Lõputööd (OK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Väliskeskkonna tegurid ja riskide hindamine ettevõtte „X“ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-10) Sokolov, Helena; Jürgens, KerttilyKäesolev lõputöö keskendus sellele, kuidas ettevõtte „X“ saaks tuvastada ja hinnata väliskeskkonnast tulenevaid tegureid ja riske nii, et tagada oma unikaalse toote edukus Taani turul. Lõputöö eesmärk oli leida praktilised viisid, kuidas maandada kõrgeid väliskeskkonnast tulenevaid riske ja säilitada ettevõtte konkurentsieelis. Alljärgnevalt on vastused uurimistöö kolmele peamisele küsimusele. Millised väliskeskkonna tegurid mõjutavad kõige enam ettevõtte „X“ toodet? • Sotsiaalne tegur: läbipaistvuse ja selge kommunikatsiooni puudus võib vähendada tarbijate usaldust toote vastu. • Tehnoloogiline tegur: küberkuritegevuse kasv, mis seab ohtu nii klientide andmed kui ka ettevõtte maine. • Juriidilised tegurid: tööseaduste, tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse rikkumine, mis võib viia trahvideni, kohtuvaidlusteni ja mainekahjuni. Need riskid on hinnatud eriti kriitilisteks, sest nende realiseerumine mõjutaks otseselt müüki, ettevõtte usaldusväärsust ja isegi jätkusuutlikkust Taani turul. Millised on väliskeskkonna teguritest tulenevad riskitasemed? • Kõige kõrgem ehk punased riskid (tase >5-9) on juriidilised tegurid, mille keskmine riskitase oli 6. Sinna hulka kuulub tööseaduste, tarbijakaitse ja isikuandmete kaitse rikkumine. • Keskmise ehk kollaste riskide (tase >2,5-5) juurde kuuluvad sotsiaalsed tegurid (riskitase 3,3). Siinjuures on riskiteguriks Taani turg, kus eelistatakse ettevõtetelt läbipaistvat, jätkusuutlikku ja sotsiaalset vastutustundlikku käitumist. Tehnoloogilised tegurid (riskitase 4,3), kus riskideks kõrge digitaliseeritus, küberohud ja keskkonnaalased regulatsioonid tehnoloogias. Majanduslikud tegurid (riskitase 3,5), kus riskid on madal töötuse määr ja inflatsioonitõus. • Madalate ehk roheliste riskide (tase ≤2,5) juurde kuuluvad keskkonnaalased tegurid (riskitase 2,3), kus riskideks on Taani ranged keskkonnanormid, sõltuvus imporditud toorainest ja mittekeskkonnasõbralike materjalide kasutamine. Poliitilised tegurid (riskitase 1), kus riskiteguriks on stabiilsed maksumäärad. Eetilised tegurid (riskitase 1), kus riskideks on jätkusuutlikkuse põhimõtted ja pikaajalised suhted Taani ärikultuuris. Demograafilised tegurid (riskitase 1,3), kus riskideks on vananev rahvastik, sooline tasakaal ja vähenev tööealiste inimeste arv. Kõrgeim riskitase on juriidilistel teguritel, mis vajavad tähelepanu ning kiireid maandamismeetmeid. Sotsiaalsed, tehnoloogilised ja majanduslikud riskid on mõõdukal tasemel ning vajavad pidevat jälgimist. Keskkonnaalased, poliitilised, eetilised ja 36 demograafilised tegurid on madala prioriteediga ning nendega piisab tavalisest jälgimisest ja valmisolekust reageerida, kui vajadus tekib. Kuidas säilitada ettevõtte „X“ konkurentsieelis? Ettevõtte „X“ positsioneerib end eristumisstrateegia alusel, kus ta pakub keskkonnasõbralikku ja disainilt mitmekesist toodet, mille peamisteks konkurentsieelisteks on toote unikaalsus, kvaliteetne klienditeenindus ja tugev veebinähtavus. Konkurentsivõime säilitamiseks on soovitatav ettevõttel „X“: • Brändi tuntuse ja nähtavuse hoidmine veebis: järjepidev turundus ning brändi loo jutustamine aitavad säilitada nähtavust otsingutulemustes ja tugevdavad emotsionaalset sidet klientidega. • Kliendisuhete arendamine: püsikliendi pakkumised või soodustused, tagasiside kogumine ja klientide soovide arvestamine toodete arendamisel suurendavad klientide rahulolu ja kordusoste. • Toodete ja teenuste suurendamine: täiendavate toodete või teenuste lisamine, mis tugevdavad põhitoodet pakub kliendile lisaväärtust. • Turu- ja konkurentsianalüüs: pidev turutrendide jälgimine ning konkurentide tegevuse analüüs aitavad tuvastada uusi eristumisvõimalusi ja ennetada riske. • Koostöö mõjuisikute ja ettevõtetega: teha koostööd mõjuisikutega võib aidata jõuda laiema publikuni ning lisaks partnerlussuhted teiste ettevõtetega loovad ühtsust ja suurendavad brändi tuntust. Lõpetuseks aitas käesolev lõputöö tuvastada ja hinnata kõige olulisemaid väliskeskkonnast tulenevaid tegureid ja sellega kaasnevaid riske, mis võivad ettevõte „X“ toodet Taani turul ohustada. Ühtlasi pakub töö lahendusi ja soovitusi, kuidas neid riske maandada ning kuidas tugevdada eristumisstrateegiat, et säilitada pikaajaline konkurentsieelis. Läbipaistvuse suurendamine, küberturvalisuse tugevdamine ning juriidiliste nõuete täpne täitmine on võtmetegurid, mis aitavad ettevõttel „X“ säilitada jätkusuutlikku kasvu ja usaldusväärsust Taani turul.Nimetus Avatud juurdepääs Sisseostu protsessi optimeerimise võimalused Tele2 Eesti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-10) Glavatskaja, Dana; Maas, ReneKäesoleva lõputöö eesmärk oli analüüsida Tele2 Eesti AS-i ostuprotsessi, tuvastada selle kitsaskohad ning pakkuda välja sobiv automatiseerimislahendus, mis parandaks ettevõtte tõhusust, vähendaks vigade ohtu ja optimeeriks ressursikasutust. Uurimistöö käigus keskenduti esialgu protsessi kaardistamisele ja kitsaskohtade määratlemisele, seejärel uuriti ja võrreldi turul kättesaadavaid lahendusi ning viidi läbi kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs, mis lõppes soovituse koostamisega. Töö meetodid hõlmasid nii kvalitatiivseid intervjuusid ostuspetsialistidega kui ka kvantitatiivset protsessianalüüsi. Esimeses etapis intervjueeriti spetsialiste, et saada ülevaade praegusest olukorrast ja peamistest probleemidest. Oluliseks väljakutseks osutus käsitsi andmete haldamine ja prognoosimine, mis põhjustas märkimisväärset ajakulu ja vigade ohtu. Kvantitatiivse analüüsi käigus koostati protsessikaardid, mis näitasid, et manuaalsed protsessid tarbivad olulise osa tööajast. Turuanalüüsi käigus võrreldi erinevaid tarkvaralahendusi, kasutades otsusemaatriksit, et hinnata nende vastavust ettevõtte vajadustele. Analüüs tõi esile Microsoft Dynamics 365 Business Central ja Microsoft Dynamics 365 Supply Chain Management kui parimad kandidaadid. Pärast põhjalikku analüüsi ja arutelu otsustati soovitada Microsoft Dynamics 365 Business Central, kuna see vastab ettevõtte praegustele vajadustele, pakkudes taskukohase hinnaga paindlikke lahendusi, mis on kergesti integreeritavad olemasolevate süsteemidega. Majandusliku analüüsi tulemused kinnitasid, et Microsoft Dynamics 365 Business Central'i juurutamine võimaldab vähendada manuaalsele tööle kuluvat aega 74–87%, säästes igas kuus umbes 14,2–16,7 töötundi. Lisaks viidi ettevõttele ettepanek konkreetse juurutuskava kohta, mis hõlmas kasutuselevõtu plaani, ajakava ja hinnangulisi kulusid. Juurutamise esialgsed kulud hõlmasid tarkvara litsentsitasusid, töötajate koolitust ning süsteemi integreerimise kulusid, mis olid hinnatud eelarvesõbralikeks võrreldes saadava kasuga. Lõputöö tulemused kinnitavad, et ostuprotsessi automatiseerimine Microsoft Dynamics 365 Business Central'i abil võimaldab Tele2 Eesti AS-il saavutada märkimisväärset ajakulu kokkuhoidu, vähendada vigade ohtu ja suurendada tõhusust. Lisaks toetab lahendus ettevõtte strateegilisi eesmärke, parandades kliendikogemust ja tugevdades konkurentsivõimet.Nimetus Avatud juurdepääs Jäätise koostisosade spothindade analüüs hankestrateegia väljatöötamiseks Premia jäätisevabrikul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Tumanova, Darja; Karaulova, TatjanaKokkuvõtteks soovib autor anda vastused uurimisküsimustele, mis esitati töö alguses: Millal on kõige kasulikum sõlmida tarnijatega pikaajalisi lepinguid iga üksiku toote kohta, mis kuulub jäätise koostisesse? Parim aeg koore hindade määramiseks on jaanuar-mai, suhkru puhul jaanuar-juuni, vadaku ja lõssipulbri puhul veebruar, aprill-mai ja august ning või puhul jaanuar-mai. Kas toote säilivusaeg on otseselt seotud tarnija ja hankija vahelise tarnelepingu tüübiga? Lepingu tüüp sõltub toote säilivusajast. Ainult suhkru ja lõssipulbri puhul on võimalik sõlmida pikaajalisi lepinguid ühe või mitme tarneperioodiga, samas kui teiste toodete (koor ja või) puhul on vaja lisatingimustega lepingut. Kuidas on ettevõtte aastane töökoormus seotud lepingu tüübiga? Tuginedes graafikule, oleks optimaalne periood lepingute sõlmimiseks üks aasta. Või kui see variant ei sobi, siis fikseerida vähemalt teise ja kolmanda kvartali hinnad (aprill, mai, juuni - teine kvartal; juuli, august, september - kolmas kvartal). Kuna need on perioodid, mil tootmine on kõige suurem ja seega ka tooraine tarbimine suurem. Kui ostja ei määra hinda selles ajavahemikus või ei lepi kokku vajalikus mahus, on oht, et ettevõte ostab liiga kallist toorainet või ei saa vajalikku kogust toorainet. Samuti tuleb arvestada, et oktoobris ja novembris väheneb tootmine oluliselt. Kõigile uurimisküsimustele antud vastuste põhjal soovitab autor järgmisi lepinguid: Suhkru ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu või fikseeritud hinnaga lepingu. Lepingu kestus on üks aasta. Lõssipulbri ostmiseks soovitab autor sõlmida forward-lepingu iga kvartali kohta, see tähendab iga kolme kuu tagant. Kui tarnitakse iga kuu väikeseid koguseid, siis on sobiv fikseeritud hinnaga leping koos hinna korrigeerimise võimalusega (ka kvartali kohta). Koore puhul soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuu. Või ostmiseks soovitab autor sõlmida fikseeritud hinnaga lepingu koos hinna korrigeerimise võimalusega, kusjuures leping tuleb sõlmida uuesti iga kuue kuu tagant.