Vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena

Kuupäev

2024-04-26

Väljaande pealkiri

Väljaande ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tallinna Tehnikakõrgkool

Kokkuvõte

Lõputöö eesmärgiks oli mõista sügavamalt vanemaealiste motivatsiooni tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena ning analüüsida selle mõju nii neile endile kui ka abivajajatele. Uurimuse keskmes oli Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria, mida rakendati vanemaealiste vabatahtliku tegevuse kontekstis. Uurimistulemused näitavad, et vanemaealisi seltsilisi motiveerib vabatahtliku tegevuse juures eelkõige soov panustada ühiskonda, tunda end väärtuslikuna ja säilitada aktiivset elustiili. Motivatsioonitegurite hulka kuulusid ka positiivsed emotsionaalsed kogemused ja rahulolu isikliku panusega. Vabatahtlik tegevus osutus abivajajatele oluliseks ja nende emotsionaalset heaolu parandavaks võimaluseks. Sotsiaalsed sidemed ja inimlik suhtlus tekitas neis positiivseid elukogemusi, mis on kooskõlas Allardti heaoluteooria ideedega. Vanemaealiste vabatahtlike isiklik areng hõlmas suurenenud distsipliini, aktiivsuse ja parema vaimse tervise saavutamist. Positiivsed elumuutused olid seotud nii Herzbergi motivatsioonitegurite kui ka Allardti heaoluteooria aspektidega. Koordinaatorite poolt korraldatud toetusmeetmed tõstsid esile nende kriitilist rolli vanemaealiste vabatahtlike motiveerimisel. Nende tegevused vastasid nii hügieenifaktoritele kui ka motivatsiooniteguritele, toetades uuritavaid teooriaid. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena on mitmekülgne ja sügav fenomen, mis hõlmab nii isiklikke kui ka ühiskondlikke aspekte. Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria osutusid tõhusateks raamistikeks, mõistmaks vanemaealiste tegevust ja selle mõju. Leidis kinnitust ka asjaolu, et vabatahtlike tegevuses on olulisel kohal koordinaatorite töö, mis mõjub positiivselt vanemaealiste vabatahtlike rahulolule ja motiveeritusele. Uurimistöö tulemusena saab teha järgmised järeldused: • vabatahtlike kaasamine hoolekandesüsteemi on oluline heaolu edendamisel ning see toetab Allardti heaolu teooria põhielemente; • vabatahtlikud on motiveeritud eelkõige sisemiste tegurite poolt, nagu eneseteostus ja tunnustus. Seega on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlike rahulolule, et tagada nende jätkusuutlikku panustamist; • vanemaealised seltsilised tunnevad end vabatahtlikuna tegutsedes tähendusrikastena ning nende motivatsiooni mõjutavad eelkõige sotsiaalsed sidemed ja eneseareng; • olulised tegurid, mis mõjutavad vabatahtlike rahulolu ja motivatsiooni, hõlmavad selget kommunikatsiooni, tunnustust, koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks; • vabatahtlikute kokkupuude eakate abivajajatega võib mõnikord kaasa tuua ebamugavust tekitavaid olukordi, nagu seksuaalne lähenemine või olukorrad, kus abivajajad üritavad anda vabatahtlikele raha või muud tüüpi kingitusi. Sellised olukorrad võivad mõjutada vabatahtlike töörahulolu ja heaolu ning vajavad tõhusaid lahendusi; • vabatahtlik tegevus mõjutab positiivselt eakate heaolu, aidates kaasa nende sotsiaalsele lõimumisele, emotsionaalsele toele ja enesetunde paranemisele; • vabatahtliku tegevuse koordinaatoril on oluline roll vabatahtlike motiveerimisel, toetamisel ja suunamisel, mis omakorda aitab tagada vabatahtlike tegevuse tõhusa ja jätkusuutliku toimimise. Vanemaealiste kaasamine vabatahtlikku tegevusse on oluline nende enesearengu, ühiskonda panustamise ning aktiivse elustiili säilitamise seisukohast. Uurimistöö põhjal esitatud ettepanekud on suunatud Vabatahtlik Seltsiline MTÜ-le, kes koordineerib hetkel vabatahtlike tööd, toetab vanemaealiste motiveerimist ja rahulolu tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena.

  1. Vabatahtlike tunnustamine: oluline on tunnustada vabatahtlike panust ja motiveerida neid jätkama oma tööd läbi tunnustusürituste, auhindade või muude meetmete.
  2. Vabatahtlike koolitus: pakkuda vabatahtlikele rohkem koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks. Korraldada koolitusi, mis keskenduvad suhtlemisele eakate abivajajatega, sealhulgas kuidas reageerida ebamugavatele olukordadele nagu näiteks seksuaalne lähenemine või kingituste pakkumine. Tagada, et vabatahtlikel oleksid olemas selged juhised ja oskused selliste olukordadega toimetulekuks.
  3. Regulaarsed hindamis- ja tagasiside sessioonid: oluline on rakendada süstemaatilisi hindamis- ja tagasiside sessioone nii vanemaealistele vabatahtlikele kui ka koordinaatoritele. See tagaks motivatsiooni ja rahulolu dünaamilise jälgimise ning pakuks väärtuslikku tagasisidet programmi täiustamiseks. Riikliku rahastamise ja poliitilise toetuse abil on võimalik tagada projekti jätkuvus ning laiendada selle mõju. Vanemaealiste aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses on oluline ühiskonnale ning nõuab jätkuvat tuge ja pühendumist kõigilt osapooltelt. Projekti jätkumine on vajalik vanemaealiste enesearenguks, ühiskonna rikastamiseks ja aktiivse elustiili säilitamiseks.

This thesis examines the motivation of older people to act as a volunteer companion, addressing the global concern for the aging population, especially in Europe over the last twenty years. Different challenges arise with aging, such as declining physical abilities, increasing health problems and older people often face loneliness and the feeling of social isolation. The aim of the thesis was to analyse the motivation and satisfaction of volunteer companions to the elderly in their activities and the resulting impact both on the lonely elderly, as well as on the volunteer’s own wellbeing. Based on the aim, the author set the following research tasks: • give an overview of the work of volunteers within the framework of the project “Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis” (Implementation of the cooperative model of the involvement of volunteers in the welfare system) and to connect it to Erik Allardt’s Theory of Welfare. • bring out Frederick Hertzberg’s Two Factor Theory of Motivation and connect it to the volunteers’ activities and satisfaction. • analyse the motivation of older companions to serve as volunteers. • analyse the volunteers’ satisfaction with their activities, highlighting the factors influencing their motivation and satisfaction. • to bring out the companions’ opinion of the impact of their actions on the wellbeing of the elderly. • To bring out the significance of the volunteer activity coordinator as a motivator of the companions. The research results show that older companions are motivated to participate in voluntary activities primarily from their desire to give back to society, to feel valued and to maintain an active lifestyle. Motivational factors also included positive emotional experiences and the satisfaction with one’s personal contribution. Herzberg’s motivation theory and Allardt’s welfare theory proved to be an effective framework for understanding the activities of older people and the resulting impact.
The research shows that the coordinator of volunteer activities plays a significant role in motivating, supporting, and directing volunteers, which in turn helps to ensure the efficient and sustainable functioning of volunteers’ activities. As a result of the work, the proposals made to increase the motivation and satisfaction of older volunteers are directed at the Vabatahtlik Seltsiline MTÜ (Volunteer Companion NGO). These include, recognising the volunteers’ contribution, offering training opportunities and organising regular evaluation and feedback sessions. Ongoing support and political backing are essential for sustaining and expanding volunteer projects which promote the wellbeing of the elderly and for promoting active involvement in society. The active participation of older people in volunteer activities is important to society and requires ongoing support and dedication from all parties.

Kirjeldus

Märksõnad

Sotsiaaltöö::Gerontoloogia ja sotsiaaltöö eakatega

Viide