Hoonete ehitus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Hoonete ehitus Avaldamisaeg järgi
Näitamisel1 - 20 398-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs OÜ Mikrovai poolt kasutatavate mikrovaiade ja pinnaseankrute iseloomustused ning süvistamise tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kibuvits, Herko; Valge, PriitKäesolevas lõputöös on tutvustatud OÜ Mikrovai poolt kasutatavaid erinevaid mikrovaiu ja pinnaseankruid ning nende süvistamise tehnoloogiaid ning kasutamise võimalusi. Injektsioonpuurvaiu ja –ankruid on võimalik süvistada rasketes täitepinnastes valides vastava puurkrooni. Tänu väikestele pöörd-löökpuurimisseadmetele on võimalik injektsoonpuurvaiu ja -ankruid süvistada ka majade keldrites ning kitsastes tingimustes. Mikrovaiadel on võimalik armeeringuks paigaldada erineva diameetriga torusi või talasi. MV Ø130-210 mm süvistamisel ei ole probleemiks täitepinnased, sest kasutatakse pöörd-löökpuurimise meetodit. MV Ø300-400 mm süvistamine toimub pöördpuurimismeetodil, kuna pöördlöökpuurimist nii suurte diameetritega vaiade puhul ei kasutata. Vaiade süvistamine täitepinnastesse pöördpuurimismeetodil võib aga olla problemaatiline. Toruvaia RD süvistamisel ei ole takistuseks täitepinnased ja toruvaiu on võimalik süvistada ka oludes, kus süvistuskoha kõrgus on alla 2 m. Toruvaiasi kasutatakse enamasti süvendite kindlustamisel, kui tugeva pinnase või olemasoleva hoone tõttu ei ole võimalik paigaldada sulundseina elemente. Rammitava toruvaia ja labaankru eeliseks teiste lahenduste ees on kohene koormamise võimalus. Pinnase injekteerimine on asendamatu olemasolevate hoonete põrandate vajumiste peatamiseks, kus halvasti tihendatud põranda alusesse pinnasesse pumbatakse tsemendilahu ja täidetakse vajumitest tekkinud tühimikud põranda all. Süvendite kindlustamisel on võimalik kasutada pinnase tugevdamist, mille puhul pinnas segatakse tsemendilahuga tekitades veekindla seina. Kokkuvõtteks võib öelda, et mikrovaiu ja pinnaseankrute tüüpe on mitmeid erinevaid. Vastavalt süvistatavale pinnasele ja töökoha iseärasustele (madalad keldrid) tuleb valida selleks sobiv vaia/ankru tüüp ning vastavalt tüübile sobiv süvistamise tehnoloogia ja puurvarustus. Mikrovaiad ja pinnaseankrud on asendamatud just olemasolevate hoonete kindlustamisel, kuid neid kasutatakse ka erinevate süvendite ja uute hoonete kindlustamiseks.Nimetus Piiratud juurdepääs Lõõla laudakompleksi ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rozinfeld, Maksim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Lõõla laudakompleksi lüpsiplatsi ja olmebloki ehituse organiseerimine. Tööd koostades on kasutatud ehitatava hoone projektdokumentatsiooni, EKE NORA ühikhinna ja ajanormide baasi, konsultantide seisukohti ning ehituse organiseerimise tehnoloogiaalast kirjandust. Lõputöö raames on töö autor koostanud ehitustööde mahutabeli, milles on leitud tööde mahud, ajanormide tööde kestvus ning tööbrigaadide suurus. Mahutabeli põhjal, kasutades EKE NORA normhindade baasi, on koostatud ehituse detailne eelarve, milles on leitud ehitise kogumaksumus ning samuti eriosade maksumus. Töös on välja toodud ka abimehhanismide ning ehitustööde korraldamise maksumused ning protsentuaalsed osakaalud kogu ehituse maksumusest. Ehitustööde mahutabeli põhjal on koostatud ka objekti ehitustööde koondajagraafik, milles on töö autor kirjeldanud tööde täpset järjekorda ning kindlaks määranud tööde kogukestvuse, milleks on 265 tööpäeva. Samuti kajastub koondkalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 62 töölist. Käesolevas töös on lahendatud ka ehitusplatsi plaan, kus on määratud ehituslinnaku suurus ning paiknemine. Samuti on kirjeldatud ajutiste piirdeaedade paiknemine ning ehitusplatsi liiklusskeem. Lisaks on märgitud ehitusplatsi ja selle ümbruses asuvad tähtsamad välisvõrgud ning plaanile on märgitud tööde teostamiseks vajalikud ajutised killustikteed. Generaalplaanil on samuti näidatud ajutiste kommunikatsioonide asukohad. Hoone karkassi montaaži ning pinnasel põrandate ehituse kohta on töö autor koostanud tehnoloogiakaardid, milles on täpselt kirjeldatud tööde käik ning tehnoloogilisi protsesse. Kirjeldatud on brigaadide koosseisud ning välja on toodud tööde teostamiseks kuluv aeg. Tehnoloogiliste kaartide seletuskirju toetavad kirjaliku osaga koos kasutatavad joonised käesoleva töö graafilises osas. Tehnoloogiliste kaartide koostamisel on leitud vastavate tööde jaoks vajalikud mehhanismid, mille parameetrid ning valiku põhjendused on välja toodud eraldi peatükis. Peamiseks tõstemehhanismiks objektil on valitud 8 m veokastiga tõstukauto FM9 hüdrotõstukiga HMF 1820 K5 maksimaalse tõstevõimega 14 t. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et EKE NORA normbaaside hindu ja ajanorme kasutades on võimalik leida töö maksumuse ning ajamahukuse suurusjärk, kuid täpsemate tööde puhuks ei ole EKE NORA normbaaside väärtused piisavalt täpsed või töö eripärasid arvestavad. Siiski on neil oluline väärtus õppematerjalidena. Konsultandid on seisukohal, et valdav osa ehitusettevõtteid kasutavad eelarvete koostamiseks ettevõttesiseseid normbaase või pakkumuseelarve meetodit.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasteaed "Karikakar" katusefermi käsitsi arvutuse ja programmiga arvutuse võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kask, Even; Kiisa, MarttiAntud lõputöös võrreldi käsitsi arvutust ja programmiga arvutust. Võrdlusobjektideks olid sisejõud, ristlõigete dimensioneerimine ja läbipainded. Käsitsi arvutus teostati lihtsustatud ogaplaatfermi arvutusega. Selleks arvutati varrastes olevad pikijõud staatikaga määratud sõrestiku arvutusega, kasutades sõlmede eraldamise võtet. Ülemises ja alumises vöös olevad paindemomendid ja põikjõud leiti lõpmatult pika jätkuvtala skeemi järgi. Ainult läbipaindeid ei arvutatud käsitsi, vaid kasutati programmi Robot Millennium. Programmiga arvutus teostati programmiga TrussCon. Sisejõudude kohapealt on tulemused kohati üsna sarnased ja samas ka üsna erinevad. Väiksed erinevused olid pikijõududes ja põikjõududes. Kõige rohkem erinesid paindemomendid, mille põhjuseks on see, et ogaplaatfermi arvutusprogramm võtab arvesse sõlmede jäikust. Ristlõigete dimensioneerimise seisukohalt on tulemused mõlemas suunas erinevad. Olulisemate varraste puhul nagu ülemine vöö ja alumine vöö, oli tulemuste erinevus märgatav. Käsitsi arvutusega ei olnud alumisel vööl kandevõime tagatud, aga programmiga arvutuses oli tagatud. Samas ülemise vööga oli jällegi olukord teistpidi, programmiga arvutus andis halvema tulemuse. Kokkuvõttes oli käsitsi arvutuses kandevõime tagavara viiel vardal kaheksast suurem. Läbipainete võrdluses tulid tulemused väga sarnased, mis on ka loogiline, sest läbipainde osas saab määravaks siiski ülemises ja alumises vöös olevad pikijõud ja need tulemused antud lõputöös olid väga sarnased. Olulised erinevused kahe võrreldava arvutuse vahel on, et programm arvestab ogaplaat ühedust pooljäigana ja ülemise ning alumise vöö paindemomendid kanduvad vahevarrastele üle, mis muudavad olukorra hoopis teiseks kui käsitsi arvutuses arvestatud liigendsõlmed. Lisaks tuli välja, et ogaplaat vähendab nõtkepikkust ja selle tõttu tulevad osade varraste kandevõime varud suuremad. Üldiselt tulid tulemused siiski sarnased ja kui pole võimalik kasutada programmi, võib lihtsamate fermide arvutuse teha ka käsitsi. Tuleb aga teada, et ogaplaatide mõju mitte arvestamine konstruktsiooni üldskeemis ei ole paljudes Euroopa riikides lubatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tatari 51 Statistikaameti büroohoone ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Milder, Egert; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli lahendada Tatari 51 asuva Statistikaameti büroohoone ehituse organiseerimine. Tööde planeerimisel on aluseks võetud hoone arhitektuurne põhiprojekt ja konstruktiivne tööprojekt, mille on koostanud Nord Projekt OÜ ja Inseneribüroo Pluss. Lisaks on kasutatud EKE NORA ühkihinna ja ajanormi andmebaasi, konsultantide seisukohti ning tehnoloogia-alast kirjandust. Lõputöös on toodud välja hoone arhitektuurne iseloomustus ja konstruktsioonide kirjeldus. Põhjalikumalt on autor käsitlenud tüüpkorruse karkassi montaažitöid ja korruste põrandate tasandusvalude tehnoloogiat ning nende töölõikude organiseerimist. Mõlema tehnoloogiakaardi koostamisel on autor keskendunud talvetingimustes betoneerimisele ning leidnud optimaalseima lahenduse nende töölõikude teostamisele. Koostatud on hoone kohta põhjalik ehitustööde mahutabel ja hoone eelarveline maksumus, milleks kujunes 4 555 180,37 €. Lisaks on välja toodud ehituse organiseerimise maksumus, mis on 4,35% eelarvelisest kogumaksumusest ehk 198 284,07 €. Kasutades EKE NORA ajanormide baasi, on saadud ehitusmahtude põhjal tööde kestvused, millest tulenevalt on määratud tööbrigaadide suurused. Saadud tulemuste põhjal on koostatud kogu hoone ehitusprotsessi kestvus, milleks saadi 267 tööpäeva. Samuti kajastub kalendergraafikus maksimaalne tööliste arv objektil, milleks on 57 töölist. Ajagraafiku planeerimisel on lähtutud erinevate tööliikide seostest ning ressursivajaduse omavahelise tasakaalu põhimõttest. Töös on lahendatud ehitusplatsi põhimõtteline korraldus, mis kajastub ehituse generaalplaanil. Määratud on ehituslinnaku suurus ning selle paiknemine. Tööde teostamiseks ja ehitusplatsi toimimiseks on arvutatud välja elektrienergia vajadus. Lisaks on generaalplaanile märgitud piirdeaedade paiknemine, objekti üldvalgustuse asukohad, statsionaarse tornkraana paiknemine ning montaažitööde teostamiseks vajalik liiklusskeem. Kõikide põhjalikumalt käsitletud tööliikide kohta on autor toonud välja tööde teostamise juurde kuuluvad ohutusnõuded.Nimetus Piiratud juurdepääs Jüri Gümnaasiumi Pallihalli ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ruus, Maris; Ramjalg, AnneliAutori igapäevaseks tööks on eelarvestamine ning käesolevale objektile on autor ise koostanud ehituseelarve, millega Riigihange võideti. Selleks, et mõista kogu järgnevat ehitusprotsessi, saades juurde uusi kogemusi ja oskusi on autor lõputöö teemaks valinud Jüri Gümnaasiumi Pallihalli ehitustööde organiseerimise. Lõputöö eesmärgiks on koostada organiseerimise projekt tööde teostamiseks. Lõputöö teema on valitud KRTL OÜ tööportfellist. Lähteandmed on koostatud arhitektuurse projekti (koostanud Conarte OÜ) ja konstruktiivse projekti põhjal (koostanud OÜ E-Inseneribüroo). Autor on koostanud objektile ise detaileelarve, kuid vältimaks KRTL OÜ hinnabaasi levikut on eelarve ehitustööde hinnad esitatud vastavalt EVS 885:2005 standardse vormi põhjal komplektidena (lisa 1). Kasutatud on erinevat ehituskirjandust ning võetud arvesse juhendaja ja konsultandi nõuandeid. Hoone ehitustööde kogumaksumus ilma käibemaksu ja tellija reservita on 1 379 432,98 eurot. Ehituse organiseerimise kulud moodustavad ehituse kogumaksumusest 1,28% ehk 94 700,00 €. Vastavalt KRTL OÜ andmebaasile on koostatud objektile töö- ja ajanormi tabel, mis on aluseks koondkalendergraafiku koostamiseks. Graafikust leiame, et ehitustprotsessi alguseks on 02.10.2013 ja lõppeb kasutusloa saamisega 31.10.2014. Tegemist on projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtuga. Projekteerimistööde kestvus on 138 tööpäeva, millele järgneb ehitustööd kestvusega 183 tööpäeva. Kalendergraafikust näeme, et maksimaalne tööliste arv on 45 töölist. Objektile on koostatud generaalplaan, kus on näidatud hoone paiknemine, ehitusplatsi korraldus ja piirdeaiaga piiritletud töömaa ning autokraana töötsoon. Elektritarvitite kasutamiseks on leitud elektrienergia vajadus ning vastavalt arvutustele on leitud peakilbi suurus 63 A. Töö käigus on lahendatud elementide montaaži- ja spordihalli inventari tehnoloogiakaart.Nimetus Piiratud juurdepääs Tondiraba jäähalli ehituse organiseerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tuisk, Silver; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärk oli lahendada ja koostada Tondiraba jäähalli ehituse organiseerimise projekt ning sellega kaasnevad tehnoloogilised etapid. Töö koostamisel kasutati jäähalli põhi- ja tööprojekti, ettevõtte hinna- ja ajakulu normbaasi, asjakohaseid seadusi ja ehitustehnoloogia alast kirjandust. Töö käigus koostati ehitustööde mahutabel. Vastavalt mahutabelile moodustati objekti detailne eelarve järgides ettevõtte normbaasi ühikhindasid. Lisaks eelarvele toodi välja ka tähtsamate ehitusmehhanismide vajalikkus ja maksumus ning eraldi tähelepanu pöörati ehitusobjekti korralduskulude analüüsimisele. Mahutabeli ja ajanormide alusel koostati koondajagraafik, ehitustööde kestvusega 299 tööpäeva. Koondkalendergraafikus järjestati ehitustööd ning nende kestus. Kalendergraafiku koostamine nõudis autori hinnangul täpseid tehnoloogilisi teadmisi kõikides objektil tehtavates ehitustöödes, kuna lühikese ehitusaja ja suure mahukusega objekt vajab paljude tööde paralleelset ja kiiret teostamist. Autor peab oluliseks kalendergraafiku täpset järgimist, kuna paljud tööd, mis nõuavad tehnoloogilisi pause, on graafikus arvestatud töönädala lõppu. Näiteks betoneerimised, kus enne edasiste tööde teostamist peab olema saavutatud piisav kivinemine. Vastavalt kalendergraafikule koostatud tööjõuvajaduse arvutusele on maksimaalne tööliste arv objektil 176 inimest. Ehitusplatsitööde efektiivseks ja ohutuks korraldamiseks koostas autor ehitusplatsi plaani. Plaani koostamisel arvestati kriteeriumeid ja tingimusi, mis sõltuvad kalendergraafikust ning ehitusprotsesside tehnoloogilistest nõudmistest. Lisaks järgiti erinevaid juhiseid ja seadusi, et tagada objekti tõrgeteta töö. Ehitusplatsi plaani graafilises osas tõi autor välja olulisemad liiklemisteed ja -suunad, ehituslinnaku ja vajaliku tehnika asukohad, pääslad, töötsoonid ja ohualad, ajutised ja alalised kommunikatsioonid ning ehitusmaterjalide ja tööriistade laoplatsid. Tekstiosas lahendati objekti energiatarbega kaasnevad vajadused. Leiti elektri-, vee- ja kütteenergia vajalikud võimsused. Töövõtumeetodina on kasutusel peatöövõtt. Vastavalt töövõtumeetodi peatükis tehtud analüüsile peab autor antud objekti puhul just seda meetodit kõige mõistlikumaks ja efektiivsemaks. Tehnoloogiakaardid koostati vaiatöödele ja puitfermide montaažile. Tehnoloogiakaartide koostamisel pöörati tähelepanu tööde tehnoloogilisele teostamisele, selgitati brigaadide koosseisu valikut, anti ülevaade projekteerimistööde aluseks olnud lähteandmetest, kvaliteedi tagamiseks nõutud protseduuridest ja dokumentidest. Lisaks käsitleti tööohutust, mis on autori hinnangul väga oluline aspekt objekti töökorralduse planeerimisel ja selle täitmisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Korterelamu restaureerimine Pargi tn 1, Kuressaare(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mägi, Raul; Ramjalg, AnneliKäesolevas töös anti ülevaade Kuressaares, Pargi tn.1 asuva hoone ajaloost, käsitleti piirdetarindite olemasolevat seisukorda, koos piirdetarindite soojapidavuse tõstmiseks uute välispiirete konstruktsioonlahenduste väljatöötamisega. Teostati valitud piirdetarindite soojatehnilised arvutused, arvutati välja hoone aastane energiakasutus ja esialgne energiatõhususarv. Valitud konstruktsioonide ja esialgse plaanilahenduse alusel koostati maksumuseelarve. Koostatud töö annab hoone omanikule ülevaate restaureerimistööde järgselt saavutatavast ehitise energiaklassist. Kliimamuutuse kiirenemine ja energia hindade tõus tähendab seda, et energiatõhusate hoonete arendamine on praegu tähtsam kui kunagi varem. Hästi soojapidav kodu on tugevaks argumendiks korterite edasises müügiprotsessis. Töö koosseisus olev eelarve on arendajale aluseks korterite lõpliku müügihinna seadmiseks. Töö kokkuvõtteks võib öelda, et tingituna hoone muinsuskaitselistest erinõuetest ja piirangutest, on hoone kogu aastase energiakasutuse ja energiatõhususarvu täiendav alandamine problemaatiline. Nõue säilitada olemasolevaid konstruktsioone võimalikult suures mahus ning säilitada algne fassaadilahendus, seab teatavad piirangud. Teostatud arvutustest lähtuvalt on just kõige suuremad soojakaod läbi restaureeritavate avatäidete pindade. Uute, tänapäevaste profiilidega soojapidavamate avatäidete kasutamisega oleks hoone energiakadu oluliselt väiksem. Samuti ei võimalda muinsuskaitselised piirangud kasutada välisseinte soojustamiseks paksemat soojustuskihti. Töö tulemus näitab selgelt, et ei ole mõeldav viia renoveeritava hoone energiatõhusus samale tasemele passiivmajaga. See ei ole ka majanduslikult mõttekas. Ka ehitusmaksumuse osas võib järeldada, et rahaliselt samaväärne (või isegi odavam) on samas mahus uue hoone ehitamine. Restaureerimistööd on inimressursilt aeganõudvamad ja seega ka rahaliselt kulukamad. Ilmselt peab külaltki kõrge ehituse omahinna kompenseerima hoone asukoht ja ajalooline väärtus. Kuressaares ei ole palju elamispindu, mis asuksid kesklinnas, praktiliselt mere ääres ja Lossipargi vahetus läheduses. Hoone energiasäästlikumaks muutmiseks võiks veel kaaluda mõne alternatiivenergia allika kasutamist hoone kütmiseks, näiteks energiapuurvaiade kasutamist kütteenergia tootmiseks. Antud lahendus oleks kindlasti innovatiivne ja Kuressaare väikelinnas ilmselt esmakordne lahendus. Uudsusest tulenevalt võib antud lahendus takerduda aga pikemate kooskõlastus- ja projekteerimisprotsessidesse.Nimetus Piiratud juurdepääs Rästa tn 18 korterelamu – ärihoone ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Heinmaa, Dormis; Anneli, RamjalgTöös käsitleti kogu töö aluseks oleva hoone üldisi ehitustööde organiseerimislahendeid. Määrati tööde kestvused ja ehitustehnika vajadus, koostati generaalplaan ning ehitustööde üldine graafik. Käesoleva töö raames koostati nulltsüklitööde põhjalikud tehnoloogiakaardid ja nende juurde kuuluvad tööde teostamist abistavad joonised. Eesmärk oli tehnoloogiakaardid koostada olemuslikult sellised, et neid saaks kasutada vajadusel abivahendina, edaspidi erinevate analoogsete projektide nulltsükli ehitustööde organiseerimisküsimuste lahendamisel. Käesoleva töö autorile, kujunes antud töö huvitavaks õppetööks, kuna vaatamata pikale ehituskogemusele, puudus nii suure hoone ehitustööde organiseerimise kogemus.Nimetus Piiratud juurdepääs Hoone renoveerimisega saavutatud energiatõhususe analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Needo, Aire; Hamburg, AntiAntud diplomitöös uuritakse 1985. aastal ehitatud ja 2013. aastal soojusenergia säästmiseks renoveeritud kortermaja. Töö eesmärgiks on analüüsida hoone arvutuslikku kütteenergia vajadust ning võrrelda seda tegelikult ostetud kütteenergia kogusega. Elamu on renoveeritud Sihtasutus KredEx toetusraha kaasabil. Sihtasutus KredEx reglementeerib kortermajale koostama energiatarbe analüüsid. Mille järgi leitakse renoveerimistöödeks parimad lahendused, saavutades sealjuures kindel kütteenergia sääst. Hoonele 2010. aastal koostatud energiaauditi raporti [1] järgi väljastatud energiaauditi lisa (Lisa 1), mis on teostatud 2012 aastal, lubab energiasäästu väärtuseks vähemalt 63%. Antud töö autori poolt leitud arvutuslik hoone kütteenergia tarbimise arvutus näitas, et enne renoveerimist ja järgneva olukorra võrdlus ei tagaks hoones nõutavat energiasäästu protsenti. Hinnanguliselt täpsema energiasäästu leidmise aluseks on õiged hoone algandmed – välispiirde pindade mahud ja konstruktsiooni soojusjuhtivuse väärtused. Sihtasutus KredEx´i poolt määratud renoveerimisnõudeks on eluruumides sisekliima parandamine, mis näeb ette hoones õhuvooluhulga suurendamist vähemalt 0,5 kordseks ühe tunni jooksul. Arvutuslikult selgus, et saavutatav kütteenergia sääst tuleneb hoone sisekliima arvelt. Kortermaja elanikud mõjutavad mehaaniliselt regeneratiivse soojatagastusega paaris töötavaid ruumipõhiseid ventilatsiooniseadmete tööd, mis vähendab hoones värske õhu soojendamiseks kuluvat energiahulka. Hoonele ettekirjutatud kütteenergia säästuväärtuse saavutamist mõjutavad kasutatavad ventilatsiooniseadmed, mille tööefektiivsus on madalam, kui seda lubatakse. Teiseks põhjuseks saab pidada arvutuslike energiaanalüüside erinevusi tegeliku olukorraga, mis mõjutab renoveerimistööde tegelikku vajadust. Energiasäästu saavutamist võib mõjutada ka hoone soojustustöödel tehtud ehituslikud vead. Hoone renoveerimise maksumus on kõrge, mis tihtipeale vajab panga poolset finantseeringut, see aga tõstab elanike maksukoormust. Töös on välja toodud hoone renoveerimistööde tasuvusajad nii lihttasuvusaja kui ajas lineaarselt tõusva küttehinnaga arvestava tasuvusaja meetodit kasutades. Mille tulemusena võrreldakse nende kahe arvutusmeetodi poolt saadud erinevusi ja mõju renoveerimistööde otsustamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste tingimuste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Iakovkin, Anton; Madalik, LindaTallinna Tehnikaülikooli aula akustiliste parameetrite mõõtmine ja arvutamine on huvitav töö, mille jooksul ma sain uusi teadmisi minule tundmatus ehitusevaldkonnas. Lõputöö koostamisel oli vaja uurida isegi ruumiakustika parameetrite olemust, ehkki esimeses faasis tekkisid probleemid terminitest ja helitehnika määratlustest arusaamisel. Saadud informatsiooni baasil saab öelda, et ehitiste projekteerimisel, konkreetsemalt aulade kujundamisel tuleb võtta suurel määral arvesse akustikat. Sellises lõputöös saab tutvuda vajalike akustiliste mõistetega ruumide akustika projekteerimisel ja kontrollimisel. Kõige tähtsamad terminid ja füüsikalised toimingud on välja selgitatud mõõtmistest ja arvutamiskäigust arusaamiseks. Ruumides, kus toimuvad kõne või muusika ettekanded, peavad olema tagatud soovituslikud järelkõlakestuse, heli selguse ning kõne selguse väärtused. Lõputöös on välja toodud, et järelkõlakestus on olulisim ruumi akustiline parameeter. Kõige silmapaistvamat mõju ruumi akustikale avaldab tema maht, kuju ja kasutatud materjalid. Ruumi mahu ja materjalide osakaal on näha järelkõlakestuse valemist: järelkõlakestus sõltub ruumi mahust ja helineeldumispinnast. Ruumi ristkülikukujuline vorm on kõige lihtsam variant kuulamiseks sobilike tingimuste loomiseks ning kõige mõistlikum valik ehituse seisukohast. Ruumis kasutatavad materjalid mõjutavad akustikat sellest küljest, et sõltuvalt nende helineeldumisteguritest helineeldumispind suureneb või väheneb. Materjali valimisel saab mängida tema pindala, koostise (materjali tüübi) ning pinnastruktuuriga. Materjalide valikul tuleb panna tähele, et helineeldumispindade koguseid ja paigutust saab muuta. Väga oluline ruumi akustilisel projekteerimisel on esinejate ja kuulajate arvu õige prognoos. Suurelt jaolt ruumi kuju, proportsioonide ja materjalide valik sõltub ruumi funktsioonist. Peab teadma ka heliallikate omadusi. Heliallikate iseloomustamiseks uuritakse nende poolt tekitatud helirõhu tugevust ja spektraalsest koostist. Üks loomulik heli tunnusjoon on, et ta levib kiirtena nagu valgus. See väide on õige olukorras, kui ruumi mõõtmed on suuremad heli lainepikkusest ning peegeldav tasapind on suurem heli lainepikkusest. Optikas valguslainete paindumine nimetus on difraktsioon, mis esineb ka akustikas. Ehituses kasutatakse erinevate suurustega helipeegeldeid helipeegelduste soovitud sagedusalas toimimiseks. TTÜ akustiliste tingimuste mõõtmine ja analüüs näitab, et aula momendiseisuga ei vaja renoveerimist akustilises mõttes, sest eelmise renoveerimise käigus antud lahendused toimivad hästi. Aulat saab kasutada mitmel otstarbel: konverentside läbiviimiseks, koorilaulmiseks, kõnede esitamiseks ning muusika esitamiseks. Mõõtmised ja arvutused näitavad, et soovituslikud akustilised nõuded on täidetud. Töös on samuti antud aula põranda vaipkatte kasutamise analüüs, kuigi saadud tulemused näitavad vaipkatte mittevajalikkust.Nimetus Piiratud juurdepääs Papiniidu 66 kortermaja ehituse organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Jaagant, Siim; Ramjalg, AnneliKäesoleva ehituse organiseerimise teemalise lõputöö peamine eesmärk oli Papiniidu 66 kortermaja ehituse organiseerimine. Lähteandmeteks oli AS YIT ehitusettevõtte elamuarenduse projekt, kus peamised organiseerimiseks vajalikud lähteandmed on autor võtnud Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal arhitektuursest põhiprojektist. Lisaks on kasutud Piko Projekt OÜ poolt koostatud konstruktiivset tööprojekti ning Arcus Projekt OÜ koostatud tehnosüsteemide projekte. Korterelamu ehituseelarve leidmiseks on kasutatud peamiselt EKE NORA andmebaasi. Nimetatud andmebaas on ka ajanormide ja nendest tulenevate tööde kestvuste leidmise aluseks. Hoone eelarve ja organiseerimise kulude määramiseks on kasutatud on ka konsultantide ettepanekuid. Lõputöös on kirjeldatud korterelamu arhitektuurset olemust ning hoone konstruktsioonide põhimõttelisi lahendusi. Kahes tehnoloogiakaardis on autor põhjalikult lahendanud hoone fassaadi soojustus- ja viimistlustööde tegemise ning hoone vahelagedel olevate põrandate tasandusvalude teostamise. Tehnoloogiakaardid on koostatud hoone konstruktiivsetest lahendustest lähtudes ning autor on püüdnud anda kõiki tingimusi arvesse võttes kõige optimaalsemad lahendused ehitustööde teostamiseks. Pärnus Papiniidu tänaval asuva kortermaja kohta on koostatud ehitustööde mahutabel ja on leitud võimalikult täpne ehituse detaileelarve. Hoone eelarveliseks maksumuseks kujunes EKE NORA ja konsultantide andmetest lähtudes 704 506,04 €. Ehituse organiseerimise kulud leidis autor eraldi peatükis ning selleks summaks kujunes 42 515,83 €, mis on 6,0% hoone eelarvelisest kogu-maksumusest. Määratud on EKE NORA ajanormide alusel ning ehitusmahtudest sõltuvad ehitustööde kestvused ning töölisbrigaadide arvulised kooseisud. Ehitusprotsessi pikkuseks määras autor 198 tööpäeva. Kortermaja kasutusloa saamine on planeeritud 2014 juunisse. Autori poolt on lahendatud ehitusplatsi põhimõtteline korraldus, mis kajastub ehituse generaalplaanil. Generaalplaanil on näidatud töömaa suurus, mis on eraldatud piirdeaiaga ehitusplatsi perimeetril. Generaalplaan sisaldab ka objekti peavärava paiknemise asukohta, üldvalgustuse asukohta, soojakute paiknemise plaani ning krundi piirides asuvaid kõvakattega teid, millel toimub autokraana liikumine. Autor on nimetanud ja kirjeldanud ka olulisemaid nõudeid, mis puudutavad tuleohutuse, töövahendite ja objektil teostatavate tööliikide kohta käivaid üldisemaid ohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Kino Kosmose ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Tereste, Reio; Anneli, RammjalgKäesolevas lõputöös on lahendatud Tallinnas, Pärnu mnt. 45 asuva Kino Kosmose ehituse organiseerimine. Töö koostamisel on alusdokumentidena kasutatud hoone arhitektuurset põhiprojekti ning konstruktsiivse osa ja eriosade tööprojekte. Lisaks neile on kasutatud tehnoloogia alast kirjandust ning EKE NORA ajanormide andmebaasi. Töö annab ülevaate hoone arhitektuursest iseloomust, ehitustingimustest ja rekonstrueerimisega kaasnevatest piirangutest. Lisaks on antud lühiülevaade kõikidest teostavatest ehitustöödest. Kasutades EKE NORA andmebaasi, on leitud ehitusmahtude põhjal tööde teostamiseks kuluv aeg ning määratud nende tööde teostamiseks vajaminev tööjõud. Selle tulemusena on saadud ehituse kestvuseks 202 päeva. Töös on lahendatud ehitusplatsi põhimõtteline korraldus, milles on välja toodud, kus on tõstemehhanismide töötsoonid, millised on masinate liikumisteed, kus paiknevad ehitusplatsil ajutised ehitised, materjalide ladustusplatsid ning kuidas toimub jäätmekäitlus ja objekti valve. Lisaks sellele on näidatud, kuidas varustatakse ehitust vajaminevate ressurssidega. Töös on tehtud kalkulatsioon ehituse organiseerimise maksumusest, milleks saadi 74 739,50 € ning masinate, seadmete ja tõstetehnika vajadusest ja maksumusest, milleks saadi 43 237,45 €. Põhjalikumalt on lõputöö autor käsitlenud katusetöid ja hoonesisesed betoneerimistööd, kirjeldades nende tööde teostamise tehnoloogiat, leides nende tööde teostamiseks vajalik tööjõu ressurss ning tööde teostamiseks vajaminev aeg. Kirjalikku osa toetavad vastavad joonised ning graafikud.Nimetus Piiratud juurdepääs Soltunet elamukvartali ehituse organiseerimise projekt Norras, Hammerfestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Saare, Auno; Tamm, JüriLõputöö eesmärgiks oli lahendada Põhja-Norra linnas Hammerfestis asuva Mellomvanneti elamurajooni Soltunet’i tänavaosa väljaehituse korraldamine vooltootmise meetodil. Käesolev lõputöö on lahendatud kuue puitkarkass-elementidest kandekonstruktsioonidega elamuhoone ehituse organiseerimise projektina. Lõputöö tähtsamateks osadeks oli eelnevalt koostatud töömahtude põhjal kalendergraafiku koostamine, generaalplaani, montaažitööde ja sisetööde tehnoloogiakaartide koostamine ning ehituse organiseerimise lisakulude määratlemine ning võrdlus objektide eelarveliste maksumustega. Tööde alguseks on määratud 12. mai 2014 ning lõpptähtajaks 19. detsember 2014. Koondkalendri lahenduse tulemusena kujunes tööde kestvuseks 222 päeva. Maksimaalne tööjõu vajadus objektil ühes vahetuses on 25 töölist. Nii töömahtude arvestamisel kui ka hoonete eelarvete koostamisel on lähtutud Seve Ehituse ettevõttesiseselt loodud töönormide ja ühikhindade baase. Töös on kirjeldatud kolme erineva hoonetüübi tööetappide protsentuaalset maksumust hoone koguhinnast. Tabelina on lisatud ajutiste olmeruumide, territooriumi piirdeaedade ja ehitustegevuse läbiviimiseks vajaliku tõstekraana ning muu rasketehnika maksumus. Rajooni väljaehituse viie hoone maksumus ilma organiseerimiskuludeta on 2 128 248 €. Hoonete maksumusele lisanduvate ehituse organiseerimise kulude summaks koos käibemaksuga on 190 171,2 €, mis moodustab hoonete hinnast 8,9%. Summa ei sisalda tellingute renti ja nende montaaži ning demontaaži, teleskooplaaduri maksumust vundamenditööde läbiviimiseks, ehituseks tarbitava vee- ja elektrikulu hinda, territooriumi valve ning tööliste majutuskulusid. Tabelis 6 välja toodud lisakuludega kujuneb rajooni väljaehituse maksumuseks 2 318 419,2 €. Tõstetööde läbiviimiseks osutus valitud masinaks hüdrotõstukiga HMF5020 K7 + JIB K4 varustatud tõstukauto Volvo FM9. Tõstemasina valikul sai määravaks rendihind, mis on võrreldes Hammerfestist renditava kraanaga ligikaudu kolm korda odavam. Tõstukauto rentimine Eestist maksab ehitustööde teostamiseks ilma käibemaksuta 38 940 €, Põhja-Norrast rentides on maksumuseks 114 400 €. Ettevõttesisese töömahtude tabeli põhjal on koostatud ehitustegevuse koondkalenderplaan, kus on kirjeldatud tööde teostamise järjekorda, tööde ajalist kestvust, töid teostavate meeskondade vajadust ning meeskondade töö- ja puhkeaja korraldust. Kalendergraafikust on selgelt võimalik välja lugeda Norra ja Eesti tööliste erinev tööde teostamise kiirus. Autori koostatud generaalplaanil on näidatud piirdeaedade paiknemine ümber territooriumi, ajutiste olmeruumide, ajutise laoplatsi, tuletõrjehüdrandi, elektrikilbi ja veevõtupunktide asukohad, tõstukauto paiknemisskeem erinevate hoonete montaažitööde ajal ning üldine masinate liikumisskeem platsil. Montaažitööde kohta koostatud tehnoloogiakaardis on selgitatud puitkarkass-elementidest monteeritavate hoonete püstitamise tehnoloogiat, elementide paigaldusjärjekorda ja kinnitamist. Välja on toodud montaažitööde kvaliteedi- ning ohutusnõuded. Montaažitööde kiiremaks läbiviimiseks paigutatakse kraana võimalikult hoone lähedale ning tõstetavad elemendid asetatakse veokilt maja vahetusse lähedusse ajutisele laoplatsile, kust kraanal on tõstet võimalik sooritada võimalikult vähese noole pööramisega. Kõige huvipakkuvamateks lõputöö koostamise osadeks autori jaoks olid koondkalendergraafiku, generaalplaani ning montaažitööde tehnoloogiakaardi lahendamine. Töö praktiline väärtus autori huvidest lähtuvalt on märkimisväärne, sest lõputöös käsitletud objektide ehitamist peab autor reaalsuses korraldama hakkama. Autor jõudis töö käigus järeldusele, et ehkki Eestist Põhja-Norra erinevate ajutiste objektide, mehhanismide ja masinate organiseerimine on keerulisem võrreldes nende rentimisega kohapealt, siis on Eestist rentimise ja transpordi korraldamisega ehituse organiseerimise kuludelt võimalik suuri summasid eelarves kokku hoida.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehitatavuse analüüs ehitusprotsessis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kroon, Kenet; Saidla, SiimEhitusvaldkond on kasutamas uusi meetodeid ja tehnoloogiaid tööde teostamiseks, parandamaks töö efektiivsust ning kvaliteeti. Tehnoloogia pidev areng ja uued rakendused, toovad uusi võimalusi ning muudavad ehitusvaldkonda. Saamaks uutest võimalustest maksimaalselt kasu vajavad töötajad uusi oskusi ja teadmisi. BIM tehnoloogia kasutamine ehituseprotsessides loob võimaluse ehitada hooneid/rajatisi, mis vastavad tellijate ootustele ja ühiskonnanormidele. Tehnoloogia kasutamisel annab see võimaluse kõikidel projektiosapooltel olla kaasatud alates projekti algusest kuni selle valmimiseni. Kasutades oma eriala spetsiifilisi tööriistu saavad osapooled luua, mõjutada ning kontrollida vastavalt olukorrale oma tööd, samas teha tihedamat koostööd teiste osapooltega ning siduda töid tervikuks. Olemasolevad tööriistad automatiseerivad tegevusi ja muudavad töö tegemise kiiremaks, mis võimaldab vähendada projektidele planeeritavaid tähtaegu. Lisaks tehnoloogia kontrollimeetodid tagavad kvaliteetsema lõpptulemuse saavutamise ning vähendab ehituses tähtaegade ületamisi. Selle kõige rakendamine eeldab uusi lähenemisi tööprotsessidele ja oskust tehnoloogia võimalusi kasutada oma töös. Ehitatavuse kontroll, kui üks BIM tehnoloogia meetodist on abiks projekti osapooltele, lahendamaks probleeme võimalikult varajases projektistaadiumis. Kuna projektis olevate osapoolte arv on suur ning nende erinevate tööde sidumine projekteerimisefaasis on tähtis, vähendamaks võimalikke probleeme ehitusplatsil. Selle meetodi kasutusele võtmiseks on vajalik osapoolte eelnev kogemus töötamaks BIM tehnoloogiaga projekti teostamisel, sest nõuab head koordineerimise ja kommunikatsiooni toimivust osapoolte vahel, vastasel korral ei anna meetod soovitud lõpptulemust. Eestis teostavad visuaalset ehitatavuse kontrolli peamiselt projekteerimise ettevõtted. Vajalik oleks sellesse protsessi ka ehitaja kaasatus, kes koostöös projekteerijaga, suudaks jagada oma mõtteid ja probleeme. Laserskaneerimine omab suurt väärtust objektide jäädvustamisel ja detailsete algandmete kogumisel. Laseskaneerimine on muutunud tavapraktikaks, sest on mõistetud selle laialdasi kasutusvõimalusi nii ehitusinformatsiooni kogumisel, ehituse dokumenteerimisel kui ka kvaliteedi kontrollis. Suurt väärtust omab tehnoloogia renoveeritavate hoonete puhul, kus tihti puuduvad tööks vajaminevad joonised või on nad ebatäpsed. Eestis kasutatakse laserskaneerimist paljude erinevate objektide ja nende probleemide lahendamiseks, aga enamasti spetsiifiliste probleemide puhul objektil. Vajalik oleks siiski kehtestada riiklikul tasandil kohustus kasutamaks laserskaneerimist ehitusinformatsiooni kogumiseks. Oluline oleks see peamiselt renoveeritavate objektide puhul. Tulevikus kasutada laserskaneerimist ka teostatud töö kontrollimiseks ja teostusmudeli koostamiseks. Näiteobjekti tööst selgus, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, vajab Eesti ehitusvaldkond muudatusi. Praegused hanke- ja lepinguvormid ei toeta projekti erinevate osapoolte vahelist koostööd ja suhtlust. Vaja oleks projektikesksemat ülesehitust, kus erinevad osapooled on kaasatud protsessi projekti algusest kuni lõpuni, mis vähendaks probleemide delegeerimist, mis hetkel ehituses on tavaks. Probleemiks oli projektide, eriti 3D projektdokumentatsiooni, halb kvaliteet. Töö sisaldas vasturääkivusi erinevate osamudelite vahel, mis ei andnud ehitajale usaldusväärset informatsiooni, mida kasutada tööks. Töö tõi välja informatsiooni puudulik liikumise ehitusel peatöövõtja ja alltöövõtjate vahel. Vajalik informatsioon ei jõudnud lõpuks töö teostajani, sest osapooltel puuduvad vajalikud oskused kasutada uusi tehnoloogiaid ja rakendusi jagamaks informatsiooni omavahel. Eesti ehitussektoril on vaja teha samme automatiseerimaks oma tegevusi ja parandamaks ehitiste kvaliteeti, samas vähendades raiskamist ja eelarvepuudujääke. Vajaminevad vahendid on olemas, nende kasutamiseks on vaja ehitajatel investeerida oma töötajate koolitamisele ja nõuda uute tehnoloogiate kasutusele võtmist ka oma koostööpartneritelt. Suur osa protsessi kiirendamiseks on tellijatel ja riigil, kelle nõudmisel peaksid ehitajad rohkem investeerima uutesse meetoditesse, et uutele nõudmistele vastu tulla ja saavutada konkurentsi eelis.Nimetus Piiratud juurdepääs Eivere mõisa kortermaja katuse ja fassaadi renoveerimstööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Roosaar, Priit; Tammaru , EnnKäesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada uurimisobjektiks oleva hoone taaskasutuselevõtuks vajalikke toiminguid, et hoone piirded saavutaksid renoveerimisetöödejärgselt energiatõhususe miinimumnõuded ning teha vastavate tööde maksumuse eelarvestus. Lõputöö alusmaterjaliks on kasutatud Riigiarhiivist pärinevaid materjale - Paide Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt koostatud „Eivere Invaliidide Kodu“ inventariseerimise jooniseid. Lõputöö autor on teostanud lisamõõdistusi objektil ning fikseerinud ära hoone hetkeolukorra. Lisaks on autor kasutanud Eke Nora ajanormi andmebaasi ühikhinna arvutamiseks ning renoveerimistööde tehnoloogiaalaseid allikaid. Lõputöös on välja toodud renoveerimist vajava objekti tänane olukord, kus käsitletakse ka arhitektuurilist ja konstruktsioonilist kirjeldust. Põhjalikumat käsitlust töös on saanud katusetööd, fassaadi renoveerimine ja avatäidete vahetuse teostamise tehnoloogia. Tehnoloogiakaartide koostamisel on keskendutud tööde teostamisele talvises tingimustes, kus autor on leidnud optimaalsed võimalused renoveerimise tööde teostuseks. Renoveeritava hoone kohta on koostatud renoveerimistööde mahutabel ja tööde eelarveline maksumus, renoveerimistööde hinnaks kujunes koos ehitusorganiseerimise kuludega 103 293,00 eurot. Antud summast moodustab 16,98% ehitusorganiseerimise kulud summas 17 451,00 eurot. Ehitusmahtude põhjal on saadud renoveerimistööde kestvus, kasutades lähtematerjalina ajanormide andmebaasi Eke Nora. Saadud tulemustel on koostatud tööbrigaadide suurused ja kogu renoveerimistööde kestvus 6 kuud. Kalendergraafikus kajastatakse maksimaalne töötajate arv objektil 26 töötajat. Ajagraafiku planeerimisel on lähtutud erinevate tööde omavahelisest tasakaalust ja ressursi vajadusest. Lõputöös on lahendatud ehitusplatsi korraldus, mis on jälgitav üldplaanil. Lahendatud on tööala suurus ning selle paiknemine mõisa territooriumil suhtes teiste hoonete ja rajatistega. Lisaks on üldplaanil välja toodud sõiduteede ja ajutiste teede paiknemine, kuiva ning avatud ladude asukohad, üldvalgustite statsionaarsed punktid ja töötajatele mõeldud olmeplokkide paiknemised. Tööde teostamiseks ja ehitsplatsi normaalseks toimivuseks on välja arvutatud elektri ja vee kulu. Lisaks tööde käsitlusele ja teostuse tehnoloogiale on käsitletud erinevate tööde ohutusnõudeid.Nimetus Piiratud juurdepääs Päästeameti ja häirekeskuse hoone ehitustööde organiseerimise projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Truhanov, Rando; Tamm, JüriLõputöös lahendati Päästeameti ja Häirekeskuse hoone ehitustööde organiseerimise projekt, mis on abiks ehitustööde peatöövõtjale tööde korraldamisel. Lõputöös koostati objekti generaalplaan, üldkalenderplaan koos tööjõuvajaduse epüüriga, mahtude koondtabel koos tööjõuvajadusega, tehnoloogiakaardid ja -sõlmed, ehituse organiseerimise maksumuse kalkulatsioon ning tööohutusnõuded ja dokumendid tööde läbiviimiseks. Generaalplaani ning teiste jooniste tegemisel võeti aluseks AS Amhold poolt koostatud arhitektuurne ja konstruktiivne projekt. Generaalplaanile märgiti ehitatav hoone, kraanade liikumistsoonid, transpordi liikumisteed, laoplatsid, olme- ja pesuruumide soojakute asukohad, ehitusplatsi piirid, ohutusildid ja infotahvel, objektile sisse– ja väljapääsu asukohad, ajutised kommunikatsioonid. Arvutustega leiti: ajutise olme- ja majandusvee tarbeks vajalik veetoru läbimõõt, mis on 32x3,0 mm; ajutise peaelektrikilbi kaitsme suurus, milleks on 125A; olmeruumide ning tualettruumide vajadus ja kogused. Majandusosas koostati maksumuse arvutused objekti korralduskulude väljaselgitamiseks ning kalkulatsioon erinevate kraanade kasutamise kohta montaažitöödel. Montaažitööde läbiviimise kohta koostati tehnoloogiakaardid ja -skeemid. Kalkulatsioonide ning tehnoloogiakaartide analüüsi põhjal valiti objekti tõstemasinaks roomikutega 70 T kraana Coles R600. Suuremõõtmeliste talade tõstmisel kasutatakse 160 T autokraanat Terex AC 160-2 ning HTT laepaneelide tõstmiseks 200 T kraanat Liebherr LTM 1200-5.1. Üldkalenderplaani koostamisel kasutati töömahtude ja -mahukuse koondtabelist saadud nimistut. Ehitustööde kestvused ja tööjõu vajadus kalenderplaanis leiti tööde mahtude ja ajanormide järgi arvutatud tööjõukulust. Kalenderplaaniga koos esitati tööjõuvajaduse epüür, millelt on näha töötajate arv objektil. Mahtude koondtabelis leiti lisaks töödele tõstemehhanismide ja töölavade vajadus ning maksumus. Kalenderplaani järgi tuleneb, et tööde algus on 25.11.2013 ning ehitusööde lõpp on 08.08.2014, ehituse kestvus on 175 tööpäeva ehk orienteeruvalt 9 kuud. Tööohutuse alalõigus on kirjeldatud töökaitse- ja tööohutusnõudeid, objektil kohustuslikke dokumente ja isikukaitsevahendeid. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesoleva lõputöö eesmärk sai täidetud. Töö koostamine kinnistab varasemaid teadmisi ja aitab rakendada õpitut igapäevases ehitustööde planeerimises, tehnoloogilistes protsessides ning tööohutuses.Nimetus Piiratud juurdepääs Tormitoa suvila konstruktiivne projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuldja, Anre; Lellep, KarinKäesoleva tööga koostati Tormitoa suvila põhiprojekt. Lõputöö käigus teostati arvutused kande- ja kasutuspiirseisundis, vormistati projekti seletuskiri ning valmisid joonised, töö mahtu ei kuulunud vundamentide ega sokli konstruktsioonide arvutused. Konstruktiivselt ei pidanud hoone mõõtmeid, ega kandvaid osasid oluliselt muutma. Ainukeseks muudatuseks kogu projektis oli viilkatuse lahendus, milleks valiti harjatalaga viilkatus. Algne lahendus ilma harjatalata ja terastõmbidega varianti ei tahetud. Ilma harjatalata ja terastõmbidega variant oleks projekti teinud keeruliseks ning riskantsemaks. Samuti leidis arhitekt väljanägemiselt ilusama lahenduse harjatala ja postidega variandile. Arvutuste tulemustena on katusesarikate mõõdud 95x195 mm, harjatala mõõdud 2x70x220 mm. Harjatala arvutustel on lähtutud sellest, et tegu oli C24 tugevusklassiga ja seepärast ei ole võimalik 13,7 m tala ühes tükis saada. Tala tuleb monteerida kahest ristlõikest. Silluste mõõdud on vastavalt erinevatele koormustele 45x95 mm, 45x145 mm ja 70x145 mm. Põrandatalade ristlõike mõõdud dimensiooniti 95x195 mm. Lõputöös lahendati graafiline osa, milles on kuus plaani, üks hoone arhitektuurne lõige, 11 sõlme ning viis konstruktiooni lõiget.Nimetus Piiratud juurdepääs Jahtide hooldus- ja hoiuhalli ehitustööde organiseerimine Kärdlas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kalbus, Erkki-Siim; Alt, AivarsKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli Kärdlasse, Sadama tn 30a krundile ehitatava jahtide remondi- ja hoiuhalli ehitusorganiseerimise projekt, mille raames koostas autor tehnoloogia kaardid betoonitöödele – vundamentide, soklite ning põranda betoneerimine. Lähteandmetena on kasutatud inseneribüroo DAGOpen OÜ detailplaneeringut Sadama tänava 30a kinnistule, KAMP Arhidektid OÜ arhitektuurset projekti ning Kuusiku Inseneribüroo OÜ konstruktiivset projekti. Lõputöös on välja toodud lähteülesandes kajastatava hoone arhitektuurilised ja konstruktiivsed kirjeldused. Kalendergraafiku peatükis on lühidalt kirjeldatud kõikide objektil teostatavate ehitustööde tehnoloogilist protsessi. Kalendergraafiku koostamisel tööde ajalise kestvuse, tehnoloogilise järjekorra ja ressursivajaduse leidmiseks konsulteeris autor BauEst OÜ ehitusdirektoriga. Autor koostas ehitusobjekti ehitusplatsi plaani, millega on näidatud platsil ehitust teenindavate masinate liikumise suunda, materjalide ladustamise ning ajutiste soojakute ala ja ajutiste vee- ja elektriühenduste liitumiskohad ning jaotuspunktide paiknemised objektil. Töö käigus on välja arvutatud ajutise elektri ja vee arvutused ehitusaegseks tegevuseks. Betoonitööde tehnoloogiakaartide välja-töötamisel pidas autor silmas eelkõige töö efektiivsust ning kvaliteeti. Ehitustööde parimaks organiseerimiseks tuleb tööd eelnevalt läbi mõelda ja leida sobivaimad lahendused nende teostamiseks. Tehnoloogiakaartides on välja toodud kolme erineva betoonitööde optimaalseimad lahendused nende teostamiseks koos kirjeldusega, toodud esile kvaliteedi nõuded, töökeskkonna ohutuse- ja iga tööliigi kohta ka tööohutusnõuded ning betoonitöödel kasutatavad ehitusseadmed ja masinad. Lisana on esitatud lõputöös ehituse detaileelarve, mille kogumaksumuseks tuli 705 071 eurot (lisandub käibemaks), millest 3,56% on ehituse organiseerimise kulud. Samuti on lisadena siseviimistluse spetsifikatsioon ja antud objekti tarbeks koostatud töökeskkonnaohutuse plaan ning graafilises osas joonised ja tehnoloogiakaardid.Nimetus Piiratud juurdepääs Jüri Gümnaasiumi juurdeehituse ehitustööde organiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Trumsi, Kaspar; Tammaru, EnnLõputöö raames on töö autor lahendanud kraana valiku tornkraana ja autokraana vahel, analüüsides selleks mõlema variandi majanduslikku tasuvust. Hindade arvutamisel on kasutatud kraanade rentimisega tegelevate ettevõtete kehtivaid hinnakirju. Koostatud on kõikide tööde mahtude tabel, võttes aluseks EKE NORA normbaase ning muutes neid vastavalt kogemuslikule tunnetusele. Mahtude tabelist lähtudes on koostatud tööde kalendergraafik, mis aitab ehitusprotsessi kulgu paremini ette kujutada ning on abiks tarnete ja töövõttude planeerimisel. Kalendergraafikust on näha, et 7 kuuga on võimalik teostada kõik ehitustööd, ning hooone tellijale komplektsena üle anda. Maksimaalne tööjõuvajadus on ühel hetkel 96 töölist. Ehitusplatsi üldplaaniga on lahendatud soojakute, laoplatside, ajutiste teede, kraanade, olemasolevate ja vajalike ajutiste trasside paiknemine ehitusplatsil. Kirjeldatud on projektiga kaasnevaid üldkulusid ning projekti juhtimiskulusid. Tehnoloogiakaardid on koostatud montaaži- ning katusetööde kohta. Viimased on vajalikud tööde kiireks ja kvaliteetseks teostamiseks, kuna enne tööde alustamist on läbi mõeldud kõik võimalikud ehituskorralduslikud küsimused ning tööde teostamise ja kvaliteedi mõttes keerulisemad sõlmekohad. Lõputöö koostamine andis uusi teoreetilisi teadmisi montaaži- ja katusetööde kohta. Samuti praktilist kogemust ehitustööde organiseerimisel ning selle jaoks kasutatavate insenerprogrammide kasutamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Ehituslik eelarvestamine - ohud ja võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Mirka, Marti; Hamburg, PilleLõputöös „Ehituslik eelarvestamine – ohud ja võimalused“ käsitletakse eelarvestamise protsessiga seonduvaid riske ja võimalusi. Uuritakse ohtude tekkepõhjusi, nende hulga vähendamise ning kogu protsessi efektiivsema toimimise võimalusi. Teemakäsitlus hõlmas eelarvestamise tähtsamaid etappe, vaatles tööde olemust, tuvastas olulisemad ohukohad ning pakkus lõputöö kirjutaja kogemuste ja teistele allikatele tuginedes võimalikud lahendused. Tekkinud probleemid on tingitud eelarvestamist läbi viivate töötajate ebakompetentsusest, osaliselt puudulikust kommunikatsioonist ning tehniliste võimaluste vähesusest. Probleemide käsitlemisel lähtuti peatöövõttu pakkuva ehitusfirma eelarvestaja vaatepunktist, kuid probleemide olemus laieneb ka teistele ehitusega tegelevatele ettevõtetele. Hinnapakkumise koostamine peab võimalusel olema motiveeritud meeskonnatöö protsessi algusest saavutamaks parimat tulemust ehk hanke võitmist. Pakkumisprotsessist osavõtvad töötajad peavad teadma, millist panust neilt oodatakse, milliste andmete alusel tööd sooritatakse, mis kuupäevaks on vaja esitada töö tulemus, kuidas ja kelle vahendusel toimub infovahetus. Olulised parameetrid protsessi õnnestumiseks peavad olema selgeks tehtud ja fikseeritud. Tehnilised vahendid on olulised aga mitte peamised. Oluline komponent koostatava hinna kujunemisel konkurentsivõimeliseks produktiks on analüütiline osa. Referentsobjektide rohkus, nende andmete süsteemsus ja lihtsasti kasutatavus on suureks abiks võrdlusmomentide tekkeks ja seeläbi hinna võimalikuks korrigeerimiseks. Oluline on süsteem andmete säilitamiseks ja arhiveerimiseks. Pakkumisega kaasnevad riskid tuleb tuvastada, üles märkida ja hiljem hinnata. Riskide eiramine on ohuks objekti kasumlikule realiseerumisele. Ohtude hindamisest peavad osa võtma nii kontori- kui platsitöötajad, et tekiks võimalikult erinevaid vaatenurkasid, mis annavad aluse diskussiooniks ja objektiivsemaks resultaadiks. Lõputöö autor loodab, et analoogseid teemakäsitlusi võtavad arutada mitmed asjatundjad, sest vajadus selle järgi on ilmne. Kindlasti ei piisa personaalsete kogemuste ja neil baseeruvate lahendite presenteerimisest absoluutse tõena. Kuna tegemist on riigipiire ületava teemaga, võiks eelarvestamisega seonduvad küsimusi arutada rahvusvahelised töörühmad, läbi viia võiks mitmeid küsitlusi ja uuringuid ehitusettevõtete spetsialistide seas ning koguda infot mitmetest riikidest seal esinevate samalaadsete küsimuste ja pakutavate lahenduste kohta.