Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Humanitaarained--Psühholoogia--Suhtlemine ja psühholoogia" järgi

Näitamisel1 - 3 3-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Erivajadustega täiskasvanute igapäevaoskuste arendamine ja säilitamine läbi erinevate meetodite
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Soopaju, Triin; Kool, Helen
    Töös selgitati välja erinevate meetodite efektiivsust erivajadustega täiskasvanute arendamisel ja oskuste säilitamisel. Eesmärgi täitmiseks sooviti välja selgitada, läbi milliste teooriate leitakse kliendile tõhus meetod ning millised on takistused meetodite leidmisel.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Lähisuhte lõppemine ja sellega toimetulek
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kasemägi, Kristina; Leuska, Anu
    Ühiskonna vaimne tervis sõltub vägagi palju perekonna tugevustest, sest ühiskonna alustala on mehe ja naise suhe. Kui see suhe on sidus ja tulevikku vaatav, siis on ka kogukond kestlik ja teiste riikidega konkurentsivõimeline. Perekondade elujõulisusest sõltub väga palju riigi majanduslik käekäik. Iga kriis ning iga lahutus mõjub laastavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Lahku minekul läbib inimene leinale omaseid etappe- eitamine, reaktsioonide vallandumine, tingimine ning aktsepteerimine. Seda nimetatakse leinatööks. Leinatöö on erinevate etappide läbimine, saavutamaks taas tavapärase elurütmi. Selle protsessiga kaasnevad muutused inimese emotsionaalses seisundis ning tuleb toime tulla ning tegeleda erinevate tunnetega. Enne lahkuminekut on kaks etappi- lahutuse kujundamise ning ükskõiksuse ning emotsionaalse kaugenemise etapp. Esimeses etapis on võimalik veel suhet päästa, kui hakatakse suhte nimel õigel ajal vaeva nägema. Kuid kui suhe on katkenud, siis inimene läbib üldjuhul 5 paranemisfaasi- leina-, õppimise-, lahtilaskmise- kasvamise- ning taastumise faasi. Tervete suhete hoidmiseks tuleb teineteist kui ka iseennast austada, olla avatud uuendustele, emotsionaalselt avatud ning probleemide korral mitte sulguda endasse, vaid rääkida oma kaaslasega, sest suhte aluseks on usaldus. Kõige olulisem on ennast analüüsida ning teha endaga tööd, et lahti lasta negatiivsetest käitumismustritest Tänapäeval on võimalik lahkuminekut vältida ning teha tööd suhte jaoks. Paarisuhte probleemid ei lahene iseenesest, need võivad küll eksisteerida kuni järgmise arusaamatuseni ning, siis jõutakse taas eelnevate konfliktide juurde, mis jäid lahendamata. Selleks, et ennetada kooselu negatiivseid arenguid on välja töötatud paarisuhte koolitusi. Need aitavad ka katkestada ebasoovitavaid pöördeid paarisuhtes, need koolitused aitavad ainult siis, kui suhte mõlemad osapooled tahavad ja soovivad panustada paarisuhtesse. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida lahkuminekut, sellega toimetulekut ning tervete suhete hoidmise võimalusi. Töö esimeses ehk teoreetilist osa kirjeldati Elisabeth Kübler-Rossi leinafaase käsitlevat teooriat, tervete paarisuhete tagamise võimalusi, erinevaid lahkumineku põhjuseid, toimetulekut ning erinevaid lahkumineku aspekte. Teises osas kirjeldati andmete kogumise metoodikat ning sellel järgnes kogutud andmete analüüs. Kasutati kvalitatiivset meetodit ning materjali kogumiseks viidi läbi pool struktureeritud intervjuu. Uurimistulemustest lähtuvalt tegi autor järgmised järeldused: • Peamisteks lahkumineku põhjusteks on truudusetus, toetuse puudumine suhtes ning usaldamatus; • lahku minnes läbitakse erinevaid faase- eitamine, reaktsioonide vallandumine, tingimine ning aktsepteerimine; • selgus, et lahku minnes võib tekkida erinvaid terviseprobleeme- ärevus- une-, ja söömishäired ja depressioon; • väga oluline on tugivõrgustik- sõbrad, perekond; • selgus, et alati ei ole lahkuminekul abi psühholoogist ega psühhiaatrist; • selgus, et väga oluline on üksikvanema jaoks endise kaaslase tugi; • kõik lahku läinud inimesed õppisid oma eelnevast suhtest ning proovivad/proovisid lahti saada oma halbadest käitumis- ja suhtemustritest; • väga oluline on oma suhtesse panustada; • oluline on ennast armastada ja ka endale piisavalt aega pühendada; • suhe oleks õnnelik ning turvaline tuleks oma kaaslasega palju vestelda negatiivsetest kui ka positiivsetest asjadest; • kui suhe ei ole enam piisavalt rahuldust pakkuv, siis tuleks suhe lõpetada; • alati ei ole halb, kui minnakse lahku, sest lahku minnes võib toimuda inimeses positiivne areng. Lõputöö eesmärk ning seatud uuringu ülesanded said täidetud. Tööd saavad kasutada inimesed, kes on läinud lahku ning saavad ülevaate, kuidas on võimalik tulla toime valuga, juriidilise poolega ning, mida peaks tegema, et säilitada terveid suhteid.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Õpetajate teadlikkus aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapsest koolis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pool, Katrin; Leuska, Anu
    Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on levinud häire, mis esineb laste ja noorte seas ning see võib mõjutada lapse õppimist, tegevusi ja suhtlemist teiste inimestega. ATH häirega lastel on koolis tihti probleeme nii õpetajate, klassikaaslaste kui ka õppimisega. ATH häire sümptomite tõttu võib lapsel olla madal õpiedukus. Õpetajatel on oluline omada teavet ATH kohta, kuna see annab õpetajale teadmised, et taolise häirega on vajalik tegeleda kohe ja kasutada õigeid meetodeid. Ravimata ATH diagnoosiga laps on täiskasvanueas silmitsi täpselt samade probleemidega, mis esinesid lapseeas. Võivad tekkida toimetulekuraskused, mis võivad puudutada suhteid, haridust, töökohta ja ka igapäevaelu planeerimisoskust. ATH diagnoosiga lapsed, kes ei saa õiget ravi, võivad sattuda kergemini halbadesse seltskondadesse, või neil võib tekkida risk erinevate sõltuvusprobleemide tekkimiseks. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, erinevate kooliastmete õpetajate teadlikkus ja koolitusvajadus aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) teemal ning milliseid meetodeid kasutavad õpetajad ATH diagnoosiga lapse õpetamisel. Uurimistöös kasutati kvantitatiivset metoodikat ja andmeid koguti küsimustikuga, mis sisaldas suletud ja avatud küsimusi. Ankeetküsitluse vormiks oli kontrollitud küsitlus, kus osales kokku 60 õpetajat kolmest erinevast põhikoolist. Töö teoreetiliseks aluseks oli ökoloogilise süsteemi teooria.