Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Sotsiaaltöö::Eripedagoogika" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Lapse kognitiivsete- ja kõnefunktsiooni häirete seos nutiseadme liigkasutamisega
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Kaširova, Aleksandra; Kirs, Jaanika
    Nutiseadmed ja internet on tänapäeval peaaegu kõigile kergesti kättesaadav. See tehnoloogia on väga kasulik ja võimaldab kõigil kergesti ligipääseda kõiksugustele tööriistadele ja teenustele, mis teevad tänapäeva elu lihtsamaks. Kahtlemata on need seadmed vajalikud ja kasulikud tänapäeva ühiskonnas, kuid nad siiski pole täiesti ohutud, eriti arenevatele lastele, kes on haavatavamad võrreldes täiskasvanuga. Kognitiivse arengu teooria järgi on vanustes 0-12 ja vanemad on erinevad arenguetappid ning kõigil nendel on oluline roll ülejäänud tulevases elus hakkamasaamisel. Kui mingi etapp neist on häiritud mingil põhjusel ja ei areneta vastavalt, siis see võib piirata täieliku inimliku intelligentsuse tervislikku välja kujunemist. Et kui lapsed ei saa normaalsel kujul maailma avastada ja keskkonnaga vastavalt suhestuda siis sellel on kahtlemata eluaegsed negatiivsed kognitiivsed tagajärjed, näiteks kui kõne- või kognitiivsed oskused ei kujune vastavalt välja siis tekivad tulevases elus suurema tõenäosusega õpi- ja tööraskused vms. Uuringud näitavad, et laste hulgas on nutiseadmete tarbimine tõusnud uni 95%-ni lastest ehk kümnest lapsest tõenäoliselt ainult üks ei kasuta nutiseadmeid. Peamiselt ostetakse seadmed vanemate poolt selleks, et kergemini ühendust oma lapsega saada vms sellisel essentsiaalsel eesmärgil kuid enamasti lapsed kasutavad seadmeid peamiselt sotsiaalmeedia vms meelelahutuse tarbimiseks. Peale seadme ostmist tihtipeale saab lapsele nutiseade eraldamatuks kaaslaseks. Nutiseadmed võivad olla ikkagi kasulikud mitmel viisil, näiteks on mõõdetud häid tulemusi laste arengule kui on hariduse andmiseks kasutatud nutiseadmeid, kuid niipea kui ekraaniaeg tõuseb liigselt hakkavad domineerima negatiivsed tagajärjed. Kui ekraaniaeg tõuseb ja laps ei tegele piisavalt füüsilise, sotsiaalse vms tegevusega tekivad füüsilised, psühholoogilised või käitumuslikud häired. Üleliigsest ekraaniajast võivad tekkida lastel erinevad toimetuleku- ja sotsiaal-emotsionaal probleemid, õpiraskused ja käitumisprobleemid nagu näiteks taju, mälu, tähelepanu, probleemilahendus, planeerimine, järeldamis- ja kategoriseerimisoskus, visuomotoorsed võimekused, visuaalruumilised ja konstruktiivsed võimed, keele- ja kõnefunktsioonid ja arutlusoskus. Sõltumata sellest, et erinevate kompromiseeritud arenguetappide tõttu võivad eluaegsed arengukahjud tekkida, mis eluaegselt loovad akadeemilisi-, töö- vms probleeme võib lapseeas veel professionaalse abi ja ekraaniaja piiramisega aidata lastel järele areneda. Esiteks saavad lapsevanemad jälgida, et lapsed ei veedaks liiga palju aega nutisedmetega ning sotsiaalselt ja füüsiliselt tegeleda lastega, et nad saaksid võimalikult palju arenguks vajalikku tähelepanu ja stimulatsiooni. Kui juba on tekkinud häired, siis võib teha standartiseeritud teste, et tuvastada erinevaid arengu probleeme ning vajadusel pöörduda näiteks logopeedi poole. Kui on kõnearengu probleemid, siis logopeedid kasutavad erinevaid metoodikaid, et laste kõnearengule kaasa aidata nagu kõneteraapia, häälikuline korrektsioon, piktogrammide kasutamine, logopeediline massaaž vms. Lõputöös läbiviidud kvalitatiivses uuringus spetsalistidega, kes tegelevad kognitiiv- ja kõnefunktsioonihäiretega selgus, et abivajavaid lapsi on üsna palju. Intervjuudes tõdeti, et iga aastaga on aina rohkem kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäiretega lapsi, kes spetsalistide poole pöörduvad. Uuringus osalenud spetsalistid olid arvamusel, et kognitiivseid- ja kõnefunktsioonihäireid võib seostada liigse nutiseadmete kasutamisega. Kahjulikud mõjud võivad lastel avalduda tähelepanu ja otsuste tegemise häirumisega. Samuti võib raskendatud olla analüüsivõime, mis tingitud liigsest nutiseadme kasutamisest. Intervjueeritavad spetsalistid tõid välja, et eriti avaldab negatiivset mõju liigne nutiseadmete kasutamine kõnefunktsioonile. See on tingitud asjaolust, et lastel ei arene välja suhtlemisoskust, kui veedetakse liiga palju aega ekraani taga. Uuringus osalenud spetsalistid väitsid, et vanemad on tihti mures, kuna väikelapse kõne ei ole piisavalt arenenud. Selgus, et paljud vanemad annavad lapsele nutiseadme lapsehoidja eesmärgil. Põhjused selleks võivad olla ajanappus või vanemate soov tegeleda rahulikult oma asjadega. Samuti on paljudel vanematel puudulikud teadmised nutiseadmete ohtudest lastele. Probleemiks on ka see, et vanemad veedavad ise samuti palju aega nutiseadmetes ning seetõttu lastakse ka lapsel kergekäelisemalt ekraani taga aega viita. Selline tegutsemisviis pärsib aga vanema ja lapse vahelist suhtlust. Intervjuus osalenud spetsalistid olid arvamusel, et nutiseadmeid ei tohiks anda lastele vähemalt enne kolmandat eluaastat. Soovituslik oleks aga nutiseadmete kasutamisega oodata kuni seitsmenda eluaastani, seejuures on oluline vanemlik selgitus ning suunamine. Intervjuu käigus selgus, et kuni kolmanda eluaastani on lastel aktiivne keeleline arenguperiood ning kujuneb välja peenmetoorika. Seega on väga oluline, et vanem suhtleks väikelapsega, et laps saaks õppida ning arendada suhtlemist. Laste peenmetoorikat saab paremaks muuta läbi mänguliste tegevuste, mis arendab ka loogilist mõtlemist Küsitluse käigus selgus, et enim mõjutab nutiseadmete kasutamine lapsi alates esimesest kuni kuuenda eluaastani. Teismeliste puhul võib märgata tunnuseid, kui on varases nooruses liialt nutiseadmeid kasutatud. Näiteks võivad probleemseks osutuda tekstide mõistmine ning raskendatud on keskendumine. Küsitluses osalenud olid arvamusel, et nutiseadmete liigkasutamise ja tähelepanuhäirete vahel on seos. Keskendumisraskustega laste puhul on täheldatud, et neil on vaja pidevalt tegevuses muutust, kuna ei suudeta kaua tähelepanu hoida ühel asjal. Spetsalistid tõdesid, et kooli minnes esineb tähelepanuhäireid lastel veelgi enam. Näiteks esineb lastel probleeme loovalt õppimisega ning ei osata ise mõelda lahenduskäike. Samuti puudub lastel huvi ning oskus suhelda, pigem veedetakse aega telefonis kui ümbritsevate inimestega suheldes. Uuringu käigus selgus, et lastel on probleemiks ka liigne agressiivsus, mis ilmselt tuleneb vägivaldsete mängude mängimisest. Spetsalistid tõid välja, et vanemlik selgitus on väga oluline seejuures, tuletamaks meelde lapsele, et mängus toimuv ei ole reaalsus. Intervjuudes osalenud spetsalistid olid arvamusel, et lapse arengu toetamiseks on oluline lastevanemate teadlikkus. Saamaks teada laste arengu etappidest toodi välja, et kasulik oleks lugeda näiteks vastavat kirjandust või küsida infot mõne eriala spetsalisti käest. See aitab tuvastada lapse kõrvalekaldeid arengus ning seejärel saab suunduda õigeaegselt vastava spetsalisti poole abi saamiseks. Lapse arengu või kõne mahajäämusega tegelevad näiteks pediaater, laste neoroloog, kõrva-nina-kurguarst, logopeed ning psühholoog. Töös kasutatakse häirete diagnoosimiseks näiteks teste, vaatluslehti ning autismispektrit. Küsitluse käigus tõid spetsalistid välja, et kognitiivsete- ja kõnefuntsioonihäirete toetamiseks lastel on erinevad metoodikad, mis sõltuvad lapse arengust ning vanusest. Eelkooliealiste puhul kasutatakse mängulist lähenemist, vanemate laste puhul võetakse kasutusele ka õppemeetodid. Intervjuus osalenud olid arvamusel, et eelkõige tuleb lähtuda igast lapsest individuaalselt, mis meetod täpselt sobib. Üks intervjuueeritav spetsalist kasutab näiteks kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäirete laste puhul joogat ning meditatsiooni. Lapsevanemate puhul soovitasid spetsalistid töö- ja puhkeaja struktureerimist, leida lapsega koostöövorm ning luua kindel päevakava. Samuti võib innustada last pingutama premeerimisega. Eelkõige pidasid aga intervjuueeritavad tähtsaks vahetut suhtlust vanema ja lapse vahel, mis aitab efektiivselt õppida ja arendada kõneoskust. Intervjuu käigus selgus, et raske on tuua välja täpselt kui palju lastest paraneb täielikult kognitiivsetest- ja kõnefunktsioonihäiretest. Spetsalistid tõdesid, et varases nooruses abi saanud lastel paraneb kõneoskus, kuid see ei pruugi täielikult kaduda. Tihti ilmnevad kõnehäiretega lastel probleemid ka edaspidi, näiteks kooli minnes võib raskendatud olla lugema õppimine ning keeleline väljendus. Seejuures on oluline lapse arengut toetavate metoodikate kasutamine. Kooliskäivate laste puhul on selleks erinevad õppemeetodid, mis aitavad parandada lapse keskendumisvõimet ning mälu treenida. Kokkuvõtvalt saab/võib öelda, et teooriast lähtuvalt on nutiseadmete liigne kasutamine laste hulgas tugevalt seostatud erinevate füüsiliste, psühholoogiliste või vaimsete häirete tekkimisega. Paljud uuritud materjalid näitavad, et seos on liigselt nutiseadmete kasutusel ja laste kognitiivsete- ja kõnefunktsioonide häirete tekke vahel. Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et kuni kolmanda eluaastani ei tohiks anda lastele nutiseadmeid, vältimaks kognitiivsete- ja kõnehäirete tekkimist. Lapse kõnearengu toetamiseks on eelkõige tähtis just vanema poolne suhtlus ning osavõtlikkus. Uuringu käigus selgus, et oluline on tõsta vanemate teadlikkust nutiseadmete kahjulikust mõjust ning samuti lapse arenguetappidest, ennetamaks lastel kognitiivsete- ja kõnefunktsioonihäirete tekkimist.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Leegaalsete sõltuvusainete tarbimine üldhooldekodu elanike seas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Vassiljeva, Anastassia; Männamäe, Meeli
    Kõikide sotsiaalteenuste, sh hooldekoduteenuse juures peetakse tänapäeval oluliseks isikukesksuse põhimõtet, mis on määratletud ka Eestis kehtivas üldhooldusteenuse kvaliteedijuhises. Isikukeskset lähenemist nimetatakse ka kliendikeskseks lähenemiseks. Isikukesksuse põhimõttest lähtuvalt tuleb klientidele läheneda terviklikult ja individuaalselt, kliente tuleb austada ja võimestada. Isikukeskne üldhooldusteenus peab vastama kliendi individuaalsetele vajadustele. Isikukesksuse põhimõttest lähtuvalt tuleb hooldekodudes arvestada klientide soovidega ning kliendi sooviks võib olla suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Samuti on oluline, et hooldekodude teenuse puhul arvestatakse kliendi elukvaliteediga, mille kohta käsileti töös kliendi elukvaliteedi mudelit. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on Eestis levinud nähtuseks ning seda ka vanemate elanike seas. Eesti üldhooldusteenuse saajatest moodustavad kõiges suurema osa 85-aastased ja vanemad, kuid viimasel ajal on hakanud suurenema nooremate klientide osakaal, kelle seas on suitsetavaid ja alkoholi tarbivaid inimesi rohkem. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on kahjulikud igas vanuses inimesele, kuid eakate puhul on nende negatiivne tervisemõju suurem. Alkoholi tarvitamine ja suitsetamine soodustavad mitmete südame-veresoonkonna haiguste, kasvajate ja vaimse tervise probleemide tekkimist. Samuti võivad alkoholi tarbimisega seonduvalt tekkida õnnetusjuhtumid. Nii suitsetamine kui alkoholi tarvitamine võib põhjustada sõltuvuse tekkimist. Kui hooldekodu kliendid suitsetavad, siis kaasneb sellega passiivse suitsetamise probleem, mis on kahjulik teiste klientide tervisele ja lisaks on see neile ebameeldiv. Klientide suitsetamine võib põhjustada ka probleeme tuleohutuse seisukohast ja tuua kaasa õnnetusjuhtumeid. Hooldekodu klientide poolt alkoholi tarvitamine võib kutsuda esile nende tervise halvenemist, kui ka häirivat ja vägivaldset käitumist. Selline käitumine vähendab teiste klientide heaolu ja turvatunnet ning see võib ohustada ka hooldekodu personali. Kui legaalsete sõltuvusainete tarbimine võib põhjustada erinevaid ohtusid teiste klientide tervisele, siis on hooldekodu kohustuseks kliente nende ohtude eest kaitsta. Hooldekodude tegevuse klientide tervise kaitsel peab olema seadusega kooskõlas. Eesti seaduste järgi ei ole hooldekodudes üldjuhul keelatud müüa tubakatooteid ning keelatud ei ole ka suitsetamine, kuid hooldekodu võib seda oma kodukorras reguleerida. Hoolekodud saavad määratleda kohad, kus on lubatud suitsetada. Lisaks saavad hooldekodud rakendada meetmeid, mis aitavad klientidel suitsetamisest loobuda.Alkohoolsete jookide omamine ja tarbimine on hooldekodus Eestis kehtivate seaduste järgi keelatud,kuid praktikas ikkagi esineb alkoholi tarvitamist hooldekodudes. Seaduses ei ole täpselt sätestatud, kuidas hooldekodu töötajad peaksid klientide poolset alkoholi tarbimist tõkestama. Alkoholi tarbimise vähendamiseks on võimalik hooldekodu töötajatel vestelda klientide ja nende lähedastega ja pakkuda klientidele nende aega sisustavat tegevust. Lõputöös kolmes Eesti hooldekodus läbiviidud kvalitatiivses uuringus selgus, et suitsetamine on hooldekodude klientidel lubatud ja sisekorraeeskirjades reguleeritud Suitsetamiseks on hooldekodudes kindlad kohad. Alkoholi tarvitamine on sisekorraeeskirjade järgi klientidele keelatud, kuid praktikas tehakse selles osas erandeid. Alkoholi tarvitamist on lubatud mõnikord sünnipäevade tähistamiseks, motiveerimiseks ja ka muudel juhtudel, kuid alkoholi tarvitamist keelatakse klientidele, kelle puhul oleks see selgelt kahjulik. Lisaks osa kliente käib päevasel ajal hooldekodu territooriumilt väljas ja tarbib seal alkoholi. Uuringus osalenud hooldekodudes esineb klientide suitsetamisega seotud probleeme vähe ja ka suitsetavaid kliente on vähe. Probleemid on seotud suitsuleha levimise ja passiivse suitsetamisega, mis osadel juhtudel tuleb suitsetamisest selleks mitte ettenähtud kohtades. Tubades sees suitsetamist ei esine, kuna seda takistavad suitsuandurid. Samuti pidasid hooldekodu töötajad probleemiks suitsetamisega klientidele endile selle tagajärjel tekkida võivaid terviseprobleeme. Intervjuudest selgus, et klientide alkoholi tarvitamine põhjustab probleeme tagasihoidlikul määral. Suur osa klientidest ei soovi alkoholi tarvitada. Klientide alkoholi tarvitamine on üksikutel juhtudel toonud kaasa häirivat ja ohtlikku käitumist, kuid sarnast käitumist esineb klientidel sagedamini teistel põhjustel. Samuti põhjustab alkoholi tarvitamine klientidele terviseprobleeme ning suurendab kukkumisriski. Mõnikord ei ole alkoholi tarvitamise järel kliendid naasnud hooldekodusse. Uuritud hooldekodude juhatajate ja hooldustöötajate teadlikkus klientide poolt legaalsete sõltuvusainetega seotud probleemidest on kõrge. Neil on kujunenud välja selged seisukohad nimetatud tegevuste osas ning sealjuures suhtutakse teatud määral alkoholi tarvitamise lubamisse positiivselt. Hooldekodude personal hindab oma suutlikkust klientide poolt legaalsete sõltuvusainete tarbimisega seotud probleemidega toimetulekuks heaks. Seda soodustab personali erialane ettevalmistus, kuigi hooldekodud ei korralda töötajatele selle kohta koolitusi. Probleemsete olukordadega aitab toimet tulla personali koostöö, ohtlike olukordade puhul on juhendatud töötajaid politsei poole pöörduma. Hooldekodude töötajad jälgivad kliente, et avastada tõkestada sisekorraeeskirjade rikkumist ja tagada ohutust klientide poolt legaalsete sõltuvusainete tarbimisel. Selle kasutatakse ka videovalvet. Eeskirjade rikkumise korral hoiatatakse klienti, vesteldakse tema lähedastega ning korduvate rikkumiste korral võidakse kliendiga leping lõpetada. Hooldekodud üritavad veenda kliente suitsetamist ja alkoholi tarvitamist vähendama, kuigi personal hindab selle tulemuslikkust madalalt. Klientidele jagatakse infomaterjale legaalsete sõltuvusainete kahjulikkuse kohta ja üritatakse pakkuda huvipärast tegevust. Legaalsete sõltuvusainete tarvitamise vähendamiseks teevad hooldekodud koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega. Uurimistulemuste põhjal soovitab autor: • rakendada hooldekodudel meetmeid passiivse suitsetamise vähendamiseks; • hooldekodudel olla järjekindlad suitsetamise reeglitest kinnipidamise nõudmisel; • hooldekodudel arvestada mittesuitsetajate soovidega mitte elada ühes toas koos suitsetajatega; • hooldekodudel pakkuda klientidele huvipäraseid tegevusi alkoholi tarvitamise ja suitsetamise vähendamiseks. Autor kavatseb pärast töö kaitsmist tutvustada lõputöö tulemusi uuringus osalenud hooldekodudele. Autor saadab hooldekodudele lõputöö ja hooldekodude poolse huvi korral esineb seal ettekandega lõputöö teemal.