuid koolituste ning süsteemi parendamisega see kindlasti muutuks. Süsteemil endal on mõningaid murekohti, mida oleks vaja veel parendada. Kui kõiki aspekte arvesse võtta ja võimalusel muutused süsteemi parendamiseks ära teha, siis on kindlasti süsteemi kasutatavus ja rahulolu tõusnud ning tellimuste tegemisele kuluv aeg vähenenud.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude analüüs ja tootevaliku juhtimine Trigon Gardening AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aus, Karin; Tulvi, AinKäesolev lõputöö keskendub jaekaubandusettevõtte AS Trigon Gardening varude analüüsile ja tootevaliku juhtimisele. Antud lõputöö eesmärgiks on uurida, kuidas juhiti toalillede mulla ja toalillede kaubagruppe eelmise aasta perioodil 01.03.2013-31.05.2013 ning analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik samade andmete korral antud kaubagruppe efektiivsemalt juhtida. Töö annab ettevõttele informatsiooni nende eelnevast varude juhtimisest ning autoripoolseid soovitusi antud kaubagruppide paremaks juhtimiseks. Töös kasutatud meetodeid on võimalik rakendada ka teistele kaubagruppidele tõhustamaks nendegi varude ja tootevaliku juhtimist. Töö koosneb kolmes osast. Esimeses osas käsitletakse töö teoreetilist alust: varude olemust, erinevaid varude mõõdikuid (näiteks ringlemissagedus, käibesagedus, ringluse-tulu indeks ehk tasuvusaste), ABC ja XYZ analüüsi, sortimendi sügavust ja laiust ning toodete väljapaneku olulisust. Teine osa sisaldab lühitutvustust ettevõttest ja informatsiooni ettevõtte varude haldamisest. Kolmandas osas on tehtud vastavalt teooriale arvutused ning nende järgi on analüüsitud saadud näitajaid. Lisaks tavapäraste varude mõõdikute arvutamisele ja ABC ning XYZ analüüsi tegemisele on autor arvutanud ka puudumiskulud. Puudumiskulude all on arvestatud neid kordasid, mis tekkisid kas toote hilisest sisseostust või toote puudumisest müügipunktis. Kolmas peatükk hõlmab samuti järelduste ja ettepanekute osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Varude optimeerimise võimalused hulgikaubanduses ettevõtte "Severi Kaubandus AS" näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mironova, Julia; Tulvi, AinKäesolevas töös käsitleti probleemseid valdkondi varude juhtimises ettevõttes „Severi Kaubandus AS” ning tehti ettepanekuid olukorra parandamiseks. Seotud varudega ja varude juhtimisega materjali teoreetilises osas antakse ülevaade valdkonnast, mis on valitud lõputöö teemaks. Ka materjal ettevõtte tegutsemisvalkonna kohta andis parima ettekujutuse sellest, millega valitud ettevõtte tegeleb ja milliseid eesmärke omab. Diploomitöö praktilise osa eesmärgiks oli pakkuda lahendusi, mis aitaksid vähendada ettevõtte kulusid ning saavutada kasu. Selleks autori poolt tehti kaks analüüsi, mis puudutavad klientidele ettevõtte poolt pakutud sortimendi ja tellimuste tegemist. Kuna mõlemad valdkonnad otseselt mõjutavad ettevõtte tulusid, autor peab vajalikuks pöörata tähelepanu nendele teemadele. Õige sortimendi loomine on ettevõtte jaoks väga oluline. Kui kaup pakub huvi klientidele, siis ettevõtte müügitulu kaupade müügist kasvab, aga kaup pidevalt liigub ilma laos kaua hoiustamiseta. Järelikult klient saab alati värske kauba, aga laos hoiustatavad kaubakogused on optimaalsed. Seega esimese lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli põhjaliku analüüsi alusel leida artikleid, mille edasine müük ettevõtte jaoks ei ole otstarbekas. Selle analüüsi läbiviimiseks valiti kaks suuremat gruppi artiklite nimekirjast – präänikud ja šokolaaditooted. Analüüs koosnes mitmest osast. Esiteks, arvutati välja, millise osa grupi üldisest brutokasumist moodustab igalt artiklilt saadud müügitulu. Kui see osa oli suur, võrreldes teiste artiklitega, siis toode edasist analüüsi ei nõudnud ja tasus seda edasi klientidele pakkuda. Järgmiseks sammuks oli vaadata läbi nõudlus nende toodete järele, mis on jäänud pärast eelmise analüüsi läbiviimist. Kui toode aasta jooksul klientidele huvi eriti ei pakunud, siis nõudis ta edasist analüüsi, mille eesmärgiks oli kontrollida artiklite ringluse-tulu indeksit, mis nätaks varudesse investeerimise tasuvust. Nende analüüside abil leiti 11 toodet, millistest oleks otstarbekas keelduda. See põhjustaks keskmise käibesageduse suurendamist esimese grupi puhul 13-lt 14,2-ni ja teise grupi puhul 4,7-st 5,8-le. Peale selle, laos oleks vaja vähem ruumi aeglaselt liikuva kauba ladustamiseks. Rääkides töö teisest praktilisest osast, optimaalsete tellimiskoguste õigeaegse tellimuste esitamine tarnijatele klientide tellimuste täitmiseks on väga oluline. Seega peab olema valitud otstarbekas meetod varude täiendamiseks. Selle praktilise osa analüüsi läbiviimiseks valiti tooted tarnijalt „Rübezahl Schokoladen GmbH”. Võrreldes kulusid, mis tekivad tellimiskoguse (EOQ alusel) ja tellimisperioodi (tellimus iga 3 kuu tagant ehk praegu ettevõttes kasutatav meetod kaupade tellimiseks) meetodite kasutamisel selgus, et nende artiklite jaoks on mõistlik kasutada tellimisperioodi meetodit.Tellides kaupa 3 kuuks, paigutab ettevõte varudesse liiga palju kapitali, autori poolt pakuti tellimusi esitada igakuiselt. Arvutused on näidanud, et selles olukorras säilituskulud vähenevad umbes 3 korda. Vaatamata sellele, et kogukulud peaaegu ei eristu, saab ettevõte kasu: on vaja investeerida varudesse vähem kapitali, laos on alati värske kaup ning kasvab ettevõtte paindlikus tellimuste täitmise suhtes. Ka arvutati välja iga artikli ROP ehk tellimispunkt. Autor arvab, et diplomitöö kirjutamise käigus on jõutud püstitatud eesmärkideni ja tehtud varude optimeerimise ettepanekud aitavad ettevõtet töö effektiivsuse tõstmisel ja laos optimaalsete varude taseme saavutamisel.