Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Märksõna "Construction--Building Construction--Building Construction and Design--Building Elements" järgi
Näitamisel1 - 4 4-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamute ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lall, Alan; Anneli, RamjalgLõputöö käigus koostati ehitustööde organiseerimise projekt kahele neljakorruselisele korterelamule. Töö majandusosas pandi kokku ehituse eelarve, millest ilmnes, et hoonete ehitusmaksumus ilma käibemaksuta on 3 244 779 €. Hoone ehitusmaksumuseks brutoruutmeetri kohta koos käibemaksuga saadi 915 €/m2. Lisaks analüüsiti tööde organiseerimise kulude osakaalu kogu ehitusmaksumusest, milleks on 9,8%. Eelarvest pärinevate mahtude, ajanormide ja tööliste arvu alusel koostati koondkalenderplaan ja tööjõugraafik. Ehitustööd algavad 29.06.2020 ja lõppevad 06.08.2021 ehk tööde kestvuseks saadi 282 tööpäeva või ca 13 kuud. Tööjõugraafikust selgus, et kõige tööjõumahukamal perioodil töötab platsil 51 ehitajat. Eelneva info põhjal viidi läbi ehitusplatsi ruumiline planeerimine. Ehitusplatsi üldplaanile paigutati ehituslinnak, teed ja laoplatsid ja ajutised kommunikatsioonid. Paika pandi liiklusskeem. Lisaks arvutati ehitustööde vee- ja elektrivajadus kõige ressursimahukamal hetkel ning dimensiooniti selle alusel ajutised veetrassid ja peakilbid. Tehnoloogiakaartide seletuskirjades kirjeldati detailselt vaia- ja müüritöödel läbiviidavad tegevusi, tööjaotust ning jälgitavaid kvaliteedinõudeid ja tööohutusabinõusid. Vaiatööde tehnoloogiakaardi graafilises osas toodi vaiamiskäik ja rostvärgi raketise ehitamise aluseks olev plaan. Müüritööde tehnoloogiakaardi graafilises osas kirjeldati müüritise armeerimist ja betoneerimist.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasteaed "Karikakar" katusefermi käsitsi arvutuse ja programmiga arvutuse võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kask, Even; Kiisa, MarttiAntud lõputöös võrreldi käsitsi arvutust ja programmiga arvutust. Võrdlusobjektideks olid sisejõud, ristlõigete dimensioneerimine ja läbipainded. Käsitsi arvutus teostati lihtsustatud ogaplaatfermi arvutusega. Selleks arvutati varrastes olevad pikijõud staatikaga määratud sõrestiku arvutusega, kasutades sõlmede eraldamise võtet. Ülemises ja alumises vöös olevad paindemomendid ja põikjõud leiti lõpmatult pika jätkuvtala skeemi järgi. Ainult läbipaindeid ei arvutatud käsitsi, vaid kasutati programmi Robot Millennium. Programmiga arvutus teostati programmiga TrussCon. Sisejõudude kohapealt on tulemused kohati üsna sarnased ja samas ka üsna erinevad. Väiksed erinevused olid pikijõududes ja põikjõududes. Kõige rohkem erinesid paindemomendid, mille põhjuseks on see, et ogaplaatfermi arvutusprogramm võtab arvesse sõlmede jäikust. Ristlõigete dimensioneerimise seisukohalt on tulemused mõlemas suunas erinevad. Olulisemate varraste puhul nagu ülemine vöö ja alumine vöö, oli tulemuste erinevus märgatav. Käsitsi arvutusega ei olnud alumisel vööl kandevõime tagatud, aga programmiga arvutuses oli tagatud. Samas ülemise vööga oli jällegi olukord teistpidi, programmiga arvutus andis halvema tulemuse. Kokkuvõttes oli käsitsi arvutuses kandevõime tagavara viiel vardal kaheksast suurem. Läbipainete võrdluses tulid tulemused väga sarnased, mis on ka loogiline, sest läbipainde osas saab määravaks siiski ülemises ja alumises vöös olevad pikijõud ja need tulemused antud lõputöös olid väga sarnased. Olulised erinevused kahe võrreldava arvutuse vahel on, et programm arvestab ogaplaat ühedust pooljäigana ja ülemise ning alumise vöö paindemomendid kanduvad vahevarrastele üle, mis muudavad olukorra hoopis teiseks kui käsitsi arvutuses arvestatud liigendsõlmed. Lisaks tuli välja, et ogaplaat vähendab nõtkepikkust ja selle tõttu tulevad osade varraste kandevõime varud suuremad. Üldiselt tulid tulemused siiski sarnased ja kui pole võimalik kasutada programmi, võib lihtsamate fermide arvutuse teha ka käsitsi. Tuleb aga teada, et ogaplaatide mõju mitte arvestamine konstruktsiooni üldskeemis ei ole paljudes Euroopa riikides lubatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehases toodetud elementide paigaldussõlmede kataloogi loomine ja maksumuse ning ajakulu analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Siim, Taavi; Hamburg, PilleKäesoleva lõputöö eesmärk oli koostata termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos sõlmede hinnastamise ja ajakulu lisamisega, et vähendada ajakulu esmase hinnapakkumise ja esmaste sõlmede koostamisel. Lõputöö tulemusena valmis 15 sõlmest koosnev termopaneelide tüüpsete paigaldussõlmede kataloog koos ajakulu ja maksumuse tabeliga. Kataloogi koostamiseks koguti kokku kõikide ettevõtte poolt ehitatud termopaneeliga objektide paigaldussõlmed. Sõlmed sorteeriti vastavalt nende liigile ja koostöös paigaldusjuhtide ja peainseneriga valiti välja enamlevinud lahendused. Seejärel sõlmed ühtlustati kasutades erinevaid kihte, värve ja täitemustreid. Kasutusele võeti ühtne viidete süsteem, kus iga joonisel oleva numbri taga on detaili või tarviku kirjeldus. Kõik joonised vormistati ühtse kirjanurgaga. Sõlmedel olevad lahendused tuli ajakohastada ja parandada vastavalt tänapäeval ettevõttes kasutusel olevatele tehnoloogiatele ja materjalidele. Igale sõlmele vastab ajakulu ja maksumuse tabel. Tabelis on kirjeldatud kõik sõlmes kasutatavad materjalid, tarvikud ja tootmist vajavad detailid. Tootmist vajavate detailide juures on välja toodud materjali maksumus ja tootmiseks kuluv aeg koos tootmise maksumusega. Ülejäänud materjalid ja tarvikud on ainult hinnastatud. Lisaks on tabelis toodud detailide ja materjalide paigaldamiseks kuluv aeg koos maksumusega. Kataloogi hakkavad kasutama nii eelarvestajad kui müügiinsenerid hinnapakkumiste tegemisel ja eelarvete koostamisel. Sõlmede kataloogi hakkavad kasutama lisaks projekteerijad, kes kataloogis olevaid sõlmi alusfailidena saavad kasutada.Nimetus Piiratud juurdepääs Valtsplekk-katuse tehnilised lahendused. Õppematerjal ehitusplekksepa koolituseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kondio, Kalvi; Valge, PriitLõputöö ülesandeks oli koostada juhendmaterjal ehitusplekkseppade koolituse läbiviimise- ning erineva pikkusega kursuste korraldamise toetuseks valtsplekk-katuste vallas. Eesmärgiks oli välja tuua erinevate töös vajaminevate oskuste ja teadmiste rakendamist ning sõlmede korrektset teostust, mis samaaegselt vastaks kehtivale Eesti standardile EVS 920-2:2013 „Katuseehitusreeglid. Osa 2 - Metallkatused. Eelnevalt ei ole Eestis kunagi ehitusplekkseppasid riiklikult õpetatud, kuid märgatavalt on see vajadus olemas. Lõputöö teemaks oleva valtsplekk-katuste ehituse kohta ei ole saada eestikeelsena mitte ühtegi õppematerjali ja teadaolevalt ei ole seda ka mujal põhjalariikides. Antud lõputöö on esimene põhjalikum materjal, mis käsitleb reaalselt valtsplekk-katuste ehitust ja detailide valmistamist alates šabloonide joonestamisest kuni lõpliku sõlme valmimiseni. Iga tööprotsess on esitatud hulgalistel fotodel parema ülevaate saamiseks tööde teostusest ning lisaks on juures selgitav, üksikasjalik õpetusjuhis. Lõputöös on käsitlust leidnud nõuetekohase katuseluugi ehitus, torukoonuse valmistamine ja valtsimine plekipaani ning torudele tugevduskrae valmistamine, korralike korstnaümbruste ehitus kasutades kahte erinevat varianti, katuserennile veesüliti valtsimist, Pittsburghi valtsi kasutamist keerukamate detailide valmistamiseks, Pinalivaltsi kasutuse võimalust ja pleki ülestõstete teostusvariante müüritistele. Lõputöö ei esinda veel täielikult kogu vajaminevat oskusteavet valtsplekk-katuste ehitusest ning seega on vajadus edaspidi veel täiendavate juhendmaterjalide koostamiseks.