Tootmine ja tootmiskorraldus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/50

Sirvi

Sirvides Tootmine ja tootmiskorraldus Märksõna "Majandus and ärijuhtimine--Projektijuhtimine" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Projektidel esinevate probleemide juurpõhjused ABB AS Komplektalajaamade tehase näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Pärnamäe, Rakell; Aasjõe, Ülle
    Igas protsessis võib esineda tagasilööke, kuid oluline on leida nende aspektide juurpõhjused. Ettevõtete eesmärk on edu saavutamine ning see eeldab protsessivoo efektiivsust. Sellest tulenevalt on organisatsiooni produktiivsuses oluline roll projektijuhtimisel. Projektijuhtimise läbi seotakse ettevõtte protsessid, töötajate oskused ning vahendid ühtseks tervikuks, mille tulemusena saavutatakse ebaefektiivsete tegevuste vähendamine. Käesolev lõputöö uuris ABB AS Komplektalajaamade tehase projektijuhtimise siseprotsessi kaardistust ning selle seost näiteprojekti läbiviimisega. Töö tulemusena pakutakse ettevõttele projektide kõrvalekallete vähendamiseks sobivad lahendused. Lõputöö teostamiseks püstitati neli uurimisküsimust, andmed koguti ettevõtte süsteemide ning autori poolt läbi viidud intervjuude alusel. Töö teoreetilises osas käsitleti probleemide juurpõhjuste leidmise olulisust, ebaefektiivsuse viise tootmisettevõttes ning nende mõju organisatsioonile. Seejärel toodi välja metoodikad juurpõhjuste tuvastamiseks ning ebaefektiivsuse võimalikud algallikad. Diplomitöö praktiline sisu seisnes näidisprojekti protsessi kirjelduses ning kaardistamises. Töös on välja toodud protsessi etappide kaardistused ning tulemusena teostas autor kolmest osast koosneva analüüsi. Analüüsi osadeks on protsessivoo hinnang, näidisprojekti ja kaardistatud siseprotsessi ajakava võrdlus ning intervjuud. Protsessivoo hinnangu tulemusena leidis autor, et kõige nõrgem ülevaade reaalsest protsessist on kaardistatud hankimise ning tootmise faasis. Teises analüüsi osas teostatud ajakava võrdlus tõendas siseprotsessivoo kaardistuse mõju, sest näiteprojekti ajaskaala eristus siseprotsessi kaardistusest alates hankimise faasist. Intervjuude käigus selgus, et protsessivoost puudub selge ning ühtne arusaam ka projektijuhtidel endil, mis põhjendab täiendatud siseprotsessi diagrammi loomist. Tulemusena leidis töö autor projektijuhtimise siseprotsessis neli tellimuste täitmist takistavat juurpõhjust. Nendeks on strateegilise planeerimise puudumine, ettevõttesisese imago kuvand, majandustarkvara kasutamisoskuse tase ning siseprotsessi kaardistuse osaline ebatäpsus. Parendusettepanekute loomisel lähtus töö autor tehases reaalselt teostatavatest viisidest. Välja on toodud ka prognoositav aeg tulemuste saavutamiseks ning vastutavad isikud või osakonnad. Juurpõhjuste lahendusteks on välja toodud tiimipõhise strateegiaplaani loomine, töötajate tunnustamine ja lähedasema meeskonna loomine ning majandustarkvara SAP koolituse läbiviimine. Viimase parendusena leidis autor lahenduseks täiendatud siseprotsessi kaardistamise, mille teostas käesoleva diplomitöö raames ise (Lisa 2 – Lisa 6). Lõputöö raames sooviti leida projektijuhtimise protsessivoogu takistavad tegurid ning leida nende juurpõhjused. Autori hinnangul töö eesmärk saavutati. Lisaks ABB AS Komplektalajaamade tehasele on võimalik antud töö tulemusi seostada ka teiste ettevõtetega, kelle protsessis esineb samasuguseid tagasilööke. Teemat on võimalik edasi uurida kui pakutud protsessiparendused on ettevõttes realiseeritud ning on teada saavutatud tulemused.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Projektijuhtimise parendamine ettevõttes NOTE Pärnu OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kasesalu, Meelike; Raid, Ruslan
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida erinevaid projektijuhtimise meetodeid ja ettevõttes kasutusel olevat projektijuhtimise protsessi ning seejärel uuritava teaduskirjanduse põhjal anda soovitusi, kuidas parendada projektijuhtimist ettevõttes NOTE Pärnu OÜ. Eesmärgi täitmiseks viis autor läbi poolstruktureeritud küsitluse ettevõtte uue toote juurutamise osakonna projektijuhtidega ning analüüsis projektide juhtimisega seotud dokumentatsioone. Töö teooria osa põhjal võib järeldada, et projektijuhtimine ja projektid on tänapäeva ühiskonnas pidevas arengus, eesmärgiga muutuda järjest paremaks ja efektiivsemaks. Ettevõtetes toimub pidev areng projektijuhtimise valdkonnas ning projektid ja hea projektijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamisel oluliseks aspektiks. Traditsioonilise projektijuhtimise puhul peetakse oluliseks projektile seatud eesmärkide täitmist ning eelarves ja ajakavas püsimist. Projektijuhtimine hõlmab endas erinevate tehnikate ja tavade rakendamist, mille põhjal saavutada projektile seatud eesmärgid ja ülesanded. Antud lõputöös keskendus autor peamiselt projektijuhtimise metoodikate uurimisele ning tõi välja peamised traditsioonilised ja agiilsed projektijuhtimise metoodikad ning nende omadused. Autori järelduste põhjal sobib elektroonikaettevõtetes rakendamiseks traditsioonilisele projektijuhtimisele omased eesmärkide püstitus, ajakava ja eelarve järgimine ning kontrollnimekirjad. Kombineerides sinna vajadusel juurde ka agiilse metoodika tehnikaid. Lõputöö empiirilises osas jõudis autor järeldusteni, et ettevõtte uute toodete juurutamise protsessi kirjeldus ja tööriistad ei toeta projektijuhtimise protsessi. Ettevõtte töötajad ei ole teadlikud erinevate projektijuhtimise metoodikate rakendamise võimaluste kohta. Ja ettevõttes puudub korralik ülevaade projektide staatuse, ajakava ja eelarve kohta. Parendusettepanekutena toob autor välja projektijuhtimise standardi kasutusele võtmise, mille alusel kehtestada projektijuhtimise kord ja luua abistavad tööriistad ning määratleda sinna juurde projekti planeerimise metoodika. Et saavutada ühtne arusaam projektijuhtimise tavadest ettevõttes, tuleb koolitada kõiki projektidega seotud töötajaid. Projekt peaks algama eesmärgi püstitusega, mis oleks konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt ohjatud. Veendumaks, kas liigutakse püstitatud eesmärkide suunas, tuleks kasutusele võtta tulemuslikkuse võtmemõõdikud. Projektijuhtide silmaringi laiendamiseks soovitab autor investeerida projektijuhtide koolitamisse. Töö autor loodab, et koostatud lõputöö on abiks ettevõtte projektijuhtimise efektiivsemaks muutmisel ja seeläbi suudetakse kokku hoida aega ja raha ning suurendada ka kliendi rahulolu.