Lõputööd (ST)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/38

Sirvi

Sirvides Lõputööd (ST) Märksõna "Sotsiaaltöö::Gerontoloogia ja sotsiaaltöö eakatega" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Nutiseadmete tõhusus eakate sotsiaalsete kontaktide suurendamisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-08) Kupp, Anzelika; Männamäe, Meeli
    Üha enam vananev ühiskond põhjustab üksilduse suurenemist eakate seas. Üksildust võib põhjustada tööelust kõrvalejäämine, sõprade ja lähedaste kaotamine, abikaasa kaotus, neid põhjuseid võib leida palju. Üksildus mõjutab märkimisväärselt eakate heaolu ja tervist, mistõttu on oluline tegeleda üksilduse probleemiga eakate seas. Sotsiaalsed kontaktid ja suhtlemine on oluline üksilduse leevendamisel. Nutiseadmed avavad eakatele uusi võimalusi olla rohkem ühenduses oma lähedaste ja sõpradega ning osaleda aktiivsemalt ühiskonnaelus. See võimaldab neil säilitada sidemeid kaugel elavate pereliikmete ja sõpradega ning leida uusi viise suhtlemiseks ja tegevusteks. Kuna töö autor on töö tõttu puutunud kokku paljude eakatega on ta näinud, et üha enam eakaid soetavad endale nutiseadmeid, et rohkem ühenduses olla lähedastega. Sellest tekkis idee teha lõputöö eakate ja nutiseadmete teemal ning kas nutiseadmete kasutamine leevendab eakate üksildust. Teoreetilises osas tugines töö autor Seligmani PERMA heaolumudelile, mille kohaselt koosneb inimeste heaolu viiest elemendist ning üksilduse teooria erinevatele käsitlustele. Elukestev õpe on vananevas ühiskonnas oluline eakatele, aidates neil hoida oma mõistust ja vaimu erksana. Eakatele pakub elukestev õpe pidevat arengu ja eneseteostuse võimalust, uute oskuste õppimine tõstab enesekindlust ja -hinnangut. Töö autori arvates on nutiseadme selgeks saamine näide elukestvast õppest. Nutiseadme kasutamine nõuab mitmete asjade selgeks saamist ja pakub võimalust juurde õppida ja areneda igapäevaselt. Üksildus mõjub vaimsele, füüsilise ja emotsionaalsele heaolule, kõige enam mõjutab see eakaid. Üksildus võib süvendada olemasolevaid terviseprobleeme veel enam, see võib süvendada veel enam stressi, mis omakorda mõjutab kogu organismi. Inimesed on siia maailma sündinud suhtlema omavahel. Ilma suhtluseta ei kujutaks inimesed elu ette. Kvaliteetsed suhted aitavad eakatel hoida eemale depressiooni ja pakuvad enam rahulolu. Intervjuudest selgus, et meeldivad vestlused ja jagatud rõõm aitab luua eakatel uusi mälestusi, tänu nutiseadmete võimalustele on eakatel võimalus saada osa perekonna rõõmudest, kes elavad kaugemal. Jagatud hetked läbi videokõnede paneb neid tundma rohkem lähedamal neile, kes elavad kaugel. Positiivseid emotsioone pakub eakatele võimalus näha oma lapsi ja lapselapsi tegutsemas läbi videokõnede. Suhtlus ja võimalus oma perekonda ja sugulasi ning sõpru näha pakub kõige enam rahulolu. Peale suhtlemisvõimaluste kasutavad eakad nutiseadmes muidki võimalusi. Ollakse kursis uudistega ja sellega, mis maailmas toimub. Enamus intervjueeritavatest on liitunud internetis kohaliku valla või linna gruppiga, kus ollakse kursis näiteks üritustega, mis toimuvad või kohalike uudistega, see aitab tunda ennast ühiskonnas kaasatuna. Otstarbeid on veelgi leitud, oluliseks on muutunud võimalus teha pangaülekandeid läbi nutiseadme. Paljudes väikelinnades on pangakontorid suletud ja minu intervjueeritavad elasid enamus keskustest kaugemal, sellise võimaluse olemasolu on lihtsustanud märkimisväärselt nende elu. Nutiseadmetel on intervjueeritavate elus oluline tähendus. Paljud ei oskaks enam ilma olla ja ei sooviks tagasi nuputelefoni. Nutiseade pakub samuti võimalusi meelelahutuseks, paljud vaatavad erinevaid õppevideosid ja sellega õpitakse jälle uusi asju tegema või teadmisi. Kõik intervjueeritavatest soovitavad oma eakaaslasetele soetada endale nutiseade, peamise põhjusena toodi suhtlust lähedaste ja tuttavatega. Nutiseadmete selgeks saamine ei olnud ühegi eaka jaoks keeruline, õige toetuse ja õpetusega kadusid kõik eelnevad hirmud. Saavutusena toodi välja, et ollakse võimelised õppima uusi asju, kes õppis keele selgeks, kes ehitab aiamööblit ning kolmas uut käsitöö tehnikat. Tänu nutiseadmele oli intervjueeritavate seas liigutavaid lugusid, kus tänu suhtlusrakendustele leiti üles kadunud sugulane ja sõbranna. Intervjuude põhjal selgus, et noored vanad eakatel, kellel on säilinud õpivõime suudavad kohaneda nutiseadmega: • kui neil on piisav lähedaste/tuttavate tugi ja abi; • igale eakale lähenetakse õigete õpetamismeetoditega; • neil on endal piisav motivatsioon ja tahe. Samas tuleb arvestada, et uuringu valim oli väike ja kõikide eakate kohta see ei kehti. See vajaks laiemat uuringut erinevate vanuserühmaga eakate seas. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anaüüsida võimalikku muutust eakate heaolus ja sotsiaalse üksilduse leevenemist peale nutiseadme kasutusele võtmist. Töö autor leiab, et töö eesmärk on täidetud ja läbiviidud uuringus selgus, et nutiseadmete kasutamine aitab eakatel rohkem ühendust hoida oma lähedastega ja seeläbi leevendab üksildust ning pakub heaolu.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-04-26) Oro, Alina; Männamäe, Meeli
    Lõputöö eesmärgiks oli mõista sügavamalt vanemaealiste motivatsiooni tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena ning analüüsida selle mõju nii neile endile kui ka abivajajatele. Uurimuse keskmes oli Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria, mida rakendati vanemaealiste vabatahtliku tegevuse kontekstis. Uurimistulemused näitavad, et vanemaealisi seltsilisi motiveerib vabatahtliku tegevuse juures eelkõige soov panustada ühiskonda, tunda end väärtuslikuna ja säilitada aktiivset elustiili. Motivatsioonitegurite hulka kuulusid ka positiivsed emotsionaalsed kogemused ja rahulolu isikliku panusega. Vabatahtlik tegevus osutus abivajajatele oluliseks ja nende emotsionaalset heaolu parandavaks võimaluseks. Sotsiaalsed sidemed ja inimlik suhtlus tekitas neis positiivseid elukogemusi, mis on kooskõlas Allardti heaoluteooria ideedega. Vanemaealiste vabatahtlike isiklik areng hõlmas suurenenud distsipliini, aktiivsuse ja parema vaimse tervise saavutamist. Positiivsed elumuutused olid seotud nii Herzbergi motivatsioonitegurite kui ka Allardti heaoluteooria aspektidega. Koordinaatorite poolt korraldatud toetusmeetmed tõstsid esile nende kriitilist rolli vanemaealiste vabatahtlike motiveerimisel. Nende tegevused vastasid nii hügieenifaktoritele kui ka motivatsiooniteguritele, toetades uuritavaid teooriaid. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena on mitmekülgne ja sügav fenomen, mis hõlmab nii isiklikke kui ka ühiskondlikke aspekte. Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria osutusid tõhusateks raamistikeks, mõistmaks vanemaealiste tegevust ja selle mõju. Leidis kinnitust ka asjaolu, et vabatahtlike tegevuses on olulisel kohal koordinaatorite töö, mis mõjub positiivselt vanemaealiste vabatahtlike rahulolule ja motiveeritusele. Uurimistöö tulemusena saab teha järgmised järeldused: • vabatahtlike kaasamine hoolekandesüsteemi on oluline heaolu edendamisel ning see toetab Allardti heaolu teooria põhielemente; • vabatahtlikud on motiveeritud eelkõige sisemiste tegurite poolt, nagu eneseteostus ja tunnustus. Seega on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlike rahulolule, et tagada nende jätkusuutlikku panustamist; • vanemaealised seltsilised tunnevad end vabatahtlikuna tegutsedes tähendusrikastena ning nende motivatsiooni mõjutavad eelkõige sotsiaalsed sidemed ja eneseareng; • olulised tegurid, mis mõjutavad vabatahtlike rahulolu ja motivatsiooni, hõlmavad selget kommunikatsiooni, tunnustust, koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks; • vabatahtlikute kokkupuude eakate abivajajatega võib mõnikord kaasa tuua ebamugavust tekitavaid olukordi, nagu seksuaalne lähenemine või olukorrad, kus abivajajad üritavad anda vabatahtlikele raha või muud tüüpi kingitusi. Sellised olukorrad võivad mõjutada vabatahtlike töörahulolu ja heaolu ning vajavad tõhusaid lahendusi; • vabatahtlik tegevus mõjutab positiivselt eakate heaolu, aidates kaasa nende sotsiaalsele lõimumisele, emotsionaalsele toele ja enesetunde paranemisele; • vabatahtliku tegevuse koordinaatoril on oluline roll vabatahtlike motiveerimisel, toetamisel ja suunamisel, mis omakorda aitab tagada vabatahtlike tegevuse tõhusa ja jätkusuutliku toimimise. Vanemaealiste kaasamine vabatahtlikku tegevusse on oluline nende enesearengu, ühiskonda panustamise ning aktiivse elustiili säilitamise seisukohast. Uurimistöö põhjal esitatud ettepanekud on suunatud Vabatahtlik Seltsiline MTÜ-le, kes koordineerib hetkel vabatahtlike tööd, toetab vanemaealiste motiveerimist ja rahulolu tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena. 1. Vabatahtlike tunnustamine: oluline on tunnustada vabatahtlike panust ja motiveerida neid jätkama oma tööd läbi tunnustusürituste, auhindade või muude meetmete. 2. Vabatahtlike koolitus: pakkuda vabatahtlikele rohkem koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks. Korraldada koolitusi, mis keskenduvad suhtlemisele eakate abivajajatega, sealhulgas kuidas reageerida ebamugavatele olukordadele nagu näiteks seksuaalne lähenemine või kingituste pakkumine. Tagada, et vabatahtlikel oleksid olemas selged juhised ja oskused selliste olukordadega toimetulekuks. 3. Regulaarsed hindamis- ja tagasiside sessioonid: oluline on rakendada süstemaatilisi hindamis- ja tagasiside sessioone nii vanemaealistele vabatahtlikele kui ka koordinaatoritele. See tagaks motivatsiooni ja rahulolu dünaamilise jälgimise ning pakuks väärtuslikku tagasisidet programmi täiustamiseks. Riikliku rahastamise ja poliitilise toetuse abil on võimalik tagada projekti jätkuvus ning laiendada selle mõju. Vanemaealiste aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses on oluline ühiskonnale ning nõuab jätkuvat tuge ja pühendumist kõigilt osapooltelt. Projekti jätkumine on vajalik vanemaealiste enesearenguks, ühiskonna rikastamiseks ja aktiivse elustiili säilitamiseks.