Logistikainstituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Logistikainstituut Märksõna "autostumine" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Haabersti linnaosa liikuvusanalüüs ja arenguettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-13) Salström, Olivia; Kreek, SvenViimastel aastatel on Eesti sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses kõneainet pakkunud ning kahtluse alla seatud suuremate linnade oskus kaasaegselt linnaruumi planeerida ning transporti korraldada. Lõputöö on koostatud teemal Haabersti linnaosa liikuvusanalüüs ja arenguettepanekud. Autostumine ja linnaruumi planeerimine autojuhi järgi on halb kliimale, tervisele ja ka rahakotile. Euroopa linnades on viimaste aastate jooksul tehtud palju muutusi linnaruumis tõrjudes mootorsõidukeid linnakeskustest välja ja anda liiklemiseks ruumi just jalakäijatele ja jalgratturitele. Arvestades neid aspekte seadis autor lõputöö eesmärgiks analüüsi teel anda hinnang Haabersti linnaosa asumite liikumisvõimalustele. Lisaks püstitati kaks hüpoteesi: 1. Kasvav isikliku sõiduauto omamise trend on tõusmas, sest piirkonnas on mõistlikud alternatiivsed liiklemisvõimalused puudulikud ja isikliku sõiduautoga liiklemine hoiab aega kokku. 2. Elamurajoonide siseselt puuduvad kodulähedased kaubandused ja haridusasutused, mille tõttu on isiklik sõiduauto muutunud vajaduseks, et tagada ligipääsetavus. Töös läbi viidud vaatlused ja nende analüüs näitavad, et Haabersti linnaosa uuritavates asumites erineb liiklemisvõimaluste kvaliteet transpordiliigiti. Selgus, et kõige mugavam ja kiireim transpordivahend on isiklik sõiduauto. Autoliikluse puhul tuleks siiski üle vaadata asumisisene liikluskorraldus ja tuua linnapilti kaasaegseid linnaplaneerimispõhimõtteid, mis aitaksid hoida liiklust rahuliku ja turvalisena kõikide liiklejate jaoks. Kergliiklusele on viimastel aastatel pandud rõhku just uute kõnni- ja kergliiklusteede ehitamise näol, mis on kindlasti parandanud liiklusohutust. Haaberstis sõidukite ja kergliiklejate ristumisteedel tuleb ohutust silmas pidades ühtlustada liikluskorralduslahendusi. Olemasolevad ühistranspordiliinid tagavad ühenduse Haabersti keskuse ja kesklinnaga. Kasutajamugavuse võtmes selgus, et ühendused on aeglased ja liinide marsruut ei pruugi kõikide reisijate jaoks arusaadav olla. Puudu on kiired otseliinid erinevate Tallinna tõmbekeskustega. Ka on peatuste kvaliteet piirkonniti erinev, kuid enamikes peatustes on tarvilik inventar olemas. Sõidukite ja kergliikurite lühirent ning Pargi ja Reisi parklad on tõukeks erinevate transpordivahendite kasutamiseks ja annab eelduse loobuda soovist teha iga reisi isikliku sõiduautoga. Ühistranspordi paremaks korralduseks tuleks rohkem tugineda olemasolevatele arengustrateegiatele ja juba läbi viidud uuringitele, sest nende dokumentide soovitused ja tegevuskava on suures pildis samasisulised. Autori püstitatud esimene hüpotees väitis, et kasvav isikliku sõiduauto omamise trend on tõusmas puudulike alternatiivide tõttu. Statistika põhjal saadi kinnitust, et autostumine kui sõidukite arvu kasv on Tallinna tänavatel toimumas, kuid ei ole teada, kui suur on Haabersti osakaal sellest. Samas analüüsi tulemusel sai selgeks, et transporditaristu ehitamisel on primaarselt mõeldud vaid mootorsõidukite suurele läbilaskvusele ja sõidumugavusele, mis on märk kultuurilisest autostumisest. Kinnitust leidis asjaolu, et sõiduautoga liigeldes jõuab linnaosa keskustesse või kesklinna tavaliselt poole kiiremini kui ühistranspordiga. Linnaosas on olemas mitmeid alternatiivsed liikumisviisid ja kohati ka seda toetav taristu, kuid see ei moodusta üht tervikut. Teine hüpotees sisaldas väidet, et uuritavates asumites puuduvad kodulähedased kaubandused ja sotsiaalsed avalikud asutused, mille tõttu on sõiduauto muutunud ligipääsetavuse tagamiseks hädavajalikuks. Haabersti linnaosa üldplaneeringu tsoneerimise teemakaardilt saadud info ja ka kohapealne hoonete vaatlus asumites kinnitas, et asumite sees puudub piisav hulk sotsiaal- ja haridusteenuseid ja ka kohalikke toidupoode. Linnaosas on teenused, asutused ja ka ettevõtlus koondunud Rannamõisa ja Ehitajate tee ning Paldiski maantee äärsetele aladele. Selline maakasutus ja olemasolev kergliiklustaristu ei ole aga vastav 15-minuti linna konseptsioonile, mistõttu võib järeldada, et sihtkohtade kaugus elukohast eeldab mõistlikus ajaraamistikus liiklemiseks sõiduautot.