Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Humanitaarained--Psühholoogia--Kliendisuhete juhtimine" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Lähisuhte lõppemine ja sellega toimetulek
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kasemägi, Kristina; Leuska, Anu
    Ühiskonna vaimne tervis sõltub vägagi palju perekonna tugevustest, sest ühiskonna alustala on mehe ja naise suhe. Kui see suhe on sidus ja tulevikku vaatav, siis on ka kogukond kestlik ja teiste riikidega konkurentsivõimeline. Perekondade elujõulisusest sõltub väga palju riigi majanduslik käekäik. Iga kriis ning iga lahutus mõjub laastavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lahku minekul läbib inimene leinale omaseid etappe- eitamine, reaktsioonide vallandumine, tingimine ning aktsepteerimine. Seda nimetatakse leinatööks. Leinatöö on erinevate etappide läbimine, saavutamaks taas tavapärase elurütmi. Selle protsessiga kaasnevad muutused inimese emotsionaalses seisundis ning tuleb toime tulla ning tegeleda erinevate tunnetega. Enne lahkuminekut on kaks etappi- lahutuse kujundamise ning ükskõiksuse ning emotsionaalse kaugenemise etapp. Esimeses etapis on võimalik veel suhet päästa, kui hakatakse suhte nimel õigel ajal vaeva nägema. Kuid kui suhe on katkenud, siis inimene läbib üldjuhul 5 paranemisfaasi- leina-, õppimise-, lahtilaskmise- kasvamise- ning taastumise faasi. Tervete suhete hoidmiseks tuleb teineteist kui ka iseennast austada, olla avatud uuendustele, emotsionaalselt avatud ning probleemide korral mitte sulguda endasse, vaid rääkida oma kaaslasega, sest suhte aluseks on usaldus. Kõige olulisem on ennast analüüsida ning teha endaga tööd, et lahti lasta negatiivsetest käitumismustritest Tänapäeval on võimalik lahkuminekut vältida ning teha tööd suhte jaoks. Paarisuhte probleemid ei lahene iseenesest, need võivad küll eksisteerida kuni järgmise arusaamatuseni ning, siis jõutakse taas eelnevate konfliktide juurde, mis jäid lahendamata. Selleks, et ennetada kooselu negatiivseid arenguid on välja töötatud paarisuhte koolitusi. Need aitavad ka katkestada ebasoovitavaid pöördeid paarisuhtes, need koolitused aitavad ainult siis, kui suhte mõlemad osapooled tahavad ja soovivad panustada paarisuhtesse. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida lahkuminekut, sellega toimetulekut ning tervete suhete hoidmise võimalusi. Töö esimeses ehk teoreetilist osa kirjeldati Elisabeth Kübler-Rossi leinafaase käsitlevat teooriat, tervete paarisuhete tagamise võimalusi, erinevaid lahkumineku põhjuseid, toimetulekut ning erinevaid lahkumineku aspekte. Teises osas kirjeldati andmete kogumise metoodikat ning sellel järgnes kogutud andmete analüüs. Kasutati kvalitatiivset meetodit ning materjali kogumiseks viidi läbi pool struktureeritud intervjuu. Uurimistulemustest lähtuvalt tegi autor järgmised järeldused: • Peamisteks lahkumineku põhjusteks on truudusetus, toetuse puudumine suhtes ning usaldamatus; • lahku minnes läbitakse erinevaid faase- eitamine, reaktsioonide vallandumine, tingimine ning aktsepteerimine; • selgus, et lahku minnes võib tekkida erinvaid terviseprobleeme- ärevus- une-, ja söömishäired ja depressioon; • väga oluline on tugivõrgustik- sõbrad, perekond; • selgus, et alati ei ole lahkuminekul abi psühholoogist ega psühhiaatrist; • selgus, et väga oluline on üksikvanema jaoks endise kaaslase tugi; • kõik lahku läinud inimesed õppisid oma eelnevast suhtest ning proovivad/proovisid lahti saada oma halbadest käitumis- ja suhtemustritest; • väga oluline on oma suhtesse panustada; • oluline on ennast armastada ja ka endale piisavalt aega pühendada; • suhe oleks õnnelik ning turvaline tuleks oma kaaslasega palju vestelda negatiivsetest kui ka positiivsetest asjadest; • kui suhe ei ole enam piisavalt rahuldust pakkuv, siis tuleks suhe lõpetada; • alati ei ole halb, kui minnakse lahku, sest lahku minnes võib toimuda inimeses positiivne areng. Lõputöö eesmärk ning seatud uuringu ülesanded said täidetud. Tööd saavad kasutada inimesed, kes on läinud lahku ning saavad ülevaate, kuidas on võimalik tulla toime valuga, juriidilise poolega ning, mida peaks tegema, et säilitada terveid suhteid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tegevusjuhendaja töö psüühikahäirega inimesega deinstitutsionaliseerimise protsessis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Erman, Aget; Männamäe, Meeli
    Aget Erman (2020). Uurimistöö pealkiri "Tegevusjuhendaja töö psüühikahäirega inimesega deinstitutsionaliseerimise protsessis". Uurimistöö koosneb 53 leheküljest, kasutatud 48 allikat, neist 4 välismaised. Lõputöö teemaks on kogukonnapõhisele mudelile liikumisega seotud muudatused erihoolekandes ja psüühiliste erivajadustega inimeste elus Uurida soovitakse tegevusjuhendaja võimalusi erivajadustega inimeste toetamisel selles protsessis. Lõputöö autor töötab ööpäevaringses erihoolekandeasutuses vanemtegevusjuhendaja-koordinaatorina, kus põhitöö koosneb psüühikahäirega inimeste ette valmistamises eluks kogukonnas ning koostöös inimese ja tema lähivõrgustikuga parima kohanemise tagamises. Lõputöö eesmärk: tuua välja tegevusjuhendaja põhilised ülesanded ning võimalikud takistused ööpäevaringsel erihooldusteenusel elavate inimeste ette valmistamisel elamiseks kogukonnas. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised uurimisülesanded: • anda ülevaade psüühikahäirega inimest toetavatest teoreetilistest lähenemistest; • selgitada psüühikahäiretega inimestele mõeldud teenuste arendamise põhisuundi; • kirjeldada ja analüüsida olulisi aspekte tegevusjuhendaja töös psüühikahäirega inimeste toetamisel ja eesmärkide seadmisel enne elumuutust; • selgitada välja tegevusjuhendaja tugevused ning tema võimalikud takistused psüühikahäirega inimese ette valmistamisel kogukonda kolimiseks. Lõputöö esimeses peatükis esitatakse teema teoreetiline käsitlus. Esmalt antakse ülevaade lõputöö aluseks olevast Judi Chamberlini jõustamise teooriast ning tuuakse välja selle olulisemad aspektid. Lõputöö teises peatükis keskendutakse deinstitutsionaliseerimise (edaspidi lühendatuna DI) protsessile ning tegevusjuhendaja töö olemusele psüühikahäirega inimestega tegeledes ning tema rollile inimese ette valmistamisel kogukonda kolimiseks. Lõputöö kolmandas peatükis kirjeldatakse kavandatavat läbiviidavat uuringu metoodikat. Selle juures tuuakse esmalt välja uuringu eesmärk ning kavandatavad uurimisküsimused. Neljandas peatükis analüüsitakse saadud tulemusi viie tegevusjuhendajaga läbi viidud intervjuu põhjal. Analüüsitakse tegevusjuhendajate tugevusi ja võimalikke takistusi psüühikahäirega klientide ette valmistamisel eluks kogukonnas.