Moetööstus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Moetööstus Märksõna "Clothing and Textiles--Technology and Textile Science--Product Management in Sewing Industry" järgi
Näitamisel1 - 15 15-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Diivanite polstrite ōmblusprotsessi parendamine ettevōttes Borg OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Badasjan, Anna-Marie; Lillmaa, MarjuLõputöö ülesandeks oli parendada mudelite Custo ja Velveti polstrite õmblusprotsessi ettevõttes Borg OÜ tuues ettevõttele ettepanekuid, mis aitaksid muuta töö efektiivsemaks. Lõputöö tehnoloogilises osas tehti mudelitele Custo ja Velvet tehnoloogilised joonised, lekaalide ja detailide loetelu, polstrite läbilõikejoonised, polstrite tootekaardid koos kogu vajaliku informatsiooniga. Lõputöö esimeses osas toodi välja põhikangaste, lisamaterjalide ja abimaterjalide iseloomustused. Lõputöö käigus tehti mudelitele paigutusjoonised kolmele kanga laiusele: 1,3 m, 1,4 m ja 1,5 m. Mudelil Custo on kasutatud kahte erinevat kangast- tumesinine kangas LDS69 ja hall kangas LDS31. Kangas laiusega 1,5 m osutus kõige efetiivsemaks. Paigutuse efektiivsuse protsendiks tuli 83,08 % ja kanga pikkust kulus 2,66 m. Hallil kangal LDS31 oli efektiivseim paigutus kangal laiusega 1,3 m, kuid sellele kulus ka kõige rohkem kangast pikkusesse. Kõige vähem kangast pikkusesse kulus 1,5 m laiusele. Mudelil Custo on samuti kasutatud vatiini ja lausmaterjali. Ettevõte tellib vatiini laiusega 1,4 m, ja selle paigutuse efektiivsus antud mudelile on 73,75 %. Lausmaterjali ostetakse sisse laiusega 1,5 m ja selle paigutusefektiivsus on samuti suhteliselt madal 68,83 %. Antud lisamaterjalide kanga jääke võiks alles hoida, sest neid saaks kasutada ka teistel mudelitel. Mudelile Velvet koostati paigutusjoonised arvestades juurdelõikuslaua pikkust, milleks on 5 m. Antud mudeli paigutusjoonised olid jagatud mitmeks osaks, et nad mahuksid ära juurdelõikus lauale, kõige efektiivsemaks paigutuseks osutus kangas laiusega 1,3 m, kuid selle kanga pikkust kulus kõige rohkem. Kõige vähem kanga pikkust kulus kangale laiusega 1,5 m, mille paigutuse efektiivsuseks oli 87,31%. Paigutusjooniste koostamisel tehti mudelile Velvet ka täispikkuses paigutused, et võrrelda osadeks jaotatud paigutuse ning täispikkuses paigutuse kanga kulu. Täispikkuses koostatud paigutusjoonis kangale laiusega 1,5 m osutus efektiivsemaiks, mille efektiivsusprotsent oli 89,65%. Täispikkuses tehtud paigutusega säästab 0,92 m võrra rohkem kangast kui osadeks jaotatud paigutusega. Lõputöö korralduslikus osas on soovitatud ettevõttel võtta kasutusele 5S-süsteem, mis looks ettevõttes süsteemse korra ning kasvataks töö efektiivsust. 5S- süsteemi kasutusele võttes tuleb teha töötajatele süsteemi kasutamiseks selgitustööd, süsteemi kasutamine aitab hoida töökohta puhtana, mistõttu muutub töö tegemise paremaks, mugavamaks ja ohutumaks. Lõputöö teises osas koostati kaks töökohaplaani mudelile Velvet. Üks töökoha plaan on tehtud operaatorile, kes õmbleb kogu polstri algusest lõpuni valmis ja teine töökohaplaan on mõeldud operaatoritele, kellel on üks kindel tööoperatsioon, mille järgselt antakse töö järgmisele operaatorile edasi. Töökohaplaanidel muudeti laudu suuremaks, et operaatoritel oleks mugavam õmmelda polstreid ja töökohtade kõrval on abipinnaks kärud, millele paigutatakse detailid. Kärud oleksid suureks abiks ettevõttes, sest siis ei peaks õmblejad iga kord tõusma ja minema abilaua juurde, et tõsta sinna polstrite detailid. Samuti lõputöö teises osas on võrreldud normeeritud aegu SSD- aegadega. Mudelil Custo normeeritud ajaks tuli 58,04 minutit ja SSD ajaks 53,06 minuti. Aegade vaheks tuli 4,98 minutit. Mudelil Velvet on normeeritud ajaks 104,43 minutit ja SSD ajaks 97,66 minutit ja nende vaheks oli 6,77 minutit. Antud ettevõttes tekitab aja vahet abilaua kaugus operaatoritest ning vajalike detailide otsimiseks kuluv aeg. Toote valmimisaega mõjutab ka see, et iga polstri valmistab vaid üks operaator. Päeva jooksul käsitlevad operaatorid erinevate mudelite polstreid, mis võib tekitada operaatorites segadust ning aja kulu eri mudelite õmblustehnoloogiate meelde tuletamiseks. Viimaseks mõjuteguriks on toote tellimuse maht, mis ei pruugi olla suur ning operaatorid planeerivad oma tööd nii, et tegevust jätkuks terveks päevaks. Lõputöö majanduslikus osas on välja toodud ettevõtte juhtimisstruktuur ja töötajate ülesanded. Borg OÜ ettevõte areneb kiirelt ning vajab kollektiivi suurenemist. Hetkel teevad töötajad mitmeid tööülesandeid üheaegselt ja ei suuda keskenduda oma tööle. Kollektiivi suurendamine aitaks tõsta ettevõtte efektiivsust ja kõik töötajad saaksid keskenduda oma töökohustustele. Lõputöö kolmandas osas arvutati põhikangaste, lisamaterjalide ja abimaterjalide hinnad mistõttu arvutati ka polstrite hinnad käibemaksuga ja käibemaksuta.Nimetus Piiratud juurdepääs Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Klaos, Heli; Šestak, KristelDiplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.Nimetus Piiratud juurdepääs Juurdelõikusosakonna palgasüsteemi parendamine Nurme Production OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Naarismaa, Piia; Laansalu, MargeKOKKUVÕTE Antud lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte Nurme Production OÜ juurdelõikusosakonna töölised viia üle ajatöölt tükitööle. Ülesanne oli ettevõtte poolt autorile ette määratud. Töölisteks antud osakonnas on ladestajad, juurdelõikajad ning laserlõikajad. Tükitööle üleviimise põhjuseks on tööaja muutmine efektiivsemaks, aja parem planeerimine nii tööandja kui ka töölise poolt. Tükitöö motiveerib töötajat kiiremaks töö tegemiseks. Samuti oleks selgem ülevaada tehtud tööst ning klienti, kes on esitanud tellimuse, saaks täpsemini informeerida kui kaua antud tellimuse täitmiseks aega läheb. Autor jälgis ja analüüsis tööd ettevõtte juurdelõikusosakonnas. Järgnevalt koostas autor erinevaid uuringuid töölistele. Nende põhjal oli tarvis leida erinevaid lahendusi, valemeid, mille järgi hakata tükipalka arvestama. Enne valemi väljatöötamist teostas autor uuringuid, milleks olid tööpäeva pildistamised kõikidele töölistele antud osakonnas. Autor koostas sobivad ajauuringu tabelid valitud todetele, koostas abiaja kaardid ning määratles tööliste jõudlused. Töö käigus, peale erinevaid uurimisi ja analüüse, töötas autor välja kaks erinevat valemit, mille abil edaspidi tükipalka arvestama hakata. Valemite tulemuste analüüsimisel selgitas autor välja nendest parema valemi, mis toimib. Sobiv valem: [materjalid + detailid + (aeg / kogus * inimeste arv)] / kogus Peale arvutust tuleb saadud arv (minutid) korrutada 0,17, et saada ühe toote hind. Kuna saadud valemi tulemused erinesid teineteisest veidi, koostas autor valemi kontrollimiseks ning analüüsiks valemi, kus arvutab kõik mudelid läbi vabriku keskmise tellimuse arvuga, 250-ga. See meetod aitab ettevõttel hiljem teostada ettearvestust, millega saab arvestada enne seda, kui on teada tellimuse täpne kogus. Valem keskmise kogusega: [materjalid + detailid + (aeg / keskmine kogus * inimeste arv)] / keskmine kogus Töö autor soovitab antud valem ettevõttel kasutusele võtta. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Nurme Production OÜ ettevõtte tootmisjuhile M. Laansalule ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ning konsultandile M. Beilmannile.Nimetus Piiratud juurdepääs Juurdelõikusosakonna töö parendamine ettevõttes Protex Balti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Pärtel, Grete; Sevtšenko, NadeždaLõputöö on koostatud Protex Balti AS baasil. Ettevõtte tegeleb nii õmbluse kui ja juurdelõikusega. Lõputöö viidi läbi juurdelõikusosakonnas, kus keskenduti pealmiselt osakonnas toimuvate tööoperatsioonide ning nende teostamisega ning erilist tähelepanu pöörati pakendamisele ning detailide liikuvuse jälgimisele. Juurdelõikusosakonna detailide liikuvuse jälgimisel leidis autor, et momentaanne informatsioon on puudulik. Ettevõtte siseselt on võimalik informatsiooni jälgida paberkandjal, kuid majast väljasaadetud detailide kohta puudub ülevaatlik informatsioon. Probleemi lahendamiseks pakkus autor välja kaks lahendust, millest esimene idee lähtub põhimõttest „saavutada vähemaga rohkem“ ning teine variant on aeganõudvam ning süsteemi põhine. Esimeseks lahenduseks pakuti välja ühtse visuaalse dokumentatsiooni loomist, kus kõik vajalik informatsioon oleks kõigile märgatav ning jälgitav. Dokumentatsiooni eeliseks võib lugeda seda, et tööoperatsioonide läbimise ning tööoperatsiooni kestvuse ajalise näitaja olemasolu paberkandjal. Samuti on võimalik kasutada sama dokumentatsiooni saatelehe koostamisel. Teiseks lahenduseks pakkus autor välja andmeside edastuse vöötkoodi alusel. Teoreetilise analüüsi tulemusel võib väita, et investeering tasub end ära, kuna süsteemi loomisel on küllaltki palju eeliseid. Süsteemi juurutamise kõige suuremaks eeliseks võib nimetada detailide jälitatavuse ning inimvea täielikku elimineerimist tootmises või selle vähendamist. Süsteem annab informatsiooni millises faasis on toode või pooltoode osakonnas ning tootmises. Selle abil on võimalik prognoosida valmimise tähtaega. Andes ülevaate tööoperatsiooni teostajast, ajalisest näitajatest ning samuti on võimalik jälgida kangaste olemasolu ning tegelikku kulu. Selliselt registreeritud tootmise abil on võimalik pretensioonide korral leida põhjused ja võtta kasutusele vajalikud meetmed. Lõputöö teises pooles keskendus autor pakendamisele ning selle parendamisele. Juurdelõikusosakonnas lõigatakse detailid ning seejärel liiguvad detailid kas õmblusosakonda, saadetakse majast välja ettevõtte poolt tellitud allhanke teenuse pakkujatele, kes valmistavad lõpliku produkti, või juurdelõikusteenuse tellijatele, kes tellivad ainult juurdelõikusteenuse. Pakendamise analüüsist selgus, et osakonnas puudus kindel töötaja, kes tegeles pakendamisega ning samuti puudus kindel töökoht pakendamise jaoks. Pakendamisel pappkarpi analüüsist ilmnes, et dokumentatsiooni kirjutamine ja saatelehe koostamine võttis 3.65 minutit ehk 7% kogu ajakulust. Ettevalmistuseks kulus 18% pakendamise üldisest ajakulutusest. Töötaja lõikas töökäigus paberit, mida panna pakendamisel karpi. See tööoperatsioon lisas ebavajalikke liigutusi ning liikumist. Lõputöö autor soovitab paberi eelnevalt valmis lõigata ning paigutada vastavalt kättesaadavasse kohta. Analüüsides karpide otsimist ja toomist, mis kulutas 9.8% kogu tööoperatsiooni aja, selgub et töötaja kulutas aja transpordi peale. Samuti kulutas töötaja energiat karpide toomisel käsitsi. Samuti üheks probleemiks on kärude liigutamine osakonnas. Töö keskel kui ka lõpus, liigutati pakendamise käigus detailidest tühjenenud kärud, kärude hoiustamisalale. Kärude liigutamiseks kulus 10.4% kogu tööajast ehk 2.67 minutit. Häireaega koondati tööoperatsioonid nagu konsultatsioon abitöölisega, töövahendite otsimine ning eelnevalt pakendatud detailide väljavõtmine karbist, vastavalt 10.8% kogu töökulutuste ajalisest väärtusest. Töötaja kulutas töövahendite (käärid, kleeplint, paber) otsimiseks 1.10 minutit, mis on 4.3% täielikust töökulutuste ajast. Lõputöö viimases peatükis antakse ülevaate ergonoomilistest nõudmistest pakendamise töökoha loomisel ning pakutakse välja parendatud juurdelõikusosakonna asetusplaan. Lõputöö autor projekteeris töökoha lifti ning vajalike tööoperatsioonide lähedusse.Nimetus Piiratud juurdepääs Kohviku klienditeenindajate vormiriiete tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raska, Kaisa; Toiger, MerikeTekstiil- ja rõivatööstus on mitmekesine tööstusharu, mis hõlmab arvukaid tegevusi alates sellest, kuidas kiududest saab niit ja kangas, kuni mitmesuguste toodete valmistamiseni, nt kõrgtehnoloogilised sünteetilised niidid, rõivad, tööstuslikud filtrid jne. See sektor moodustab olulise osa Euroopa töötlevast töötlusest ning sel on oluline roll paljude Euroopa riikide majanduses ja sotsiaalse heaolu loomisel. Rõivatööstuses on oodata seniste arengute jätkumist, viimastel aastatel hoogsalt vähenenud tööhõive kahaneb ka tulevikus. Rõivatoodete tootmisega tegeles aastatel 2007 - 2009 keskmiselt 11,3 tuhat töötajat. Prognoosi kohaselt on rõivatööstuses 2017. aastaks oodata töökohtade vähendamist 2,4 tuhande võrra. Suur probleem tööstussektoris on tööjõupuudus, mis on tingitud madalast palgast. Keskmine palk moodustab vaevalt üle poole Eesti keskmisest, mis omakorda muudab kvaliteetse tööjõu leidmise keerukaks. Selline palgatase ei ole atraktiivne tööturule suunduvale noorele, hoolimata asjaolust, et noorte tööpuudus on jätkuvalt kõrgel tasemel. Teine suur probleem on nõudluse vähenemine. Rõivatööstuse toodangumaht moodustas 2010. aasta esimesel poolel vaevalt poole mõne aasta taguste tasemetega võrreldes. Vähenenud on nii eksport kui müük siseturule. Arvestades vähest muutust jaemüügis tervikuna, võib eeldada, et inimesed on eelistanud odavamaid, enamjaolt Aasias valmistatud tooteid. Konkurentsis püsimine on muutunud üha raskemaks ning sellest tulenevalt on nii mõnedki rõivatööstused otsustanud oma toodangut tellida allhankena odavama tööjõukuluga riikidest. Käesolevas lõputöös on püstitatud kaks eesmärki: • leida sobivad kangad kohvik Rannapaargu klienditeenindajate vormiriiete valmistamiseks; • projekteerida kolme mudeli tootmisprotsess õmblusliinis. Rannapaargu on 1971. aastal Kärdla supelranna lähedusse ehitatud kohvik, mis on kujunenud üheks Hiiumaa sümboliks. Ettevõte väärtustab nii toidu kui ka teeninduse poolelt peamiselt kvaliteeti ning loodab külastajatele pakkuda uusi ja elamusrikkaid kogemusi. Kõige tähtsamal kohal on aga kohviku kollektiiv, kellest positiivne elamus klientidele alguse saab. Sellest tulenevalt on oluline mitte ainult töörõivaste esteetiline välimus, vaid ka klienditeenindajate heaolu rõivastust kandes. Õmblusliini projekteerimise aluseks on võetud tellitud mudelid ning tööliste arv ja mudelite valik põhineb kohviku juhataja nõudmistel. Kohvik Rannapaargu juhataja sooviks oli saada viis rõivaeset – seelik, püksid, pluus, vest ja põll, millest antud lõputöö koostamiseks valiti välja kolm olulisemat. Mitmetegumoelises tehnoloogilises protsessis toodetakse naiste pluusi mudelit „Merilin“, naiste vesti mudelit „Herta” ning põlle mudelit „Anett”. Lepiti kokku naiselikul ja formaalsel punase-musta värvikombinatsioonil. Kõikide rõivaesemete puhul on oluline sobivus paljudele erinevatele figuuritüüpidele ning universaalne ja ajatu tegumood, mis mõjuks kohviku interjööris sümpaatselt. Antud tehnoloogilisest protsessist võtab osa 7 töölist ning väljalaske suurus on 27 pluusi, 13 vesti ning 13 põlle. Töö käigus tuuakse välja kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivaste valmistamiseks valitud kangaste sobivus, mis põhineb materjalide testimisel. Sooritatud on viis testi, välja on toodud nende eesmärgid, sooritamise käik ning tulemuste analüüs. Järgnevalt on kirjeldatud antud mudelite tootmiseks sobivaid protsesse, välja on toodud tööjaotused ja nende analüüsid, koostatud on tehnoloogiline skeem ning seda on analüüsitud tabelite ja graafikute abil, läbi on viidud tellimuste arvutused ja kirjeldatud antud protsessi sisetransporti. Töös käsitletakse ka majanduslikku poolt, kus on arvutatud mudelite õmblusmaterjalide kulu, põhi- ja abimaterjalide maksumus ning kujundatud on toodete hind. Tööle on lisatud mudelite tootmiseks sobiv õmblustsehhi plaan koos seadmete paigutusega, vesti valmistamise skeem ning mudelite paigutusjoonised. Lõputöö on valminud koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooli Rõiva- ja Tekstiiliteaduskonna tehnilise disaini eriala diplomandi Tea Tüüriga, kelle lõputöö “Kohvik Rannapaargu klienditeenindajate töörõivastuse välja töötamine” sisaldab mudelite kavandamist, konstruktsiooni ja tehnoloogiat, õmblusmaterjalide kulu normeerimist, mudelite tehnilist dokumentatsiooni ning majanduslikku osa.Nimetus Piiratud juurdepääs Lamamistooli katete juurdelõikuse ja valmistamise tehnoloogiline protsess(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Vändrik, Margit; Vakk, PiretDiplomitöö ülesandeks oli anda ülevaade tehnoloogilisest protsessist ja selle korraldusest. Töös käitletavad mudelid on valitud vastavalt materjalide sobivusele ja töötlemismeetodite sarnasusele. Tehnoloogilise poole pealt on ära näidatud mudelite joonised ning läbilõiked erinevates piirkondades. Samuti on väljatoodud detailide ja lekaalide loetelud vastavalt mudelitele. Antud on ka ülevaade kasutatavatest materjalidest ning seadmetest. Mudelitele on koostatud operatsioonide- ja koondoperatsioonide loetelu koos ettevõttest saadud standardaegadega. Peale esialgseid arvutusi oli näha, et Lojeri mudelite puhul tuleb kasutada järjestikulist söötmisviisi ja Unimuna puhul liiguvad detailid sirgjooneliselt. Graafiliselt analüüsilt on näha, et enamasti on töötajad kas üle- või alakoormatud. Seda seetõttu, et mudelitel on üsna suured detailid, mis muudavad ühe operatsiooni ajaliselt pikaks ning koondoperatsioonide koostamise keerukaks. Alakoormuse vähendamiseks võivad vastavad töölised aidata pooltooteid ja detaile transportida ühelt töökohalt teisele. Antud ettevõttes õmbleb konkreetseid mudeleid üks inimene algusest lõpuni, kuid otsustasin tuua sisse väikse muudatuse ning projekteerida valitud tooted liini tööle. Andmaks paremat ülevaadet detailide kulgemisest erinevate töökohtade vahel koostasin ka montaažigraafiku mõlemale mudelile. Lojeri puhul oli see küll üsna keeruline ja aeganõudev, kuid lõpptulemusena annab see siiski hea ülevaate. Kuna projekteerisin liini just vastavatele mudelitele, siis kulgeb töö liinis sirgjooneliselt, mis muudab jälgimise ka tunduvalt kergemaks. Töökorralduse poolt kajastavad esmalt juurdelõikuse- ja õmblustsehhi plaanid, kus on hästi näha kus midagi paikneb. Tööd õmblustsehhis juhib meister, kes annab õmblejatele töö kätte ning vajadusel juhendab. Juurdelõikuses korraldab protsessi juurdelõikuskonstruktor, kes vormistab vajalikud töölehed mudelite lõikuseks. Tööuuringute osas on tehtud ühele õmblejale päevavaatlus,mille käigus selgus mille jaoks ja kui palju aega kulub. Veel sai koostatud ka SSD tööuuring Lojeri mudelile, kus sai leitud standardaeg ning lisaks ka õmbleja töökohaplaan. Majandusliku osa poole pealt on välja toodud toote hinna kujundamine ning lõplik hind nii käibemaksuga kui ilma. Eraldi on koostatud tabel ka materjalide hindadele ning nende kulunormidele ühe toote kohta. Töö käigus tegin ettevõttele omapoolseid soovitusi vastavalt tehtud tööle ning viisin läbi parendusi, erinevatel paigutustel vähendades sellega oluliselt kangakulu, eriti Lojeri mudelite puhul.Nimetus Piiratud juurdepääs Laserlõikusmasina juurutamine tootmisettevõttes Otto Bock Estonia AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Alas, Maria; Kuusk, Kai; Anu TšistovaKonkurentsivõime säilitamiseks ja tõstmisks nii Eesti kui ka Euroopa rõiva– ja tekstiilitööstuses investeeritakse järjest rohkem kaasaaegsema tehnoloogia kasutusele võtmisesse. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade laserlõikusmasina juurutamise protsessist ettevõttes Otto Bock Estonia AS ning analüüsida, kas masin täidab oma eesmärke. Lõputöö alguses anti üldine ülevaade töökorraldusest ettevõttes Otto Bock Estonia AS ja juurdelõikusosakonnas. Põhjalikumalt keskenduti laserlõikusmasina tööoperatsiooni töökorralduse ja –tingimuste kirjeldamisele. Tehnoloogilises osas kirjeldati lühidalt lõputöös käsitletavaid mudeleid ja pooltooteid. Lisatud on toodete pildid ning valmistamiseks kasutatavate materjalide ja abimaterjalide koostised ning nende näidised. Lasertehnoloogiat iseloomustavas peatükis tutvustati erinevaid laseritüüpe ja kasutusalasid. Põhjalikumalt selgitati laserlõikustehnoloogiat ning selle eeliseid. Kirjeldati ettevõttes kasutusel olevat laserlõikurit ning selle omadusi. Välja on toodud laserlõikusmasina tehnilised parameetrid. Uue seadme juurutamise protsessi juurde kuulub masina käsitlemiseks ohutus-, kasutus- ja hooldusjuhendite väljatöötamine ning koostamine. Juhendite eesmärgiks on tagada masina korrasolu ja pikk kasutusiga ning tagada töötajate ohutus. Käesolevas lõputöös on juhendite koostamisel aluseks võetud laserlõikusmasina käsiraamat ning lähtutud laserlõikuri töökorraldusest ja -tingimustest Otto Bock Estonia AS-is. Laserlõikusmasina juurutamine toob kaasa muudatused mudelite tootmisprotsessis, seetõttu vajavad uuendamist ja muutmist ka tehnoloogilised kirjeldused. Töö autor koostas lõputöös käsitletud pooltoodete mudelitele laserlõikuri tööoperatsooni tehnoloogilised kirjeldused. Tehnoloogilistes kirjeldustes on väljatoodud materjali ja masina ettevalmistusprotsess, paigutusjoonise ja lõikusparameetrite andmed, detailide käsitlemine pärast lõikust, juurde on lisatud tööprotsessi illustreerivad fotod. Päevavaatluste eesmärgiks oli välja selgitada laserlõikusmasina abiaeg ning saada ülevaade masina lõikuse ajal teostatavatest ajakulutustest. Päevavaatlustulemuste põhjal leiti keskmised ajakulutuste väärtused, mis registreeriti abiaja kaarti. Masinakohaseks abiajaks kujunes 59 minutit ehk 14 %, mille moodustavad päevakonstant ja taastusaeg. Laserlõikuri lõikusprotsess on automaatne, mis võimaldab masina operaatoril laserlõikusajaga paralleelselt tegeleda lõigatud detailidega, ettevalmistada uut lõikusjoonist või stantsida. Päevavaatluste tulemusel selgus, et lõikusaeg moodustab tööpäevast 82 %, millest 38 % kulub lõigatud detailidega tegelemiseks. Selle põhjal võib järeldada, et laserlõikuril ja stantsil saab samaaegselt töötada üks operaator. Tööjõukulu vähendamine on üks laserlõikusmasina kasutusele võtmise eesmärkidest, mida see ka antud juhul täidab. Lähtudes laserlõikusmaina tööoperatsiooni iseloomust ja hinnates töökorraldust antud operatsioonil, tegi lõputöö autor ettepaneku taastusajaklassi suurendamiseks. Töö laserlõikuriga nõuab täpsust ja tähelepanu, lisaks puutub operaator tööpäeva jookul kokku lõikusaurude ja -tolmuga. Võttes arvesse masina kasutusele võtmise eesmärki rakendada laserlõikuril ja stantsil ühte töölist, tuleb arvestada ka vaimse väsimuse ning kurnatusega, mida põhjustab paralleelselt kahel operatsioonil töötamine. Suurendades taastusajaklassi 25-lt minutilt 35-le suureneks küll töölise tööviljakus, kuid väheneks tööteostamise aeg tööpäeva jooksul. Tööteostamise aja vähendamine ei ole ettevõttele kasulik. Ebavajalikuks ajakuluks tööpäeva jooksul hindas töö autor plastiklehtede toomist laost laserlõikusmasina töökohale. Probleemi lahendamiseks pakkus autor välja plastiklehtede ladustamiseks sobiva koha loomise laserlõikuri töökohal. Laserlõikusmasina tootmise efektiivsuse väljaselgitamiseks teostas töö autor kõikidele lõputöös käsitletavatele pooltoodete mudelitele töötlemise ajakulu normeerimised. Laserlõikuri töönormide väljaselgitamiseks mõõdeti ühe pooltoote mudeli tellimuse töötlemisprotsessiks kuluv aeg ning lisati masinakohane abiajalisa. Ühe detaili töötlemisaja saamiseks jagati saadud tulemus detailide arvuga. Eelnevalt kasutati antud pooltoodete detailide töötlemiseks stantsi, mille töönormidega võrreldi ja analüüsiti laserlõikuri normeerimistulemused. Analüüs koostati igale pooltoote mudeli detailide mõõtmistulemustele individuaalselt. Plastikdetailide puhul ei arvestata laserlõikusaega detaili töötlemiseks kuluva aja sisse, sest lõikusajaga paralleelselt täidab tööline teisi tööülesandeid. Sõltuvalt detaili kujust on ajavõit ühe detaili lõikamisel laserlõikuril kuni 0,43 minutit. Kõikide pooltoodete detailide puhul on ajavõit ühe detaili kohta 1,72 minutit. Käesolevas lõputöös on materjalikulu arvestused koostatud eesmärgiga välja selgitada, kas laserlõikur võimaldab materjali kasutada efektiivsemalt kui stantsimine ning seeläbi vähendada materjalikulusid. Kahe tööoperatsiooni materjalikulu võrdlemiseks on lähtutud materjalide kulunormidest stantsimisel ühe toote kohta ettevõtte andmete põhjal ning lõputöö autori poolt arvutatud materjalikulust ühe toote kohta. Ülevaate saamiseks, kui palju on võimalik materjali tellimuse kohta kokku hoida kasutades laserlõikurit, on ühe toote materjalikulu korrutatud tellimuse kogusega. Kõige suurem materjalikulu erinevus on pooltoodete 29A226 S ja M plastikdetailide puhul, tellimuse kohta on materjali võimalik kokku hoida 1,4 m2. Lõputöös käsitletava pooltoote materjalikulu arvestuse põhjal võib järeldada, et laserlõikusmasin võimaldab materjali kasutada efektiivsemalt ja vähendada materjalikulusid. Käesolevas lõputöös analüüsis autor laserlõikusmasina töökohal ergonoomiliste nõuete täitmist, lähtudes ettevõttes läbiviidud riskianalüüsi andmetest. Analüüsis anti ülevaade laserlõikuri töökoha nõuetest, mis puudutavad müra, valgustust, tolmu ja laserkiirgust. Laserlõikuri töökohal on ergonoomilistest nõuetest kinnipeetud ning võib töötingimusi hinnata heaks. Lõputöö autor leidis siiski, et kuigi üldine valgustus laserlõikuri töökohal on piisav, tuleks seina ääres asuva abilaua juurde paigalda lisavalgusti. Töö autor peab ka oluliseks isikukaitsevahendite kasutamist laserlõikuri tööoperatsioonil. Neist oluliseimateks on tumendatud klaasiga prillide kandmine laserlõikuri lõikusprotsessi jälgimisel ning respiraatori kandmine detailide ja masina puhastamisel. Lõputöö koostamise käigus tekkinud soovitused ja parendusettepanekud on kokku võetud töö viimases peatükis. Töö autor on välja toonud ettepanekud ja omapoolsed lahendused seoses kanban tellimuspartiide ja taastusajaklassi muutmisega; plastiku ladustamiseks laserlõikuri töökohal; lisavalgusti paigaldamiseks abilaua juurde; detailide puhastuslappide niisutamise; soovitused isikukaitsevahendite kasutamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Meeste talvejope tootearendus ja tootmise projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Veske, Paula; Sirley, MuguMeeste talvejope ANNINN tootearendus sihtspetsifikatsiooni, tarbija küsitluse ja konkurentide analüüsiga. Loon analüüsi abiga lõppspetsifikatsiooni ning uue mudeli joonise. Pakun välja uusi lahendusi kvaliteedikorralduses, mõeldes eelkõige ühtsele PLM süsteemile selles ettevõttes. Peamine eesmärk on vähendada paberimajandust ning olla võimalikult loodussäästlik. Tehnoloogilises osas seletan mudelite ja materjalide valikut ning toon välja toodete õmblustehnoloogia. Organisatsiooniline osa, mis räägib mudeli tootmisprotsessist. Välja on toodud tehnoloogiline skeem ja tööjaotus ning näitan, mis õmblusmasinaid tootmises kasutatakse. Töökorralduslik osa, mis näitab üldist töökoha plaani ning kuidas käib töö korraldamine tsehhis.Nimetus Piiratud juurdepääs Mööbli katetele õmblusprotsessi korraldamine Borg OÜ-s(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Glairy, Kohv; Tšistova, A; M BeilmannKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli kahe pehme mööbli kattele õmblusprotsessi korraldamine ettevõttes Borg OÜ. Töös on analüüsitud ettevõtte töömeetodeid ning tehtud omapoolseid ettepanekuid ning lahendusi, kuidas saaks toimida paremini ning ettevõttele kasu toovamalt. Töö struktuur on ära jagatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis, ehk tehnoloogilises osas on iseloomustatud töös olevaid mudeleid ning nende kangavalikuid. Kuna ettevõttes on tegemist kangastega, mille metraaži hinnad on küllaltki kõrged, on teostatud antud mudelite kangastele kolm eri laiusega paigutust. Toodete kangakulu arvestamine on äärmiselt tähtis toote hinna kujundamisel, kui ka kanga tellimise seisukohalt. Antud paigutusefektiivsustest sai ettevõte ülevaate, milliseid kangalaiuseid tuleks eelistada sisse tellimisel, et pärast juurdelõikust oleks kanga kasutuspind võimalikult efektiivne. Töö teises peatükis, ehk korralduslikus osas räägitakse töö korraldamisest tsehhis. Kuna tootmisprotsessi üheks tähtsaimaks lüliks on õmbleja, on koostatud õmblejatele nende vajadustele vastavad töökohaplaanid. Uute planeeringute kohaselt on õmblejatele planeeritud suuremad õmblusmasinad, kuhu alla oleks lihtsam ning mugavam suuri detaile asetada. Lisaks on suurendatud õmbluslauda, abilauda ning töösse võetud käru, mida vajadusel saab pooltoodangute transportimiseks kasutada. Muutus ka valmis detailide hoiustamise koht, et õmblejad ei peaks liigselt energiat ja operatsiooni aega kulutama raskete detailide tõstmiseks ning ümber paigutamiseks. Mudelitele on koostatud ka jagumatute operatsioonide tehnoloogilised järjestused ning võrdluseks teostatud SSD5 süsteemis tööaja uuringud. Uuringus selgus, et õmblejate ajad on võrreldes SSD5 süsteemi poolt võrreldud aegadega märkimisväärselt kõrged, mis tulenevad valest õmblusmasinast ning kindlate tööopertasiooni järjekordade puudumise tõttu. Majanduslikus osas on koostatud juhtimisstruktuur, kus on täpselt ära määratletud iga töötaja tööülesanded. Antud peatükis on toodetele välja arvutatud ka töötlemise maht naturaalses ja rahalises väljenduses, kus on arvestatud toote töötlemise tasusid, põhi – ja abimaterjalide kulusid ning muid näitajad, mis mõjutavad toote hinna kujunemist. Lõputöö autorina sooviksin tänada ettevõtte poolset juhendajat Marju Lillmaad jagatud teadmiste ja abi eest ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat ning konsultant Merje Beilmanni.Nimetus Piiratud juurdepääs Nahastuudio töö efektiivsuse parendamine. Toodete valmistamise portfoolio(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Mullamaa, Kerli; Nasari, Kristel; Tšistova, AnuKäesoleva diplomitöö käigus selgitati välja peamised põhjused, miks tootmistakistused tekivad ja leiti neile vastavalt ka lahendused, mis üldpildis võiksid aidata kaasa tööefektiivsuse parendamisele. Eelkõige pühenduti tootmistakistuste leidmisesse tootmisprotsesside käigus. Uuritavatest tööetappidest tuli kõige enam probleeme välja juurdelõikuses, õmblemisel, spaltimisel ja trükkimises. Juurdelõikuses võivad tekkida probleemid tellitud naha kvaliteedist, kuna nahk võib saabuda defektsena või siis meistri vähestest oskustest, tähelepanematusest ning mitte piisavast valgusest töö sooritamisel. Õmblemise käigus tekkivad takistused on enamasti ajakulu suurendavad, sundides õmblusi üles võtma ja uuesti sooritama, tekkepõhjuseks enamasti masina rike või vale seadistus. Kui aga tootmistakistusena on tekkinud praak, ei ole võimalik naha detaili taastada ja töö tuleb sooritada uuesti, võimalikuks põhjuseks kõver õmblus ja meistri ebapiisavad oskused. Spaltimise puhul on arvatavasti peamiseks probleemiks vana spaltmasin, mis sooritab aeg-ajalt ebakorrektseid õhendamisi. Trükkimisel on levinumaks tootmistakistuseks viltune trükk, ning parim viis sellest hoidumiseks oleks luua šabloonid - kiireneb töö sooritus ja väheneb praagi teke. Kui antud töös pakutavad probleemide lahendused ja ärahoidmis võimalused kasutusele võtta on suur võimalus Stella Soomlais stuudios tööprotsesside käigus tekkivat praagi hulka vähendada. Töökeskkonna jaoks sooritatud mõõtmiste ja uuringute läbiviimise käigus leiti, et Stella Soomlais stuudio mikrokliima vastab Eestis ette nähtud standarditele, olles piisava süsihappegaasi, õhuniiskuse ja üldtemperatuuri näitudega. Ruumis on kurdetud liiga madalat temperatuuri talvekuudel, kuid aprillikuus läbi viidud uuringute ajal oli siseruumi kliima juba paranenud, mille tõttu tuleks samasugune uuring läbi viia järgneval talvel. Valgustuste kohta uurides selgus, et ruumis leidub piirkondi, mis pole piisavalt valgustatud, mistõttu valmistati stuudiole eraldi valgustuste ruumiplaan praeguse seisuga ning uus plaan - vajalike lisavalgustitega vajaminevates piirkondades. Valmistatud portfooliost leiab kiirelt üles kõikide sangade spikrid ja Stella Soomlaisi disaini õmblemist vajavate toodete õpetused. Portfoolio näeb välja kui piltidega õpimapp, mis muudab meistri jaoks uue toote tootmise loodetavasti kiiremaks ja hõlpsamaks, andes ülevaate kõige tähelepanu vajavamatest tööetappidest ja mõõtmetest.Nimetus Teadmata Naiste kleitide tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Lillmaa, Keidy; Zmievskaja, SvetlanaLõputöö eesmärgiks on naiste kleitide - Lailee, Kerome ja Dainty - tehnoloogilise protsessi juurutamine baasettevõttesse. Lõputöö ülesandeks on kolme kleidi töötlemise iseloomustamine ning ettepanekute tegemine ettevõtte korralduse parendamiseks. Põhiandmeteks on mudelite disain, töötajate ja masinate arv. Mudelid on töös samaaegselt, kuid neil on kasutatud erinevaid pealis- ning voodrimaterjale. Kleidid on igapäevaselt kantavad nii suvel kui kevadel, samas sobivad ka pidulikemale üritustele. Töö teises osas räägitakse töö korraldamisest tsehhis. Kuna ettevõte tundis huvi kleidi liini tootmise efektiivsemaks muutmise vastu, siis on planeeritud päevavaatlused ettevõtte töölistele ning töökohtadele, et teha ettepanekud silma jäänud probleemide lahenduste osas. Teostatakse ka SSD Pro 5 süsteemis uuring ühele mudelile, et võrrelda saadud aegu lõputöö autori aegadega. Vaatluse ja analüüsi tulemusena selgub, kui hästi on ajad planeeritud. Vaatluse all on ka kvaliteedijuhtimine, et anda ülevaade kvaliteedijuhtimise olemusest ja vajalikkusest. Samuti tehakse ettepanekud kvaliteedi süsteemide kasutuselevõtmise kohta. Pööratakse tähelepanu kliendi soovile ja tagasisidele.Nimetus Teadmata Naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nurk, Kadri; Laid, MerikeKäesoleva lõputöö eesmärgiks on naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine ja selle juurutamine antud ettevõttesse. Aluseks oli võetud mudelite disain, konstruktsioon, töötajate ja masinate arv. Esmaseks suuremaks ülesandeks oli välja mõelda töötlemismeetodite valik. Selle arendamisel lähtusin seisukohast – mida lihtsam, seda parem. Õmbluseid on kerge jooniselt lugeda ning samuti ei teki õmblemisel keerulisi probleeme. Vaatlemise teeb lihtsamaks ka piste tüübi number läbilõike juures. Olemas on ka tingmärkide tabel, mis selgitab õmbluskohtade värvid ja muud tähised. Järgmine töö oli mudelitele mõelda vastavalt töötluskohtade valikule tehnoloogiline järjestus. See oli ajakulukas ning nõudis palju mõtlemist, eriti ajakulu veelg. Mudelite töötlemine minutites on järgnevad: • Mudel Karma – 49,2 min, • Mudel Kertu – 19,7 min, • Mudel Kati – 39,0 min. Ühele tootele, mudelile Kertu, oli tehtud ka SSD5 uuring, millest selgus, et ajad olid määratud üsna ligilähedaselt. Samas ei näita see info õmblejate tegelikku pädevust, sest igal töötajal on isikupärane tempo ning oskused. Töömahukuse analüüsist selgus, et toodete töötlemise aegade kõrvalekalde protsent on suurem, kui 15, mis tähendab, et tootmisprotsessi tüübiks on tsükliline söötmisviis. Selle teadmisega sai välja arvutatud keskmine ja tsüklitakt, samuti taktist kõrvalekalded. Edasine suurem ülesanne seisnes tööjaotuse koostamises, kus tuli kolme mudeli jagumatud operatsioonid panna kokku koondoperatsioonideks. See oli üks raskeim osa antud lõputöös, sest mudelite ajad olid erinevad ning tihti oli keeruline ühtset operatsiooni koostada. Samas, analüütiline ja graafiline analüüs näitab, et kõik sai hästi tehtud ning tööjaotus on korras. Montaažigraafik viitab sellele, et kõik detailid said töösse ning midagi ei ole ära unustatud. Kuna jooniselt ei ole näha tagasikäike, mis on positiivne, siis üldiselt on operatsioonide järjestus hästi planeeritud. Valikuid on alati palju ja erinevaid, hetkel välja pakutu ei pruugigi olla number üks, kuid mina pakun oma parima versiooni välja ning olen selles kindel. Edasine käik oli protsessi tehnoloogilise skeem, kus tuli peale muude andmete arvutada ka arvutuslik tööliste arv. Kuna tööjaotuse analüüsid näitasid häid tulemusi, siis ka arvutuslik tööliste arv oli ligikaudu sama, mis faktiline. Skeemis on ka kirjas operatsiooni hinne kõigile mudelitele, mis tähendab, kui palju mingi operatsiooni eest õmbleja palka saab. Seadmete koondtabelis on välja arvutatud remondi keerukus tingühikutes, millest tulenes, et masinapargi hooldamiseks ja remondimiseks on vaja ühte mehaanikut. Arvutatud on ka tema palk. Tellimuste arvutuses on võimalik välja lugeda, et keskmine aeg 307 toote töötlemiseks on 184,2 h, mis teeb omakorda jagatuna inimtundidega ligikaudu 0,9 tööpäeva. Ettevõtte väikseks probleemiks oli kahe juurdelõikuse laua kauge paiknemine üksteisest, millest tulenes juurdelõikajate pidev kõndimine ruumis ja masinate vahel. Et teada saada, kui palju aega töötajad päevas nende kahe laua vahel kõnnivad, tegin päevavaatlusuuringu. Kuigi antud tööpäev ei olnud kokkuvõttes kõige suurema töömahukusega, sai siiski selgeks, et lauad võiksid teineteisele lähemal asuda. Sellest tulenevalt on koostatud esialgne tsehhiplaan ning ka soovituslik, kus on muudetud laudade asukohad tsehhis. Majanduslikus osas on oluline põhi- ja abimaterjalide maksumus, mille järgi sai arvutada mudeli maksumuse. Sellest edasi sai leitud ka toote päris hind, kus on 20% maksumäär juba sees. Mudelite müügihinnad on järgnevad: • Mudel Karma – 29 €, • Mudel Kertu – 13 €, • Mudel Kati – 26 €. Kogu töö tulemust on võimalik kasutada, et muuta tootmine efektiivsemaks.Nimetus Teadmata Õmblusettevõtte ARIESK OÜ loomine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Riiel, Kerttu; Riiel, ElmarÕmblusettevõtte äriplaan.Nimetus Teadmata Töökorraldamine tehnilise tekstiili liinis Protex Balti AS-is(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Värva, Virge; Kaarelson, SiiriKäesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida Protex Balti AS-is tehnilise tekstiili liini mööblikatete osakonnas töökorraldamist. Töötada välja standardajad ning pakkuda erinevaid lahendusi tööefektiivsuse parendamiseks. Ettevõte andis autorile töö teostamiseks uurida kolme erinevat toolikatte mudelit, milleks on „Carlos“, „Caspar“ ja „Columbus“ . Mudelite põhjal tegi töö autor tehnilised- ja läbilõikejoonised, tegumoe kirjeldused ja töötlemise tehnoloogilised järjestused. Lõputöös on teostatud normaalaja uuringud ja SSD 5Pro programmis läbi viidud uuringud, kasutades Protex Balti tehnoloogial põhinevat abiaja lisa. Autor võrdles uurigute tulemusel saadud standardaegu Protex Balti AS aegadega. SSD 5Pro uuringutes on kirjeldatud töötegevust, määratud ära õmbleja täpsed kaugused õmblusmasinast ning sõrmede- ja käteliigutused. Lõputöö autorina avaldan tänu abi ja hea koostöö eest Protex Balti AS juhendajale Siiri Kaarelsonile. Lisaks tänan veel Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat ja konsultanti Merje Beilmanni.Nimetus Teadmata Tootmiskorralduse erinevused mikro- ja keskmise suurusega õmblusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aasamäe, Kristiina; Lell, KristiKäesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida kahe allhanget valmistava õmblusettevõtte, AGNi ja ühe mikrosuurusega firma tootmiskorraldust erinevatest aspektidest ja selle tulemusel anda viimasele soovitusi tootmise parendamiseks. Lisaks viidi mikroettevõttes läbi tööpäeva pildistamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada õmblejate tööaja kulutuste kestused. Ettevõtete õmblusprotsessi ja sisetranspordivahendite kasutamise võrdlemisel leiti, et AGNis transporditakse detaile ja pooltoodangut sujuvalt ja kiirelt tänu lükatavatele kärudele, mille kasutamine mikroettevõttes on seni ruumipuudusel ja kärude vähesuse tõttu raskendatud. Oluliseks peeti, et mikroettevõttes võetaks käepäraste rakiste ja abipindade asemel kasutusele spetsiaalsed kärud, mis võimaldaks detailide efektiivsemat paigutust õmbleja töökohas ning töövahendite ja tarvikute hoiustamiseks mitmetasapinnalised riiulid. Töökeskkonna analüüsimisel selgus, et mikroettevõttes ei ole läbi viidud riskianalüüsi ning võimalikud ohutegurid on välja selgitamata ja töötajad tervisekontrolli suunamata. Tööpäeva struktuuri uuringu põhjal kujunes mikroettevõttes õmblejate keskmiseks tööpäeva pikkuseks 507,5 minutit, mis näitab, et iga päev tehakse keskmiselt 27,5 minutit ületunde. Tulemuste võrreldavuse eesmärgil on tööaja kulutused teisendatud 480-minutilisele tööpäevale, millest 91,6% ehk 439,8 minutit moodustas etapiaeg, ettevalmistavad töötegevused koos päevakonstandiga 17,2 minutit ning taastusaeg 18,9 minutit. Pausi- ja häireaeg jäid mõlemad ühe õmbleja kohta alla 1,5 minuti ning pausiaja võib liigitada taastusaja hulka, sest õmblejad ei kasuta vähimat ettenähtud taastusaega ära ja selgus, et 30-minutilisest lõunavaheajast kasutatakse keskmiselt vaid 23,8 minutit. Seega leiti, et lühikesed ja vähesed puhkehetked tööpäeva jooksul võivadki olla üheks põhjuseks, miks mikroettevõtte tootmisefektiivsus on väike – tehakse küll ettenähtust pikemaid tööpäevi ning etapiaja osakaal on kõrge, kuid väsinud töötajate motivatsioon ja töövõime on madal. Siinkohal tuleks veelkord rõhutada, et mikroettevõttes peaks õmblejaid julgustama rohkem puhkama. AGNi eeskujul võiks läbi viia virgutusvõimlemist, millest aktiivseid osavõtjaid premeeritaks sobilikul viisil. Tööpäeva pildistamisele järgnes mikroettevõttes normaal- ja standardaja uuring, mille käigus mõõdeti enamus valitud toodetele teostatud koondoperatsioonidest. Valitud toodeteks olid meeste poolo ja naiste voodriga seelik, mille tutvustamiseks oli koostatud mudelite tehniline kirjeldus, tööjoonised koos läbilõikejoonistega, valmistusskeem ja materjali näidiste tabel. Operatsiooni aegade põhjalikumaks uurimiseks teostati seeliku neljale tööetapile SSD Pro4 abil töömeetodite kirjeldused ja leiti töövõtete ja -liigutuste ajad. Operatsiooni aegade võrdlemisel AGNi aegadega, selgus, et AGNis valmistatakse antud tooted oluliselt kiiremini, lisaks esines erinevusi koondoperatsioonide sisu ja töötlemismeetodite osas. AGNi kiiremad ajad võisid tuleneda õmblejate vilumusest, paremast juhendamisest, väljakujunenud tööliigutustest ja -võtetest ning motiveeritusest toota võimalikult palju, kuna AGNi õmblejad on tükitöölised, kelle otsene palk sõltub tehtud töö hulgast. Tootmisefektiivsuse tõstmiseks soovitati mikroettevõttel kaaluda palgasüsteemi muutmist ajatöölt tükitööle. Erinevused koondoperatsioonide ja töötlemismeetodite osas olid põhjustatud masinapargi omadustest ja õmblejate oskustest – vaja sooritada katte- ja äärestusõmbluste puhul kinnituspisteid universiaalõmblusmasinal ja erinevaid abiõmblusi detailide ühendamisel. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ja õmblusvigade ennetamiseks tehti mikroettevõttele ettepanek suurendada õmblusprotsessisisest kvaliteedikontrolli. AGNis kontrollib tööõpetaja vähemalt korra päevas õmblejate sooritatud operatsioone, mikroettevõttes võiks seda teha meister. Kontrollija-puhastaja-pakkija töö efektiivsuse tõstmiseks mikroettevõttes tuleks luua töötajale otstarbekalt kujundatud töökoht ning viia läbi täiendav juhendamine. Töö andis ülevaate mõlemast õmblusettevõttest, kahest valmistatud tootest, mikroettevõtte õmblejate tööaja kasutusest ja loodetavasti ka reaalselt rakendatavaid soovitusi.