Kinnisvara korrashoid

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/23

Sirvi

Sirvides Kinnisvara korrashoid Märksõna "Other" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Munitsipaal ja sotsiaalmajutusüksuste haldamine Tallinna linnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Kink, Geir-Steinar; Eller, Christina
    Teostatud on ülevaatused kolmele munitsipaalelamule ja viiele sotsiaalmajutusüksusele. Eesmärk oli fikseerida ehitustehnilised, heakorratööde ja haldamisega seotud puudused ning tuua välja lahendused, mis pikendaks kinnisvara kasutusiga, mille täitmisel saab pakkuda Linnavaraameti omanduses olevatele hoonete elanikele paremat sisekliimat ja elamis tingimusi. Ülevaatus põhjal saab väita, et kõige problemaatilisemad hooned, mida on kajastatud lõputöös, on E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34. Mõlemad munitsipaalelamud on rekonstrueerimise läbinud sajandi alguses ning nüüd on otsustanud Linnavaraamet mõlemasse hoonesse investeerida, et teostada hoonetele renoveerimine. Renoveerimisele lähevad elamute fassaadid, avatäited, siseviimistlus, soojussõlmed ja valgustussüsteemid. Kuna mõlemas hoones elavad inimesed, kes ei väärtusta seda, mida neile on pakutud, seepärast arvatakse, et peale renoveerimist ei lähe mööda kaua aega, kui tekivad probleemid siseviimistlusega. Mitte ehitustehnilised, vaid elanike poolt põhjustatud põhjustel. Teostatud ülevaatuse läbinud Akadeemia tee 48 korrashoid oli positiivne. Puudused, mis fikseeriti on seotud heakorratöödega, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga ja evakuatsioonitee läbipääsu tagamisega. Nende likvideerimine ei nõua suuri ressursse, mida ei saa väita E.Vilde tee 94 ja Akadeemia tee 34 kohta. Sotsiaalmajutusüksused, millele teostati ülevaatused on hetkel veel heas seisukorras, kuid autor leiab, et lähima paari aasta jooksul hakkavad tekkima suured probleemid. Esiteks, hea seisukord tuleneb sellest, et hooned on, kas hiljuti ehitatud (Männiku tee 92, Varre tänav 7 ja Kauge tänav 4) või läbinud renoveerimise (Paagi tänav 8 ja Tuulemaa tänav 6). Probleemid hakkavad tekkima, kuna hoonete projekteerimis staadiumis ei ole ilmselgelt kaasatud haldus ja hooldus taustaga inimesi. Ülevaatuse tulemuste põhjal saab järeldada, et munitsipaalelamud on halvemas seisukorras ning vajavad rohkem investeerimist kui sotsiaalmajutusüksused. Olemasolult on munitsipaalelamud ja sotsiaalmajutusüksused erinevad. Erinevus seisneb selles, et sotsiaalmajutusüksuses on kohapeal kontaktisik, kes hoiab olukorda kontrolli all ning aitab elanike. Kõige problemaatilisem munitsipaalelamu on E.Vilde tee 94 ja sotsiaalmajutusüksus on Tuulemaa tänav 6. Soovitatakse seoses lõputöö tulemusega, et haldus ja hooldus taustaga inimesed tuleks kaasata projekteerimis koosolekutele. Selle tegevuse puudumisel tekib olukord, kus haldurid peavad hiljem lahendama prboleeme, mis on tingitud kinnisvara korrashoiu spetsialistide puudumisel projekteerimis staadiumis. Hea näide on Männiku tee 92, kus pesuruumis puudub ventilatsioon ja aknad ei käi lahti. Samuti soovitatakse muuta riigihangete seadust. Tallinna linnas võidab riigihanke firma, kes pakub oma teenust kõige odavamalt. Autori arvates ei ole see mõistlik ning kõige odavamalt pakutav firma tuleks kohe riigihanke konkursilt eemaldada. Kõige odavamalt pakutav teenus ei ole üldjuhul piisavalt pädev. Tellija eeldab, et võidab rahaliselt, aga pikemas perspektiivis, kus vaja teha haldus ja hooldus töid, mis tulevad ebapädevast töövõtjast, hoopis kaotab. Ülevaatuse kokkuvõtteks saab öelda, et kõik puudused on lahendatavad. Mõned vajavad rohkem ressursse ja tähelepanu kui teised. Puuduste likvideerimisel saame tagada Tallinna linna abivajavatele kvaliteetse, nõuetele vastava ning rahulolu pakkuva elamis keskkonna.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Renoveerimisprojekti SmartEnCity renoveerimislahendused valitud kortermajade näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Münt, Helen; Tõugjas, Hannes
    Aja möödudes on paljud kasutuses olevad hooned muutunud tänapäeva mõistes ebatõhusaks, ebamugavaks ja energiakulukaks. Seda probleemi saab parandada renoveerides vanad hooned. SmartEnCity projekti raames teostatud hruštšovkade renoveerimine on hea näide läbimõeldud ja nutikast lahendusest. SmartEnCity projekti raames renoveeritud hoonetes teostati terviklahendusena hoonete konstruktsioonide renoveerimine, tehnosüsteemide täiendamine või täielik asendamine, nutikodu süsteemi lahendus, päikesepaneelide paigaldamine ning hoone üldise esteetilisuse parendamine renoveerides trepikojad ja keldrid. Märkimisväärse ning uudse lahendusena kasutusele võetud nutikodu süsteem muudab hooned lihtsasti käsitletavaks ja mugavaks. Nutikodu süsteemi abil saavad elanikud jälgida oma energiatarbimist ning reguleerida kütet ja ventilatsiooni. Lisaks aitab süsteem tuvastada tulekahjuhäireid, jälgida päikesepaneelide tootlikust ning võrrelda korterite ja majade energiakasutust. Analüüsides renoveerimistulemusi selgus, et renoveerimise eesmärgi ehk energiasäästu, hoonete nutikaks, tänapäevaseks ning mugavaks muutmise nimel sai teostatud suur hulk töid. Seejuures näiteks nutikodu täisfunktsionaalsuse saavutamine on siiani käsil. Hetkel on käsil videofono süsteemi arendamine. Eesmärk säästa renoveeritud hoonetes energiat sai osaliselt kinnitust. Selgus, et Tähe tn. 2 hoone puhul on energiatarbimine kaugküttesoojuse tarbimiselt ning vee soojendamise kulult vähenenud ligi poole võrra ning Pepleri tn. 10 hoone puhul ligi 30% võrra. Pepleri tn. 10 puhul peaks energiatarbimine vähenema veelgi. Hetkel on hoones käimas küttesüsteemi häälestus ning seetõttu pole saavutatud maksimaalset energiasäästu. Tiigi tn. 3 puhul saab asjakohased andmed energiasäästu osas 2022 aastaks, kuna renoveerimine lõppes 2020 sügisel. Elanike rahuloluküsitlusest nähtus, et kohati on uute süsteemide ja tehnoloogiate kasutuselevõtt tekitanud hoone elanikes segadust ning arusaamatusi. Mõned elanikud ei olnud teadlikud süsteemi täpsest toimivusest ning seetõttu ei osanud reguleerida näiteks kütet ja ventilatsiooni endale meeldivaks. Seejuures peaks tegelema elanike ja hoonete kasutajate teadlikkuse tõstmisega uue keskkonna ning uute süsteemide osas. Renoveerimise puhul on väga oluline ka renoveerimisjärgne hooldus ning viimases peatükis välja toodud tehnosüsteemide hoolduskava annab teostamist vajavatest tegevustest hea ülevaate.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmishoone laiendamine ja korrashoiukava Kalevi põik 7 näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Kubits, Liis; Paap, Leena
    Kalevi põik 7 kinnistul tegutsev automaatika- ja elektroonikatooteid valmistav ettevõte Ouman OÜ tootmismahud on aastatega kasvanud, mis tekitas nõudluse uute tootmisliinide soetamise vastu, mis omakorda tekitas vajaduse suurema tootmisruumi järele. Tootmishoone laiendamine oli majanduslikult ja ehituslikust vaatenurgast parim lahendus. Otsustati olemasolevale 400 m2 tootmissaalile laiendusena juurde ehitada 600 m2 suurune ruum, mis teeb tootmissaali suuruseks 1000 m2. Pea poole suurem tootmissaal võimaldas ettevõttel kasutusele võtta uudsed automaatsed testsüsteemid ja uus SMD-liin. Laiendusega muudeti ka hoonet keskkonnasõbralikumas – paigaldati katusele päikesepaneelid. Laiendus andis ettevõttele võimaluse ka kasutusele võtta efektiivsema kütte-, ventilatsiooni ja kliimaseadmete automaatika HVAC süsteemi, mis muudab edaspidise vastavate seadmete juhtimise mugavamaks nii haldamise kui ka kasutajate vaatepunktist. Sarnaselt olemasolevale osale on laiendus sandwich tüüpi seinapaneelidest metallkarkassil angaartüüpi hoone. Välisterritooriumi laienduse tõttu ümberplaneerimist ei vajanud, hoonealune pind ei olnud varasemalt kasutuses ja parkimisvajadus ei suurenenud kuna töökohade arv jäi samaks. Kinnisvara füüsilise, majandusliku, juriidilise ja sotsiaalseks säilitamiseks on oluliseks kinnisvara korrashoid. Kinnisvara korrashoidu efektiivsemaks ja ühetimõistvamaks korraldamiseks on koostatud standard EVS 807:2016 ,,Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid´´. Antud lõputöös koostatud korrashoiukava on koostatud kasutades eelnevalt mainitud standardit. Korrashoiukava koosneb antud lõputöös järgmistest osadest: • haldamine; • tehnohooldus; • heakord; • tugiteenused; • majanduskava. Haldamine on seotud kõikide korrashoiukavas välja toodud tegevuste korraldamisega. Üks osa haldamisest on ka raamatupidamine. Haldusteenuste kulu objektil on 545 eur kuus, mis teeb 6520 euro aastas. Tehnohooldus kujutab ennast krundi rajatiste, tarindite, küttesüsteemi, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete, hooneautomaatika, turvasüsteemide, elektripaigaliste ja eriseadmete hooldamist. Tehnohoolduskulu objektil on keskmiselt 952.67 eurot kuus, mis teeb 11 432 eurot aastas.36 Heakorratööd kujutavad ennast krundihooldust, ehitise välishooldust ja siseruumide koristust. Heakorratöödele kulub kuus 2352 eurot, mis teeb 28 224 eurot aastas. Majanduskavas tarbimisteenuste kulu ei arvestatud. Tarbimisteenuste kulud arvestatakse jooksvalt vastavalt tegelikule tarbimisele objektil. Autori koostatud korrashoiukava rakendamine objektil läheks ettevõttele maksma 3849.67 eurot kuus, mis teeb 46 496 eurot aastas.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tulemuslik puhastusteenus avalike tualettruumide näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Pohlak, Maris; Alt, Helge
    Lõputöö eesmärgiks oli uurida 40 tualettruumi ja analüüsida nende koristuskvaliteeti vastavalt standardi EVS 914:2020 metoodikale. Püüti välja selgitada, millised on tualettruumides kõige sagedamini puhastamata jäetud kohad ja millistes hoone tüüpides esineb puhastamata tualettruumidega kõige enam probleeme. Uuritavatest tualettruumidest 15-es rakendati vastavat metoodikat ja 25-s mitte, mille põhjal tehti lõputöös samuti järeldused. Tulemuste põhjal võib öelda, et avalikkes tualettruumides olid peamised puhastamata kohad paberija seebidosaatorid. Põhjus võib seisneda selles, et need kohad on raskesti märgatavad või ei ole nende puhastamises kokku lepitud. Lisaks seebi- ja paberidosaatorile oli kaubanduskeskuste ja söögikohtade tualettruumides puhastamata jäänud segistid. Puhastatud kohad olid põrand, seinad ja ukseserv kuna need on lihtsamini märgatavad ja silmale oluliselt nähtavamad. Puhastamata tualettruumide poolest paistsid silma kaubanduskeskused kui ka söögikohad. Tanklate ja jaamahoonete tualettruumid olid puhtamad. Standardi EVS 914 seisukohast olid oluliselt puhtamad tualettruumid need kus seda rakendati võrreldes nendega kus seda ei rakendatud. Kontrolli läbinud tualettruumides oli vaid paaris kohas paberi- ja seebidosaatorid mustad ja üksikust kohast ka segisti. Põranda, seina ja ukseservaga enamasti probleeme ei täheldatud. Standardi EVS 914:2020 rakendamine annab nii teenuse pakkujale kui teenuse tarbijale mitmeid eeliseid. Kõige olulistemaks võib pidada koristuskvaliteedi paranemist kuna keskendutakse tulemusele, mitte sooritusele. Samuti säästetakse aega ja raha, mida saab suunata hoopis teenuse arendamisse.