IA visitors
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides IA visitors Märksõna "Accounting" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Andmekaitse nõuete rakendamine era- ja avaliku sektori raamatupidamises(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kuriks, Ruth; Murulaid, TiiaIsikuandmete kaitse õiguses on alates 25. maist 2018 keskne roll isikuandmete kaitse üldmäärusel, millega ühtlustati kogu Euroopa Liidus reeglid isikuandmete töötlemiseks. Ettevõtetelt ja riigiasutustele kehtestab üldmäärus senisest rangemaid reegleid füüsiliste andmete kaitsmiseks ning paneb lisakohustusi isikutele, kes andmeid töötlevad Lõputöö eesmärk oli analüüsida Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises, et selgitada välja üldmääruse rakendamisega seotud võimalikud kitsaskohad. Eesmärgi täitmiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • analüüsida isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuete rakendamist era- ja avalikus sektori raamatupidamises tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele; • teha analüüsi põhjal järeldused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisest era- ja avalikus sektori raamatupidamises; • tuua välja sarnasused ja erinevused isikuandmete kaitse üldmääruse rakendumisel erasektoris ning avalikus sektoris; • tuua analüüsi põhjal välja võimalikud kitsaskohad üldmääruse rakendamisel era- ja avaliku sektori raamatupidamises. Uurimisülesannete täitmiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Aanalüüsi tulemusena võib hinnata, et Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse nõuded suuremas osas era- ja avaliku sektori raamatupidamises on piisaval määral rakendunud, et hoida ära isikuandmete leke ja vältida isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise.Nimetus Piiratud juurdepääs AS Connecto Eesti tasuvuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sulev, Laura; Noorväli, HelleEttevõtete käekäik mõjutab riigi majanduslikku olukorda nii lühikeses kui pikas plaanis. Selleks, et riigis toimuks üldine majandusareng, peavad ka ettevõtted edukad olema. Edukaks äritegevuseks loetakse üldiselt kasumi teenimise võimet. Seda, kui hästi kasumit teenitakse ei näita mitte üksnes kasum kogusummana vaid ettevõtte kasumlikkus, mis tähendab kasumi teenimise võimekust. Kasumlikkuse ehk tasuvuse leidmiseks tuleks esmalt leida seda mõjutavad komponendid ning seejärel läbi viia tasuvuse analüüs. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS-i Connecto Eesti tasuvust aastatel 2016-2018. AS Connecto Eesti müügitulu tuleneb kolmest valdkonnast, milleks on telekommunikatsioonivõrkude ehitus ja hooldus, elektriliinide ja seadmete ehitus ja hooldus ja gaasivõrkude hooldus. Müügitulu kokku oli 2016. aastal 26 316 000 €, millest kasum 2,4%, 2017. aastal 24 898 000 €, millest kahjum 10,3% ja 2018. aastal 28 264 000 €, millest kasum 5,0%. Võib öelda, et AS Connecto Eesti kuluarvestus annab tehtavatest kuludest adekvaatse ja täpse ülevaate, sest kulusid on võimalik jälgida nii kulukohtade kui kuluobjektide raames, jälgitakse muutuv- ja püsikulusid, otse- ja kaudkulusid, kuluarvestussüsteem on põhimõtteliselt neljandal tasemel, sest infotehnoloogia on integreeritud nii sisemisse kui välisesse aruandlusessse ja kulusid vaadeldakse nii mineviku andmete, kui tuleviku prognooside seisukohalt. Alates omanike vahetusest 2017. aastal on ettevõtte kulude ja tulude juhtimises toimunud kolm suuremat muudatust. Tähtsaimaks muudatuseks on kasumiaruande skeemi 1 vahetamine skeemi 2 vastu. Lisandus püsi- ja muutuvkulude jaotus, et osakonnajuhid tajuksid paremini püsikulude tähtsust ja oleks võimalik püsikulusid jälgid, kontrollida ja võimalusel vähendada. Tööajaarvestus läks standardkuluarvestuselt tegelike kulude arvestusele. Töö autori arvates on tulude ja kulude edukaks juhtimiseks kõik eeldused olemas, on välja töötatud kindel süsteem ja protseduur, et aruandlus oleks läbipaistev, tõene ja ettevõtte sissetulekud ja väljaminekud adekvaatselt hallatud. Kasumiläve arvutustes ei olnud võimalik 2016. aasta andmeid kaasata, sest sel ajal ei toimunud kulude jagamist püsi- ja muutuvkuludeks. 2017. aasta kasumiläve oli kõrgem, 39 kui sama aasta müügitulu, mis tähendab, et ettevõte ei jõudnud tasuvuspunktini ja kulud jäid suuremaks, kui tulud. Sellest võib järeldada, et 2018. aasta oli majanduslikult edukam ning kulude juhtimisel tehti õigemaid otsuseid kui 2017 aastal. Piirkasumimäära arvutus näitab, et parema tulemuse andis 2017. aasta. Sellist tulemust võib põhjendada sellega, et püsi- ja muutuvkulude jaotuses ei kajastu tütarettevõtetelt saadud kahjum, millel oli 2017. aasta tulemuses oluline roll. Kuna 2017. aastal oli tulemuseks kahjum, siis oli kokkuvõttes kindlasti edukam 2018. aasta. AS-i Connecto Eesti kasumiaruande horisontaalanalüüsil võrreldi 2017. aastat 2016. ja 2018. aastaga, sest just 2017. aastal toimus ettevõttes omanikevahetus ja hakati muudatusi sisse viima. Horisontaalanalüüsist selgus, et müügitulu vähenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 5,4%, ning aasta tulemuseks jäi kahjum 2 612 000 eurot. 2018. aastal on võrreldes 2017. aastaga müügitulu suurenenud 13,5% ja suurenenud ka müüdud toodangu kulud (7,2%) ja märkimisväärselt suurenenud puhaskasum 153,9 %. Kolme aasta võrdluses on näha, et halvimad tulemused olid 2017. aastal, mil vahetusid ettevõtte omanikud ja tekkis suur kahjum tütarettevõtte müügist. 2018. aastal on näitajad märkimisväärselt paranenud. AS-i Connecto Eesti vertikaalanalüüsist selgub, et müüdud toodangu kulu moodustab suurima osa müügitulust, olles läbi aastate üle 80% müügitulust. Müüdud toodangu kulud on kõik otsekuludena projektidele kantavad kulud, mille kolm tähtsaimat komponenti on tööjõukulud, alltöövõtukulud ning tooraine- ja materjalikulud. Kolme aasta võrdluses on toimunud muutus kulude struktuuris 2018. aastal, mil on suurenenud alltöövõtukulud ja vähenenud tööjõukulud. Uuritava ettevõtte müügikäibe puhasrentaabluse arvutus näitas, et ettevõte teenis 2016. aastal igalt müügikäibe eurolt 2,4 senti kasumit. 2017. aastal oli tegevus kahjumlik, mis tähendab, et eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt tuli katta kahjumit 10,5 senti iga müügikäibe euro kohta. 2018. aastaks jõuti taas positiivsele poolele, mil teeniti 5,0 senti kasumit igalt müügikäibe eurolt. Võrdluses konkurentidega ületasid AS-i Connecto Eesti müügikäibe rentaablusnäitajad arvutatud keskmisi näitajaid 2016. ja 2018. aastal, 2017. aastal jäid näitajad allapoole keskmist taset. Üldine tendents on, et kõrgemad näitajaid on väiksema müügikäibega ettevõtetel. 40 AS-i Connecto Eesti koguvara ja omakapitali puhasrentaablus jõudis 2018. aastaks soovitusliku tasemeni olles vastavalt 11,6% ja 26,2%. Võrdluses konkurentidega jäid AS Connecto Eesti näitajad koguvara ja omakapitali puhasrentaabluse ning investeeringute ja rakenduskapitali rentaabluse osas 2016. ja 2018. aastal üle keskmise, kuid 2017. aastal alla keskmist taset. Taas selgus, et üldiselt on väiksemate ettevõtete rentaablused kõrgemad, kui suurematel ettevõtetel. Kui tahetakse parandada rentaablussuhtarve, siis mõtleb juhtkond sageli vaid müügitulu suurendamisele, tegelikult mõjutavad rentaablust veel ettevõtte varade käibekordaja, lühiajalise võlgnevuse käibekordaja ning varude käibekordaja. AS Connecto Eesti varade käibesagedus oli 2016. aastal 1,67 ja 2018. aastal 2,32. Ettevõtte lühiajalise võlgnevuse käibekordaja näitas, et 2016. aastal tasuti ettevõttele võlad 8,61 korda aruandeaasta jooksul. 2017. aastal näitaja veidi langes ning 2018. aastaks paranes taas ja jõudis 9,81-ni. AS Connecto Eesti varude käibekordaja oli 2016. aastal 94,02, järgmise aasta lõpuks oli näitaja langenud, kuid seda varude mahu suurenemise tõttu. Kuna ettevõtte tegevusala on spetsiifiline ja konkurente võrdlemisi palju, kuid tellijaid suhteliselt vähe, siis on aastane lepingute maht piiratud, seega ei ole teenuste müügi suurenemine arvuliselt kuigi tõenäoline, mis tähendab, et tasuvuse suurendamiseks peab ettevõte leidma teisi võimalusi. Kolme aasta võrdluse põhjal võib öelda, et omanike vahetusega toimunud muudatused on kasumlikkust tõstnud kõigis aspektides, kuid võrdlusest konkurentidega oli näha, et tasuvusnäitajad võivad selles valdkonnas olla ka kõrgemad, kui uuritud ettevõttel. Sellest tulenevalt teeb töö autor ettevõtte juhtkonnale ettepanekud tasuvuse tõstmiseks: • kaaluda tegevuspõhist kuluarvestust, et selgitada välja, kas tasuvam on kasutada sisemist tööjõudu või alltöövõtte; • vähendada muutuvkulusid, et suurendada piirkasumimäära; • vähendada kulusid või suurendada müügitulu, et suureneks brutokasum ning seega tõuseks brutorentaablus; • viia läbi tasuvusanalüüs valdkondade lõikes ning kaaluda vähem kasumliku valdkonna sulgemist, sest analüüs näitas, et üldiselt on väiksemad ettevõtted kasumlikumad; • vähendada raha arvelduskontol, et suurendada varade käibesagedust; 41 • konkurentsi suurenedes või ettevõtte majandusliku olukorra halvenemisel ajutiselt hindu alandada näiteks projektipõhiselt, et tagada madalama hinnaga projektidest püsikulude tasumine ja ülejäänud projektide hangetel teha kõrgema kasumimarginaaliga pakkumine; • kaaluda välisturgudele siirdumist, et suurendada müügitulu ja seega anda võimalus rentaabluse tõusmiseks Kokkuvõtteks võib öelda, et AS-i Connecto Eesti tasuvusnäitajad on 2018. aastaks märkimisväärselt paranenud, kui võrrelda 2017. ja 2016. aastaga, mis tähendab, et uued omanikud on juurutanud tõhusad meetmed tulude ja kulude haldamiseks ja seega kasumlikkuse tõstmiseks, kuid püsivate muutuste nägemiseks tuleks analüüsi jätkata vähemalt kahe järgneva aasta andmete põhjal. Autori arvates on töö eesmärk täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis kasutatavate raamatupidamise tarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Joosepson, Leila; Nukka, AveLõputöö teemaks on Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade vastavus digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Lõputöö on 99 lehekülge pikk ning koosneb viiest peatükist ja nende alampeatükkidest ning sisaldab kahte autori koostatud küsimustikku. Lõputöö teema on ajendatud asjaolust, et infotehnoloogia hüppeline areng on viinud kogu ühiskonna koos raamatupidamisvaldkonnaga uute väljakutsete ja võimalusteni, mille rakendamine hoiab raamatupidamise infosüsteeme pidevas muutumises. Lõputöö eesmärk on hinnata Eestis kasutatava raamatupidamistarkvara toodete vastavust digipöördest tulenevatele nõuetele ja ootustele. Eesmärgi saavutamiseks on autor seadnud järgmised ülesanded: 1. 1. Selgitada digipöörde olemust ja sellest tulenevate muudatuste vajalikkust ja tausta arvestusalal. 2. Kaardistada 01.01.2017 RPS-i redaktsiooni digitaalsetest muudatustest tulenevad nõuded arvestusala infosüsteemidele. 3. Välja tuua arvestusala ootused raamatupidamisprogrammidele tulenevalt parimatest praktikatest majandusarvestuse automatiseerimise vallas. 4. Hinnata Eestis kasutatavate raamatupidamistarkvarade valmisolekut vastata raamatupidamise seaduse nõuetele ja arvestusala ootustele, tuua välja arenguvõimalused. See uuring põhineb deduktiivsel strateegial. Empiirilise uuringu käigus koguti andmeid kombineeritud meetodi, kvantitatiivse-kvalitatiivse uurimismeetodi abil. Andmeanalüüsi meetodid olid peamiselt statistilised, eesmärgiga võrrelda, kui suurt osa teoreetilisest hüpoteesist empiirilised uuringutulemused kinnitavad. Empiirilise uurimistöö käigus kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Lõputöö teoreetilise osa peamisteks allikateks on RPS-i uus versioon, mis kehtib Eestis alates 01.01.2017, ja pärast seda kehtivad versioonid, erinevad IKT arengukavad Eestis ja Euroopa Liidu uuringud digitaalse transformatsiooni kohta. Seda täiendavad arvestusala spetsialistide artiklid erialases meedias ning mitmed samateemalised magistritööd. Kuna see on üsna uus teema, on seda teemat käsitleva kirjanduse valik olnud suhteliselt piiratud. Lõputöö eesmärk on esitatud ülesandeid täites ja nende tulemusi dokumenteerides saavutatud. Uuringust selgus, et suurem osa uuritud raamatupidamisprogrammidest vastab raamatupidamise seaduse nõuetele ja raamatupidamise valdkonna ootustele ning on saadaval erinevatele turusegmentidele, nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele. Ehkki on olemas mõned kriitilised funktsioonid, mida tuleb tulevikus täielikumaks arendada, et need oleksid seadustega täielikult kooskõlas. Käesoleva lõputöö raames tehtud tähelepanekud on oluliseks sisendiks raamatupidamisprogrammide loojatele ja raamatupidamise seaduse loojatele, et raamatupidamiskohustuslased saaksid seaduse sätteid parimal võimalikul viisil täita.