Ärijuhtimine

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/31

Sirvi

Näitamisel1 - 13 13-st

Embargo
2Smart Systems OÜ äriplaan
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Mart; Õun, Merje
Äriplaani võib pidada ettevõtte tegutsemiseks vajalikuks. Äriplaani koostamise käigus modelleeritakse ettevõtte põhiprotsessid ning võimalikud majandustulemused. Kästi koostatud üksikasjalik mudel on paremini mõistetav ettevõtte kasusaajatele ning seeläbi aitab tõsta kasusaajate motivatsiooni ettevõttega koostööd teha. Lõputöö teemaks oli äriplaani koostamine ettevõttele 2Smart Systems OÜ. Teema oli aktuaalne, kuna ettevõttel puudub kirjapandud äriplaan ning ettevõte soovib laiendada oma toote/teenusportfelli ning plaanib siseneda invaabitoodete väljatöötluse ja tootmise turule. Lõputöö koostamise käigus töötati läbi mitmeid teoreetilisi allikaid. Eestikeelseid materjale teema kohta pole piisavalt, seega töötati läbi väga suur hulk võõrkeelset kirjandust Äriplaani koostamiseks viidi läbi empiiriline turu-uuring. Turu-uuringus osales planeeritava toote võimalike kasutajate sihtgupi esindaja. Turu-uuringust selgusid vaegnägijate vajadused ja nende meetodid ümbritsevat keskkonda tajuda. Esimene ja kõige olulisem meetod on intervjueeritava sõnul kompimismeel. Teiseks meeleks millega vaegnägijad ümbritsevat ruumi tajuvad on helid ning kajad. Kajadest koosnev ruumiline kujutis pole sugugi täpne ja vaegnägijad vajaksid midagi täpsemat. Planeeritav invaabi seade peaks andma sihtgrupi esindajale infot kaugemate objektide kohta mis asuvad kuni 30m kaugusel ja peaks töötama ka tänaval. 2Smart Systems OÜ poolt planeeritav pimedate abistamiseks mõeldud toode võiks olla sihtgrupi seas populaarne, sest toote planeeritud funktsionaalsus on unikaalne, võimaldades pimedatel (vaegnägijatel) tajuda objekte mis asuvad kaugemal kui 1,8 meetrit ehk „Valge Kepi“ ulatusest väljaspool. Samas võimaldab toode saada vaegnägijatel kompimismeelt või ruumikaja kasutamata saada teavet ka lähemal asuvate objektide kohta skaneerides ümbrust laserkiirega. Uuringust selgus sihtgrupi poolt soovitatav toote hinnaskaala, mis autori hinnangul ja vastavalt arvutustele on kasumlik ka väiketootmisel. SWOT- ja riskianalüüsiga toodi äriplaanis välja ettevõtte tugevused ja nõrkused ning kirjeldati elektroonikatööstust mõjutavaid väliseid tegureid. Antud toode on leiutustasemega, unikaalne ja otseseid konkurente ega konkureerivaid tooteid turul ei ole. Omahinna kalkulatsiooni põhjal arvestab ettevõte toote omahinnaks 100 eurot/tükk. Ettevõte soovib saada kasumit ühe toote peale 275 eurot, seega müügihinnaks kujuneb 500 eurot/tükk. Lõputöö eesmärk sai täidetud. On loodud äriplaani koostamiseks vajalik teoreetiline raamistik, tutvustatud lõputöö metoodikat ja koostatud äriplaan ettevõttele 2Smart Systems OÜ.
Avatud juurdepääs
Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rosenfeldt, Märt; Tandru, Diana
Lõputöö oli koostatud teemal „Aktsiate tootluse prognoosimine regressioonanalüüsi abil“. Lõputöö eesmärk on anda ülevaade investeeringutest ning selgitada aktsiahinna tegureid ja koostada regressioonanalüüsi põhjal mudel aktsiaturu tootluse prognoosimiseks Investeerimist mõistetakse kui rahaliste vahendite paigutamist mingisugusesse varaklassi kasu saamiseks või rikkuse hoidmise jaoks. Investeerimise eesmärk on teenida kasu kapitalilt ehk investeeringu väärtuse tõusust ja/või teenida jooksvat intressitulu. Investeerimisvahendeid võib jaotada kaheks: kõrgema tootluse ja riskiga varaklassid ja madala tootluse ja riskiga investeerimisvahendid. Lõputöös keskendus autor aktsiatele, mis on kõrgema tootlusega. Teoreetilisest analüüsist selgus, et pikaajaliselt rikkuse kasvatamiseks on parim viis aktsiatesse investeerimine. Tehnoloogia arengu tagajärjel on maailm jõudnud selleni, et igal ühel on võimalik investeerida oma raha endale sobivasse varaklassi. Üheks populaarseimaks investeerimisinstrumendiks igapäeva investorile on olnud aktsiad, sest nende soetamine ei nõua rohkelt kapitali, samuti on aktsiad üks likviidsemaid investeerimisvahendeid ning tegemist on pigem passiivse varaklassiga. Uuringu käigus jõudis autor järeldusele, et enamikul muutujatest on aastase vaatlusperioodi tootluse prognoosimise jaoks tagasihoidlik jõud kogu vaatlusperioodi jooksul. See on kooskõlas varasemalt koostatud ja töös kajastatud Goyal ja Welchi (2008) uuringuga. Lõputöös pakub autor välja alternatiivse meetodi aktsiaturu tulude prognoosimiseks. Selleks on osade summa meetod, nagu on välja toonud Ferreira ja Santa-Clara (2008). Modelleerides eraldi aktsiaturu tootluse komponente, on valimivälise regressioonanalüüsi tulemused oluliselt paremad. Märkimisväärne osa paranemisest tuleneb pelgalt dividenditootluse ja kasumi kasvu komponentidest. Lõputöö eesmärk on täidetud ja on selgitatud investeerimisalaseid mõisteid ning erineva tootluse ja riskiga varaklasse. Samuti on lõputöös selgitatud aktsia hinna konsensuslik hinna kujunemine ning kirjeldatud aktsia hinda mõjutavaid tegureid. Rakendusliku tööna on koostatud regressioonanalüüsi põhjal eksperimentaalmudel aktsiaturu hinna prognoosimiseks 16 teguri põhjal. Empiirilise uuringu tulemusti analüüsides võib öelda, et enamike autori poolt valitud tunnuste alustel on raske genereerida usaldusväärseid valimisiseseid prognoose aktsiapreemia kohta. 16 muutuja hulgas on neli tegurit, mis andsid positiivse valimivälise R-ruudu väärtuse. Tulemustest võib järeldada, et loobudes traditsioonilisest regressioonist aktsiate tootluse prognoosimisel ja keskendudes osade summa meetodile, mis hõlmab dividenditootlust, S&P 500 aktsiaindeksi ettevõtete kasumi kasvutempot ja aktsia turuhinna-tulu suhtarvu kasvutempot, toob see investoritele statistiliselt ja majanduslikult olulist kasu.
Piiratud juurdepääs
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla finantsanalüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marandi, Hille; Õun, Merje
Finantsanalüüs on vajalik igale ettevõttele, kuna üksnes raamatupidamise aastaaruannete järgi võib nendest saadav informatsioon jääda ühekülgseks. Igale ettevõttele tuleb kasuks detailne finantsanalüüs, mis aitab üldistada ja võrrelda finantsaruannete sisu ning muutusi ja trende ettevõtte finantsolukorras. Põhjalik finantsanalüüs peab andma suunised ettevõtte juhtimisotsusteks. Lõputöö teemaks on AS LTKH finantsanalüüs. Teema on aktuaalne, kuna ettevõtete majandustulemused muutuvad pidevalt ning finantsanalüüsi on teatud perioodide järel soovitav uuesti läbi viia. Finantsanalüüs võimaldab mineviku analüüsimise abil koostada finantsprognoose ja finantsplaane tulevikuks ettevõtte kasumlikkuse ja juhtkonna ning omanike paremate otsuste eesmärgil. Lõputöö eesmärk oli analüüsida AS LTKH finantsmajanduslikku olukorda aastatel 2016 – 2018, et teha vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale finantsolukorra parandamiseks. Eesmärgi saavutamiseks töötati läbi mitmeid finantsjuhtimise olemust ja eesmärki ning finantsanalüüsi olulisust käsitlevad finantsvaldkonna teoreetikute raamatud ja artiklid ning selgitati välja finantsanalüüsi infoallikad ja meetodid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks uuriti AS LTKH 2016 – 2018. aasta majandusaasta aruandeid – bilansse, kasumiaruandeid ja rahavoogude aruandeid. Ettevõtte finantsolukorra analüüsimiseks kasutati erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning koostati ettevõtte muutuste ehk hälbeanalüüs, trendianalüüs ja finantssuhtarvude analüüs. Horisontaalanalüüsist selgus, et ettevõtte bilansimaht on aastatel 2016 – 2018 kasvanud kokku üle 10,6 miljoni euro, kasum on kasvanud 4,7 miljonit eurot, müügitulu on suurenenud ligi 9 miljonit eurot. 2017. aastal ei laekunud oodatud sihtfinantseering EL struktuurifondidest, mis oli mõeldud Mustamäe Tervisekeskuse ehituseks. Laekumata toetuse summa kajastati bilansis nõudena, bilansimaht suurenes aastal 2017 17%, ligi 6 miljonit. 2017. ja 2018. aastal müüdi kinnisvara (endine Kopli lastepolikliiniku hoone ja endine Pelgulinna haigla hoone). Rahakontol hoitakse teatud puhvrit ennenägematute investeeringute tarbeks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum kasvab aasta aastalt, kuna Tallinna linnavalitsuse otsusega ettevõtte omakapitalist väljamakseid ei tehta. Vertikaalanalüüsist selgus, et bilansi aktivas on käibevarade osakaal suurenenud (peamiselt raha ja nõuete kirjete osas) ja põhivarade osakaal vähenenud, bilansi passivas on kohustiste osakaal vähenenud ja omakapitali osakaal suurenenud. Aastatel 2017 ja 2018 müüdi kinnisvara, tasuti lõplikult alltöövõtjatele Mustamäe tervisekeskuse ehitusega seotud kohustised ning aastal 2018 laekus viimane osa EL struktuurifondide sihtfinantseerimistoetusest, aastal 2017 investeeriti tavapärasest rohkem erinevatesse meditsiiniseadmetesse. Finantssuhtarvude analüüsist selgus, et nii lühivõlgade kui pikaajaliste võlgade tasumise võimekus on ettevõttel hea. Pikaajalise maksevõime näitajaid analüüsides selgus, et omakapital suureneb ja varade finantseerimisel on kasutatud peamiselt omavahendeid, väljamakseid omakapitalist pole tehtud, võõrkapitali osakaal on väike. Efektiivsust hindavate suhtarvude analüüsist selgus, et ettevõte tasub oma kohustisi veidi aeglasemalt kui toimub laekumine nõuete eest ning on kasutanud nii oma vara kui põhivara efektiivselt müügitulu teenimisel, efektiivsemalt kui valdkonnas keskmiselt. AS LTKH rentaabluse näitajad on oluliselt paremad nii tavanormiks peetavatest näitajatest, kui ka valdkonna keskmistest. Iga ettevõttesse investeeritud euro on teeninud 2018. aasta lõpuks kasumit 16 senti, ettevõte on juhitud efektiivselt, pankrotioht puudub. Ettevõtte finantsolukord on finantsanalüüsi põhjal väga hea, seega puudub vajadus väga fundamentaalsete soovituste osas. Autor teeb ettepaneku välja selgitada ebavajalike varade olemasolu ja võimalusel vähendada nende osakaalu ning suurendada varade kasutamise efektiivsust. Ettevõte peab säilitama likviidsuspuhvri vaba raha kujul, et finantseerida ettenägematuid investeeringuid. Kuna ettevõte tegutseb väljastpoolt tuleva rahastuse raames, siis mistahes tõrge Haigekassa rahastuses võib tekitada ettevõttes probleeme. Selleks on vaja säilitada püsivat käibekapitali olemasolu. Kontroll ettevõtte majandustegevuse üle on Tallinna linna käes, ning Tallinna linnavalitsus on otsustanud mitte teha väljamakseid omakapitalist. Bilansi struktuuri parendamiseks võiks ühe meetmena soovitada fondiemissiooni, millega saaks eelmiste perioodide jaotamata kasumit vähendada, tõstes aktsiakapitali. Omakapitali osakaalu bilansimahus see küll ei vähendaks, siiski sellise parandusega muutuks aktsiakapitali ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi suhe.
Embargo
Ettevõtjate teadlikkus rahapesust
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Laak, Ly; Nõukas, Kati
Rahapesu aitab kaasa varimajandusele, ebaausale konkurentsile, mõjutades sularahanõudlust, põhjustada intressi ja vahetuskursi muutlikkust ning soodustada inflatsiooni. Rahapesu toob kaasa riigi maineriski, mis mõjutab kõiki selles riigis tegutsevaid ettevõtteid. Eesti on väike ning avatud majandusega riik, seepärast on riigi rahandussüsteem rahapesu riskidest kergemini haavatav kui suurriikidel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevalt on oluline hoida ettevõtluskeskkonda usaldusväärsena ja läbipaistvana ning samaaegselt tegeleda rahapesu tõkestamisega Lõputöö on aktuaalsus on seotud nõuetest ettevõtjatele, mis tulenevad rahapesu ja terrorimis rahastamise tõkestamise seadusest hoolsusmeeetmete rakendamistest, ettevõtte riskihinnangu koostamisest, sätestada põhimõtete ”tunne oma klienti”, kus nemad peaksid oskama tuvastada riske ja ohte oma majandustegevuses. Lõputöö eesmärk oli hinnata ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamise võimalustest. Uuringu läbi viimisel kasutati andmekogumismeetodit, milleks oli ankeetküsitlus ning dokumentide analüüsi. Eesmärgi saavutamiseks seati uurimisülesanded, mis töö käigus sai lahendatud. Analüüsimisel kasutati vastajate protsentuaalset grupeerimist küsimuste kaupa. Lõputöö esimeses peatükis käsitleti rahapesu olemust ja kujunemist. Seaduste muudatusi vastavalt avastud kuritegudele ning Eesti ajaloos ilmenend rahapesuskeemid. Teises peatükis analüüsiti ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel järgides RahaPTS kohustusi ja nõudeid ning ankeetküsitluste vastuseid kui ka dokumente. Analüüsi tulemus ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest on madal. Teoorias ollakse teadlikud rahapesu olemusest, praktilised teadmised on puudulikud. Aktuaalsus veel püsib, kui kaua, seda ei tea. Oma väikest riiki kaitsta, selleks on rohkem teadlikke ettevõtjaid majandusruumi. Sellest tulenevalt on koolituste puudus rahapesu tõkestamise alal, millega tõsta enam ettevõtjate seas rahapesu tõkestamise teadlikkust. Usaldusväärsema ettevõtluskeskkonna loomisel tuleb rohkem luua koolitusi ja sellega seoses kasvatades ettevõtjate teadlikkust rahapesu tõkestamisel ning omakorda koostööd erasektorite ja uurimisasutuste vahel.
Avatud juurdepääs
Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suits, Jane; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüs on ettevõtte ja selle tegevuse hindamise võimalus ning selle tarbijateks on omanikud, laenuandjad, enamus töötajatest ja äripartnerid. Ettevõtte juhtkond kasutab finantsanalüüsi investeerimis-, finantseerimis- ja põhitegevusega seotud otsuste langetamiseks, sest see aitab paremini mõista ettevõtte rahanduslikku olukorda ning juhtkonnal võtta vastu olulisi finantsotsuseid ja oskuslikult koostatud finantsanalüüs annab tagasisidet plaanitud investeeringutele, kust tulevad välja nii riskid kui ka selle tasuvus. Samas kui laenuandjatele on olulisim just ettevõtte likviidsus, maksevõime ja riskidega seotud probleemid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutatakse kolme põhilist finantsaruannet (raamatupidamisbilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne), kus bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, kasumiaruanne tulusi ja kulusi ning rahavoogude aruanne raha liikumist. Need kolm finantsaruannet annavad erinevat vaatenurka ettevõtte finantsalasele tegevusele ent samas on nad omavahel seotud ettevõtte rahalise olukorra väljendamisega ja eriti hästi võimaldab finantsaruandes sisalduvasse infosse süüvida suhtarvuanalüüs. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhjalikuks analüüsiks tuleb uurida aastaaruannet tervikuna ja kuigi majandusaasta aruannetest saab ettevõtte kohta väga palju infot, tuleb lisaks sellele koguda infot ka tegevusvaldkonna kohta tervikuna statistikaametist ning analüüsimiseks kasutada vaid värsket infot ja kriitilist mõtlemist. Lõputöö struktuur oli ülesehitatud nii, et esmalt kirjeldas töö autor finantsanalüüsi metoodikat, seejärel finantsanalüüsi sisu ja selle infoallikaid (bilanss, kasumi- ja rahavoogudearuanne) ning kolmandas peatükis anti ülevaade finantsanalüüsi meetoditest: horisontaal- (uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes), vertikaal- (uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat), suhtarvude- (toob esile finantsnäitajate vahelised seosed ning võimaldab teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel) ja pankrotiohu analüüs (aitab prognoosida, kas ettevõttel on oht sattuda pankrotti) ning hinnati ettevõtte finantsnäitajaid. Lõpetuseks tegi autor omapoolse kokkuvõtte. Lõputöös analüüsis autor AS Solbritt finantsolukorda. Selleks kasutati ettevõtte majandusaasta aruandeid perioodil 2016-2018 ning koostati finantsanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli finantsanalüüsi meetodeid rakendades anda hinnang uuritava ettevõtte tegevusele ning esitada järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Hinnates AS Solbritt finantsseisundit, selgus, et uuritava perioodi (2016-2018) viimaseks aastaks on küll ettevõte kahjumist välja tulnud ent tema finantsseisukord on jätkuvalt ebastabiilne (valitseb pankrotioht) ja olukorra parandamiseks on vaja suuremat kasumit läbi müügikäibe kasvu ning käibevarade osakaalu tõusu varades. Ettevõtte koguvarade ja omakapitali puhasrentaabluste tõstmiseks tuleks kaasata täiendavalt võõrkapitali, samas vältides makseraskusi tekitada võivaid investeeringuid. AS Solbritt finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et võõrkapitali maht suurenes (kohustised kokku kasvasid 9%), muutusid käibevara (kasvas 63%) ja põhivara (vähenes 22%) mahud ning müügitulu kasv (175%) viis ettevõtte perioodi lõpuks kasumisse (muutus 169%). AS Solbritt finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et muutusid nii varade (käibevara osakaal kasvas ja põhivara langes – muutus 22%) kui finantseerimisallikate (lühiajalised kohustised vähenesid ja pikaajalised kasvasid – muutus 6%) struktuurid ning aruandeaasta kasumi osakaal müügitulust (aastaks 2018 oli 8,8%) muutus negatiivsest väärtusest positiivseks. 2018. aasta likviidsussuhtarvude põhjal on ettevõte hea lühiajalise maksevõimega (puhaskäibekapital 1 704 458€, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3 ja likviidsuskordaja 1,4). Kuna 2016-2017 olid ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad mitterahuldavad, tuleks jätkuvalt püüelda suurendada efektiivsust ja karmistada maksetingimusi. Madal maksevalmiduse kordaja (0,1 korda) on tingitud arveldus- ja käibelaenude kasutamisest ja kuna suurem osa kohustistest ei nõua kiiret tasumist, on ettevõttel likviidset vara piisavalt. Analüüsides pikaajalist maksejõulisust (finantsvõimendust) aastatel 2016-2018, selgus, et nii võlakordaja, kapitaliseerituse kordaja, kui ka soliidsuskordaja olid küll soovituslikus vahemikus (suure enamuse investeeritud kapitalist moodustab võõrkapital), ent ettevõtte olukorra parandamiseks tuleks võõrkapitali sõltuvust vähendada ja omanike panuse osakaalu tõsta. Aastal 2018 polnud ettevõttel raskusi intresside tasumisega (intressikulude kattekordaja 4,5) ja kuigi maksejõulisuse kordaja oli rahuldav (10%), peaks majandusüksuse finantsseisundi parandamiseks tõstma kasumit või vähendama kohustisi. AS Solbritt varade likviidsus näitab küll paranemist ent pole piisavalt hea (varade liiga vähene kasutamine müügitulu saavutamiseks) ja olukorra parandamiseks tuleks ettevõttel likvideerida mittevajalikud põhivarad ja reinvesteerida nende müügist saadud raha. Efektiivsuse näitajate (debitoorse võlgnevuse käibekordaja, lühiajaliste kohustiste käibekordaja) tõstmiseks tuleks ettevõtte maksekäitumist parandada. Varude käibekordaja ja – käibevälte parandamiseks tuleks varude jääki optimaliseerida ja nii talitlus- kui finantseerimistsükli lühendamiseks tuleks klientidelt raha kiiremini kätte saada ja tarnijate maksetähtaegu pikendada. Varade käibekordaja tõstmiseks tuleks müügitulu kasvatada, debitoorse võlgnevuse käibekordaja parandamiseks tuleks rohkem analüüsida klientide maksekäitumisi ja ennetada ebatõenäoliselt laekuvate arvete teket. Lühiajaliste kohustiste käibekordaja tulemuse parandamiseks tuleks tarnijate lepingud ja maksetähtajad ülevaadata. Kokkuvõtvalt on AS Solbritt varade juhtimine on aastatega (2016-2018) paranenud ja seda tänu põhivarade efektiivsemale kasutamisele (põhivarade käibekordaja tõusis rohkem kui kolm korda). AS Solbritt koguvara puhasrentaablus (ROA) ja investeeringute rentaablus (ROI) kinnitavad mõlemad ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja omakapitali tasuvus (ROE) viitab, et ettevõte toodab omanikele tulu. Müügikäibe ärirentaabluse (8,8%) ja müügikäibe puhasrentaabluse (6,8%) madalate näitajate tõstmiseks tuleks kasvatada kasumit (näiteks üldkulude vähendamisega). Müügitulu suurendamine, püsikulude vähendamine, marginaali tõstmine ja varude käibekordaja kasvatamine (varude kasutamiskiiruse tõus) aitavad samuti ettevõtte tasuvust parandada. Kokkuvõttes mõjutas keeruline majanduslik olukord aastatel 2016-2017 oluliselt ettevõtte müügitulu, kasumit ja teisi finantsnäitajaid, ent aastast 2018 langus peatus ja ettevõtte finantsseisund paranes ning pankrotioht vähenes. Autoripoolne ettepanek AS Solbritt juhtkonnale oleks – kasumi kasv (tagada tulude kasvu ennaktempo võrreldes kulude tõusuga), suurendada ettevõtte rentaablust (tulusust), saavutada müügitulu stabiilsus, suurendada kapitali (müükide kasv), säilitada range tähelepanu maksete laekumise osas (kiirendada ostjate raha laekumise aega) ja tõhustada finantsriskide juhtimist. Nii lõputööks püstitatud eesmärk kui ka eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik teostatud. Põhiliste finantsalaste käsitluste mõistmine aitab anda panust ettevõtte püüdlustesse püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit ning finantsanalüüs annab infot, kas me ikka teeme neid asju, mis tõeliselt väärtust loovad ning kas protsessid on piisavalt hästi juhitud ja vara parimal moel tööle pandud.
Avatud juurdepääs
Finantsanalüüs ettevõttele Nurgapealne OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Larven, Kristel; Nõuakas, Kati
Finantsanalüüsi olulisus ja aktuaalsus peegeldub selles, et finantsanalüüsi tulemused kajastavad kõige paremini ettevõtte finantsolukorda ja selle põhjal on hea teha õigeid otsuseid ettevõtte edaspidiseks toimimiseks. Selleks aga, et analüüs oleks edukas, tuleks valida sobivad meetodid ja tulemusi põhjalikult analüüsida. Töö käigus on analüüsitud ja refereeritud erinevate valdkonna spetsialistide allikaid ja välja toodud nende olulisemad seisukohad ning neid omavahel võrreldud. Lisaks on välja toodud töö autoripoolsed komentaarid ja järeldused. Töö esimeses peatükis on selgitatud finantsanalüüsi olemust. Peamisteks olulisteks infoallikateks finantsanalüüsi läbiviimiseks on raamatupidamisaruanded: rahavoogude aruanne, kasumiaruanne ning raamatupidamis bilanss. Töös selgub, et finantsanalüüs ei ole vajalik vaid ettevõtte juhtkonnale vaid huvigruppe on teisigi. Erinevad huvigrupid kasutavad analüüsimiseks erinevaid meetodeid, kuna nad analüüsivad ettevõtte finantsseisundi erinevaid aspekte. Teises peatükis on kirjeldatud erinevaid finantsanalüüsi meetodeid. Enim levinuimad finantsanalüüsi meetoditeks on horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Kui trendianalüüsi kaudu on võimalik leida finantsnäitajate dünaamilisi ja suhtelisi muutusi siis finantssuhtarvude kaudu on võimalik välja arvutada erinevaid näitajaid finantsseisundi hindamiseks. Selleks, et hinnata ettevõtte finantsseisundit läbi finantsanalüüsi ei piisa vaid arvutusoskusest. Kindlasti peab analüüsi teostajal olema väga hea võime analüüsida ja tajuda trende ja muutusi finantsnäitajates. Samuti peaks analüüsijal olema teadmised ettevõtte majandusharust ja üldisest fiantsaruandlusest. Empiirilise uuringu metoodika peatükis on välja toodud empiirilise uuringu eesmärk. Uuringu läbiviimiseks kasutab autor kvantitatiivset meetodit ning järelduste tegemiseks deduktsiooni. Andmed kogutakse struktureeritud vaatlusega ning tulemused esitletakse jooniste ja tabelitena. Empiirilise uuringu peatükis on läbi viidud ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs. Ettevõte Nurgapealne OÜ on kesk-Eestis asuv toitlustusettevõte. Teostatud on bilansi ja kasumiaruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning finantssuhtarvude analüüs. Tulemused on esitletud jooniste ja tabelitena ning saadud tulemusi on analüüsitud ning nende põhjal tehtud järeldused. Finantsanalüüsi tulemusena selgus, et ettevõttel Nurgapealne OÜ läheb üldiselt pigem halvasti kuigi ettevõte on aastatel 2016-2018 teeninud kasumit. Analüüsides kasumiaruannet selgub, et lisaks müügitulu tõusele aastatel 2016-2018 (18,9%) on kasvanud ka tööjõukulud (45%) ja muud tegevuskulud (98%), samas kui teenitud kasum on langenud (16%). Bilanssi analüüsides selgus, et ettvõtte pikaajalised kohustised on vähenenud 35%, kuid samas on lühiajalised kohustised suurenenud 9%. Analüüsides likviidsussuhtarve selgus, et ettevõttel on väga madal lühiajaline maksevõime kuna puudub piisavas koguses likviidset vara lühiajaliste kohustiste täitmiseks. Efektiivsusuhtarvud on tänu müügitulu pidevale suurenemisele aastatel 2016-2018 järjest paranenud. Samuti on ettevõte hakanud oma varusid efektiivsemalt juhtima. Finantsvõimenduse analüüsist selgus, et ettevõttel on väga madal pikaajaline maksevõime, kuna ettevõttel on suur laenukohustis ning sellest tulenevalt väga kõrge võlakordaja (2018 aastal 81%). Suureks probleemiks on võõrkapitali liigne kaasatus ja omakapitali vähesus. Tasuvussuhtarvude analüüsi põhjal saab väita, et kõige tasuvam aasta oli ettevõtte jaoks 2017, kui teeniti ka kõige suuremat kasumit. Pankrotiohu analüüs (Z-seisu võrrand) näitab ettevõttele suurt pankrotiohtu igal analüüsitud aastal. Lähtudes läbiviidud analüüsist on autoripoolsed ettepanekud ettevõttele järgnevad:  Vaadata üle ettevõtte hinnakujundus, arvestades toote omahinda, konkurentide hindu ning nõudlust. Hinnatõus aitaks kaasa müügitulu suurenemisele.  Investeerida 40% kasumist turundustegevusse uute klientide leidmiseks.  Kehtestada lühemad maksetähtajad ostjatele ning võimalikult vähe tooteid ja teenuseid võlgu müüa, et lühendada võlgnevuse käibeväldet.  Vähendada varusid, et suurendada varude käibekiirust ning efektiivsemalt varusid kasutada.  Likviidsuse suurendamiseks vähendada varusid, mis omakorda vähendaks hoiustamiskulusid.  Vaadata üle tööjõuvajadus, võimalusel tööjõukulude vähendamine töötajate koormuse vähendamisega vastavalt hooajalisusele.  Muude tegevuskulude vähendamine uute koostööpartnerite leidmisega (telefon, IT-teenused, valvesüsteem, turvatöö). Kasutatav tehnika väljavahetada energiasäästlikemate seadmete vastu.  Tegeleda aktiivselt finantsaruannete analüüsimisega ning selle põhjal juhtimisotsuste langetamisega. Kuigi ettevõttel on 2018. aasta seisuga suur pankrotioht, on see tingitud peamiselt suurest laenukohustisest, millega soetati söögikoha hoone, kus hetkel äritegevus toimub. Laenu aktiivselt iga aasta tagasi makstes täiendavaid kohustisi võtmata, müügitulu stabiilselt suurendades ja kulusid vähendades, paraneb ka ettevõtte finantsmajanduslik olukord ja ettevõte tegevus muutub kasmulikumaks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida Nurgapealne OÜ finantsmajaduslikku olukorda ja selle põhjal hinnata ettevõtte kasumlikkust. Analüüsist selgus, et ettevõtte finantsmajanduslik olukord on üsna halb, kuid ettevõte on siiski suuteline oma tegevusega jätkata. Töö annab ülevaate finantsanalüüsi olemusest ja tähtsusest, olulisematest infoallikatest, finantsanalüüsi läbiviimise meetoditest ning koostatud on metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Teostatud on ettevõtte Nurgapealne OÜ finantsanalüüs, analüüsi põhjal on tehtud järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte kasmulikkuse suurendamiseks. Püstitatud uurimisülesanded said teostatud ning töö eesmärk täidetud.
Avatud juurdepääs
Käibekapitali juhtimine osaühingus Tuuleoru
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Lepik, Janeriin; Õun, Merje
Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused firma jooksvaks tegevuseks. Käibekapitali moodustavad käibevarad ja osa lühiajalistest kohustistest, mis on pidevalt kaasatud põhitegevusse ja kasumi teenimisse. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused firma jooksvaks tegevuseks. Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist. Olulisemad käibevarade juhtimisega seotud valdkonnad on: *raha ja kõrglikviidsete varade juhtimine; *ostjatelt laekumata arvete juhtimine; *varude juhtimine; *lühiajaliste kohustiste juhtimine; *raha konversiooniperiood. Käibekapitali juhtimise all mõistame käibevarade juhtimist ning neile varadele sobivate rahastamisallikate leidmist. Olulisemad käibevarade juhtimisega seotud valdkonnad on:  raha ja kõrglikviidsete varade juhtimine;  ostjatelt laekumata arvete juhtimine;  varude juhtimine;  lühiajaliste kohustiste juhtimine;  raha konversiooniperiood. Käibekapitali juhtimine on igapäevane tegevus, millel on mõju ettevõtte kasumlikkusele, riskile ja lõpuks ka väärtusele. Mõistes käibekapitali juhtimise rolli ja seda mõjutavaid tegureid, saavad ettevõtted minimeerida riski ja parandada üleüldist tegevust. Mõistes käibekapitali juhtimise vajalikkust, saavad ettevõtted minimeerida riski ja parandada üleüldist tegevust. Sageli on väikeettevõtetel probleemiks kehv rahakäibe juhtimine ja eelkõige puudulik rahavajaduse planeerimine. Võimalikud makseraskused ettevõttes võivad tuleneda ebaefektiivsest käibekapitali juhtimisest ning nende vältimiseks on käibekapitali juhtimine ning selle analüüs oluline. Arvestades veel ka tänast majandusliku olukorda, kus Hiinast alguse saanud koroonaviirus levib jõuliselt üle maailma ning see toob kaasa paljudes tööstusharudes (k.a puidutööstus) probleeme (näiteks tarneahela seisakud jms), on vajalik juhtida käibevarasid nii, et ettevõte oleks jätkusuutlik, maksevõimeline, tegutseks kasumlikult ning suudaks täita oma kohustusi. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida ettevõttes Tuuleoru OÜ käibekapitali juhtimist ja teha ettepanekud ettevõtte käibekapitali efektiivsemaks juhtimiseks ja maksevõime tagamiseks. Ettevõtte juhtkonnal on seoses tänase ebastabiilse majandusolukorraga tekkinud probleem- kuna käibekapitali puudust peetakse üheks olulisimaks ebaedu põhjuseks, siis sooviti analüüsida selle juhtimist, et kindlustada ettevõtte igapäevane maksevõime ja leida mooduseid, kuidas ettevõtte käibekapitali efektiivsemalt kasutada, tagades stabiilsuse. Ettevõte on tegutsenud 2006. aastast ja põhitegevusalaks on metsamaterjali transportteenuse pakkumine ning metsaraie ja -väljavedu. Kõrvategevuseks on multiliftkalluri transportteenuse pakkumine ning erinevate kindlustustoodete vahendus-müük ja raamatupidamisteenuse pakkumine. Uuringutulemused näitasid, et ettevõtte tegevus on seotud hooajalisusega- sõltuvalt ilmastikuoludest. Ettevõte hoiab üsna suurt osa oma käibevarast rahana pangaarvel ning raha osakaal on läbi aastate olnud suures muutuses. Võimalike makseraskuste vältimiseks leiti uuringus, et ettevõtte optimaalne raha jääk oleks 30 000 €. Likviidsussuhtarvud olid suhtelislt kõrged ja ületasid teoreetikute kehtestatud reegleid. Võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega võib öelda, et tegemist on üsna tugeva ettevõttega. Küll aga peaks ettevõte pöörama rohkem tähelepanu suurenevatele lühiajalistele kohustistele, et nende kogusumma jääks kindlasti madalamaks, kui käibevara kokku. Vastasel juhul väheneks ettevõtte väärtus. Samuti on soovitatav vaadata üle hankijate maksetingimused- ehk on võimalik läbirääkimiste teel pikemaid maksetähtaegu kaubelda. Pikemad maksetähtajad võivad pikendada lühiajaliste kohustiste käibeväldet ning seega lüheneks konversiooniperiood veelgi. Ettevõttel on soovitav tasuda arved maksetähtaja viimases lõpus, mitte väga palju varem. Lisaks võiks kaaluda võimalust kehtestada klientidele ettemaksu süsteem- sellisel juhul võiks ettevõttel tekkida võimalus 42 varem kätte saadud rahaga finantseerida enda kohustisi. Selle läbi väheneksid ka nõuded ostjate vastu ja lüheneks konversiooniperiood. Oluline oleks hoida rahajääk kontol 30 000 €, et kindlustada igapäevane maksevõime. Selleks näiteks kaubelda hankijatelt soodustusi (varuosad, rehvid jms), et vähendada kulutuste mahtu ja suurendada rahajääki. Lõputööd ja selle analüüsi tulemusi pakutakse ettevõtte juhtkonnale informatsiooniks ning käibekapitali võimalikuks efektiivsemaks juhtimiseks ja ettevõtte maksevõime tagamiseks.
Avatud juurdepääs
Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Juurikas, Arles; Tandru, Diana
Lõputöö oli koostatud teemal Miinimumpalk kui motivaator tööle asumiseks. Lõputöö eesmärk oli analüüsida miinimumpalka tööle asumise motivaatorina ning leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. Miinimumpalk on Vabariigi Valitsuse poolt määratud palga alammäär millest vähem ei tohi töötajale tehtud töö eest palka maksta. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Eestis lepitakse miinimumpalga väärtuses kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Miinimumpalk peab tagama inimväärse elu. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused on rahuldatud ning ta saab ilma häbita osaleda aktiivselt igapäevaelus. Esmavajadusteks, mida Maslow nimetas ka madalama astme vajadusteks, on nälja ja janu rahuldamine, soojus, eluase, õhk, uni, turvalisus, kaitstus ja ohutus. Inimesed, kelle esmavajadused on rahuldatud püüdlevad kõrgemate vajaduste poole nagu kõrgem enesehinnang ja välimus. Miinimumpalk on Euroopa Liidus kehtestatud 22 riigis ning enamuses neist riikides on miinimum palk olnud viimastel aastatel tõusvas trendis. Kõrgeim palga alammäär Euroopa Liidus 2017. aastal on Luxemburgis (1998,59 eurot) ning madalaim Bulgaarias (235,62 eurot). Eestis kehtestati esimest korda miinimumpalk aastal 1992. Peale seda hakkas miinimumpalk aasta-aastalt suurenema, välja arvatud majandus languse ajavahemikus 2008-2011. 2018. aastaks oli miinimumpalk tõusnud 500 euro peale, mis on Ida-Euroopa kõrgeim. Tööhõive ehk tööhõive määr väljendab töötavate inimeste protsentuaalset osakaalu tööealises rahvastikus. Tööealise rahvastiku moodustavad 15-74 aastased inimesed. Töötuse määr on nende inimeste, keda loetakse töötuteks, protsentuaalne osakaal majanduslikult aktiivsest rahvastikust, ehk töötute protsentuaalne osakaal tööjõus. Tööhõive ja töötuse andmete saamiseks tuleb läbi viia spetsiaalseid tööjõu-uuringuid mille käigus küsitletakse valikuliselt ühte osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama ehk teisisõnu tööga hõivatute ja töötute summa. Eestis oli 2016. aasta kokkuvõttes tööhõive määr 65,6%, mis on viimase 20 aasta kõrgeim tase. Hõive vanusegrupis 20-64 inimeste seas oli 2016. aastal 74,8% ning läbi Heaolu Arengukava on eesmärgiks tõsta tööhõive määra aastaks 2023 1,5% võrra. Euroopas on tööhõive määr vanusegrupis 20-64 keskmiselt olnud viimastel aastatel 70%. Kõrgeim oli 2016. aastal tööhõive Rootsis (81,2%) ning madalaim Kreekas (56,2%). Miinimumpalga mõju tööhõivele on olnud ajas erinev. Suurem osa uuringuid siiski kinnitavad, et miinimumpalga tõus mõjub hõivele negatiivselt, mis tuleneb üldiselt sellest, et ettevõtete tööjõukulud suurenevad ning kompenseerimaks tööjõukulude kasvu, on tööandjad sunnitud töötajaid vallandama või loobuma uute töökohtade loomisest (Hinnosaar, 2003). Siiski paranes 2016. aastal tööhõive määr mille üheks põhjuseks on palgataseme tõus. Palgataseme tõusu mõjutas suures osas miinimumpalga kiire tõus. Lõputöö empiirilises uuringus selgitati miinimumpalka tööhõive mõjutajana. Uuringu tulemustes keskendus lõputöö autor järgmiste küsimuste vastustele: 1. Kas miinimumpalk on vastanute hinnangul piisavalt suur? 2. Kas vastanud on valmis tööle asuma kehtiva miinimumtöötasu eest? 3. Milline võiks nende arvates olla miinimumpalk? Andmete ja tulemuste analüüsis arvestas töö autor ka kõrvalisi asjaolusid, mis võivad mõjutada vastaja vastust, näiteks tema haridus, sugu, töötuks olemise aeg, varasem töökogemus ja töötasu suurus. Uurimise läbiviimiskeks valis autor kvantitatiivse uurimisstrateegia, see meetod võimaldab tulemusi väljendada arvandmetes. Andmeid on võimalik koguda katsete, vaatluste, mõõtmise, küsimustike ja teiste meetodite abil. Kogutud andmeid saab analüüsida statistiliste meetodite abil nagu graafikud, tabelid ning kirjeldav statistika. Eesmärgiks on saada objektiivne seisukoht uuritavast. Kvantitatiivset uurimistööd iseloomustab suur valim, vastatakse küsimusele „kui palju?“. Andmeid koguti meetoditega mis annavad statistliseks töötlemiseks sobivaid andmeid, näiteks struktureeritud küsimustikud. Eesmärk on saada üldistavaid andmeid. Töö autor kasutas kaardistusuuringut (inglise keeles survey), mille abil on võimalik selgitada tegelikkuses valitsevaid tingimusi ja asjaolusid ning välja selgitada mingil ajahetkel populatsioonis (lõputöös töötute seas) valitsevaid arvamusi. Uurija on andmete koguja, kes rahuldub nähtuste loomuliku varieeruvuse registreerimisega, püüdmata olukordade või uuritavatega manipuleerida. Uurimiseesmärk on tavaliselt kirjeldav või võrdlev, vaid harva on survey- uurimuse eesmärgiks seletamine või ennustamine. Andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsimustikku. Andmete kogumiseks kasutati ühte küsimustikku, mis oli suunatud töötutele isikutele. Ankeet on käepärane meetod, millega saab uurida inimeste hoiakuid, uskumusi, eelarvamusi, käitumismotiive ja palju muud. Ankeediga saadud andmestikku võib vaadelda uuritavate soo, vanuserühmade, elukoha ja teiste objektiivsete näitajate lõikes. Töö autor palus vastata ankeedile mittetöötavatel inimestel, selleks leida võimalikud seosed miinimumpalga ja tööhõive vahel. On väidetud, et töötuse loomulikku määra mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töötu abiraha suurus jm. Seetõttu soovis autor teada, kas hetkel töötu olev isik saab mingisuguseid toetusi ning milline on tema motivatsioon seejuures miinimumtöötasu eest tööle asuda. Uuringu läbi viimiseks kasutati ankeetküsitlust ja levitati seda Internetis. Küsitlusele vastas kokku 145 inimest, nendest 111 märkis oma elukohaks Lääne-Virumaa. Seetõttu on töös tehtud järeldused Lääne-Virumaa põhised ja peegeldab võimalikku Lääne-Virumaa elanike arvamust. Küsitluse hetkel (2018 IV kvartal) oli kehtiv miinimumpalk 500 eurot, Eestis keskmine brutotöötasu 1 384 eurot ja Lääne-Virumaal oli 2018 IV kvartalis keskmine brutopalk 1087 eurot. Ankeedis esitas töö autor küsimuse „Kas Teie arvates on miinimumpalk (500 eurot) piisav, et see motiveeriks tööle asuma?“. Vastanutest 92 inimest, ehk 83% vastasid eitavalt. See tähendab, et enamuse arvates ei ole miinimumpalk piisavalt suur. Teine oluline küsimus autori jaoks oli, kas vastaja on käesoleval hetkel valmis tööle asuma miinimumtöötasu eest. Vastanutest eitavalt vastas 72 inimest, protsentuaalselt umbes 65% vastanutest ei olnud vastamise hetkel miinimumpalga eest tööle asuma ja 35% vastanutest oli valmis miinimumtöötasu eest tööle asumiseks. Vastajate käest uuriti lisaks, millised on vastaja praegused sissetulekud üksi ja leibkonnana, töötuna oldud periood ning viimase töökoha palga suurus. Erinevaid asjaolusid vaadates on tulemused üpris sarnased, autor toob kokkuvõtteks välja neli järeldust:  Kõrgema haridusega vastajad on vähem valmis miinimumpalga eest tööle asuma.  Mida pikem on olnud töötuks olemise periood, seda väiksem on valmisolek asuda miinimumpalga eest tööle.  Mida suuremad on töötuks olemise hetkel inimese sissetulekud üksikult ja ka leibkonnana, seda väiksem on samuti tema valmisolek võtta vastu miinimumpalgaga tööd.  Mida suurem oli inimese palk varasemalt enne töötuks jäämist, seda väiksem on tema valmisolek praegu miinimumpalga eest tööle asuda. Kõigi vastanute hinnangul võiks keskmiselt olla miinimumpalga suurus 775 eurot. See on 275 euro võrra kõrgem kui vastamisel hetkel kehtinud miinimumpalk. Töö autor palus miinimumpalka mittemotiveerivaks pidanud vastajatel põhjendada milline palk motiveeriks ning miks. Välja öeldud summade keskmine oli 900 eurot, mis võiks motiveerida, et tööle asuda. See on 400 euro võrra suurem kui oli küsitluse hetkel kehtiv miinimumpalk ja 187 euro võrra väiksem kui tol hetkel Lääne-Virumaa keskmine palk oli (Lääne-Virumaal oli 2018. a. IV kvartalis keskmine brutopalk 1 087 eurot). Tuginedes uuringu tulemustele võib öelda, et tööhõive ning miinimumpalk on omavahel seotud. Uurimuse tulemustest tuli välja, et enamus vastanutest ei ole valmis miinimumpalga eest tööle asuma. Seega võib eeldada, et miinimumpalka pakkuvatele töökohtadele on keerulisem töötajaid leida. Siiski osa vastajatest oli valmis miinimumpalga eest tööle asuma, kuigi nad ei pidanud seda motiveerivaks. Inimesed lähtuvad töökoha valimisel palgast ja sellest, et võetud rahalised kohustused saaksid täidetud ja saaksid tagada endale ja ome perele inimväärse elu, tunda end materiaalselt turvaliselt.
Piiratud juurdepääs
Seicom OÜ finantsmajandusliku olukorra analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pent, Taimi; Noorväli, Helle
Ettevõtte finantsjuhtimise peamiseks eesmärgiks on tema väärtuse suurendamine. Nimetatud eesmärgi üheks saavutamise vahendiks on finantsanalüüsi läbiviimine, mille eelduseks on korrektne ja läbimõeldud raamatupidamisarvestus ning analüüsitud otsused. Enne otsuste vastuvõtmist on oluline saada ülevaade finantsseisundist, mis saavutatakse finantsanalüüsi läbiviimisega. Finantsanalüüsi võrreldakse sageli ettevõttele diagnoosi panekuga. Uuritud ettevõttes pole finantsnäitajaid põhjalikult analüüsitud, mis tähendab, et juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsil vaid aruannetel. Selline lähenemisviis ei anna selgust, miks ja kuidas teatud finantsolukorrad on tekkinud. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring, kasutades kvantitatiivset uurimistöö metoodikat, lähenedes teooria ja uurimuse seostamisele deduktiivselt. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring, mille läbiviimiseks koguti andmeid, sh ka finants- ja tegevusaruannetest. Andmekogumise meetodina kasutati dokumendivaatlust, mille käigus uuriti ettevõttesiseseid 2016–2018 finantsalaseid dokumente ning võrreldi neid kasutusel olevate teoreetiliste allikatega. Andmete analüüsimisel võrreldi teoreetilisi seisukohti empiiriliste andmetega. Teostati finantsaruannete vertikaal- ja horisontaalanalüüs, trendianalüüs ja suhtarvude analüüs. Seicom OÜ bilansi horisontaalanalüüsist selgub, et varade poolel on suurimaks muutujaks nõuded ja ettemaksed, mille kasv oli võrreldes baasaastaga 102,4% ja pikaajaliste nõuete ja ettemaksete muutus oli lausa 2105,4%, mis on absoluutarvudes 19 917 eurot. Kasumiaruannete horisontaalanalüüsist selgub, et müügitulu on suurenenud võrreldes baasaastaga 41,2%, ehk 2 121 441 eurot. Võrreldes 2016. ja 2018. aasta müügitulusid nähtub, et 2016. aastal oli müügitulu 5 143 054 eurot ja 2018. aastaks tõusis tulu 7 264 495 euroni. Samas 2018. aasta kasum vähenes võrreldes baasaasta kasumiga 66%, mis tulenes tootmiskulude suurenemisest, mille põhjustas materjalide kallinemine ning müügihinna aeglane tõus. Seicom OÜ on suutnud tulude suurendamise tulemusel laiendada tootmise mahtu. Lühiajalise maksevõime analüüsi tulemusena selgus, et uuritavatel aastatel on kõik ettevõtte maksevõime näitajad head ja tal ei teki lühiajaliste kohustiste tasumisel probleeme. Baasaastal moodustas Seicom OÜ laenukapital 47% ettevõtte koguvarast. 2017. aastal vähenes see 41%-le ja 2018. aastal 38%-le. See näitab, et ettevõte on oma vara soetamist finantseerinud suures ulatuses omakapitali arvelt ning tulevikus ei teki probleeme võõrkapitali kaasamisega. Seicom OÜ raha laekumise periood on antud aastatel kahjuks igal aastal pikenenud. 2016. aastal laekus raha keskmiselt 12 päeva jooksul. 2018. aastaks pikenes tasumise aeg 35 päeva võrra. Varade käibekordaja toob välja, kui intensiivselt kasutati varasid müügitulu teenimiseks, mis Seicom OÜs jäi vaadeldud aastatel vahemikku 2,0 kuni 2,3. Põhivara käibekordaja baasaastal oli 5,9, mis suurenes 2018. aastaks 1,2 võrra. Seicom OÜ varud müüdi ära 2016. ja 2017. aastal vastavalt 29 ja 27 päevaga, samas on 2018. aastal toimunud tähelepanuväärne muutus, sest varud uuenesid vaid 16 päevaga, mis näitab valmistoodangu ja tootmisvarude kasutamise efektiivsuse paranemist. Tasuvuse analüüsist selgub, et koguvara rentaabluse näitajad on analüüsitavatel aastatel head. Omakapitali rentaablus oli samuti heal tasemel, kuid 2018. aastal on toimunud langus. Selle on põhjustanud järsk puhaskasumi langus, mis on mõjutanud negatiivselt tasuvust. Müügikäibe rentaablused on samuti langeva trendiga, mis tuleneb kulude ennaktempost võrreldes müügituluga. Kuna ettevõtte pankrotikoefitsient on teoreetikute poolt väljatoodud näitajaga võrreldes keskmiselt 5 korda kõrgem, on Seicom OÜ finantsseis stabiilne ja tõenäosus pankrotistuda väga väike. Võrdluse ja analüüsi tulemuste põhjal tehti järeldused, mis esitati ettepanekute ja soovitustena ettevõtte probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks. Teostatud uuringu tulemusena jõudis autor järelduseni, et kuna uuritud ettevõtte juhtimisotsused ei põhine finantsanalüüsi tulemustel, on olukord muutunud halvemaks. Eriti puudutab see otsuseid seoses alumiiniumavatäidete tootmisega. Autor toob siinkohal välja järeldustel põhinevad olulisemad tähelepanekud ja ettepanekud juhtkonnale otsuste tegemiseks: • ettevõttes kasutatakse valmistoodangut ja tootmisvarusid efektiivselt. Seicom OÜs ringlevad varud kiiresti ning selle tagajärjel ei teki lattu palju realiseerimata kaupa; • tegeleda eesmärgistatult ja aktiivsemalt nõuetega, nt võtta ühendust klientidega, tuletades meelde tähtaegasid, uurida võlgnevuse põhjust, varasemalt kokkuleppeid rikkunud klientide puhul nõuda ettemakseid jne; • vaadata kriitiliselt üle põhivarade kasulik eluiga ja sellest tulenevalt vähendada amortisatsioonimäärasid; • jälgida finantseerimistsükli pikkust, et kasvav trend ei jätkuks. Vastasel juhul peab ettevõte leidma täiendavaid investeeringuid käibevarade soetamiseks; • jälgida koguvara ja müügikäibe puhasrentaabluse suhtarve, suurendades kasumit, mida omakorda saab saavutada nt kulude vähendamisega; • optimeerida kulutusi varudele, nt vähendada varude ning pooleli olevate kaupade jääke; • vaadata üle müügihindade suhe toorme ja materjali omahinnaga, lisaks arvestada kindlasti turuhindade hetkeseisu ja ettevõtete ostuvõimet; • tulevaseks tootmise laiendamiseks võib ettevõte kasutada võõrkapitali, sest finantsvõimendus on madal ning muud pikaajalise maksevõime näitajad suhteliselt head. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Käesolevas töös on esitatud uuritava ettevõtte majandusnäitajate ja suhtarvude analüüs, lähtudes eelnevalt koostatud teoreetilistest alustest. Analüüsi tulemuste põhjal on tehtud järeldused finantsmajandusliku olukorra kohta, mis on esitatud ettepanekutena ettevõttele probleemkohtade lahendamiseks ja tulevasteks finantsotsusteks.
Avatud juurdepääs
Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Peterson, Heilika; Tandru, Diana
Lõputöö koostati teemal Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskusele. Lõputöö eesmärk oli anda ülevaade finantskirjaoskuse olemusest, selgitada välja Tartu ja Tartumaa laste finantskirjaoskuse tase nende hinnangul, analüüsida erinevaid finantskirjaoskuse õppimise alternatiive ning uurida, millises mahus üldhariduskoolides finantskirjaoskust õpetatakse. Valdkonna probleem on Eesti noorte liiga vähene finantsharidus. Uuring viidi läbi 25. november – 5. detsember 2019. Andmete kogumise meetodiks oli valitud struktureeritud elektrooniline ankeetküsitlus ja teemaintervjuud. Uuringus osales küsimustikule vastates 289 last ja 15 kooli direktorit, kelle vastuseid on töös analüüsitud. Välja jäid kolme lapse vastused, mis ei sisaldanud vastuseid esitatud küsimustele. Autor annab töös ülevaate finantskirjaoskuse olemusest, selgitab välja Tartu ja Tartumaa 10–14aastaste laste hinnangud oma finantskirjaoskuse taseme kohta, analüüsib erinevaid finantskirjaoskuse omandamise võimalusi ja uurib, millises mahus Tartu ja Tartumaa üldhariduskoolides finantsharidust õpetatakse. Finantskirjaoskuse alternatiive on suhteliselt palju, seega on seda informatsiooni piisavalt. Igaüks peab lihtsalt enda jaoks sobivamad meetodid ja õpetamis-, õppimisstiilid välja valima – kas valida raamatud, internet või muud kohad, on igaühe enda otsustada. Tihti jääb aga inimestel kooli ja/või töö kõrvalt aega väheks, et omal käel midagi õppida. Finantskirjaoskuse teema on muutunud majanduslangusest alates iga aastaga järjest aktuaalsemaks. Üle maailma tehakse sel teemal üha rohkem uuringuid ja olulisim avastus, milleni enamik uuringuid jõuab, on see, et finantsharidust peaks hakkama õpetama juba võimalikult väikestele lastele. Finantskirjaoskus kõige lihtsamalt lahti seletades on eraisikuna teadlikult ning oskuslikult toimetades enda ja oma pere majandusliku heaolu tagamine, oskus endaga majanduslikult hakkama saada ning teadmine, milliseid otsuseid selleks on vaja teha. See sisaldab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, et osata oma raha majandada ja oskuslikult kasutada, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes. Finantskirjaoskus on oluline, et inimesed saaksid saavutada endale ja oma perele kindlustunde ja vältida makseraskusi. Oodatav tulemus peaks olema eluaegne majanduslik kindlus/heaolu. Finantskirjaoskus on eelkõige kõige olulisem inimesele endale, aga kui inimesed on hea finantskirjaoskusega, siis kajastub see ka riigi tasandil ja riigi majandus toimib sel juhul väga hästi ja stabiilselt. Riigil peaks olema suur huvi selles valdkonnas oma elanike harimiseks. Ka Eestis on hakatud viimastel aastatel finantskirjaoskusele rohkem tähelepanu pöörama, sest peale viimast majandussurutist kaotasid Eestis väga paljud inimesed oma töö ning selle tulemusel ka oma kodud, kuna inimestel polnud piisavalt finantskirjaoskust. Lastele on tänaseks loodud tasulisi huviringe, kus nad saavad finantshariduse vallas mängulisi koolitusi. Tasuline tähendab aga, et kahjuks pole see kõigile võrdselt kättesaadav ja kaotavad taas jälle väiksema sissetulekuga pered. Kuna lapsed on meie tulevik, siis on oluline, et lapsed oskaksid targalt majandada. Finantskirjaoskuse üldine tase Eestis aga ei ole kuigi heal tasemel. Finantskirjaoskuse õppe kättesaadavus on suhteline. Kui raha on, siis on võimalusi piisavalt, aga kui raha pole, siis pole ka võimalusi. Asendamatu abimees rahatarkuse omandamiseks on internet. Lõputööd koostades selgus, et põhikoolis peaks olema finantsteadmised põimitud uue õppekava kohaselt erinevatesse õppeainetesse, sest kõigile üldhariduskoolide õpetajatele valmistati aastal 2013 erinevates ainetundides lihtsamaks finantsteemade käsitlemiseks vanuseastmetele vastavad abistavad õppematerjalid. Kas ja kui suures mahus keegi neid aga reaalselt kasutab, pole teada. Uuringut läbi viies selgus telefoni teel 15 kooli direktorit küsitledes ilmnes, et kümnes koolis ehk kahes kolmandikus ei tegeleta üldse finantskirjaoskuse õpetamisega, kahes koolis käsitletakse finantskirjaoskust inimeseõpetuse tunnis, ühes koolis mingil määral nii inimese- kui ka ühiskonnaõpetuse tunni raames ja ühes koolis on olemas majandusõpetuse tund teisele kooliastmele ning lisaks õpetatakse ka matemaatika tunnis näiteks käibemaksu arvutamist, aga direktor tõdes, et selliseid teemasid võetakse liiga pinnapealselt ning lapsed unustavad need teadmised ruttu. Ühe kooli direktor ütles, et neil oli olnud kaks aastat kasutusel Junior Achievement Eesti SA programm 7 SAMMU, aga õpetajate ühisel otsusel loobuti sellest programmist, kuna õpetajate arvates on teised õppeained tähtsamad. Uuringu tulemuste pinnalt saab teha ettepanekuid kasutada laste puhul individuaalset lähenemist rahatarkuse õpetamisel. Rahatarkuse õpetamisprotsessis, eelkõige laste puhul, on oluline individuaalne lähenemine. Rahatarkuse õpetamise esimene prioriteet ei ole teadlikkus erinevatest finantsteenustest, vaid lapse oskus iseennast, oma võimekust ja võimalusi analüüsida. Üks peamisi järeldusi, mida eelmises peatükis kirjeldatud tulemuste põhjal teha saab, on noorte finantskirjaoskuse madal tase, kuigi nad ise usuvad, et neil on see vähemalt normaalsel tasemel Põhitõed raha kohta peaks lapsed saama esialgu kodust, vanematelt ning alustama peaks rahatarkuse andmisega juba eelkoolieas. Samas pole vanemate teadmised kiita. Elanike finantskirjaoskuse suurendamine on oluline, samas keeruline ja edu saavutamine on aeglane. Mida selgemaid sõnumeid kasutada, seda enam inimesed asjade üle mõtlema hakkavad. Autor soovitab pöörata suuremat tähelepanu finantskirjaoskuse õpetamise vajalikkusele põhikoolides. Ka lasteaiad peaksid hakkama õpetajaid koolitama, et nad oleksid võimelised kasutama olemasolevaid abivahendeid, et siduda finantskirjaoskuse õpe juba lasteaia õppekavaga. Lisaks oleks vaja koostööd haridussektoriga erinevatel tasanditel. Hetkel saab selliseid asju õppida internetist lehekülgedelt, mis on võtnud oma eesmärgiks inimestele selliseid teemasid selgeks teha või õpetada vanematele, kuidas lastele rahaküsimusi selgitada. See ei ole aga piisav, sest paljud vanemad ei oska majandada ja nii tekib ebavõrdsus. Need lapsed, kelle vanemad on finantskirjaoskuse poolest arukamad, on eelisseisus. Iga laps peaks saama nii alg- kui ka põhiharidusega koos põhiteadmised selle kohta, kuidas oma raha hallata. Kui õpetada maast-madalast rahaga toimetulemist, väheneks selgelt võlgnevuste hulk. Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et uuringu tulemusena selgus, et finantsharidus on hetkel tahaplaanile jäetud, ehkki tegemist on otseses mõttes eluks vajaliku oskusega. Kõik lapsed peaksid õppima koolis, kuidas maksta makse, mis on üldse maksud, kuidas leida tööd, kuidas eelarvestada, kuidas oma rahaga majandada, mis on laenud, kuidas teha mõistlikke rahalisi otsuseid. Finantsharidus peaks olema üks prioriteete ning see peaks olema osa alghariduse ja põhikooli õppekavas, nii et kõik lapsed saaksid formaalhariduses võrdselt majandusõpet, mille raames õpetatakse eelarvestamist, raha säästmist, vastutustundlikku rahaga toimetulemist. Finantsharidust ei tohi õpetamata jätta. Eesti lapsed peavad saama veel tugevama hariduse kui praegune on - hariduse, mis annab reaalselt eluks vajalikke praktilisi oskuseid.
Avatud juurdepääs
Töötajate motiveerimise võimalused aktsiaseltsis Helia Puit
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kristi, Kärner; Heve, Kirikal
Lõputöö on koostatud teemal töötajate motiveerimise võimalused aktsiaselts Helia Puit näitel. Lõputöö eesmärk oli küsimustiku abil selgitada välja, millised on töötajate poolt eelistatuimad motiveerimise tegurid ja töörahulolutase, analüüsida tulemusi ning teha nende põhjal järeldused ja ettepanekud. Lõputöö koostati uurides erinevaid teoreetilisi allikaid, uurimusi, raamatuid, artikleid ja veebilehti töötajate motiveerimise võimaluste kohta, koostati nende põhjal küsimustik, mis esitati ettevõtte töötajatele ning seejärel toodi välja uuringu tulemused. Järeldustena on ka välja toodud soovitused juhtkonnale, kes on eelkõige eeskujuks alluvatele. Kellegi motiveerimine eeldab ka, et juhtkond ise on motiveeritud. Enamus inimesi peab rohkem avaldama siirast ja enesekindlust tõstvat kiitust: rääkima südamega, mitte ainult mõistusega, kasutama lihtsaid üheleheküljelisi plaane, et varakult edusamme teha ning aktiivselt jälgima oma sisemonolooge ja tõekspidamisi, mis mõjutavad edukust (Landsberg, 2003, lk 253). Lõputöö küsimustiku tulemuste analüüs näitab Helia Puit AS töötajate töörahulolutaset, mis on keskmise keskmisest kõrgema hinnanguga (m=3,6) ning 80% töötajatest peab kõige olulisemaks motivatsiooniteguriks palka ja lisasoodustusi. Selleks, et tõsta Helia Puit AS töötajate motivatsioonitaset, on vaja ettevõttel tuua sisse olulised muudatused nagu näiteks töötajate tunnustamine, soetada isikukaitsevahendeid, elektrilisi tööriistu efektiivsemaks tööks, kontoriruumide kui ka tootmisruumide ergonoomilisemaks muutmist ning suitsetamise ranget keelustamist olmeruumides.
Avatud juurdepääs
Uue põlvkonna töötajate motiveerimine MHE OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Parovart, Sander; Transtok, Virve
Arvatavasti iga ettevõte eesmärgiks on omada võimalikult head, tootliku tööjõudu, kes aitaksid ettevõttel areneda ning saavutada oma eesmärke. Selleks, et selline tööjõud oleks on vaja ettevõte juhatusel end kurssi viia sellega, kuidas õigesti töötajaid motiveerida. Antud lõputöös käsitleti mitut klassikalist ning kaasaegset motivatsiooniteooriat, mis aitavad luua arusaama sellest, kuidas on ajas muutunud inimeste vajadused ning kuidas see mõjutab motivatsiooni. Samuti on töös käsitletud generatsioonide vahelisi erinevusi, et välja selgitada seda, mis väärtused on vanematel põlvkondadel ja millised väärtused tekkivad noorukitel ning, kuidas kasutades neid teadmisi läheneda uuele põlvkonnale nii, et nad oleksid tootlikud ning motiveeritud oma tööd tegema. Uuringust järeldus, et MHE OÜ töölistel esineb põlvkonnavahelisi erinevusi nii motiveeritavates tegurites, töörahulolus, kui ka lojaalsuses. Lähtudes motivatsiooniuuringus saadud andmetest ning nende analüüsist tegi autor ettevõtte juhatusele järgmised ettepanekud: 1. Tõsta juhatuse teadmisi organisatsiooni motiveerimise osas, et juhatus saaks edaspidi ka viia läbi töörahulolu ja motivatsiooniuuringuid. 2. Motiveerida töölisi, keskendudes probleemidele, mis tulid välja uuringus ning mitte võtta organisatsioonitöötajaid, kui üht tervikut. 3. Jagada töötajatele tihedamini konstruktiivset tagasisidet ja tunnustust, et tõsta tööliste motivatsiooni. Antud lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud, uurimisküsimustele leiti vastus, teostati järeldused ning esitati juhatusele ettepanekud ettevõtte motivatsiooni ja töörahulolu parandamiseks.
Avatud juurdepääs
Uue toote tasuvusanalüüs OÜ's MMT Production
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Domnin, Revo; Õun, Merje
Ettevõtja peamine eesmärk on teenida kasumit. Selleks, et seda teha on vaja toota või pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, millest jääb raha üle ka pärast kulude maha arvamist sissetulekutest. Üks selline moodus on olla tuttav omahinna kujunemise aspektidest ehk omada toimivat kuluarvestussüsteemi. Sissetulekuteks on enamasti müüdava toote või teenuse hind, seega on äärmiselt oluline kujundada hinda kuluarvestuse põhjal. Muidugi ei saa unustada nõudlust turul ja konkurentide pakkumisi. Lõputöö uuring on läbi viidud ettevõttes MMT Production OÜ. Ettevõte tegeleb metallitööga ja kavatseb omale tootmisse võtta uue toote, mille jaoks kõigepealt autor kaardistas tootmiseks vajalikud kulud ja see järel arvestas omahinna, tasuvuspunkti ning teostas tasuvusanalüüsi. Analüüsi tulemusest johtuvalt anti ettevõtte juhtkonnale soovitusi toote tootmisse võtmiseks. Lõputöö eesmärgiks oli arvutada omahind ja teostada tasuvusanalüüs uuele tootele osaühingus MMT Production OÜ’s, et esitada järeldused ning soovitused ettevõtte juhile uue toote planeerimiseks. Selleks alustas autor juuretasandilt, milleks on ettevõttes kulud. Selgitati välja ettevõttes tekkivad kulud ja millised neist mõjutavad omahinda, ühtlasi liigitati need vastavalt tekkimisele ja lähtuvalt tootmismahust. Omahinda on võimalik mitut moodi kujundada. Hinna kujunemise keskmeks on kulud, kui müügihinnaga ei õnnestu omahinda katta tekib ettevõttes kahjum. Sellepärast ongi väga oluline pidada kuluarvestussüsteemi, mis aitab hoida toote kulud kontrolli all ning on suureks abiks juhtidel otsuste langetamisel. Omahinda arvutati ettevõttes tootmisse võetud uute platvormide kohta kasutades täiskuluarvestuse- ja osakuluarvestuse meetodeid. Kulude väljaselgitamiseks kasutas autor andmekogumise meetodina dokumendivaatlust, milles vaadeldi ettevõtte kasumiaruannet, kontoplaani, hinnapakkumisi ja ostuarveid. Lisaks viis autor läbi intervjuu tegevjuhiga lisainfo saamiseks. Omahinna arvestamisel on kasutatud täis- ja osakuluarvestuse meetodeid. Täiskuluarvestuse meetodil liigitati kulud otsesteks ja kaudseteks ühe ühiku (platvormi komplekti kohta) Tootmiskulude välja selgitamisel on lähtutud tootmise protsessiplaanist, mille on ettevõte välja selgitanud platvormide proovipartii tootmisel. Toodete otsekuludeks on tööjõukulud, materjalikulud ja ostetud teenused. Toodete kaudkulud, mis polnud võimalik jagada otse tootele on tööjõukulude arvestuses välja selgitatud koefitsiendiga jaotatud ühele ühikule ja 40 komplektile, mis on tellija prognoositav tellimusmaht ühes kalendrikuus. Toote omahind täiskuluarvestuse meetodil kujunes 338,04 eurot, ettevõte müügihind platvormidele on 377 eurot. Piirkasum on määratletud kui hind ehk müügitulu ja muutuvkulude vahena. Piirkasumimäär on müügitulu ja piirkasumi vaheline suhe, mida on võimalik arvutada ka toote ehk kaubaühiku kohta. Piirkasumimäär on erinevate toodete võrdlemiseks hea kasutada- vastavalt kumma toote piirkasumiäär suurem on, seda kasumlikum see toode on, sest iga müüdud toode annab suurema piirkasumi summa püsikulude katmiseks ning kasumi teenimiseks. MMT Production OÜ’s vaatluse all olevate toodete piirkasumi määr on autori poolt välja arvutatud ja selleks on 21% Tasuvuspunkt on hetk mil ettevõte ei teeni kasumit ega ei ole ka kahjumit. Tänu tasuvusanalüüsile leiab juht mitmetele küsimustele vastuse sealhulgas näiteks, milline on tootmismaht soovitud kasumi teenimiseks. Töö autori läbi viidud tasuvusanalüüsis selgus toodete tasuvuspunkt toodetavate komplektide kogusena, milleks on 20 komplekti, sellise tootmismahu juures on ettevõte püsikulud kaetud. Intervjuust tegevjuhiga tulenevalt kasumiootuse täitmiseks arvutas töö autor minimaalse tootmismahu, mis on vajalik, et katta ettevõtte muutuv- ja püsikulud, selleks on 39 komplekti. Tasuvusanalüüsid on tehtud lähtudes kliendi prognoositavatest tellimusmahtudest kalendrikuus, milleks on 40 komplekti ja see ületab sihtkasumi saamiseks vajaliku tootmismahu. Kasumitootlus ehk rentaablust väljendatakse reeglina protsentides ja selle arvutamisel võib lähtuda kõikidest kasuminäitajatest. Rentaablus näitajatest on võimalik välja lugeda ettevõtte hinnakujundust, kulude struktuuri ning tootmise efektiivsust, kasumitootlust. MMT Production OÜ müügikäibe rentaablusenäitajad on arvestatud autori poolt 40 platvormi müügikäibe kohta, et ettevõtte juhtkonnal oleks parem ülevaade toodete kasumlikkusest tootmistsüklist lähtuvalt. Müügikäibe rentaablus vaadeldaval tootel jääb vahemiku 10-11%. Saadud näitaja on teoorias esitatud soovituslikus alampiirist kõrgemal. Analüüsist lähtuvalt katavad toote müümisest saadavad tulud kõik kulud ja toodab ettevõttele kasumit. Sellest lähtuvalt teeb töö autor MMT Production OÜ tegevjuhile ettepaneku võtta toode toomisse ja 1 500 euro suuruse kasumi saamiseks minimaalne tootmismaht on vähemalt 39 komplekti kalendrikuus. Mida rohkem klient vaadeldavat toodet tellib seda suuremaks kasvab ettevõtte saadav kasum ja sellest tulenevalt kasvab ka ettevõtte omanike rikkus.

Sirvi

Sirvides Ärijuhtimine Märksõna "Economy and Management--Economic Analysis" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud