Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Design--Draping" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Balletitantsijate trikoode põhilõigete väljatöötamine Rahvusooper Estonia balleti "Medea" näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oolma, L.; Luhaäär , S.
    Balletile "Medea" disainitud kostüümide valmistamise protsess hõlmab endas mudelite kavandamist, põhi- ja moekohaste lõigete valmistamist, mudeli sõlmede tehnoloogilist töötlemist, lekaalide valmistamist, õmblusmaterjalide kulu normeerimist ning mudelite tehnilist kirjeldust.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Erinevate konstrueerimismeetodite abil pluusi lõigete valmistamine ettevõttele La Famiglia OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Silm, Mall; Kuusk, Margit
    Lõputöö eesmärgiks oli valmistada pluus ettevõtte La Famiglia uude kollektsiooni. Tooteks saadi inspiratsiooni Ralf & Rosso varem valminud pluusist, mis oli kättesaadav pildiliselt. Toode oli kee-ruka soosiosaga ning selle tegemiseks tehti palju katsetusi, makette ja proove. Pluus pidi jääma suure vormiga, mahulise soosiosa voldistikuga ja samas naiselikuna. Esimene pluus valmis mulaaži teel atlasskangast, mis paraku kortsus palju, ei jäänud hoidma mahu-lisena ning soosiosa ei meenutanud just palju pildil olevat pluusi. Töö autori uudishimu ja töö autori ning disaineri erinevate visioonide tõttu tehti ka mudel Pluus 2, mille juures töö autor proovis valmistada pluusi, mille soosiosa oleks võimalikult sarnane inspirat-siooni pildil olevale. Esialgu sooviti katsetada moekohase lõike tegemist šabloonmeetodil, kuid töö käigus otsustati, et konstrueerimismeetodeid kombineeritakse: pluusi pihaosa tehti šabloonmeetodil ning soosiosa mulaažmeetodil. Näidise õmblemiseks kasutati kombineeritud sidusega kangast, mis ei kortsunud ja oli kerge. Kangaste analüüsi käigus selgus, et selliseid tooteid peaks valmistama just mittekortsuvast kangast ning atlass-sidusega kangas ei sobi taoliseks asjaks üldse ega jäta head muljet. Sellest tehti järeldus, et toote kangavalik võib väga palju mõjutada üldmuljet ning mittesobivat kangast kasutades ei ole võimalik soovitud efekti saavutada. Lõputöö sisaldab väikest kirjeldust ettevõttest, pluuside tehnilistest joonistest, kangaste ja furnituu-ride valikust, kahe pluusi lõike valmistamist ja tehnoloogiat. Samuti on tehtud paigutusjoonised ja analüüsitud kangakulu ning kangakasutuse efektiivsust. Välja on arvutatud pluuside oma- ja müü-gihinnad kasutades selleks sama põhimõtet, mille järgi ettevõte oma toodete hindasid kujundab. Viimases töö sisuosas on välja toodud järeldused ja ettepanekud, kuidas samu või sarnaseid tooteid tulevikus paremini valmistada. Kirjeldatud on ka mõned probleemid, mis töö tegemise käigus esi-nesid ja milliseid muudatusi lõigetel veel pärast pluuside valmimist tehti.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kostüümide väljatöötamine Ugala teatri etendusele "Tuul kuu pealt"
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Kruuse, Birgit; Kuusk, Margit
    Diplomitöö eesmärgiks oli välja töötada kaks mudelit kostüümikunstnik Neoon Musta kavandite põhjal. Kostüümid tuli luua Ugala teatri lastelavastusele „Tuul kuu peal“, mille võtmesõna- maagia, pidi kostüümides esindatud olema. Töö autori ülesandeks oli lahendada kavandite põhjal kostüümi lõikeline ülesehitus konstrueerimise- või mulaaži teel, sooritada juurdelõikus ning valmistada tooted. Arvesse oli vaja võtta teatritöö eripärasid, kostüümiosakonna ja kunstniku tingimusi, materjalide kokkuhoidu ja lähenevat esietenduse kuupäeva. Lõputöö tulemiks on kaks kostüümi- känguru ja õhupall/paksuke, millest esimene kujunes näitlejale konstrueeritud põhilõigete tuletuste põhjal, teine mulaaži teel. Känguru kostüüm sai valmistatud kunstkarusnahast ning puuvillasest materjalist valmis õhupall/paksuke. Mõlemaid kostüüme kannab etenduses peaosa mängiv Laura Kalle, kellele loodi ka töös kirjeldatud mudelite valmimiseks mõeldud põhilõigete baas, mida saaks tulevikus kasutada teiste kostüümide modelleerimisel. Känguru kostüümile konstrueeriti Müller & Sohn’i konstrueerimissüsteemi järgi naiste mantli kehaosa ja varruka lõiked ning pükste lõige. Kõik lõiked parandati proovide põhjal ning moekohastati kostüümile vastavalt. Saba moekohast tuletust annab kasutada teistegi loomade kostüümide modelleerimisel. Kostüümile loodi ka lekaalid võimaliku vajaduse rahuldamiseks tulevikus. Töös valminud konstruktsioonid ja lekaalid on digitaalsel kujul valminud programmidega Optitex ja Kaledo Style. Diplomitöö koosneb viiest peatükist, mis järgemööda kirjeldavad kostüümide valmimise protsessi ja selle kõrvale kuuluvaid asjaolusid. Töö sisuosa algab Ugala teatri tutvustusega, millele järgnevad kirjeldused etendusest ja selle kostüümidest, töös kajastatavatest mudelitest ja materjalidest, põhi- ja moekohaste lõigete konstruktsioonide/ tuletuste joonised ja mõlema kostüümi tehnoloogilise töötlemise iseloomustused. Eraldi on käsitletud lekaalide valmimist ning kostüümiosakonna ja antud etenduse finantsilist poolt känguru kostüümi seisukohalt. Töö autori varasem kokkupuude teatri valdkonnaga aitas kaasa kostüümikunstniku mõistmisel ja töö edenemisel. Kostüümiosakonna juhataja ehk lõputöö konsultant näitas üles igakülgset tuge ja andis kasulikku nõu kostüümide valmimisprotsessi käigus. Selline tugi oli oluline töö autorile, sest tegemist tuli keeruliselt töödeldavate materjalidega ja tegumoodidega, mis esialgu paistsid liialt keerulised. Autor tänab ka kostüüme kandvaid osatäitjaid Laura Kallet ja Laura Petersoni, kes samuti toetasid ja inspireerisid töö käiku. Kostüümikunstnik Neoon Must kui ka kostüümiosakonna juhataja jäid valminud tööga rahule, sest saavutatud känguru reaalilähedane välimus sobis teiste loomadega etenduses ja õhupall/paksuke toimis täpselt nii tobedana, kui vaja.