Kaubandusökonoomika
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Kaubandusökonoomika Pealkiri järgi
Näitamisel1 - 20 71-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Alkoholi- ja tubakatoodete regulatsioonide rakendamise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Käsper, Cätlyn; Maasik, LiinaJärgmise lõputöö teema on „Alkoholi-ja tubakatoodete regulatsioonide rakendamise uuring“, mis koosneb 53 leheküljest, ning on illustreeritud 12 joonise ja 1 tabeliga, töö koostamisel kasutati 52 allikat neist 7 on võõrkeelsed. Riikliku alkoholi- ja tubakapoliitika eesmärk on vähendada tarbimisest tingitud kahjusid ja tõsta oodatavat eluiga, seetõttu on seatud piirangud alkoholi ja tubaka kategooriate väljapanekutele ja reklaamile. On tõstetud aktsiisimäärasid, kuid selle tõttu hoogustus piirikaubandus ning 2019 aastal otsustati selle vähendamiseks aktsiisi langetada. Statistiliselt on näha, et alkoholi- ja tubakapoliitika rakendamine ei ole saavutanud soovitud tulemusi. Lõputöö eesmärk on analüüsida alkoholi- ja tubakapoliitika rakendamist jaekauplustes, et hinnata tarbijate käitumise muutuseid. Eesmärgi täitmiseks koostati teoreetiline raamistik alkoholi ja tubakatoodete kategoorias toimunud seadusandlikest muudatustest ja tarbijate ostukäitumise muutustest. Analüüsiti saadud tulemusi ning tehti järeldused ja ettepanekud tarbijate ostukäitumise muutustes seoses alkoholi ja tubakatoodete kategoorias toimunud seadusandlike regulatsioonidega. Empiirilise uuringu koostamisel lähtuti deduktiivsest lähenemisviisist ja kasutati kvantitatiivset andmekogumis meetodit. Uuringu instrumendiks oli ankeetküsitlust, millele vastas 187 respondenti. Uuringu tulemustest selgus, et riikliku alkoholipoliitika rakendamiseks seatud piirangud on piisavad, et aidata kaasa tarbimise vähendamisele, kuid vastajate arvates ei teki ühest arusaama alkoholipoliitika elluviimisest, sest kohalikele omavalitsustele ei ole määratud konkreetseid tegevusi vaid on suunised millest tuleks lähtuda. Vastajate arvates on jaekaubandusettevõtted saanud ümberkorraldustega ja nähtavuse piiramisega hästi hakkama saanud aga ei ole oluliselt vähendanud alkoholi ja tubakatoodete tarbimist. Ilmnes, et ennetustööd võiks alkoholi liigtarvitamise suhtes võiks olla rohkem, ning see võiks olla sarnane tubakatoodete kahjulikkuse reklaamimisega. Vastajate hinnangul tuleks kättesaadavust alaealiste seas piirata rohkem. Tarbijate ostuharjumuste analüüsimisel selgus, et need on muutunud ning enim on mõjutanud ostuharjumusi aktsiisi tõstmine ja reklaami piiramine. Hind on oluline mõjur alkoholi ja tubakatoodete ostmisel ning reklaami piiramise tõttu on vähenenud impulssostude tegemine. Vastajate arvates on aktsiistõus oluline kättesaadavuse vähendamiseks ning see peaks jätkuma samas tempos, küll aga arvatakse, et maksupoliitika kujundamine ei ole aidanud kaasa tarbimise vähendamisele. Lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud ning järeldused ja ettepanekud on võimalik edastada jaekaubandus ettevõtetele ning alkoholi ja tubakapoliitikaga tegelevatele riigiasutusetel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ametijuhendite koostamine AS Tartu Terminali teenindusjaama töötajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vijar, Angela; Kirikal, HeveKuna ühiskond ja organisatsioon arenevad pidevalt, nii on ka uuritavas ettevõttes toimunud muudatusi ja arenguid. AS Tartu Terminali ettevõttes kasutusel olevad teenindusjaamade töökohtade ametijuhendid koostati aastaid tagasi, täpsemalt 2014. aastal, ajal, mil avati esimene teenindusjaam. Selle ajaga on tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi. Kuna Eestis kehtiva Töölepingu seadusega peab tööleping sisaldama kirjalikku tööülesannete kirjeldusi, aga see ei kohusta ilmtingimata tööandjat koostama ametijuhendeid (Töölepingu seadus, § 5 lg 1), aga uuritavas ettevõttes oli koostatud ametijuhendid. Siis vahepeal on uuenenud ametijuhendi kuupäevad aga dokumendi sisu on liiga pikk ja koosneb ainult üldjoones ametikoha täitja kohustustest ja tuginedes teooriale ei täida see dokument oma eesmärki. Lisaks on selle ajaga tööüleasanded muutunud ja lisandunud uusi, mis ei ole kajastatud ametijuhendites ja tänu sellele ei paku need töökorralduslikud dokumendid tõest informatsiooni ametikoha täitjale ega organisatsioonile. Lõputöö eesmärk oli koostada AS Tartu Terminali teenindusjaama ametikohtadele aja- ja asjakohased ametijuhendid, mille täitmiseks autor selgitas teoreetiliste allikate põhjal ametijuhendi koostamise raamistikku. Valis eesmärgi täitmiseks sobiva metoodika empiirilise uuringu läbi viimiseks, milleks oli organisatsioonisisene kombineeritud uurimismeetod. Autor viis läbi ametikohapõhise töö analüüsi uuritava ettevõtte struktuurüksustes ehk teenindusjaamades, et välja selgitada ametikohtade eesmärk, põhitööülesanded ning nendega seonduvad õigused ja kohustused. Töö analüüsi läbiviimist kooskõlastas autor organisatsiooni personalijuhi ja teenindusjaamade juhatajaga. Samuti informeeris autor kõiki AS Tartu Terminali teenindusjaamade töötajaid ning põhjendas töö analüüsi vajalikkust ja selle eesmärki, ning oodatavat lõpptulemust. Andmeid koguti avatud ankeetküsitlusega, mis oli struktureeritud ja hõlmasid ametikoha töötingimusi, tööülesandeid, õigusi ja vastutusi, ohutust ja ettevalmistust. Lisaks kasutas autor dokumendivaatlust, mille intstrumentideks olid praegu kasutusel olevad ametijuhendid. Seejärel tegi töö autor võrdlusanalüüsi, kus ta võrdles uuringutulemusi olemasolevate ametijuhenditega ja teoreetiliste lähtekohtadega ning saadud tulemuste põhjal koostas ametijuhendid AS Tartu Terminal kolmele ametikohale.Nimetus Avatud juurdepääs AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kuning, Elisabeth; Noorväli, HelleFinantsanalüüs aitab hinnata ettevõtte finantsolukorda ning selgitab välja probleemsed küljed ja nende muutumise põhjused. Analüüsi tulemusena on võimalik hinnata ettevõtte finantsolukorda ning luua võimalused selle parandamiseks ja tuleviku juhtimisotsuste tegemiseks. Lõputöö eesmärk oli anda hinnang AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorrale ja teha parendusettepanekud tuleviku juhtimisotsusteks. Empiirilisele uuringule läheneti kvantitatiivselt ja kasutati deduktiivset lähenemist. Andmekogumismeetodina kasutas töö autor dokumendivaatlust, mille allikateks olid AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsaruanded aastatel 2018/2019-2022. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Bilansi analüüsi tulemusena selgus, et AS Saku Metall Allhanke Tehas bilansimaht vaadeldaval perioodil suurenes. Käibevaradest moodustasid suurima osa varud, kuna ettevõttel on palju seisvaid varusid ja samuti on läbi aastate kasvanud ka materjalide hinnad. Passivakirjete osas suurenesid enim võlad ja ettemaksed ning pikaajalised kohustised, mille põhjustasid 2021. aastal tekkinud makseraskused ja ebakindel majanduskeskkond. Kasumiaruande analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte müügitulu on aastatega kasvanud, seda enim viimasel kahel aastal. Koos müügituluga kasvasid ka müüdud toodangu kulud, mis olid põhjustatud materjalide hinnakasvust ja palgakasvust. Müügitulu kasvatamisel oli olulisel kohal järjepidev müügihindade korrigeerimine ja hinnakasvu arvestamine müügihindadesse. Ülejäänud kulugrupid olid pigem langustrendis, kuna ettevõte tegeles aktiivselt kulude analüüsi ja kokkuhoiuga. Märkimisväärne muutus aruandeaasta kasumis (kahjumis) toimus 2021. aastal, millal ettevõte teenis pea miljon eurot kahjumit. Selle põhjustas eelkõige kulude kasv ja ebakindel majanduskeskkond. 2022. aastal teenis ettevõte vaadeldava perioodi suurima aruandeaasta kasumi, millele aitas kaasa hinnakasvu kiire ülekandmine müügihindadesse ja kulude kokkuhoiuga tegelemine. Rahavoogude aruande analüüsi tulemusena selgus, et äritegevuse rahavood olid vaadeldaval perioodil langustrendis ja 2022. aastal negatiivsed. Rahavood investeerimistegevusest suurenesid, kuna ettevõte investeeris uutesse seadmetesse, mis eeldatavalt aitavad tulevikus suurendada müügitulu. Finantseerimistegevuse rahavood vaadeldaval perioodil suurenesid, kuna ettevõte sai laenu, mida kasutati investeerimiseks ja 2021. aastal tekkinud võlgade likvideerimiseks. Suhtarvude analüüsil keskenduti AS Saku Metall Allhanke Tehase lühi- ja pikaajalise maksevõime, efektiivsuse ja tasuvuse analüüsimisele. Lühiajalisest maksevõimest selgus, et ettevõttel on probleeme rahaga ja rahaliste vahendite tase on läbi aastate halvenenud. Samas oli madalatest näitajatest näha, et ettevõte kasutas raha tulu teenimiseks. Pikaajalisest maksevõime analüüsist selgus, et ettevõtte kapitali struktuuris võõrkapitali osakaal suurenes ja omakapitali osakaal vähenes. Ettevõtte pikaajalised kohustised kasvasid, mis suurendas ka kapitaliseerituse kordajat, kuid maksevõime kordaja jäi alla soovitud piiri. Võib olla tõenäoline, et ettevõttel tekib tulevikus probleeme kohustiste tasumisega, kuna läbi aastate oli languses ka rahaliste vahendite tase. Efektiivsuse analüüsist selgus, et ostjatelt laekus raha kiiremini, kui ettevõte pidi hankijatele tasuma. Tehtud investeeringud olid põhjendatud ja tasuvad, kuna need kiirendasid ettevõtte tegevustsüklit. Finantseerimistsükkel pikenes, kuna vaadeldaval perioodil rahaliste vahendite tase halvenes ja ettevõte pidi tegelema täiendavate rahaliste vahendite leidmisega. Tasuvuse analüüsist selgus, et rentaabluse suhtarvud vaadeldaval perioodil paranesid. Suurenenud võõrkapitali osakaal kapitali struktuuris mõjus positiivselt ettevõtte omakapitali tootlusele. Tehtud investeeringud aitasid teenida ettevõttel rohkem müügitulu ja parandasid koguvara puhasrentaabluse näitajat. Investeerimist piiras eelkõige madal rahaliste vahendite tase, kuid investeeringute rentaablus siiski paranes, sest ettevõte suutis kasvatada ärikasumit, millele aitasid kaasa kulude kokkuhoid ja müügitulu suurendamine. Müügikäibe rentaabluse suhtarvude paranemisele aitasid kaasa konkreetne hinnastamispoliitika, järjepidev majandustulemuste analüüs ja kulude kokkuhoid. AS Saku Metall Allhanke Tehase 2018/2019-2022. aastate finantsaruannete põhjal koostatud finantsanalüüsi tulemustele toetudes hindab töö autor, et vaatamata keerulisele 2021. aastale on ettevõte suutnud tulla toime suurenenud kulude ja majanduskeskkonna ebakindlate tingimustega ning teinud investeeringuid. Olulist tähelepanu tuleb pöörata rahaliste vahendite taseme parendamisele, sest see on langenud väga madalale tasemele. Sellest lähtuvalt teeb töö autor ettepaneku inventeerida varusid sagedamini ja arvata nende hulgast välja seisvad varud. Lisaks arvab töö autor, et ettevõte võiks lähitulevikus dividende mitte maksta, vaid kasumi reinvesteerida, et parandada rahaliste vahendite taset ning luua laiemad võimalused ettevõtte tegevuse kasvuks. Veel tuleb ettevõttel jälgida võõrkapitali kasutamise osakaalu, kuna seoses intressimäärade tõstmisega on laenamine muutunud kallimaks ja see võib ettevõttele kaasa tuua probleeme kohustiste tasumisega. Töö autor toob ka välja, et ettevõtte järjepidev majandustulemuste analüüs, konkreetne hinnastamispoliitika ja kulude kokkuhoid omas märkimisväärset mõju 2022. aasta majandustulemustele ning tänu nendele tegevustele suutis ettevõte tulemusi märkimisväärselt parandada võrreldes eelnevate perioodidega. Tulevikus on vaja keskenduda rohkem tulude suurendamise analüüsile ja piisavate rahaliste vahendite saavutamisel teostada investeeringuid. Töö autor hindab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Digilahendused logistikas OG Elektra ASis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-02) Sommer, Marite; Tandru, DianaLõputöö teemaks on digilahenduste kasutamine ühes jaekaubandusettevõtte jaotuslaos. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida jaekaubandusettevõtte jaotuslaos digilahenduste kasutamist, et selgitada välja laoprotsesside digitaliseerimisega toimunud muutused ning teha järeldusi ja ettepanekuid sobivate digilahenduste valimiseks. Lõputöö on 46 lehekülge pikk, sisaldab 9 joonist ning kasutatud on 67 erinevat allikat. Lõputöö analüüsist selgus, et digitaliseerimine on muutnud laohaldustoimingud väga palju. Digitaliseerimisega on kõige rohkem võidetud komplekteerimise protsessis. Komplekteerimine on jaotuslao üks tähtsamaid protsesse ning selle tõhusam töö annab ettevõttele võimaluse suurendada oma mahtu ning seeläbi olla edukam. Samuti selgus, et kuigi ettevõttes on kasutusel erinevaid digilahendusi, on suurim osakaal siiski laohaldussüsteemil, mis neid digilahendusi seob ning mille abil on võimalik kõiki protsesse omavahel kooskõlastada ning vajaduse korral reaalajas otsuseid teha.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti ja Saksamaa jaekaubanduse käivete võrdlusanalüüs Covid-19 tingimustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Kõrre, Joonas; Heve, KirikalLõputöö eesmärk on selgitada välja muutused Eesti ja Saksamaa jaekaubanduse käibe dünaamikale COVID-19 epideemia tingimustes, et parendada valmisolekut sarnastes kriisides toimetulekuks jaekaubanduses. Empiirilise uuringu tulemusel selgus, et nii Eestis kui Saksamaal oli COVID-19 epideemia piirangutel jaekaubanduse käivetele oluline mõju. Muutused inimeste igapäevases töökorralduses tähendasid, et nii tööl kui koolis hakati käima läbi virtuaalsete meetmete, millel omakorda oli mõju arvutite ja nende lisaseadmete müügikäivetele, kuna hakati ostma oluliselt rohkem süle- ja lauaarvuteid, klaviatuure, hiiri ning muid vajalikke seadmeid. Uuringus selgus ka, et piirangute ajal kasvasid Eestis müügikäibed Saksamaaga võrreldes oluliselt kiiremini side- ja koduseadmete kaubagrupis, kuna need olid samuti vajalikud kaugtöö tegemiseks. 2020 aasta kevadel aprillis ja mais toimus hüppeline e-kaubanduse kasv. Käivete erinevust Saksamaaga oli II kv 32% võrdlusaasta suhtes. Suurest erinevusest ja Eesti järsemast käibekasvust oli võimalik järeldada, et Eesti e-kaubandus tervikuna ning siinsed tarbijad olid paremini valmis kasutama sisseostude tegemiseks interneti keskkondasid, kui seda olid Saksamaa tarbijad. Analüüsis ilmnes ka, et Eestlased hakkasid riide- ja tekstiilikaupu ostma Saksamaa inimestest palju varem. Sellele aitas kaasa asjaolu, et paljud riidekaupluste kettidel on täna Eestis oma e-poed. 2020 aasta teises pooles oli indeksaasta suhtes Eesti ja Saksamaa jaekauplustes selles kategoorias ca 30%.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti täisealise mehe ostuotsust mõjutavad tegurid habemeajamisvahendite soetamisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Arna, Rauno; Vahtramäe, EvaLõputöö empiirilises uuringus selgitati välja ja analüüsiti, millised tegurid mõjutavad Eesti täisealise meessoost tarbija ostuotsuseid habemeajamisvahendite soetamisel ning vastavalt sellele tehti hulgi- ja jaekaubandusettevõtetele soovitusi soovitusi habemeajamis-vahendite turundamisel ja peamise sihtgrupi ostuotsuste mõjutamisel. Turunduse eesmärk on rahuldada tarbijate vajadusi ette-võttele kasumlikul moel ning suunab ettevõtet, kuidas peale hinna konkureerida ka teistel alustel. Seetõttu tuleb tunda tarbijat ja tema vajadust ning mõista, kuidas individuaal-sed, psühholoogilised ja situatsiooni tegurid mõjutavad ostuotsust. Teoreetilisest raamistikust lähtuvalt, koostati empiirilise uuringu metoodika 2020. aastal läbiviidud tarbija küsitlusele. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi 2020. aasta märtsis ning sihtgrupiks olid Eesti täisealised meessoost tarbijad. Empiirilise uuringu teostamisel lähtuti teaduslikust meetodist kasutades kvantitatiivset meetodit. Andmekogumise meetodiks valiti küsitluse, kuna uuringus olid olulised sellised tegurid, mida saab uurida tarbija teadlikkuse, teadmiste ja hinnangute põhjal. Kogutud andmeid analüüsiti ja tehti järeldused ning soovitused kaubandusettevõtetele. Empiirilise uuringu tulemustest selgus, et Eesti mehed defineerivad habeme kasvatamist erinevalt. Suure osa Eesti meeste jaoks tähendab habeme kasvatamine planeeritud ja teadlikku tegevust ning habeme loomulik kasvamine ei ole kasvatamine, isegi siis kui habet aetaks kord nädalas või veel harvem. Habeme kasvatamise ja mittekasvatamise tegurid on sarnased, põhinedes isiksusel, elustiili, personaalsusel ning perekonnal. Eesti mees ei ürita silma paista habemeajamisvahendite soetamisel, enamus mehi on oma hoiakutelt pigem konser-vatiivsed ja ratsionaalsed ning lojaalsed tarbijad. Tulenevalt, kas siis sellest või informatsiooni puudusest, Eesti mees näonaha- ja habemehoolduse tooteid (kreem, õli, jmt) väga sageli ei kasuta. Samas kannab Eesti mees aktiivselt hoolt oma keha välimuse eest, kasutades selle hooldamiseks habemeajamisvahendeid, peamiselt raseerijat. Habemeajamisvahendeid soetab peamiselt mees ise ning ostuotsuse tegemisel mõjutab teda toode, selle kvaliteet ja kasutamismugavus, kättesaadavus ja sälivus. Toote personaalses sobimises soovib Eesti mees isiklikult veenduda ning isiklik negatiivne kogemus mõjutab järgnevat ostuotsust väga tugevalt. Habeme kasvatamise ja hooldamise kohta tunnevad paljud mehed huvi ning otsivad erinevaid kanaleid kasutades täiendavat informatsiooni. Peamised mõjutegurid jaekaubanduses ostuotsuse tegemisel Eesti mehe jaoks on kaubandusettevõtte asukoht, seal olev atmosfäär ning sooduskampaaniad ja personaalne pakkumine. Habemeajamivahendite paiknemine ostuteekonnal ning toodete märgatavus suurendavad impulssostu tõenäosust, sest Eesti mehel tekib sageli vajadus toote märkamisega. Kõige enam kasutatavad ja soetatavad tooted on raseerija ning raseerimisvaht-geel, kuid kasutamiselt sagedased on ka pardel ja juukselõikusmasin. Tulenevalt nendest erinevatest mõjuteguritest habemeajamisvahendite ostuotsuse tegemisel, on kaubandusettevõtte jaoks oluline tunda sihttarbijat ja teda mõjutavaid tegureid ning mõista, mida tarbija täiendavalt sooviks või vajaks. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk täideti ning selgitati välja, millised tegurid mõjutavad jaekaubanduses Eesti täisealise meesoost tarbija ostukäitumist habemeajamisvahendite soetamisel. Empiirilise uuringu tulemused, järeldused ja soovitused edastatakse 2020. aasta augustis Sanitex OÜ Lõuna-Eesti piirkonnajuhile.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbija ostukäitumine ja lojaalsus e-kaubanduses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Võrk, Karin; Vahtramäe, EvaLõputöö teemaks on Eesti tarbija ostukäitumine ja lojaalsus e-kaubanduses. Tarbijale ei ole oluline kust ta oma ostud teeb, kas füüsilises poes või e-kaupluses. Olenemata kaupluse asukohast ootab tarbija head, kiiret ja asjatundlikku teenindust. Lõputöö koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse lühike ülevaade e-kaubandusest ja e-kaupluste erinevatest tüüpidest. Teises osas antakse ülevaade tarbijakäitumisest ja kliendilojaalsusest. Lähemalt selgitatakse tarbijakäitumist mõjutavaid tegureid ja kliendilojaalsuse olulisust ettevõttele. Lõputöö kolmas osa annab ülevaate empiirilise uuringu metoodikast, andmete kogumise viisist, valimist ja andmete analüüsist. Neljandas osas on empiirilise uuringu analüüs ning soovitused e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele. Lisas on lõputöö empiirilise uuringu küsitlusankeet.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-03-03) Borgmann, Pille-Triin; Vahtramäe, EvaLõputöö on koostatud teemale Eesti tarbijate ja e-kauplejate hinnangud e-kaupluste eelistele. Töö koosneb 54 leheküljest, 13 joonisest ja kolmest lisast. Lõputöö eesmärk on analüüsida Eesti e-kaupluste eeliseid tarbijate ja e-kauplejate hinnangutena, et teha ettepanekuid Eesti e-kaupluste müügi edendamiseks. Eesti e-kaubanduse maht on aastatega aina suurenev ning kliendid on sellega seoses ootamas ka e-kaupmeestelt mugavamaid võimalusi ostlemiseks, kuid probleemiks osutub Eesti e-kaupluste mitte nõuetele vastamine. Uurimistöö empiirilise osa loomiseks oli oluline luua teoreetiline raamistik e-kaubanduse ja kaupluse olemusest, Eesti e-tarbijate ostukäitumisest ning hetkel enimkasutatavate eeliste kohta veebikauplustes. Empiiriline uuring jagunes kaheks: viidi läbi intervjuud veebikaupmeestega ja samuti viidi läbi ka küsimustik Eesti e-tarbijate seas. Eestis on kokku 6000 e-kauplust, kellest 2022. aasta seisuga kuulub E-kaubanduse Liitu vaid 400 veebikauplust. Empiirilise uuringu e-kauplejate intervjuu valimisse kuulus 10% üldkogumist, ehk 40 e-poodi. Lõplikusse valimisse osutus 15 e-kauplust, kellest kõik kuuluvad järgmiste kaubakategooriate edasimüüjateks: toidu-, tööstus- ja riidekaubad. E-tarbijate uuringu lõplikusse valimisse kuulus 100 e-tarbijat, kes kasutavad erinevaid ostu- ja müügigruppe. Empiirilise uuringu läbiviimisel kasutati kvantitatiivse ja kvalitatiivse uurimismeetodi kombineerimist. E-kauplejate uuringu analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Küsitluse läbiviimiseks kasutati sihipärast valimit – küsitlused edastati konkreetsetele kaupmeestele ning viidi läbi kas telefoni või e-maili teel. Tarbijaküsitluse analüüsi tehes kasutati andmete analüüsimisel arvulisi suuruseid ning protsente. Küsitluse läbiviimiseks kasutati mugavusvalimit, kus vastajad olid juhuslikud. Küsitlus viidi läbi Connect.ee keskkonnas, pärast mida tulemusi analüüsiti MS Excel programmis läbi illustratsioonide. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud ning on loodud teoreetiline raamistik tarbijatest ja e-kaupluste eelistest erinevaid allikaid kasutades. Samuti on kirjeldatud ka lõputöö metoodikat. Tehtud on autoripoolsed järeldused ja ettepanekud e-kaupluste müükide edendamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevatest generatsioonidest koosnevate meeskondade juhtimise uuring Kaubamaja Tallinna müügimajas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Hussar, Maria; Freienthal, HeliLõputööna viidi läbi uuring Kaubamaja Tallinna müügimaja teenindajate ja teenindusosakondade juhtide seas uurimaks erinevate generatsioonide esindajate toimimist meeskonnana ning meeskonnatöö efektiivsust juhi rollist lähtuvalt Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas. Uuringu käigus tugineti teoreetilistele allikatele, esmalt selgitades meeskonnatöö korraldamise teoreetilisi lähtekohti, meeskonna ja grupi vahelisi seoseid ja erinevusi. Samuti käsitleti erinevate teoreetikute meeskonnatöö etappe. Peale iga meeskonnatöö etapi käsitlust selgitati välja meeskonnajuhi roll igas etapis, tuginedes nelja tööealise generatsiooni eripäradele meeskonnatöös. Etappide käsitluse lõpus uuriti meeskonnatöö tasustamise võimalusi. Lõputöös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti läbi struktureeritud intervjuude Kaubamaja AS Kaubamaja Tallinna müügimajas 24 teenindaja ja kõigi kuue teenindusosakonna juhiga. Uuringutulemustest lähtuvalt tehti järeldused ja esitati ettepanekud Kaubamaja Tallinna müügimaja personaliteenistusele. Uurimisülesanded said autori hinnangul täidetud ja lõputöö eesmärk saavutatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Hanza Mechanics Tartu AS laovarude haldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-10) Eensalu, Kadi; Maasik, LiinaVarude ladustamiseks kulutab ettevõtte suuri ressursse ning hoiab kapitali laovarudes kinni ja seetõttu takistab ettevõtte tootmist ning kulutab ebavajalikke ressursse. Optimaalse tellimuskoguse ja laovarude seisu leidmine tagab efektiivsema tootmise, õigeaegsed tarned klientidele ja ettevõttele parema likviidsuse.Varude haldamise erinevad meetodid sõltuvad ettevõtte strateegiast ning tootmise eripäradest, seega ei ole olemas õiget lahendust, mis sobiks kõikidele ettevõtetele ühiselt. Eesmärgi saavutamiseks täideti järgmised ülesanded: • toodi välja teoorial põhinevad seisukohad laovarude ja nende haldamise olemusest; • määrati kindlaks, millised on eelistatud laovarude käsitlemise meetodid ja nende kasutamise võimalused; • võrreldi ettevõtte toiduainetööstuses kasutatavate FN masinate müügiprognoose tegelike müükidega; • teostati FN masinate ostuartiklite ABC-XYZ analüüsid ning nende maatriks; • andmete põhjal teostati ostuartiklite analüüs ja ettepanekud parendustegevusteks; Analüüsist selgus, et FN masinate koguseline müük on aastase perioodi vältel olnud langustrendis. Põhjuseks võib tuua vilja tootmise langustrendi ning ootamatult tabanud Covid-19 pandeemiat, mille mõju tagajärjed on siiani veel täielikult teadmata. Kuna Hanza Mechanics Tartu AS planeerib oma tootmist peamiselt klientide poolt edastatud prognooside alusel, siis sai teostatud võrdlus kliendi poolt prognoositud masinate ostude ning realiseerunud müükide vahel. Analüüsist tuli välja, et kliendi prognoos ei vastanud tihti tegelikule müügile. Siiamaani on ettevõte teostanud kõik varude haldamisega seotud otsused prognooside alusel, mis mõjutas 2019 ja 2020 aastal laovarude seisakuid. ABC-analüüs teostati FN masinate ostuartiklitele ning XYZ-analüüs omakorda ABC klassifikatsiooni määratluse saanud artiklitele. Kaardistati ostuartiklite rühmade vahelisi liikumisi ning nende artiklite osatähtsust kogukäibest. A-rühma klassifitseerusid peamiselt eritellimusena tehtud ja spetsiifilised elektroonika komponendid nagu näiteks trükkplaadid ja mootorid. Nende artiklite õige haldamine mõjutab kõige rohkem ettevõtte rahalisi näitajaid. B-rühma ostuartiklite arv on kahe aasta võrdluses jäänud üsna stabiilseks. Rühmade vahel on küll toimunud liikumisi, kuid arvuline seis on jäänud enam-vähem sarnaseks. 82,2% artiklitest asub C-rühmas, mis moodustab kõige suurema grupi FN masinate ostuartiklitest. Masinate müük ei saa ilma C-rühma ostuartikliteta 44 toimuda, kuid paratamatu on , et C-rühma artiklid moodustavad kõige suurema hulga säilituskuludest. ABC-XYZ analüüsi tulemusel grupeeriti artiklid käibe ja nõudluse alusel rühmadesse ja teostati kahe aasta vaheline stabiilsete ostuartiklite kaardistamine. Selle alusel leiti kahe aasta võrdluses stabiilseks jäänud ostuartiklid ning analüüsiti nende osatähtsust. AX-rühma kuulus üks ostuartikkel 2019 aastal ning 2020 aastaks ei saanud seda klassifikatsiooni enam ükski ostuartikkel. AY-rühma kuulus kahe aasta võrdluses 7 stabiilset ostuartiklit, mis moodustasid aastal 2020 36% A-rühma ostukäibest. AZ rühma kuulus kahe aasta lõikes 3 ostuartiklit, mis oli aatal 2020 17% A-rühma ostukäibe osakaalust. BX-rühma ei kuulunud kahel aastal ükski ostuartikkel. BY-rühma 8 stabiilset ostuartiklit moodustasid 2020 aastal 18% kogu B-rühma ostukäibest. Kahe aasta võrdluses olid stabiilsel positsioonil 9 artiklit BZ-rühma artiklite nimekirjast, need moodustasid 29% 2020 aasta B-rühma ostukäibest. CX-rühmas on toimunud muutus kahe aasta vahel ning 2020 aastaks sinna ei kuulu ühtega ostuartiklit. CY-rühma kuulub 9 ostuartiklit, mis moodustasid C-rühma ostukäibest 2020 aastal 96%. Lähtuvalt analüüsi tulemustest selgus, et vajalikud muudatused ja parendustegevused ettevõtte laovarude haldamiseks võiks olla järgnevad: teostada prognoositud müükide ja müügiartiklite vaheline korrelatsioonanalüüs, tellimiskoguste määramisel hinnata säilitus-, transpordi- ja hoiustuskulude suurust, ABC-analüüsi intervalli tihendamine, XYZ-analüüsi kasutusele võtmine, tarnetingimuste parendamiste läbirääkimised ja FN masinate ostuartiklite ristkasutuse ning laialt levinud ostuartiklitega asendusvõimaluste otsimine. Lõputöö eesmärk sai täidet ja ettepanekud esitatakse Hanza Mechanics Tartu AS-ile pärast lõputöö esitamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Hinnakujundus ettevõttes Rikets Hulgi OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-07) Koldmets, Annabel; Kirikal, HeveEttevõtte eesmärk on kaupade ja teenuste hinnastamisel kasumi teenimine ja tarbijate nõudluste rahuldamine. Samuti on ettevõtte jaoks hind tähtis, sest see määrab ettevõtte turu ja kasumlikkuse ning on turunduskompleksis ainuke tulutoov element. Hind mängib suurt rolli kliendiväärtuse ja kliendisuhete loomisel. Ettevõttes Rikets Hulgi OÜ 2020. aruandeaasta kahjum on suurenenud võrreldes 2019. aruandeaasta kahjumiga. Ettevõtte jaoks on hind tähtis, sest see määrab ettevõtte turu ja kasumlikkuse. Eelpool öeldule tuginedes tekkis vajadus hinnakujunduse uuringu läbiviimiseks, kuna teadlik ja läbimõeldud kasumit teeniv hinnakujundus loob eelduse kahjumi vähendamiseks. Teoreetilistest allikatest selgus, et hind on toote või teenuse eest küsitud rahasumma. Kui kliendile ei meeldi jaemüügiketi pakutav hind, siis on tal võimalus mujal toodet või teenust soetada. Hind on peamine tegur, mis mõjutab, kas klient ostab selle või mitte. Hinda mõjutab eelkõige nõudlus ja ettevõtte muutuv- ja püsikulud. Samuti põhjustab hinnatõusu olukord, kui nõudlus ületab pakkumise. Hind sisaldab tooraine maksumust ja sellele kulutatud tootmiskulusid. Hinda mõjutab eelkõige nõudlus ja ettevõtte muutuv- ja püsikulud. Empiiriline uuring viidi läbi deduktiivset lähenemisviisi kasutades. Uuringus analüüsitakse andmeid kvantitatiivsel meetodil kasutades selleks dokumendivaatlust. Dokumentideks on ostu- ja müügitellimused ning ettevõtte poolt antud püsikulude dokument. Tulemused esitatakse kvantitatiivuuringul kasutades tabeleid. Uuringutulemustest selgus, et lõikelillede ja potilillede ostuhinnad on kõrgemad kui müügihinnad. Lisaks selgus, et Kulukesksete hinnakujunduse meetodite võrdlemisel selgus, et kõige rohkem toob kasumit vaherohelise kaubakategooriale alushinnameetodi rakendamine. Seevastu ebasoodsam oleks selle kaubakategoorial rakendada juurdehindluse meetodi. Keraamilise lillepoti jaoks on kõige kasumlikum samuti alushinnameeetodi rakendamine. Kõige ebatulusam on hinnakujunduse meetod on juurdehindluse meetod. Potilille jaoks on kõige tulusam saumuti alushinnameetod. Nii nagu kõige tulutoovam hinnakujunduse meetod on teistel kaubakategooriatel alushinnameetod, on ka lõikelilledel. Lisaks on kõige ebasoodsam juurdehindluse meetodi rakendamine.Nimetus Piiratud juurdepääs Iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Evert, Kristi; Kirikal, HeveLõputööga „Iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses“ uuriti kaubandusettevõtte tarbijatelt iseteeninduskassade kasutamist. Jaekaubandusvaldkonnas on tehnoloogia areng kiire ning pidevalt luuakse uusi tehnoloogilisi võimalusi, mis aga toob omakorda kaasa muutused ettevõtetele, kui ka töötajatele ja klientidele, kes peavad pideva arenguga kaasas käima ning uut tehnoloogiat omaks võtma. See kõik nõuab arenguga kaasas käimist ja pidevalt uusi koolitusi ja ümber õppimist. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada iseteeninduskassade kasutamine Jõgeva Majandusühistu kaupluses, et leida võimalusi iseteeninduskassade ulatuslikumaks kasutamiseks. Teoreetilises osas on suur ülevaade erinevatest tehnoloogilistest lahendustest jaekaubanduses, mis lihtsustavad töötajate igapäevaseid tööülesannete täitmist ning tarbijatele pakuvad mugavamat ja kiiremat ostukogemust. Kuna rahvastik vananeb kiirelt, siis tehnoloogia aitab lahendada kaubanduses tekkinud tööjõu probleeme. Empiiriline uuring viidi läbi Jõgeva Majandusühistu Coop kaupluses ja selle uuringu sihtrühmaks olid kaubandusettevõtte kliendid, kes kasutasid iseteeninduskassasid. Lõputöö uuringuga uuriti inimeste iseteeninduskassade kasutamist Jõgeva Majandusühistu kaupluses, et leida võimalusi iseteeninduskassade ulatuslikumaks kasutamiseks. Läbiviidud uuringust selgus, et inimesed külastavad kauplust sageli, kuid iseteenindust kasutatakse vähe sealsete pidevate takistuste tõttu, millest võib järeldada, et kaupleja peaks hakkama läbi viima muudatusi ja tegema uuendusi, et püsida konkurentsis ja olla tarbijale meele järgi ning luua innovaatilisi lahendusi kaupluses. Lõputöös seatud eesmärgid ja ülesanded said kõik täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitluse korraldamine jaekaubandusettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Särki, Jekaterina; Maasik, LiinaLõputöö teema kajastab jäätmekäitluse korraldamist jaekaubandusettevõtetes ja nende ringmajandusele ülemineku võimalusi. Lõputöös käsitletud probleem hõlmab kaubandusettevõtete vähest teadlikkust ringmajanduse põhimõtetest ja sellele ülemineku võimalustest. Selgus, et suurettevõttes on aastatega välja kujunenud selged jäätmekäitluse põhimõtted ja strateegiad ning jätkub ressurssi (nii inim- kui rahalist) mõelda ka keskkonnasõbralikele valikutele üleminekule suuremas mahus. Väiksemates ettevõtetes keskendutakse rohkem tulu teenimisele, kuid siiski ollakse huvitatud oma jäätmekäitlusprotsesside parendamisest. Ringmajanduse on ettevõtete jaoks pigem võimalus kui probleem, kuid toodi välja, et ringmajanduse integreerimine ettevõttesse tekitab lisakulu. Toodi välja, et kaubandusettevõtetest üksinda ringmajandusele üleminek ei sõltu, vaid muutusi tuleks teha esmalt riigi tasandil.Nimetus Piiratud juurdepääs Jaotuslogistika juhtimine Kaupmees & KO AS Tartu kauplus-lao näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Gross, Liisi; Tandru, DianaLõputöö on koostatud teemal Jaotuslogistika juhtimine Kaupmees & KO AS Tartus asuva kauplus-lao näitel. Töö sisu on 39 lehekülge. Lõputöö koosneb seitsmest joonisest ja neljast tabelist. Eesti autoritest on töös peamiselt kasutatud Mall Villemi, Ain Tulvi, Jüri Suursoo, Tõnu Tramme teoseid. Gene Trousil, Alan Bryman ja David Mayers olid inglise keelsete teoste autorid. Lõputöös käsitletava teema aktuaalsus on seotud ühe senise koostööpartneri transporditeenuse kvaliteedi langusega. Kaubajaotuse puhul on suur tähtsus logistika klienditeeninduse aspektidel. Kuidas toimub kontakt kliendiga mõjutab rahulolu või rahulolematust tarnijaga. Kulutused maanteetranspordis suurenevad 2022. aastal ligi 35%. Oluline on kulusid kontrolli all hoida. Lõputöö eesmärk on analüüsida AS Kaupmees & KO Tartu kauplus-lao jaotuslogistikat, et selgitada välja probleemid ja teha ettepanekud nende lahendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) esitada empiirilise uurimistöö metoodika; 2) luua teoreetiline raamistik ettevõtte jaotuslogistika juhtimise väljaselgitamiseks; 3) analüüsida Tartu kauplus-lao jaotuslogistika juhtimisega seotud dokumente ja intervjuud; 4) selgitada välja sobivad jaotuslogistika juhtimise võimalused Tartu kauplus-laos 5) teeb uuringutulemuste põhjal järeldusi ja ettepanekuid jaotuslogistika juhtimise kohta. Autor kasutab lõputöös deduktiivset lähenemist. Autor kasutab kombineeritud andmekogumismeetodit. Kvalitatiivse andmekogumismeetodina viib autor läbi poolstruktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimiseks rakendab autor kvalitatiivsele meetodile sobivat sisuanalüüsi. Kvantitatiivse andmete kogumise meetodina viib autor läbi dokumendivaatluse. Dokumendivaatlusena tutvub autor krediidi- ja tarnetaotlusega, müügilepingu lisadokumendi tarnetingimustega, tutvub ettevõtte kodulehega. Autor kasutab andmetöötlusvahendina Microsoft Exceli tabelitarkvara. Andmed avaldatakse tabelite ja joonistena.Nimetus Piiratud juurdepääs Kaugtöö rakendamine Eesti e-kaubandussektoris(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-03) Salujärv, Mari; Kirikal, HeveKuigi koroonapandeemia ja sellest tingitud eriolukord näitas kaugtöö tegelikku potentsiaali, pole see töövorm võrdselt kättesaadav kõigile töötajatele, sõltudes ühest küljest tehtava töö iseloomust, aga ka tööandja hoiakutest kaugtöö suhtes. Eelöeldust tulenevalt on lõputöö eesmärk analüüsida kaugtöö rakendamist e-kaubandussektoris, et teha e-kaubanduse tööandjatele ettepanekuid kaugtöö ulatuslikumaks rakendamiseks. Uuringuga selgitati välja e-kaubandusettevõtete kaugtöö rakendamise praktika ning mõjutegurid. Tulemustest ilmnes, et kaugtööd ei praktiseeri pea veerand ettevõtetest, kellest kolmandik ei näe kaugtöö rakendamiseks vajadust. Kaugtööd rakendavates ettevõtetes on aga valdavalt kaugtöö ametite lõikes ebaühtlaselt jaotunud, kuivõrd kaugtööd teevad peamiselt vaid juhid ning raamatupidajad. Peamise kaugtööd takistava tegurina toodi välja tööiseloomust tingitud vajaduse vahetuse suhtluse järele. Tööandjad leidsid ka, et kuivõrd kaugtöö puhul on keeruline tagada töötajate võrdset kohtlemist, mõjutab see nende ettevõttes sellise töövormi rakendamist. Samas tekitab tööandjate hinnangul ettevõttes pingeid pigem kaugtöö mittevõimaldamine kui võimaldamine. Uuringus osalenud ettevõtted suhtuvad kaugtöösse üldiselt positiivselt ning on pigem tulemustele kui protsessile orienteeritud. Positiivset suhtumist väljendab ka tööandjate uskumus, et kaugtöö võimaldamine aitab parendada organisatsiooni kuvandit. Analüüsist ilmneb, et kaugtööd mitterakendavad ettevõtted jäävad eriarvamusele ning näevad kaugtöös rohkem puuduseid kui eeliseid. Uuringu käigus kogutud andmete põhjal tehti järeldusi ja koostati ettepanekud e-kaubandussektori tööandjatele kaugtöö ulatuslikumaks rakendamiseks. Lõputööle püstitatud eesmärk ja koostatud ülesanded said täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Kinnisvarahoolduse teenuskvaliteedi uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Uibo, Annika; Maasik, LiinaKäesoleva lõputöö teema on kinnisvarahoolduse kvaliteediuuring. Seoses Covid-19 viiruse levikuga on konkurents kinnisvarahoolduse valdkonnas muutunud väga tihedaks seega on kõrge teeninduskvaliteedi pakkumine ettevõtte Stell jaoks väga oluline. Probleem seisneb selles, et rahulolu tagamiseks viiakse ettevõttes Stell läbi ainult NPS soovitusindeksi meetodil põhinevat kliendi rahulolu-uuringut, mis ei anna põhjalikku ülevaadet äriklientide ootustele ning tegelikult tajutud teeninduskvaliteedile. Ettevõtte tulevase edu prognoosimise aluseks on klientidelt tema ootuste ja tegelikult tajutud teenuskvaliteedi kohta tagasiside saamine. Rahulolu teenuskvaliteediga annab indikatsiooni, mida tuleks ettevõttel muuta, et saavutada klientide rahulolu. Klientide rahulolu trendide jälgimine võimaldab ajas näha korrelatsioone ettevõtte juhtimise ja muutuste vahel. Kliendi rahulolu on aluseks finantsotsuste langetamisele, andes infot ettevõtte arendamist vajavate osade kohta (Bankiir, 2012) Lõputöö eesmärk oli hinnata teeninduskvaliteeti Stell Eesti AS konkurentsivõime kindlustamiseks kinnisvarahoolduse valdkonnas. Lähtuvalt eesmärgist kirjeldati lõputöös teoreetilistele allikatele tuginedes teeninduskvaliteedi loomise ja hindamise võimalusi, anti ülevaade kinnisvarakorrashoiuvaldkonnas toimunud muudatustest seoses Covid-19 levikuga, viidi läbi ettevõtte Stell äriklientide seas teeninduskvaliteedi uuring kasutades SERVQUALI meetodit, analüüsiti saadud andmeid ja teha ettevõttele ettepanekuid äriklientide rahulolu tõstmiseks. Andmekogumise meetodina kasutati Servquali tüüpküsimustikku, mis kohandati lähtuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast. Küsimustik koosnes 27 teeninduskvaliteeti hindavast väitest ning igast küsimusest oli tehtud kaks eraldi vormi. Esmalt paluti vastajal määratleda oma ettevõtte/asutuse valdkond- avalik sektor, erasektor, kaubandusettevõte. Kliendid hindasid ootusi ja tegelikku kogemust teenusepakkuja Stell osas. Väidete hindamisel kasutati Likerti 5 pallist skaalat, kus 5 tähistab väitega täielikku nõustumist ja 1 väitega mittenõustumist. Uuring viidi läbi perioodil 22.03.2021-08.04.2021. Läbiviidud rahulolu-uuringu andmete analüüsist selgus, et ettevõtte Stell teeninduskvaliteet jääb alla klientide ootustele. Analüüsist selgus, et klientide ootused on väga kõrged. Tagamaks klientide ootustele vastav teeninduskvaliteet oleks soovituslik teha alljärgnevat: • Põhitöötajatele tuleb meelde tuletada kohustust kanda tööajal korrektset töövormi ja nimesilti • Ettevõttel tuleb üle vaadata, millistele kliendigruppidele lisasoodustusi pakkuda ning siduda soodustused ka uute teenustega. Sellest lähtuvalt tuleks üle vaadata ka hinnapakkumiste kontseptsioon ning kliendi jaoks välja tuua temale pakutavad soodustused, et klient tajuks nende olemasolu. • Ettevõte peaks läbi mõtlema, milliste infokanalite kaudu oleks tal kõige mõistlikum oma klientidele teenustega seotud uut infot jagada ning sobiva infokanali leidmiseks tuleb kaasata kliente. • Olemasolevate kui ka potentsiaalsete klientidega kohtumistel peavad müügitöötajad olema valmis tutvustama põhjalikult uusi teenuseid, kasutades kliendipõhist personaalset lähenemist. Kaasata müügijuhid kliendikohtumistele, et arendada kontaktisikute analüüsioskust kliendi vajaduste välja selgitamisel ja teenuste müümisel. • Kliendigruppide lõikes peab ettevõte võimalikult täpselt välja selgitama kliendiootused ja vajadused teenuste järele, et oskaks pakkuda lisaks üksikteenusel ka kompleksteenuseid millega kaasneb mugavus tellida kõik teenused ühest ettevõttest. • Lähtuvalt kontaktisikute madalate teadmiste tasemest ja kehvast suhtlemisoskusest tuleb ettevõttel koostada põhjalik koolitusprogramm ja võimalikult kiiresti ka töötajateni viia, et tõsta klientide rahulolu teenustega ning suhtlemisega. • Klientide rahulolu tõstmiseks tuleb regulaarselt läbi viia põhjalikumaid kliendi rahulolu-uuringuid, mõistmaks kliendi ootusi ja tegelikult tajutava teenuse/teeninduse kvaliteeti. Ettevõttes kasutatava kvaliteedijuhtimisesüsteemi protsessidest lähtuvalt tuleb pöörata suuremat tähelepanu protsesside toimimisele ning koostada ja ellu viia võimalikult kiiresti teeninduskvaliteedi parandusplaan. Uuringu tulemustest nähtub, et ettevõte peab põhjalikumalt uurima nii äriklientide ootusi kui ka tegelikult tajutud teenuskvaliteeti, et kindlustada oma konkurentsivõimet kinnisvarakorrashoiu-valdkonnas. Lõputöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded said täidetud.Nimetus Piiratud juurdepääs Klientide hinnang Tallinna Kaubamaja ja Apranga kaupluste visuaalsele turundusele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-07) Ruisu, Kätlin; Vahtramäe, EvaÜhiskonnas on jaekaubandusettevõtete arv tõusu teel, kuid 2021 aastal on müügitulu vähenenud tekstiilitooteid ja valmisrõivaid müüvates kauplustes. Seetõttu on visuaalse turunduse roll kaubandusettevõtetes kasvanud, et eristuda teistest kauplustest ning kujundada kauplus kliendi jaoks atraktiivseks. Eesti siseselt peetakse visuaalse turunduse probleemideks järgnevat: kauplused pole kujundatud piisavalt ostjasõbralikeks, tooted paigutatakse sinna, kus on hetkel ruumi, ebasobiva inventari valik kauba esitlemiseks ning fookuspunktide vale sisustamine. Uurimisobjektideks on valitud üks välismaine Apranga OÜ ja üks Eesti jaekaubandusettevõtte Tallinna Kaubamaja AS, mille põhjal uuritakse visuaalse turunduse erinevusi päritolumaalt sõltuvalt. Lõputöö eesmärk on võrrelda ja analüüsida klientide hinnanguid Tallinna Kaubamaja ja Tallinnas asuvate Apranga kaupluste visuaalsele turundusele. Eesmärgi täitmiseks püsitati järgmised ülesanded: (1) luua teoreetiline raamistik (2) selgitada välja klientide hinnangud Tallinna Kaubamaja ning Apranga kaupluste sisekujundusele ja visuaalsele turundamisele sealhulgas kaupade väljapanekutele; (3) võrrelda Tallinna Kaubamaja ja Apranga kaupluse visuaalset turundust; (4) analüüsida, teha järeldused ja ettepanekud vaadeldavale kahele kauplusele visuaalse turunduse parendamiseks. Andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivse metoodikana struktureeritud ankeetküsimustikku ning saadud tulemuste põhjal koostati statistiline ning sisuanalüüs. Ankeetküsimustikkest võeti arvesse hinnangud, kus klient oli külastanud kauplust perioodil 2020-2021. Empiirilises uuringus osalejaid oli kokku 194, millest 84 olid Tallinna Kaubamaja ning 110 Apranga kaupluste kliendid. Empiirilise uuringu klientide hinnangute tulemusel selgus, et Tallinna Kaubamaja sisekujundust peavad kliendid meelepärasemaks kui Apranga kauplustes. Järelduste tulemusel selgus, et Tallinna Kaubamaja väljapanekud on atraktiivsemad ning parema valgustatusega. Apranga kauplustes hinnati tootegruppide paiknevust lihtsamaks ja loogilisemaks ning proovikabiine paremaks. Enamus visuaalset turundust mõjutavateks teguriteks said klientide poolse hinnangu hea, kuid lähemalt tulemusi analüüsides selgus, et negatiivsete hinnangute osakaal oli suur. Seega tehti järeldused ning vajalikud parendus ettepanekud Tallinna Kaubamajale ja Apranga kauplustele, mis võiksid visuaalset turundust parendada. Mõlemas uuritavas objektis oleks vaja muuta väljapanekud kliendi jaoks atraktiivsemaks. Vältimaks kitsaid riiulivahesid Apranga kauplustes ning kaupade kuhjamist võtta kasutusele mahukamad kaubanduslikud seadmed. Samuti reguleerida valgustust eredamaks ning pöörata rohkem tähelepanu proovikabiinide korrektsusele. Tallinna Kaubamaja puhul oleks vajalik paigaldada infotahvlid ja nähtavamad suunaviited, mis aitaks kliendile orienteeruda kaupluses paremini. Teha muudatusi põrandaplaanis, kus paigutada omavahel kõrvuti tootegrupid, mis täiendaksid teineteist, muutes kliendi liikumistee loogilisemaks. Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö eesmärk ning uurimisülesanded said täidetud. Viidi läbi kliendiküsitlus Tallinna Kaubamaja ja Tallinnas asuvate Apranga kaupluste kohta. Empiirilise uuringu käigus selgus, et Eesti ning välismaise kaubandusettevõtete vahel ei ole suuri erinevusi. Mõlemal kauplusel on nõrgemad ning tugevamad küljed, seepärast ei saa hinnata ühte kaubandusettevõtet teisest paremaks. Uuritavatele objektile on koostatud statistiline- ja sisuanalüüs, mille käigus tehti järeldused kaubamaja ja kaupluse visuaalsele turundusele. Järelduste põhjal on koostatud ettepanekud, mis parendaks visuaalse turunduse mõju kliendile.Nimetus Piiratud juurdepääs Konkurentsivõimelise sortimendi planeerimine Hepa 1 tanklas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Hansen, Maili; Maasik, LiinaKaubandusel on suur mõju ühiskonnale ja inimestele. Jaekaubanduse suurt rolli näi-tab paljude inimeste seotus selle alaga ja müüginäitajate suurused. Jaekaubandu-settevõtted peavad igapäevatöös arvestama kuue olulise õigsusega: õige toode, õige kogus, õige koht, õige aeg, õige hind ja õige teenindus. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada konkurentsivõimelise sortimendi koostamise võimalused tarbijate rahulolu ja ettevõtte konkurentsivõime suurendamiseks. Teema on jätkuvalt oluline, sest sortiment on kujunenud kaubandusettevõtte olulisemaks eduteguriks. Tihe konkurents jaekaubandusturul ja e-kaupluste poolt pakutav konkurents on pannud ettevõtted pingutama iga kliendi pärast ja sortiment on oluline instrument, millega saab tarbijat mõjutada ning mis annab konkurentsieelise. Tarbijad on kauba suhtes muutunud nõudlikumaks ja valivamaks, oluline on nii hind kui ka kvaliteet ning vaadatakse väga hoolega, mida ostetakse. Kaupluse sortiment peab olema koostatud klientide nõudmiste põhjal, tooma esile kindlaid konkurentsieeliseid ning eristuma konkurentidest. Oluline on, et piiratud sortimendiga saaks rahuldatud paljude tarbijate vajadused. Sortimendi valikul on oluline jälgida hinna ja kvaliteedi suhet, toodete visuaalset väljanägemist, kui suurt kogust pakkuda, kui hästi tooted müüvad ning kasumlikkus. Seoses aina uute toodete turuletulekuga on oht, et tarbijate huvi vanemate toodete järele raugeb ja kaup jääb kauplusesse seisma, seetõttu on oluline tegeleda sortimendi juhtimisega. Sortimendi ja kaubavaliku kujundamisel on oluline osa kauba hinnal ja brändide valikul. Sortimendi juhtimise tuntuimaks meetodiks on ABC-analüüs. Kategooriajuhtimine annab võimaluse jagada kogemust, teha konkurentidega koostööd ja parendada vastavalt kliendi eelistustele, see on jätkuv protsess, pikaajalise strateegiaga, mida peab pidevalt uuendama. Kaupluse konkurentsieeliseks on tema asukoht, suurus, teenindus, võimed ja ressursid. Mida rohkem on konkurente, seda väiksemad on ettevõtte võimalused tõsta hinda ja teenida kasumit. Konkurentsieelise saavutamiseks peab ettevõte näitama, miks tema on teistest parem. Lõputöö empiirilises osas teostati lisamüüki võimaldavate kategooriate ABC-analüüs ja hinnavõrdlus konkurentidega. Saadud andmete põhjal teostati analüüs ning tehti järeldused ja ettepanekud. ABC-analüüsist tulenevalt kaardistati enam käivet andnud ja vähem käivet andnud kaubad ning jagati need A-, B- ja C-gruppidesse. Teostati hinnavõrdlus konkurentidega, mille tulemusena selgus, et konkurentsieelise saavutamiseks tuleb ettevõttel korrigeerida sortimenti ja hindu. Lõputöö uurimisobjektiks oli Hepa 1 tankla kaupluse sortiment. Lähtuvalt analüüsi tulemustest selgus, et Hepa 1 tanklakauplusel on konkurentsieelis küll väljapanekute näol olemas, kuid korrigeerida tuleks sortimendi sügavust ja toodete hindu. Sellest tulenevalt koostati ettevõttele konkreetsed ettepanekud strateegia ja taktika rakendamiseks erinevates kategooriates ning tehti ettepanekud kõikide kategooriate sortimendi korrigeerimiseks. Ettevõte peab konkurentsis püsimiseks sortimenti hooajaliselt analüüsima ning tegema vajalikke muudatusi. Selleks tuleb rakendada selget kategooria juhtimise mudelit ja ei tohi alahinnata konkurentide tegevust. Lõputöös sooritatud andmete analüüs aitas täita uurimustöö eesmärgi ja ülesanded said täidetud. Ettepanekud esitatakse Hepa 1 tanklakauplusele pärast lõputöö kaitsmist.Nimetus Piiratud juurdepääs Lean filosoofia rakendamine Rimi Eesti Food AS Tartu Rimi mini kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Tuvikene, Piia; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli teoreetiliste allikate põhjal välja selgitada Lean põhimõtted ja filosoofia ning nende rakendamine. Rimi Eesti Food AS-i neljas Tartu Rimi Mini kaupluses. Lean filosoofia põhineb kulusäästlikkusel ja vootõhususel, tulemuseks on efektiivsus ja kliendi rahulolu. Kuna Lean eesmärgid ühtivad Rimi eemärkidega, võeti Rimis vastu strateegiline otsus hakata rakendama Lean meetoditel põhinevat juhtimist. Esimene pilootkauplus alustas Lean'i rakendamisega aastal 2016. Kuna pilootprojekt oli edukas, otsustati Lean juhtimist juurutada kogu Rimi Eesti Food AS-is. Töö teoreetilises osas uuris töö autor Lean filosoofia olemust ja ajalugu. Milline on Lean põhimõtete kujunemine ja kust pärinevad. Uurimuse käigus, selgus, et nii Lean'i mõiste, rakendamise, kui pärimuse kohta, on erinevatelt autoritelt palju erinevaid arvamusi ja teooriaid. Välja selgitati erinevad meetodid ja rakendamisvõimalused, mis on abiks Lean juhtimise juurutamisel ja jätkusuutlikkusel. Lean konseptsiooni juurutamisel on peamine omandada kulusäästlik filosoofia ja järgida seda mõtteviisi, kasutada oma organisatsiooni jaoks sobivaid meetodeid ja tööriistu. Empiiriline uuring viidi läbi kaardistusuuringuna, kasutati deduktiivset lähenemisviisi. Andmekogumismeetod oli kvantitatiivne. Kasutati dokumendivaatlust. Andmeid analüüsiti dokumendivaatluse teel. Valimi moodustasid kaupluste sisesed tegevusmõõdikute graafikuid, 6S auditid ning ettevõtte sisene tegevusmõõdikute koondtabel. Empiirilise uuringu käigus selgitati välja erinevate Lean meetodite rakendamine Rimi Eesti Food AS-i neljas Tartu Rimi Mini kaupluses. Uuritavaks perioodiks oli märts 2019, kui alustati Lean'i juurutamisega, kuni veebruar 2020, kui oli aasta projektiga tegeletud. Analüüsimiseks kaardistas töö autor kogutud tegevusmõõdikute tulemused. Kirjeldas protsesse ning erinevate tegevusmõõdikute kasutamist. Tuginedes teoreetilisele osale, analüüsis töö autor andmeid ning tõi välja erinevad probleemid, mis takistavad eesmärkide täitmist. Selgitas välja valitud tegevusmõõdikute otstarbekuse, eesmärkide täitmise ning tegi järeldused saadud tulemuste põhjal. Analüüsist selgus, et kauplused on uuritava kaheteistkümne kuu jooksul olnud jätkusuutlikud. Kõige edukam on olnud kaupluste ladudes 6S-i rakendamine, mis tagab hea töökeskkonna, kiirendab protsesse ning, mille abil on ülevaade kogu laos toimuvast. Kõiki 57 enese seatud eemärke ei täidetud, kuid tegevuste tulemusel, mis eesmärkide saavutamiseks tehti, on kõigis neljas kaupluses oluliselt vähenenud laopäevade arv ja kaubavarude laoväärtus. Eesmärkide täitmist on osaliselt takistanud kauplusest mittesõltuvad faktorid ettevõtte siseselt, millest töö autor järeldab, et Lean juurtamine peaks toimuma kõikidel ettevõtte tasanditel. Uurimuse põhjal järeldab töö autor, et Lean tööriistade rakendamisel tuleb tegeleda kõikide mõõdikutega samaaegselt. Kui tegeleda ühega rohkem, võib see kahjustada teise tulemust. Oluline on hoida tasakaalu ning iga kauplus peab leidma, milline tulemus on optimaalne. Kõik töös analüüsitud tegevusmõõdikud on olulised, mille jälgimine ja parendamine aitab saavutada lõppeesmärke nagu efektiivsus, kulusäästlikkus ja kvaliteet. Rimi on Lean juurutamisega alles algusfaasis, kõikides kauplustes ei ole veel alustatud Lean meetodite rakendamist. Kas Rimist saab Lean põhimõtete jätkusuutlik järgija, ei tea, kuid esimesed sammud on selleks tehtud ja siiani edukalt. Lean juhtimist ja põhimõtteid juurutades peab ettevõte endale selgeks tegema tõsiasja, et Lean kui projekt ei saa organisatsioonis kunagi lõplikult läbi, see on elukestev protsess, mille käigus toimub pidev areng ning parendamineNimetus Piiratud juurdepääs Lean meetodi juurutamine Rimi Eesti Food AS kauplustes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sohranitš, Janely; Kirikal, HeveKäesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on olnud lean rakendamise mõju ning efektiivsus kolme kaupluse näitajate põhjal, analüüsides lean tegevusmõõdikuid ning olulisi võtmenäitajaid. Analüüsitud tulemuste põhjal anda ülevaade antud perioodi jooksul toimunud muudatustest kauplustes ning vastavalt tulemustele teha parendusettepanekuid. Töö teoreetilises osas andis autor ülevaate lean teoreetilisest käsitlusest, milles kirjeldas lean filosoofiat ja põhimõtteid, kirjeldas kuidas sai lean alguse ning kuidas see on mõjutanud tootlikkust. Samuti tõi autor välja käsitöönduslikku, masstootmise ja lean tootmise võrdluse töötajate, töövahendite, puuduste, tootevaliku, organisatsiooni ning nende eesmärkide näol, millest tuli selgelt välja, et lean tootmise eesmärgiks on olla täiuslik. Järgnevas alapeatükis tõi autor välja lean juhtimise rakendamise, tööriistad ning tehnikad. Antud alapeatüki alt võib tuua välja olulise illustratsiooni, House of Lean, ehk siis ühed olulisemad lean tööriistad on pandud majakujulisele joonisele (Joonis 1). Esimese peatüki viimases alapeatükis on välja toodud lean puudused ning kriitika. Teises peatükis toodi välja empiirilise uuringu eesmärk ja metoodika ning kirjeldati ettevõtet. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lean meetodi juurutamist Rimi Eesti Food AS kauplustes, analüüsitakse tulemusi vastavalt andmetele ja tulemuste põhjal tehakse järeldused ning ettepanekud. Analüüsid andsid ülevaate 11 kuu kohta ehk siis millised muutused on toimunud alates 2019. aasta aprillist kuni 2020. veebruarini. Antud tulemused andsid ülevaate lean juurutamise mõjust kaubarullikute arvule laos, riiuliaukude arvu, negatiivsete saldode ridade arvust, 6S auditi tulemustest ning töötajate poolt tehtud parendusettepanekute arvust. Samuti analüüsis käesoleva lõputöö autor müügi tulemusi eesmärgist, muude kaupluste kulude tulemust eesmärgist kui ka laopäevade arvu kolme kaupluse lõikes. Erinevate tegevusmõõdikutega tegelemine ning protsesside pidev parendamine aitab kaasa mitmetele olulistele võtmenäitajatele. Erinevate eesmärkide täitmine ja ületamine sõltub erinevatest teguritest, kuid väga palju saavad kaupluse töötajad ise ära teha. Tööaega ei tohiks kulutada ebaproduktiivsetele tegevustele, seega on oluline roll ka protsessides, näiteks tööpäeva õige planeerimine, et kõik vajalikud toimingud saaksid tehtud. Kui tundub, et mõni tööprotsess ei toimi, tuleks see üle vaadata, sest pidev parendamine toob tulemusi. Selleks, et leani juurutamine toimiks, peab lean kasulikkust mõistma kogu kaupluse meeskond. Seega on oluline, et kõik töötajad saaksid koolitustel osaleda ning samuti tõi töö autor välja ettepaneku, et töötajatele võiks teha korduskoolitusi korra aasta jooksul, et kinnistada lean põhimõtteid. Väga oluline roll on 6S audititel, mis toovad välja kaupluse kitsaskohad ning millele peaks rohkem rõhku panema. Hea töökeskkonnaga kaasnev kasu seisneb erinevate raiskamiste elimineerimisel. Kokkuvõtteks on lean mõtteviisi eesmärgiks luua ettevõttes sellised tingimused tänu millele suureneb efektiivsus, vähenevad kulud, paraneb kvaliteet ning suureneb kliendi rahulolu. Lean juurutamist soodustab järjepidevus ja pidev mõõtmine. Mõõtmine on esimeseks sammuks kontrolli, parendamise ning jätkusuutlikkuse suunas.