Lõputööd (MO, TD, RR)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/54

Sirvi

Sirvides Lõputööd (MO, TD, RR) Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science--Balancing of Sewing Process" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Meeste pintsakute ja naiste jakkide tootmisprotsessi parendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Läänsoo, Ilona; Puh, Silvi; Anu Tšistova
    Autor andis töös ülevaate ettevõttes Baltika Tailor OÜ toimuvast ja tegi ettepanekuid, kuidas lahendada probleeme ja selle abil parendada tootmisprotsessi Lõputöös on uuringud tehtud pintsakuliini kahe esimese sektsiooni põhjal- Pintsak 1 ja Pintsak 2. Vaatluse alla on võetud meeste pintsak „Asoft 5”- 207 toodet ja naiste jakk „Pabou”-300 toodet. Töökäigus on välja toodud toodete töötlemisjärjekord, protsessitüüp, tööjaotus, graafiline analüüs, balansseerimine ja päevavaatlused. Kuna ettevõtte sooviks oli tootmisprotsessi parendamine, sai algselt koostatud koondoperatsioonide tabel, mille eesmärgiks oli välja tuua töötajate ala- või ülekoormatus. Pintsakute liinis olevad tooted on tihti väga erineva keerukusega ja töötlemise ajad väga erinevad. Tööjaotus koostati selle järgi, nagu on see ettevõttes. Tööjaotamisel oli arvestatud ka töötajate efektiivsust. Ettevõttes on enamus töötajatest 100 % ja rohkema efektiivsusega. Eelbalansseerimine sai koostatud selleks, et operaatorite töö sisu sobituks paremini nende oskustega ning tagaksrütmilisema töö liikumise. Seejärel tehti reaalne liini balansseerimine, mis andis ülevaate liinis toimuvast. Selleks, et tööd saaks jaotada võimalikult paindlikult, on vajalikud tööliste erinevad oskused. Hetkel on küll töötajatel palju erinevaid oskusi, kuid kardetakse töötamist spetsmasinatel ja automaatidel, sest seal on vastutus suurem. Seega julgustaks töötajaid juurde õppima uusi keerulisemaid operatsioone sektsioonisiseselt, siis ontööjuhil ka lihtsam liini balansseerida.Omalt poolt soovitaks ettevõttele luua ka uus R-kategooria, mille eesmärgiks oleks õpetada juurde operatsioone ka liini teistest sektsioonidest.Uue kategooriaga tuleks arvestada ka tükitöö hinde tõstmisel. Lisaks sai balansseerimisel välja uuritud, milline töösse laskmise viis on kõige mõistlikum. Sellega sai ettevõtte kinnitust, et praegune tootmisse suunamine - paralleelselt meeste pintsak ja naiste jakk - on kõige õigem. Paraku alati pole võimalik seda teha. Võimalusel võiks lasta sel juhul paralleelselt töösse kaks naiste jakki - üks keerukam ja kõrvale kergem naiste jakk. Lõputöö käigus tehti töötajatele päevavaatlust, mis koostati kahele õmblejale ja ühele tööjuhile. Õmblejate päevavaatlusest selgus, et töötajad on väga erineva tööaja kasutusega. Päevavaatlus viidi läbi kahele sarnase operatsiooniga õmblejale. Mõlemad töölised õmblevad taskuid - üks põhimaterjalist taskuid ja teine voodritaskuid. Uuringu käigus oli näha, et töötajad tulevad tööle erinevatel aegadel, kuid see ei sea takistusi tootmisel. Töötaja teab, et peab suutma tagada järgnevale töötajalepiisava pooltoodangu varu järgmiseks päevaks. Kindlasti soovitaks töötajatele, kes ei käi ettenähtud pausidel, teha kindlasti pause, kuna peale väikest puhkust on töötaja efektiivsem. Samuti võiks töötajatele rohkem meelde tuletada, et nad teeks ka väikesi paariminutilisi võimlemis- ja venitusharjutusi. Tööjuhi päevavaatlusel oli koheselt näha, et tal on palju tööd. Sel päeval, kui vaatlus läbi viidi, tuli ette praagi tagastust.Praagi eemaldamiseks kulus tööjuhil antud vaatluse ajal liialt aega. Parem oleks, kui tööjuht saaks seda aega suunata töötajate õpetamisele ja instrueerimisele. Ka vaatluspäeval oleks olnud otstarbekas praagi edaspidisele vältimisele suunatud töötajate juhendamine. Kõrgendatud tähelepanu kvaliteedi jälgimisele tuleks rakendada eriti siis, kui töösse tuleb uus mudel.Tööjuhid võiksid töötajaid rohkem usaldada kaasates neid probleemide lahendamisele. Kvaliteedijuhtimine on üks väga oluline osa tootmisprotsessis. Selleks et olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, peab ettevõte olema pidevas parendamise protsessis. Baltika Tailori tootmises on põimunud erinevad kvaliteedijuhtimise süsteemid - Sixsigma, LeanProduction ja Just-in-time. Kvaliteedijuhtimise veelgi paremaks juhtimiseks pakuks omalt poolt välja DeNisi ja Klugeri süsteemi, mis tugineb kolmele põhimõttele: isikule suunatud, ülesandele suunatud ja ülesande õppimisele suunatud tagasiside.Hea kommunikatioon tagab parema kvaliteedi, rohkem oskusi ja rütmilisema töö. Lõputöö autorina soovin tänada Baltika Tailor OÜ pintsakute liini vanem tööjuht-tehnoloogi Silvi Puhit ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Töörõivaste kulusäästlik tootmine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Safronova, Regina; Jalasto, Ljubov; Anu Tšistova
    Käesoleva lõputöö peamiseks eesmärgiks oli uurida ja välja selgitada kahe erineva õmblusbrigaadi õmblejate ajakasutus tööpäeva jooksul ning välja töötada nende jaoks kindlad abiajad. Tööpäeva pildistamise tulemuste analüüsimise käigus oli välja selgitatud, et kokku üldised ajakaod näidiste rühmas moodustavad 26% tööajast ehk 62 minutit. Sellega otseselt tööle jääb 74% tööajast või 177 minutit. Ekspress brigaadis otseselt tööoperatsioonide teostamiseks kuulub keskmiselt 80% tööajast ehk 192 minutit ning muud ajakulutused, mida ettevõttes peetakse ajakadudeks, moodustavad 20% ja võrduvad 48 minutiga. Struktureeritud uuringute abil oli võimalik sügavalt uurida abiaega sinna kuuluvate tegevuste järgi. Antud lõputöö raames oli välja töötatud kohandatud abiajalisa protsendi leidmise valem, mis põhines päevakonstandis, taastus- ning ettevalmistusajas. Nende ajaliste kestvuste arvutamisel oli välja selgitatud keskmine abiaeg mõlemas brigaadis. Näidiste rühmas keskmine abiaeg võrdus 50,22 minutit ning abiaja lisa protsent moodustas 27%. Ekspress brigaadis keskmine abiaeg oli 45,46 minutit ja abiaja lisa protsent moodustas 23%. Abiaja uuringute abil oli välja selgitatud, et ettenähtud 15% abiaega ettevõtte poolt on liiga vähe ja töö autori poolt oli tehtud ettepanek ümber vaadata ja määrata uut abiaega iga brigaadi jaoks. Lõputöö uuringute käigus olid pannud tähele meistri töö ja õmblusrühmade töökorraldamise vead ning tehtud ettepanekud, kuidas tööd võiks paremini korraldada. Samuti olid tehtud ettepanekud taastusaja pikendamisest ja võimlemise ergutusest, et õmblusrühmade töö efektiivsemaks muuta ja tõsta õmblejate tööviljakust. AS SVARMIL juhatuse liikmed võiksid arutleda omavahel ettepaneku võtta tööle rohkem mehhaanikuid, sellepärast et praegune mehaanikute arv ei saa hakkama sellise suure töö mahuga ning ei suuda reageerida nii kiiresti väljakutsetele. Samuti üheks arutlemiseteemaks on ettepanek teha ettevõtte hoone juurde uus ehitis, sest ergonoomiliste tingimuste analüüsi käigus oli välja selgitatud, et õmblusruumid on liiga kitsad. Kui arvutada standartide järgi tööruumi pindala iga brigaadi jaoks, siis näidiste rühmas on puudu 87,58 ruutmeetri ning ekspress brigaadis – 34,04 ruutmeetri. Selleks, et motiveerida õmblejaid sooritama ja isegi ületama määratud tootmise kuuplaani AS SVARMIL ettevõtte omanik ja tootmisjuht võiks arutada preemiasüsteemi juurutamist. Tootmise kulusäästlikumaks muutmiseks tuli veel ettepanek rakendada ja juurutada 5S süsteemi, mille abil saaks korraldada oma töökohad efektiivsemalt, kõrgendada töötsoonide juhitavust ning säilitada tööaega vajalikkude asjade otsimiseks. Käesoleva lõputöö edasiarendusena oleks võimalik analüüsida tehtud ettepanekute efektiivsust reaalsete projektide elluviimisel. Autori jaoks antud lõputöö tõi väärt võimalust kasutada Tallinna Tehnikakõrgkoolis omandatud teadmised AS SVARMIL ettevõtte abiaegade probleemi lahendamiseks.