Kaubandusökonoomika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Kaubandusökonoomika Märksõna "Economy and Management--Strategic Management" järgi
Näitamisel1 - 3 3-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.Nimetus Piiratud juurdepääs Personali arendamise võimalused ettevõttes Telia Eesti AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Ilusk, Janet; Kirikal, HeveLõputöö nimega „Personali arendamise meetodid Telia Eesti AS näitel“ eesmärk on selgitada välja parimad personali arendamise meetodid ettevõtetele, eriti Telia Eesti AS-ile. Empiirilise uuringu abil uuriti personali arendamisel kasutatavaid meetodeid ja selgitati välja võimalused selle parendamiseks. Empiiriline uuring koosneb 24 küsimusest koos valikvastustega ja skaalapõhiste vastustega. Uuriti ainult klientidega otseses kontaktis olevaid töötajaid. Telia Eesti AS 457 töötajast 66 osales uuringus. Neist 40 olid naised ja 26 mehed. Lõputöö koosneb viiest peatükist, millest igaüks käsitleb personali arendamise erinevaid aspekte. 1. peatükk on sissejuhatav ja kirjeldab lõputöö eesmärki ja seda, millest see koosneb. 2. peatükis määratletakse personali arendamise teoreetilised aspektid ja see on jagatud neljaks osaks. 1. osa keskendub sellele, miks see on vajalik. 2. osas käsitletakse personali arendamise vajalikkuse hindamist. 3. osas uuritakse personali arendamise meetodeid. 4. osa keskendub sellele, miks seda tuleks kasutada ja mis võib takistada personali arendamise meetodite kasutamist. 3. peatükis selgitatakse kasutatud empiirilise uuringu metoodikat. 4. peatükk illustreerib empiirilise uuringu tulemusi. Lõputöö kõik osad on kokku võetud 5. peatükis.Nimetus Piiratud juurdepääs Töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Martsepp, Mariliis; Kirikal, HevePüsiv, initsiatiivi näitav ja pühendunud inimressurss on igale organisatsioonile hindamatu väärtus. Kontekstis, kus töötajatel on võimalus igal ajahetkel uut tööd otsida ja leida, peaks väärtuslike töötajate hoidmine olema tööandja jaoks üks suuremaid tähelepanupunkte. Tööjõu ülemäärane liikuvus ja uute inimeste koolitamine on kulukas ning selle asemel, et pidevalt ressurssi uute töötajate kaasamisele kulutada, oleks otstarbekas koolitada organisatsiooni esma-, kesk- ja tipptaseme juhte, et saavutada töötajate seotus ning seeläbi paremad töötulemused ja -tingimused. Töömotivatsiooni ja töörahulolu teema on olnud populaarne uurimisobjekt läbi aastate ning on ka edaspidi, sest töötajate pühendumuse taha peitub suures osas just motivatsioon ja rahulolu. Pühendunud töötaja tähendab ettevõttele väärtuslikku töötajat, kes teeb tööd ettevõtte tegevusnäitajate parendamiseks. Uuemate väljaannete põhjal on töötaja motiveerimine aga väga väike osa paremate töötulemuste saavutamiseks. Mida suurem on töötaja seotuse tase, seda keerulisem on inimesel väliskeskkonna tegurite mõjul töömotivatsiooni kaotada. Teisisõnu, hoolimata ebasoodsatest asjaoludest nagu näiteks piiratud ressursid, seadmete rikked, ajaline surve, jääb tööga väga seotud töötaja endiselt motiveerituks. (Marciano, 2010, lk 40) Lõputöö aktuaalsus väljendub hiljutiste tööjõu-uuringute põhjal tehtavatest võimalikest järeldustest. 2019. aasta jaanuari lõpus ilmunud CV Keskuse ja Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et uutele tööpakkumistele on avatud 75 protsenti töötajatest. (Neljast eestlasest kolm..., 2019) Kolm neljandikku tööjõust on väga suur hulk inimesi, kes ei ole mingil põhjusel täielikult rahul oma töökohaga, kes on valmis parema pakkumise saamisel kohe tööd vahetama. Sellist olukorda kirjeldab töötajate vähene tööga seotuse tunne. Lõputöö eesmärk on välja selgitada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised uurimisülesanded: • välja selgitada teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes töötajate tööga seotuse tunnused ja seotuse saavutamise võimalused; • koostada metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; • kaardistada töötajate seotus tööga jaekaubandusettevõttes ning analüüsida saadud tulemusi; • tulemuste põhjal teha järeldusi ja esitada ettepanekud jaekaubandusettevõtte juhtkonnale parimate praktikate rakendamiseks töötajate tööga seotuse suurendamisel. Lõputöö teoreetiline osa on jaotatud kolmeks suuremaks alapeatükiks, millest esimene keskendub seotuse defineerimisele, töötajate seotuse mõõtmisele, pühendumuseta töötajate määratlemisele ning seotuse mõjudele. Teine alapeatükk selgitab empiirilise uuringu metoodikat ja valimit ning kolmas annab ülevaate uuringu tulemustest jaekaubandusettevõttes. Analüüsi läbiviimiseks on kasutatud autori tõlgitud UWES-17 ning Gallup Q12 küsimustikke, mis baseeruvad seotuse komponendile: tarmukusele, pühendumusele, haaratusele ning tööressurssidele. Andmeid koguti ankeetküsimustiku abil. Peamised autorid, kelle raamatutele ja artiklitele töös viidatakse, on Bekker, Bridger, Dickson, Gleeson, Kahn, Leiter, Marciano, Nelson, Schaufeli, Smythe. Kõik autorid on välja andnud mitmeid publikatsioone tööga seotuse teemal, autoritelt võib leida laias laastus ühtivaid seisukohti kui ka teineteisest väga erinevaid lähenemisi.