Lõputööd (OK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs SAP Ariba ostuhaldussüsteemi juurutamine ABB AS projekti raames(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Šalavina, Uljana; Karaulova, TatjanaKäesolevas lõputöös vaadeldatud ja võrreldatud kaks ABB AS-i tarnijate andmehaldus platvormi. Oli tuvastatud probleemsed kohad varasemas ProSupply+ platvormis ja õigustatud üleminek uue platvormile SAP Ariba. Töös oli tehtud: 1. Protsessiaegu analüüs (Vooanalüüs), mis võimaldas ettevõttele tuvastada kõrvalekaldeid ja määrata kindlaks protsessid, kus probleemid tekivad. 2. Võrdlev analüüs näitas mitmeid olulisi erinevusi mõlema platvormi vahel ning tõi esile mõlema süsteemi eelised ja puudused. SAP Ariba süsteemi eeliste selgeks näitamiseks töötati välja radardiagramm, et tuvastada peamised aspektid ja kajastada neid tähtsuse skaalal. 3. Töös ka oli antud soovitusi platvormi SAP Ariba edasiseks täiustamiseks. Oma isikliku kogemuse põhjal uue SAP Ariba süsteemiga on autor töötanud välja nõuanded ettevõttele, kuidas süsteemi veelgi täiustada. Projekti parandamiseks pakuti välja meetmed, mis võimaldavad ettevõttel tõhusamalt hallata hankeprotsessi ja suhtlemist tarnijatega. Seetõttu käesolev lõputöö andis ettevõtele täieliku ülevaate ja võrdluse kahest tarnijate haldamise süsteemist ja lubas paremini mõista SAP Ariba platvormi eeliseid.Nimetus Embargo Hankeprotsessi läbiviimise parendamine jäätisekülmikute hanke näitel ettevõttes Kitman Coldtech OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Aia, Darmiina; Niine, TarvoKäesoleva töö uurimisprobleem seisnes ettevõtte ebakindluses, kas tänane jäätisekülmikute tarnija on ettevõtte jaoks majanduslikult mõistlik valik. Probleemist lähtudes oli töö eesmärgiks välja selgitada jäätisekülmikute hanke-järgsed kulud ning leida erinevaid võimalusi, kuidas parendada tuleviku hankeotsust ning sellega kaasnevat protsessi. Töö raames kaardistati ning analüüsiti ettevõttes tekkivad hanke-järgsed kulud, mis olid otseselt seotud jäätisekülmikute kvaliteedist tulenevatest probleemidest. Lisaks selgitas autor välja kahe erineva tarnija (Türgi ja Venemaa) jäätisekülmikute erinevused kvaliteedi ja kulude osas. Autor koostas tarnijate hindamise maatriksi, et tagada hanke raames objektiivsem tarnijate hindamine. Lisaks viis autor läbi katse kaardistada varasemast laiahaardelisemalt jäätisekülmikute tarnijaturg ning töötas välja uued hanketingimused, et vähendada ettevõtte hanke-järgseid lisakulusid läbi garantiitingimuste. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks lahendas autor viite töös püstitatud uurimisülesannet. Autori koostatud kahe tarnija jäätisekülmikute võrdlus annab selge arusaama tänasel päeval hanke raames hangitud jäätisekülmikute erinevustest ning puudustest. Kaks tarnijat erinevad kvaliteedi ja kulu tegurite osas mitmel erineval viisil. Türgi tarnija Ugur paistab silma kõige konkurentsivõimelisema hinna, madalama külmikute kvaliteedi, paremate tehniliste näitajate, lühema tellimuse täitmise aja ja rohkemate lisakulude poolest. Siiani on puudunud tarnijaga kokkulepped garantiitingimustes, kuid tarnija varuosade saadavus on hea, arengupotentsiaal tarnijaga on olemas ning tarnija tooted on ettevõtte jaoks kättesaadavad. Sellegipoolest on tarnija tarnetes esinenud ebatäpsust ja praaktooteid. Madalam seadmete kvaliteet tähendab ettevõtte jaoks suuremaid hooldus- ja remondikulusid. Venemaa tarnija Caravelli jäätisekülmikud on kvaliteetsemad, töökindlamad, rohkemate lisaseadmete, paremate tarne- ja garantiitingimustega ning väiksemate lisakuludega. Samas tuleb Caravelli külmikute puhul arvesse võtta, et varuosade saadavus on kehv, arengupotentsiaal tarnijaga puudub ning tarnija tooted ei ole tänasel päeval ettevõttele kättesaadavad. Hanke-järgsete kulude kaardistamise tulemusena leidis autor, et garantiitööde põhirõhk on suvel, kui jäätise müügi otstarbel külmikuid rohkem kasutatakse. Väljakutsete põhjusteks olid mittetöötavad seadmed nt külmikute mittepiisav külmetamine, kompressori, ventilaatori või termostaadi ülesütlemine jms. Kaardistuse tulemusena selgus, et kokku oli 2021.-2023. aastal garantii raames tehtud 35 väljakutset. Hanke-järgsete andmete kaardistamise tulemusena selgus, et kolme aasta jooksul tehtud garantiitööde kulu ettevõttele on olnud 3023,73 eurot ehk ühes kalendriaastas kannab ettevõtte hanke-järgseid kulusid ümardatult 1008 eurot. Neid garantiitöid, millel andis eristada tootja, oli 46% kogu väljakutsetest ning nendest 87,5% olid seotud Uguri jäätisekülmikutega. Sellest järeldas autor, et Uguri seadmed on suurema remondivajadusega, kuid võttis lisaks arvesse asjaolu, et antud tarnija seadmeid on koguseliselt rohkem hangitud. Uurimisobjektiks oleva ettevõtte hanketingimustes puudusid garantiid hõlmavad punktid, mis vähendaksid ettevõtte hanke-järgseid kulusid. Selleks selgitas autor välja jäätisekülmikute keskmise remondivajaduse, mille tulemusena saadi, et keskmiselt vajavad ettevõttes kogu hangitavatest jäätisekülmikutest remonti 5%. Uued garantiitingimused loodi selle eesmärgiga, et need kataksid ära külmikute remondivajadusest tekkivad kulud. Sellest tulenevalt pakkus autor välja, et külmikute tarnija pakuks remondivajadusest tulenevalt varuosasid või lisaseadmeid külmikute tellimiskogusele juurde. Sel viisil oleksid ettevõtte jaoks garantii raames tekkivad lisakulud kaetud ning ettevõtte pakutav järelteenindus kliendi jaoks kvaliteetne. Parandamaks tarnijate hindamist jäätisekülmikute hankes koostas autor tarnijate hindamise maatriksi. Läbi autori koostatud tabeli ei ole tulevikus vaja hankes teha otsuseid, mis baseeruvad vaid ostuhinnal või töötaja tajudel. Kokku hinnati maatriksis 16 ettevõtte jaoks olulist kriteeriumit tarnijate eelvalikul ning hindamisel. Kõige suurem tähtsusaste omistati kvaliteedi, tarne, hinna, teeninduse ja järelteeninduse kriteeriumitele. Nendel aspektidel on suurim mõju ettevõtte konkurentsivõimele ning otsesele hanke tulemusele. Ülejäänud kriteeriumid olid tarnija paindlikkus, tarnija üldine suhtumine, eelnev kogemus tarnijaga, tarnija usaldusväärsus, geograafiline asukoht, maksetingimused ning maine ja positsioon turul. Kõige madalama osatähtsusega kriteeriumid olid tootmisvõimsus ja tehniline võimekus, tarnija finantsseis, keskkonnateadlikkus ning tarnija areng. Autor lisas maatriksisse kaks tarnijat (Ugur ja Caravell), kelle käest varem jäätisekülmikuid hangitud on. Tarnija Ugur sai hindamise tulemusena 195 punkti, mille saavutas läbi odavama hinnataseme. Tarnija Caravell sai hindamise tulemusena 189 punkti, kus peamiseks punktiskoori kergitajaks oli toodete kvaliteet, kuid hinnet tõi madalamale tarnija usaldusväärsus ning maine. Uurimistöös sooviti välja selgitada, kas tänane jäätisekülmikute tarnija on ettevõtte jaoks majanduslikult parim valik. Uue tarnija leidmise vajaduse välja selgitamiseks võrdles autor hanke-järgsete kulude tulemusi järgmise parima tarnija pakkumisega. Tulemusena selgus, et valides praeguste teadmiste põhjal hankes järgmine parim pakkuja, tõusevad ettevõtte kulud 16 421,60 euro võrra. Seega võib autor eeldada, et ettevõttes ollakse valmis Türgi tarnija Uguri jäätisekülmikute hanke-järgseid kulusid kandma seni kaua kuni need ei ületa järgmise parima tarnija külmikute soetusmaksumust. Uue tarnija valimine ei ole ettevõttes mõistlik, kuni ei ole leitud madalama soetusmaksumusega jäätisekülmikute tarnijat. Konkurentsivõimeliste tarnijate leidmiseks viis autor läbi katse kaardistada tänane jäätisekülmikute tarnijaturg, mille tulemusena leiti kaheksa erinevat tarnijat. Turuanalüüsi tulemusena selgus, et soetusmaksumuse poolest oli Türgi tarnija taaskord kõige konkurentsivõimelisem pakkuja. Lisaks võttes arvesse antud tarnija jäätisekülmikute remondivajadusest tulenevaid kulusid ning kvaliteedi ja kulude võrdlusest leitud aspekte, on siiski tegemist tänasel päeval ettevõtte jaoks soodsaima pakkumisega turul. Tarnijaturu kaardistamise läbi selgitati välja, et tänane tarnija on hetketeadmiste põhjal majanduslikult kõige mõistlikum valik. Vastavalt saadud tulemustele sai lõputöö peamine eesmärk täidetud ning lisaks pakkus autor välja mitmeid erinevaid võimalusi, kuidas hankeprotsessi läbiviimist täiustada. Autori arvates on järelduste ja ettepanekute peatükis tehtud soovitused realistlikud ning neid järgides saavutab ettevõte veelgi põhjalikuma ning täpsema hankeprotsessi etappides tekkivate kulude ettekujutuse.Nimetus Avatud juurdepääs Skeleton Technologie OY lao kaardistamine ja protsesside täiustamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Suurna, Sander; Saremat, TarmoLõputöö raames uuris autor Skeleton Technologies OY toormaterjali lao toimimist ja protsesse. Töö eesmärgiks oli kaardistada lao probleemid ja alguspunkt ning pakkuda lahendusi toimiva toormaterjalide lao efektiivsete tööprotsesside ülesseadmiseks. Sellest tulenevalt oli uurimise fookus seatud probleemide tuvastamisele ja parendus ettepanekute tegemistele. Iga tootmisettevõtte jaoks on oluline, et toormaterjalide ladustamine oleks efektiivne ja et ladustatud materjalide koguste üle oleks täpne ülevaade. Vastasel juhul võib tekkida tootmisseisakuid ning materjali laost saab tootmise pudelikael, mis määrab tootmise kiirust. Vaatluse käigus leiti mitmeid probleeme, mis takistasid lao efektiivset toimimist. Ühe probleemina ilmnes, et tehase laol puuduvad laotöölised ning lao töö ülesandeid peavad täitma tootmistöölised. Töökoormus võib olla põhjuseks, miks materjali sisse- ja väljakannete protsess toimib ebaefektiivselt. Teise probleemina selgus, et materjali sisse- ja väljakandeid tehakse käsitsi ning see võimendab juba mainitud tööliste puudumist, kuna tööprotsess on käsitsi teostades aeglasem. Kolmanda probleemina leidis autor, et laos puudus materjalidele kindlate asukohtade süsteem ning materjal paigutati lattu suvaliselt ja materjali laost leidmine toimus operaatori mälu põhjal. Et kindlustada laoprotsesside toimimine ka tulevikus, tegi autor ettepaneku kontrollida regulaarselt igas kvartalis üle kõikide materjalide asukohad, kasutades autori tehtud analüüse. Läbi selle on võimalik materjalide asukohti laos muuta, vastavalt tootmisest tulenevatele materjali vajaduste muutustele kasutatud materjalide kogustes, kui ka uute ladustatud materjalide tekkimisel. Autor pakkus ka välja enda poolse materjali vastuvõttu protsessikaardi. See aitab muuta kauba vastuvõtu efektiivsemaks. Juhul kui palgatakse uusi töötajaid on nende koolitamine kiirem ning ei teki tahtmatuid muutusi protsesside läbiviimisel, kuna uus töötaja saab toimetada protsessikaardi järgi. Autor tegi esmalt ABC analüüsi materjalide maksumuse põhjal. Materjalide maksumus annab ülevaate juhtidele, kui palju on laovarud väärt ning kui palju raha on laos kinni. Samuti annab see sisendi ostuosakonnale, milliste materjalide planeerimisele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, et hoida laos seisvate varude väärtus minimaalne. Materjali paigutamisel laos autor seda analüüsi arvesse ei võtnud. Materjalide asukohtadele paigutamisel võttis autor aluseks materjalide kasutuskordade arvu uurimisperioodi jooksul ning materjali kasutamis koguste põhjal tehtud ABC analüüsi. Samuti arvestati riiuli või põranda asukoha valikul materjalide omadusi.Nimetus Embargo Protsesside kaardistamine ning tarnijate hindamine AS Saku Metall Allhanke Tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Roomet, Johanna Maria; Kivima, Gerth; Golubeva, KerttilyKäesolev lõputöö keskendus tarnijate hindamisüsteemidele. Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja ettevõtte tarnija valiku protsessid ja luua süsteemne tarnija hindamise süsteem ettevõttele AS Saku Metall Allhanke Tehas, mis tugineb ettevõtte juhtpõhimõtetele ning mille tulemuste põhjal antakse tarnijatele perioodiliselt täielikku tagasisidet. Selleks, et tarnijaid hinnata, peavad ettevõttes olema kaardistatud protsessid. Kaardistamine on hea moodus protsessi toimimise ja kulgemise analüüsimiseks, mõistmiseks ning kirjeldamiseks. Töö käigus kaardistas autor vooskeemi abil ettevõtte tarnija valiku protsessid 2c8 programmiga. Protsesside kaardistamine on tihedalt seotud ettevõtte kvaliteedijuhtimissüsteemiga, tuues välja erinevate protsesside tähtsust ning ka olulisemaid ISO nõudeid. Kvaliteedijuhtimissüsteem on aga tihedalt seotud tarnijate hindamisega, mis paneb paika erinevad kriteeriumid nende hindamisel. Ettevõttes kehtis tarnijate esmane hindamisküsimustik, millele autor leidis kolm parandusettepanekut, kuid tagasisidet andvat koostöö hindamisküsimustikku praktiliselt veel ei kasutatud. Baseerudes Imeri et al. (2015) kriteeriumitele, sai ettevõttele tehtud koostöö hindamise küsimustik, mida oleks soovitav tarnijate kohta täita igas kvartalis. Küsimustiku tulemused on heaks ülevaateks mõlemale osapoolele, mille abil saab analüüsida tarnija arengut. Stabiilsete või paranenud tulemuste põhjal jätkub tellija-tarnija koostöö sarnaselt eelnevale. Langenud tulemuste puhul tuleb edaspidise koostöösuhte võimalikkus kriitilise vaatluse alla võtta.Nimetus Embargo Varude juhtimise seostamine ettevõtte strateegiliste eesmärkidega ettevõtte Avaeksperdid OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Sooster, Miina; Golubeva, KerttilyKokkuvõte Lõputöö eesmärgiks oli siduda tootmisettevõtte Avaeksperdid OÜ varude juhtimine ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Eesmärgi täitmiseks viis autor läbi järgmised uurimisülesanded: • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ olemas olevaid varusid; • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ varude juhtimist; • Kirjeldas ettevõtte Avaeksperdid OÜ strateegilisi eesmärke; • Analüüsis ettevõtte varusid läbi ABC, XYZ ja FSN analüüsi; • Esitas vastavalt loodud teoreetilistele alustele ettevõttele parendusettepanekuid varude juhtimise seostamiseks ettevõtte pikaajaliste eesmärkidega. Ettevõtte varud jagunevad laias laastus kolmeks - tellimuspõhised varud, põhivaliku varud ja lõpumüügi varud. Varude juhtimise otsused põhinevad peamiselt majandustarkvara Odoo poolt genereeritud ostusoovitusel. Odoo poolt loodud ostusoovituste taga on artiklitele määratud reeglid. Ettevõte on seadnud varude juhtimisega seotud strateegilisteks eesmärkideks: laoseisude vähendamine, lao kasvu piiramine, väheliikuvate varude vähendamine, varude kontrolli parendamine ja lao liikumiskiiruse parendamine. Ettevõtte varude tase on kõrge, tooraine ja materjali osakaal on 88,41% ja kasvavas trendis, aastel 2021. ja 2022. on osakaal ületanud 95% piiri. Varude käibevälde on nelja aasta vaates 87,85 päeva, kõige pikem tootmistsükkel aga 42 päeva. Ettevõtte kõrge varude tase viitab asjaolule, et suur osa kapitalist on varude all kinni ja varud seisavad pika perioodi laos enne realiseerimist. Autor keskendus ABC, XYZ ja FSN analüüsi teostamisel ettevõtte ribakardinate kategooriale. See kategooria moodustab valmistoodete müügist kõige suurema osakaalu müüdud kogustest. Ribakardinate kategooria artiklid moodustasid 380 artikli suuruse valimi. ABC analüüsist selgus, A-kategooriasse kuulub 3,2% toodetest, B-kategooriasse 10% toodetest ja C-kategooriasse 86,7% toodetest. XYZ analüüsi tulemusena selgus, et X-kategooriasse kuulub 10% toodetest, Y-kategooriasse 23,2% toodetest ja Z-kategooriasse 66,8% toodetest. FSN analüüsist selgus, et F-kategooriasse kuulib 77,5% toodetest, S-kategooriasse kuulub 13,7% ja N-kategooriasse 8,9% toodest. 48 Varude kontrolli parendamiseks toob autor välja töös ettepaneku rakendada A-kategooriatele igakvartalist inventuuri, B-kategooria artiklitele kaks korda aastas läbiviidavat inventuuri ja C-kategooria artiklitele kord aastas läbiviidavat inventuuri. Laokasvu piiramine, laoliikumiskiiruse parendamine ja laoseisude vähendamine on otseselt seotud varude juhtimise otsuste tegemisega. Rakendades ABC-XYZ analüüsi tulemusi, on võimalik määrata saadud toote kategooriatele erinevaid lähenemisviise. Autor soovitab AX-, BX- ja AY- kategooriatele rakendada tellimispunkti süsteemi ja parendada tarnijate usaldusväärtust ja tarnekindlust. BY-kategooriale soovitab autor rakendada ajalise plaani süsteemi ja CX-kategooriale tellimisperioodi süsteemi. BZ-, CY- ja CZ kahe kasti süsteemi. Erinevate süsteemide rakendamine eeldab majandustarkvaras artiklite eelseadistuste muutmist ja annab võimaluse piirata laokasvu, sest igale artiklile on rakendatud artikli osakaalu koguväärtuses ja nõudluse kõikumist arvestades sellele artiklile sobivaim tellimismeetod. Otseselt väheliikuvate varude vähendamiseks soovitab lisaks erinevate tellimsimeetodite kasutamisele rakendada artiklitele ka XYZ-FSN analüüsi. Seda analüüsi kasutades on võimalik leida tooted, mis kuuluvad FN kategooriasse. Need varud on ettevõtte seisukohast ebalikviidsed ja majanduslikult ebamõistlikud varud, sellise analüüsi rakendamine aitab kaasa ka ebamõistlike varude täiendamise vältimiseks, mis omakorda aitab vähendada ja piirata laoseisude kasvu. Autor soovitab rakendada ABC, XYZ ja FSN analüüsi kõikidele ettevõtte kategooriatele. Mitmetahuline analüüsimine annab võimaluse vaadelda artikleid kui sarnaste iseloomudega kategooriaid, rakendades saadud andmetele põhinedes erinevaid varude juhtimisega seotud otsuseid, on ettevõttel võimalik teenida suuremat kasumit ja olla konkurentsivõimeline.Nimetus Avatud juurdepääs Tarnekvaliteedi parendamine AS Chemi-Pharm näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Põldver, Hanna-Piia; Golubeva, Kerttily; Tuulmägi, HannesLõputöö eesmärgiks oli pakkuda välja lahendusi mittevastavuste vähendamiseks ja tarnete kvaliteedi parendamiseks tootmisettevõttes AS Chemi-Pharm. Lõputöö teema sisend tuli arutlusest ettevõtte juhtkonnaga, kus viidati ettevõttes esinevatele tarnete kvaliteediprobleemide sagedusele. Toodi ka välja, et probleeme küll nähakse, kuid tihti jääb puudu aega, et muudatusi päriselt ellu viia. Läbi olemasolevate protsesside kirjeldamise ja analüüsimise sai autor välja pakkuda seniste protsesside parendamise võimalusi. Töö tulemuseks olid konkreetsed välja pakutud lahendused kitsaskohtade täiustamiseks. Lõputöö raames uuriti kvaliteedijuhtimise, tarnijasuhete haldamise ja koostöö hindamise olulisust, samuti kaasnevaid parimaid praktikaid, mis on laiemalt rakendatavad mitmetes ettevõtetes. Eesmärkide saavutamiseks kasutas töö autor nii eesti- kui ka võõrkeelset erialast kirjandust ning näidisettevõtte sisemisi allikaid, nii materjalide kui ka töötajatelt kogutud informatsiooni näol. Töös kasutatud kvalitatiivne meetod osutus tõhusaks vahendiks andmete kogumisel ja analüüsi tulemusena järeldusteni jõudmisel. Tuginedes püstitatud uurimisülesannetele toob autor lühidalt välja järgmised tähelepanekud: 1. Selgitada ettevõtte kvaliteedijuhtimise olemust. Autor tutvus ettevõttesiseste dokumentidega, sealhulgas Integreeritud Juhtimissüsteemi Käsiraamatuga, kus on põhjalikult kirjeldatud ettevõtte kvaliteedijuhtimine ja ISO standartide integreerimine AS-is Chemi-Pharm. Organisatsioon rakendab oma töös ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 13485:2016 rahvusvahelisi kvaliteedijuhtimisstandardeid. Ettevõttes on kasutusel pidevalt uuendatavad tööjuhendid, protsessijuhendid, -skeemid ja muud dokumendid toetamaks kvaliteedijuhtimist läbi selle kontrolli ja tagamise tegevuste. Chemi-Pharm järgib pideva täiustamise põhimõtteid läbi hästi korraldatud kvaliteedijuhtimise. 2. Uurida tootmismaterjalidele seatud kvaliteedikriteeriumeid ettevõttes. Lõputöö praktilise osa fookuses on tarnitavate pudelite kategooria. Nimetatud ülesande täitmiseks ja ettevõttes seni seatud kvaliteedikriteeriumite väljaselgitamiseks tutvus autor tarvikute vastuvõtu teostamiseks ja tootmiseks väljastamiseks loodud kvaliteedi eelkontrolli juhenddokumendiga. Juhendi eesmärk on läbi eelkontrolli tagada lattu tulevate tarvikute nõuetele vastavus. Dokumentaalvaatluse käigus selgus, et pudelitele seatud kvaliteedikriteeriumid, mida ka vastuvõtu kvaliteedikontrolli läbiviimisel tuleb järgida, on eelkõige seotud pudeli värvuse, keerme, korpuse ja puhtusega. Ei tohi esineda määrdumist, värvivarjundeid, auke, lohke ega muid dokumendis välja toodud defekte. Konkreetsed kriteeriumid, mille põhjal vastu võetud tarvikuid hinnatakse, on tarnijatega eelnevalt kokku lepitud ning peavad vastama üks ühele etalonile või selle puudumisel eelnevalt sobivuse kontrolli läbinud ja ettevõtte poolt heaks kiidetud tootenäidistele. 3. Uurida tarnijate hindamise ja tagasisidestamise protsessi ettevõttes. Tarnijate hindamiseks ei ole hetkel konkreetset ja objektiivset süsteemi kasutusele võetud. Samuti puudub mõõdikute süsteem, mis oleks võtmetarnijate hindamissüsteemi sisendiks. Tarnijaid tagasisidestatakse kvaliteediprobleemide avastamisel ning mittevastavust puudutav oluline info registreeritakse kvaliteediprobleemiga kauba registris, mille põhjal saab analüüsida probleemide esinemise sagedusi ning vajadusel koostada raporteid. Üha korduvate probleemide puhul lepitakse vajadusel kokku kohtumine, kuid perioodilist hindamist ning tulemuste jagamist ettevõtte esindaja ja tarnija vahel ei toimu. 4. Leida kitsaskohad, mis mõjutavad tarnekvaliteeti. ● Lepinguliste tarnijate maht on väike ning senised lepingutingimused jätavad ostva ettevõtte piisava kaitseta. Enamus ostutellimuste raames antud lubadused piirduvad tellimuskinnitusega. Leping annab võimalus viidata konkreetsetele kriteeriumitele, mida tarnija ettevõte täita pole suutnud. ● Puudub tarnijate hindamise süsteem ja selle sisendiks olevad ettevõtte eesmärke toetavad mõõdikud. Oluline on hinnata tarnijaid, kellega on toimival koostööl suurem tähtsus ning sellega ka suuremad kaasnevad riskid. Pidev hindamine võimaldab jälgida trende ning anda tarnijale põhjalikumat tagasisidet. ● Tarnijate tagasisidestamine toimub reklamatsioonide esitamisega vastavalt probleemi tekkimisele. Puudub järjepidev tarnijate tulemuste analüüsimine ja perioodiline tulemuste jagamine. Kui reklamatsioonid jäävad korduma, aga konkreetseid trende ei ole mõõtmissüsteemi puudumise tõttu välja tuua, on tarnija arendustele motiveerimise võimalused piiratud. ● Ettevõtte protsessid ei ole detailselt kaardistatud, mistõttu puudub üksikasjalik ülevaade protsessi sisenditest, väljunditest ja tööetappide vastutajatest. Protsessiskeemi täiustamisel saaks sellele lisada ka välja töötatud mõõdikud. Tarnekvaliteedi parendamine eeldab senise tarnijate hindamise ja tagasisidestamise protsessi edasi arendamist. Tuginedes uuringu tulemustele soovitab autor AS Chemi-Pharmi tarnekvaliteedi parendamiseks ning seniste süsteemide edasi arendamiseks järgmist: ● Segmenteerida tarnijad olulisuse järgi ja juurutada võtmetarnijatele ühtne ja objektiivne hindamissüsteem. ● Luua võtmetarnijatega kokkulepped lepingu näol. Selleks, et anda tarnijale selge ja üksikasjalik arusaam teenuse ja jõudluse eeldatavast tasemest, on võimalus lisada olemasolevale lepingule teenustaseme kokkulepe ehk SLA. Kokkuleppes määratletu peab vastama hindamiskriteeriumitele, olema konkreetne ning mõõdetav, et ootused oleks mõlema osapoole jaoks üheselt mõistetavad. ● Panna paika tarnekvaliteediga seonduvad eesmärgid ja luua igale eesmärgile vastav mõõdik, tuginedes SMART kriteeriumitele. ● Kasutada välja arendatud registreid ja tarkvara selleks, et nendes sisalduv info oleks sisendiks loodud mõõdikutele. ● Muuta hindamise protsess võimalikult automatiseerituks, et perioodiline hindamine ei jääks töötajate ajapuuduse taha ning et mõõtmistulemused sisaldaks minimaalselt vigu, oleks täpsed ja usaldusväärsed. ● Iga kindla perioodi järel võiks hindamisele järgneda partneritevaheline koosolek, kus tegeletakse valdkondadega, kus tulemuslikkus ei vasta ootustele ning hindamistulemuste põhjal saab välja mõlemapoolselt töötada pideva täiustamise plaanid. Autori hinnangul osutus lõputöö edukaks, sest püstitatud uurimisülesanded on lahendatud ning tänu sellele sai täidetud ka uurimiseesmärk, milleks on autori poolt välja pakutud lahendused tarnete kvaliteedi parendamiseks. Antud lõputöö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid edasiarenduste käsitlemine on võimalik tulevastes uuringutes. Ka koostöö sujus autori hinnangul edukalt, sest ettevõte ise on lahendustele suunitletud ning tundis huvi võimalike parendusettepanekute vastu. Edukad ettevõtted on need, kes tahavad ja oskavad probleeme lahendada ning ei karda muutusi läbi viia.Nimetus Avatud juurdepääs Laoteenuste digitaliseerimine SRC Group AS-is(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Efimova, Alexandra; Karaulova, TatjanaKäesoleva töö põhieesmärk oli pakkuda välja lahendus SRC Group AS-i ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa. Parima sobiva lahenduse leidmiseks tuli lahendada järgmised ülesanded. 1. Valida laohalduse digitaliseerimiseks vajalik varustus. Töö põhieesmärgi täitmiseks oli vajalik valida digitaliseerimise tehnoloogiate ja vajalik varustus digitaliseerimiseks. SRC Group AS andmeterminali valimiseks oli vajalik määrata, millist tüüpi digitaliseerimise tehnoloogiad sobivad selle ettevõtte jaoks kasutamiseks. Lõputöö käigus tuvastas autor, et parim valik on 1D vöötkood. Seejärel valis ülesande täitmiseks kõige sobivam andmeterminal. Autor kaalus ainult traadita käeshoitavaid skannereid, mis on saadaval Eestis. Andmeterminali valimise käigus sai selgeks, et kõigi kriteeriumide järgi on parim valik Point Mobile PM66. Selle terminali kasutuselevõtuks on ettevõttel vaja kulutada 622 eurot, kuna ühe skänneri hind on 311 eurot ja on vajalik kohe osta kaks skannerit, arvestades tulevast teise laotöötaja planeerimist. 2. Koosta lao plaan vastavalt kauba gruppidele. Eesmärgi saavutamiseks oli vaja koostada laoplaan, toetudes kaupade gruppidele. Korraliku laoplaani koostamiseks tuleb määratleda, kus konkreetsete kaupade jaoks on kõige sobivamad asukohad. Grupid jagunevad riiulitel kahe kriteeriumi alusel: kaupade kasutamissagedus projektidel ja kauba suurused. Igale kaubagrupile oli määratud täpne asukoht laos, olenevalt toote mõõtmetest ja kasutussagedusest. Õige kaupade paigutus laos aitab vähendada aega kauba otsimiseks, selle kokkupanemise ajal, kuna iga grupp asub oma määratud kohas. 3. Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine. Laoprotseduuride AS-IS ja TO-BE võrdlemine näitas Kaupade skaneerimine ja korda seadmine laos on tulevikus protseduuride täitmise aega võrreldes praeguste protseduuridega vähendanud. Skanneri kasutuselevõtt ja lao korrastamine võimaldasid vähendada kauba kogumise aega projektiks laost 30 minutit. Protseduuri, kuidas kaup projektilt tagasi laole jõuab, täitmise aeg vähenes 43 minutit. Kokkuvõtteks võib väita, et töö eesmärk, pakkuda välja lahendus ettevõttele SRC Group AS, ettevõtte laos olevate kaupade leidmise protsessi digitaliseerimiseks, et hõlbustada ja suurendada laopersonali töö kiirust, kvaliteeti ja tõhusust ning koostada toodete paigutusplaani laos gruppide kaupa, sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Autotranspordi efektiivsuse hindamine metsavarumise ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Nurk, Lisanne; Ševtšenko, EduardKäesoleva lõputöö raames kaardistati ja hinnati metsavarumise ettevõtte autotranspordi tõhusust, mille tulemusena pakuti välja efektiivsuse hindamiseks protsessi mudel. Uuriti, millised on autotranspordi protsessi kitsaskohad ja millised on võimalikud lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Lõputöös viidi läbi kaks intervjuud, analüüsiti olemasolevaid protsesse ja kuidas välja pakutud lahendused võiksid aidata parendada autotranspordi protsessi tõhusust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset meetodit juhtumiuuringu strateegiaga, mille raames püstitati vastavalt uurimisküsimused ja -ülesanded. Teoreetilises osas anti ülevaade logistika ja transpordi olemusest, kuidas ettevõtte saab pakkuda lisandväärtust protsesside juhtimisel. Empiirilises osas tutvustati uurimismetoodikat, metsavarumise ettevõtte olemus koos kaardistatud autotranspordi hetkeolukorraga, tehti SWOT-analüüs, loodi kitsaskohtade parendamiseks probleemkohtade analüüs ja hindamismudel efektiivsuse hindamiseks. Lisaks andis autor ettepanekuid hindamismudeli kasutuselevõtuks ja lõputöö edasiarenguks. Lõputöö esimeseks uurimisküsimuseks oli, kuidas toimib hetkel autotranspordi protsess ja millised on antud protsessi kitsaskohad. Autotranspordi protsessi kirjeldamise ja kaardistamine hõlmab põhjalikku analüüsi praegusest olukorrast, milles järeldati et protsessis on mitmeid tugevusi. Põhiliste protsesside tugevusteks võib pidada mitme osapoole omavaheline koostöö tarnijate leidmisel, väljatöötatud juhendid tarnijatele ja digitaalselt korraldatud protsess. Protsessi kitsaskohtadeks leiti, et ettevõttes esineb tühivedusid, efektiivsust hinnatakse kulupõhiselt ja ressursikasutus on ebastabiilne. Teiseks uuriti, millised on võimalused autotranspordi protsessi parandamiseks. Protsesside parendamisel lähtuti olemasolevate kitsaskohtade lahendamisele. Kitsaskohtade lahendamiseks analüüsiti, mis meetmetega on võimalik probleeme lahendada ja mis on probleemide lahenduse eeldused. Uurimisel leiti, et autotranspordis võiks olla eraldi vastavad mõõdikud. Lahendusettepanekutena pakuti välja, et ettevõttes oleks logistika valdkonna eest vastutav isik. Vastutava valdkonna isiku võimalikeks ülesanneteks oleks transpordi üldine korraldamine, et koordineerida transporti võimalikult efektiivselt. Kolmandaks uuriti, millisel määral mõjutaks parendusettepanekute rakendamine autotranspordi protsesside juhtimist. Parendusettepanekutena pakuti välja võimalikud mõõdikud tarnijate usaldusväärsuse hindamiseks ja kuidas autotranspordi protsesse mõõta. Efektiivsuse hindamiseks loodi SCOR-mudeli etappide põhjal hindamismudel, mille abil on võimalik ettevõttel hinnata ja analüüsida autotranspordi tegevusi. Muudatuste tegemisel tuleks kaaluda, millised oleks vajaminevad ressursid ning mis väljakutsed võivad tekkida muudatuste elluviimisel. Autotranspordi efektiivsuse parendamiseks on võimalik rakendada mitmeid meetmeid, aga töö autor keskendub kitsaskohtade parendamisele, väljapakutud mõõdikute kasutamisele ja SCOR-mudeli põhjal loodud hindamismudel efektiivsuse hindamisele. Autor usub, et metsavarumise ettevõte saab antud lõputöö abil võtta kasutusse hindamise efektiivsuse näitajad ja hindamismudeli, millega muuta protsesse tõhusamaks.Nimetus Embargo Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Jermann, Keity; Saremat, TarmoKäesoleva bakalaureusetöö „Laoprotsesside kaardistamine ja parendusettepanekud ettevõttes Kitman Thulema AS“ eesmärgiks oli leida ettevõtte laoprotsessides kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud, mille abil suurendada töökindlust, sujuvat kauba käitlemist ning tagada täpne kauba- ja infoliikumine. Lõputöö ajendiks oli laoprotsessides esinevad probleemid, mis on seotud süsteemi puudumisega: varude ebatäpsus, kaupade kadumine, ruumipuudus. Antud probleemid mõjutavad kogu organisatsiooni igapäevatööd, omavahelisi suhteid ning kliendirahulolu. Uurimisobjektiks olev ettevõte peab oma eeliseks tootmiseks kasutatavaid tehnoloogilisi seadmeid ning klientidele lubatud lühikesi tarneaegu. Sellegipoolest ei ole võimalik komponentide puudujääkide, protsessides esinevate kitsaskohtade ja edasilükatud tarneaegade tõttu tagada rahuldust pakkuvat klienditeenindust. Pikaajaline konkurentsivõimeline tegutsemine eeldab pidevat protsesside vaatlust, mõõtmist ja pidevat parendamist. Töös kvalitatiivse meetodina kasutatud protsesside kaardistamine osutus tõhusaks, eesmärk sai täidetud ning töö käigus täideti kõik püstitatud uurimisülesanded. Läbi olemasolevate laoprotsesside vaatluse ja hetkeolukorra kaardistusele oli võimalik leida kitsaskohad ja pakkuda välja parendusettepanekud. Ettepanekute tegemisel on toetatud erialalistele teadusartiklite ja raamatute infole, kus on mainitud laotoimingute juhtimise vajalikkust, tehnoloogilisi võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ja uurimistulemusi sarnaste probleemide lahendamiseks. Samuti on ettepanekute tegemisel võetud arvesse ettevõtte eesmärke, võimalusi ning väärtusi, mis oleks antud ettepanekutega kooskõlas. Uus protsessiskeem modelleeriti ARIS tarkvaras. As-is protsessi kaardistamise teel jõuti järeldusele, et suur osa probleemidest on seotud manuaalse kaubakäitlemisega, läbi mille pole võimalik tagada täpset ega läbipaistvat tegutsemist. Samuti puudub kindel protsesside läbiviimismeetod. Laotöötajad lähtuvad isiklikest kogemustest, harjumustest ja eeldustest. Andmete manuaalsest sisestamisest suurenevad vastuvõetud kaupade veamäärad, läbi mille pole süsteemis kajastatud andmed usaldusväärsed. Tihti hilineb kaupade arvele võtmine (või ununeb) ja võetakse vastu valesid tooteid või koguseid. Samuti kasutatakse hoiukohtade loomisel suvalisi hoiukohti ning lähtutakse eeldusest kaup hiljem üles leida. Töö käigus mõõdetud komplekteerimiskiiruse tulemustest selgus, et antud meetodi kasutamine pole tulemuslik ning suur osa 42 ajast kulub hoiukohtade leidmisele (50-70%). Samuti kasutatakse kaupade hoiustamiseks suvalisi erimõõdulisi pakendeid (kaste, karpe, purke, topse), mille markeerimiseks puudub kindel standard. Tuginedes uuringu käigus leitud kitsaskohtadele, pakkus autor töökindluse ja infotäpsuse saavutamiseks välja järgmised parendusettepanekud: • Vajalik on andmeterminalide kasutuselevõtt, mis võimaldaks vähendada manuaalsest kaubakäitlemisest tulenevaid inimlike vigu, suurendada käitlemiskiirust ning pakkuda läbipaistvaid ja täpseid andmed kogu tarneahelale. • Kaupade kadumise vältimiseks tuleks kaubaartiklid siduda hoiukohtadega. Läbi süsteemsete hoiukohtade loomise on võimalik vähendada komplekteerimisele ja hoiukohtadele paigutamisele kuluvat aega ning kasutada laopinda efektiivsemalt. • Komplekteerimiskiiruse suurendamiseks kasutada noppekäske, mis lihtsustab ja optimeerib protsessi ning aitab hoida laovarud aktuaalsena. • Laotoimingute registreerimine ERP süsteemis, läbi mille oleks tagatud kauba arengufaas kogu tarneahelale ning puuduks vajadus laotöö kontrollimiseks. • Luua ettevõtte eesmärkidega kooskõlastatud tulemusmõõdikud (pidevaks parendamiseks). • Töötajatele uue protsessi tutvustamine ning vajadusel töötajate juhendamine või koolitamine. Läbi eelnimetatud parenduste on võimalik suurendada töökindlust, andmete täpsust ning töö kiirust. Lisaks väheneb ebavajalike tegevuste arv. Saavutatud ajakokkuhoid ja andmete täpsus võimaldab efektiivsemat tegutsemist ja pakkuda konkurentsivõimelist klienditeenindust. Antud töö ei keskendu parendusettepanekute tulemusanalüüsile, kuid seda on võimalik käsitleda tulevastes uuringutes.Nimetus Avatud juurdepääs Ostuprotsessi tõhustamine Via 3L OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Penter, Kirke; Popell, JanekKäesoleva lõputöö raames kaardistati ning hinnati, kuidas mõjub ostuplaneerimise parendamise ja tõhustamine ettevõttele Via 3L OÜ. Samuti töötati välja visioon, milline näeb välja ostuplaneerimine majandustarkvaras ja analüüsiti seda võrdluses hetkeolukorraga. Hetkeolukorra kaardistamiseks ning tulevikuvisiooni loomiseks teostas autor juhtumiuuringu läbi protsesside praktilise läbiviimise ja visuaalse materjali abil. Lõputöö uurimisprobleem keskendus ostuplaneerimise tarkvara ebakindlusele ja ressursi raiskamisele. Autor kaardistas lõputöö käigus ostuprotsessi, mittevastavuste protsessi ja ostuplaneerimise protsessi. Kogutud informatsiooni põhjal analüüsis autor hetkeolukorda ja tõi välja praegused kitsaskohad. Lisaks koostas autor LEAN juhtimismetoodika kaheksa raiskamise tööriista abil analüüsi ja lisandväärtuse analüüsid, et tuvastada ning vähendada protsessis raiskamist. Autor koostas TO-BE protsessid, näitamaks kuidas toimuksid äriprotsessid kui ostuplaneerimine oleks liidetud majandustarkvarasse. Antud töös tehtud analüüsi ja ettepanekute põhjal on ettevõttel võimalus alustada parendustegevuste läbiviimisega. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks leidis autor vastused töös püstitatud uurimisküsimustele. Ostuprotsessi kaardistamisega selgus ettevõttes kasutusel oleva protsessi olemus. Ostuprotsess Via 3L OÜ-s mängib olulist rolli klienditeeninduses ja müügis. Ettevõte pakub oma klientidele logistikateenust, mille põhitegevused on varude haldus, ostmine ja transport. Via 3L OÜ jälgib varusid ja ostab kliendi tarnijatelt eelnevalt kokkulepitud hinnaga kaupa vastavalt nõudlusele. Eelmainitud teenuse pakkumiseks on ettevõttes eraldi ostuosakond ja kindel ostuprotsess. Ostuprotsessis osalevad ostuspetsialist, tarnija, klient ja ladu. Ostuprotsess on mitmete etappidega protsess, kuid antud töös keskenduti ühele alamprotsessile ehk ostuplaneerimisele. Ostuplaneerimine on ostuprotsessi esimene alamprotsess ja selle käivitab tellimuse vajadus. Ostuspetsialist teeb hetkel enamus ostuplaneerimise Microsoft Excelis, kuhu on koondatud laovarude info, müükide andmed ja prognoos uueks tellimuseks. Antud protsessis on väga palju tegevusi seoses info vahetusega Microsoft Exceli ja majandustarkvara vahel. Ostuplaneerimisel kulub infovahetusele ligikaudu 15 minutit ühe tellimuse kohta. Veel kuulub protsessi prognoosivalemite värskendamine, prognoositud tellimuste analüüs, tellimuskoguste muutmine ja tellimuse koostamine. Vastavalt EDI partnerluse olemasolule edastab ostuspetsialist tellimuse tarnijale läbi EDI partneri või e-kirja kaudu. Ostuplaneerimise protsessis tõhustamiseks leidis autor, et protsessist tuleks kaotada üleliigsed ja vigade rohked tegevused, et säästa protsessi ajalist kulu. Lõputöö autor näeb, et hea võimalus TO-BE protsesside efektiivsemaks muutmiseks on ettevõtte majandustarkvaras ostuplaneerimise funktsiooni arendamine. Hetkel ettevõttes kasutusel olev majandustarkvaral Microsoft Dynamics AX-il on võimekus ostuplaneerimiseks. Protsessi majandustarkvarasse juurutamist soovitab autor, sest ostuplaneerimise peamine kitsaskoht on liigsete lisategevuste vajadus. Samuti on ettevõtte teised protsessid ERP keskkonnas. Majandustarkvara arendamisega on võimalik kaotada mitmed mitte väärtust andvad tegevused. Protsessist saaks kaotada laovarude ja müügi andmete impordi, prognoosi valemite värskendamise, tarne kuupäeva määramise, tellimuse importimise majandustarkvarasse, EDI ühenduste kontrollimise ja tellimuse esitamise e-kirja teel. Lisaks võimaldab majandustarkvara liita ühte tegevusse EDI partnerile tellimuse esitamise ja tarnijale e-kirjaga tellimuse saatmise. Lõputöös läbiviidud uuring näitas, et ostuplaneerimise digitaliseerimine vähendaks tehtavate toimingute koguarvu ning võimaldab protsessist välja jätta kõik toimingud, mis ei loo väärtust. Juurutades ostuplaneerimine majandustarkvarasse väheneb protsessile kuluv ajakulu. Kokku väheneks protsessi pikkus 15 minuti võrra, mis nädalas toob 18 tundi ajavõitu ostuosakonna töös. Lisaks ajalise kulule vähendab protsessi arendamine suurel määral vigade ohtu, mis tulenevad andmetöötluse ja infovahetusega. Ostuplaneerimise juurutamisega majandustarkvarasse parandeb andmete täpsust, ostuspetsialisti töökohustused vähenevad, kogu protsessiks vajalik info on ühes kohas, kaovad aeglased lisafailid, tõhustab klienditeenindust ja aitab kaasa laovarude kulude madalal hoidmisele. Olukorras, kus töötajatele tekib rohkem aega on neil võimalik ettevõttele rohkem ja paremat väärtust anda ning läbi selle ettevõtte tulu suurendada. Seega uue protsessi rakendamine võimaldab ettevõttel vähendada vigu ja ajakulu, mis omakorda aitab kulusid kokku hoida. Lõputöös välja pakutud ettepanek – ostuplaneerimise protsess lisada majandustarkvarasse, on väike investeering ja koheselt rakendatav. Kasutusel oleval majandustarkvaral on juba olemas ostuprognoosi võimekus ning see tuleb ainult seadistada. Protsessi juurutamise alustamise mõistlikkus sõltub kulu- ja tasuvusarvestuse tulemusest. Uute protsesside loomise kiirus tuleneb sellest, kui kiiresti on võimalik teha vajalikud muudatused majandustarkvaras ning töötajate majandustarkvara kasutamise kogemusest.Nimetus Avatud juurdepääs ESG rakenduskava koostamine hankeprotsessile Tradehouse OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Velling, Anne-Mari; Popell, JanekKäesoleva lõputöö eesmärgi täitmiseks sõnastas autor kolm uurimisküsimust ning nendele vastuste leidmiseks uurimisülesanded. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset ning kvantitatiivset metoodikat. Lõputöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Teoreetiline osa annab ülevaate jätkusuutlikust ettevõtlusest, ESG olemusest, kestlikkusaruandlusest ning süsiniku jalajälje hindamise mõjualadest. Empiirilises osas tutvustati valitud uurimismeetodeid, ettevõtet Tradehouse OÜ, kaardistati hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord, loodi mõõtmissüsteem ning tehti ESG rakenduskava ettepanek hankeprotsessil tulevikuvisiooni põhjal. Lisaks andis autor ettepanekuid ESG rakenduskava kasutusele võtmiseks ja lõputöö edasi arendamiseks. Lõputöö esimesele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks kaardistati Tradehouse OÜ hanke- ja ostuprotsessi hetkeolukord. Hanke- ja ostuprotsess ettevõttes Tradehouse OÜ on ühed tähtsaimad põhiprotsessid, sest nendest sõltub kogu tarneahel. Hanke- ja ostuprotsessis osaleb ettevõtte ostuosakond. Tradehouse OÜ hankeprotsessi tegevusteks on vajaduse määratlemine, sortimendi analüüs, võimalike tarnijate kaardistamine, tarnijate hindamine, pakkumuse koostamine ja hindamine, parima tarnija valimine ning ostu-müügilepingu sõlmimine. Ostuprotsess algab ostuvajaduse tuvastamisest ning lõppeb ostuarve esitamisega raamatupidamisse. Autor tõdes, et Tradehouse OÜ puuduvad hanke- ja ostuprotsessis jätkusuutlikkusega seotud elemendid, mis looksid ettevõttele pikaajalist väärtust. Teisele uurimisküsimusele vastuse leidmiseks baseeruti ESG põhimõtetele ja kriteeriumitele ning seoti need hanke- ja ostuprotsessiga. Keskkonnaaspektideks on tooteportfell, tarnijate valik ning transpordiviis. Sotsiaalseteks aspektideks on ostutöötajate koolitamine, nende heaolu ning soolise mitmekesisuse tagamine. Juhtimisalasteks aspektide hulka kuuluvad seadusandluse järgimine ja isikuandmekaitse tagamine. ESG sidumisel hanke- ja ostuprotsessidega on võimalik ettevõtte väärtust tõsta, luua edukam ostuosakond ning hoida töötajate usaldust. Kolmandale uurimisküsimusele vastuse leidmiseks lähtuti ESG viiest juurutamise etapist, kaardistati ESG mõjud ja võimalused hanke- ning ostuprotsessis. Seejärel koostati iluvaldkonna jae- ja hulgimüügi ettevõtete võrdlusanalüüs mõõtmissüsteemi loomiseks. Võrdlusanalüüsi tulemusel valiti parim konkurent, TKM Beauty Eesti OÜ, kes võeti eeskujuks ESG keskkonnaalase eesmärgi ja mõõdiku loomisel. Lähtudes seatud keskkonnaalasest eesmärgist ja mõõdikust loodi tarnijate valiku mudel keskkonnaalaste kriteeriumite alusel ning kaardistati tulevikuvisioon hankeprotsessist. Hankeprotsessi tulevikuvisioonil esitati ESG rakenduskava ettepanek, mis sisaldab eesmärki, tarnijate valiku mudelit ning sellega kaasnevaid lisandunud tarnijate hindamise tegevusi. Autor hindab lõputöö eesmärgi täidetuks, sest ESG rakenduskava ettepanek saadi ettevõttele koostatud. Ettevõttel Tradehouse OÜ puudub kestlikkusaruandluse direktiivi järgi ESG aruandluse kohustus, kuid sellegipoolest on ettevõttel oluline kasutusele võtta ESG rakenduskava. Ettevõttel tuleb ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tarnijate valiku etapis lähtuda eelkõige ärieesmärkidest. Autor leiab, et ESG rakenduskava saaks ettevõte rakendada 2024. aasta lõpuks hanke- ja ostuprotsessis. ESG rakenduskava kasutusele võtmisel tuleb arvestada võimalike riskidega. Näiteks on riskikohtadeks ESG teema uudsus ja ettevõtete vähene teadlikkus jätkusuutlikkusest, lisakulud ning tarnijate valiku piiratus. Autor toob välja ESG rakenduskava testimise ettevõttes teatud aja jooksul, enne rakenduskava täielikult kasutusele võtmist. ESG rakenduskava juurutamise tulemusel on võimalik tagada jätkusuutlik tarneahel, vähendada süsiniku jalajälge, hoida kokku kulusid ning suurendada usaldust koostööpartnerites. ESG täielikuks rakendamiseks ettevõttes näeb autor, et järgmisena on oluline kaardistada ostuprotsessi tulevikuvisioon, hinnata hetkeolukorra ja tulevikuvisiooni protsesside ajakulusid, leida koostöös juhtkonnaga uusi kitsaskohti ning võimalusi ja hinnata ettevõtte süsiniku jalajälje kolme mõjuala.Nimetus Avatud juurdepääs Sobiliku ERP tarkvara leidmine Macrosoft OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Ots, Melissa; Saidla, Tarmo; Saremat, TarmoKäesoleva lõputöö eesmärk oli ettevõttes Macrosoft OÜ erinevate ERP-ide kaardistamine, et leida ettevõttele sobilik, lahendades sealhulgas ostu- ja laoprotsesside kitsaskohad. Probleemiks oli, et ostu- ja laoprotsessis võtavad väikesed tegevused kaua aega, mida oleks olnud võimalik ERP-iga kiirendada või lasta see tarkvaral ära teha. Eesmärgi täitmiseks lõi autor uurimisülesanded. Lõputöö raames kaardistati AS-IS ostu- ja laoprotsessid ning leiti kitsaskohad. Kitsaskohtade lahendamiseks tegi autor endapoolsed ettepanekud ning kaardistas TO-BE ostu- ja laoprotsessid. Samuti analüüsiti ERP-e ja leiti ettevõttele sobivaim ning arvutati välja ajaline ja rahaline võit ühe tellimuse pealt. Autor kogus andmeid mixedmeetodil ja kasutas protsesside modelleerimist. Kvalitatiivseid andmeid kogus autor ERP-ide dokumentidest, kasutusjuhenditest ja klienditoega suhtlusest. Kvantitatiivseid andmeid kogus autor protsesside mõõtmisest ja nende võrdlemisest, samuti ka demo keskkondadest. Protsesside modelleerimisel kasutas autor ARIS modelleerimistarkvara. Ostu- ja laoprotsessi AS-IS kaardistusel tuli välja neli suuremat kitsakohta. Esimeseks kitsaskohaks oli, et ostupäringut ei saadeta tarnijatele läbi süsteemi või süsteem ei genereeri ostupäringut automaatselt PDF-iks ega lase seda saata e-kirjaga. Autori arvates oleks see lahendatav, kui tarkvara genereerib ostuvajadusest ostupäringu ja võimaldab selle tarnijale saata läbi tarkvara või võimaldab teha ostupäringu PDF-iks. Teiseks kitsaskohaks oli, et ostutellimust ei saadeta tarnijale läbi süsteemi või süsteem ei genereeri ostutellimust automaatselt PDF-iks ega lase seda saata e-kirjaga. Autori arvates oleks see lahendatav, kui tarkvara genereerib sobiva ostupäringu olemasolul ostutellimuse, mille saab saata tarnijale läbi tarkvara või võimaldab seda teha PDF-iks või Exceliks ning seejärel saata see e-kirjaga. Kolmandaks kitsaskohas oli, et tarnijalt tulnud arveid hallatakse eraldi Excelis. Autori arvates tuleks tarnijalt tulnud arved sisestada tarkvarasse, et neid saaks koheselt siduda ostutellimusega, siis jääb ära nende taga otsimine Excelist. Neljandaks kitsakohaks oli, et kauba vastuvõtt toimub käsitsi ja on aeganõudev. Autori arvates võiks kasutusele võtta skannerid, mis aitavad sisse tulnud kaupa kiiremini tuvastada ja ka selle vastu võtta. Välja toodud kitsaskohad olid praeguse ja uue ERP-i kasutusele võtmisega lahendatavad. Kuna ostu- ja laoprotsessid olid kõrvalekalleteta ja kõrvalekalletega, kus võisid tekkida takistused, siis arvutati välja mõlema protsessi kohta võidetud aeg. Kõrvalekalleteta ostutellimuse tegemiseks läks 18 minutit, kuid tulevikus läheks 4,5 minutit, seega oleks ajaline võit 13,5 minutit. Kõrvalekalletegaostutellimuse tegemiseks, kus juhtub, et on vaja näiteks uus tarnija leida, läks 31,5 minutit , kuid tulevikus läheks 10 minutit, seega oleks ajaline võit 21,5 minutit. Tellimusele, kus sai kauba takistusteta vastu võtta kulus 12 minutit, kuid tulevikus kuluks 8,5 minutit, seega oleks ajaline võit 3,5 minutit. Tellimusele, kus tuli kaup vastu võtta aga võis tekkida olukord, et on vaja uus arve või uus kaup küsida kulus 16 minutit, tulevikus kuluks aga 12,5 minutit, seega oleks ajaline võit 3,5 minutit. 2023. aastal tehti Exceliga ostutellimusi 380, millest keskmiselt 38 olid kõrvalekalletega ning tellimusi, kui kaup oli vaja vastu võtta tehti 340, millest keskmiselt 34 olid kõrvalekalletega. Tulevikus saaks ostutellimuste tegemise pealt aastas kokkuhoida 1292,76 €, kõrvalekalletega ostutellimustel puhul aga 224,96 €. Kauba vastu võtmisel 299,88 €, kõrvalekalletega tellimustel aga 33,32 € aastas. Autor analüüsis hetkel kasutusel olevale Prodmasterile lisaks kolme erinevat tarkvara. Nendeks olid MRPeasy, Monitor ja Odoo. Nende analüüsimiseks kasutati demo keskkondi, kasutusjuhendeid, enda koostatud funktsionaalsete nõuete tabelit ja kliendituge. Autori arvates oleks ettevõttele kõige sobilikum tarkvara MRPeasy. Selle kuutasu oli võrreldes teistega soodsam, kõik funktsionaalsed nõuded olid täidetud, demo proovimisel kasutajasõbralik keskkond, kitsaskohad olid lahendatud, pilvepõhine ja klienditugi väga abivalmis ning kellaajast olenemata olemas. Kui ettevõte ei soovi uut tarkvara, tuleks Prodmaster seadistada koostöös arendajatega, et lahendada kitsaskohad. Ainus keeruline küsimus on seotud arvetega, mille jaoks alternatiivne lahendus tuleks välja mõelda, sest antud moodul tarkavaras puudub. Soovitatav on kasutusele võtta andmehaldusterminal ja sellele seadistada ettevõtte vajadustele vastav tarkvara. Autori püstitatud lõputöö eesmärk sai täidetud ja uurimisülesanded lahendatud.Nimetus Avatud juurdepääs Ostuprotsesside tõhustamine digitaliseerimise kaudu Telegrupp AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-05) Siimsalu, Merlin; Ševtšenko, EduardLõputöö teemaks valis autor „Ostuprotsesside tõhustamine digitaliseerimise kaudu Telegrupp AS näitel“. Lõputöö eesmärgiks oli otsida võimalikke lahendusi, kuidas saaks Microsoft Dynamics 365 Business Centrali (edaspidi BC) majandustarkvara aidata ostuspetsialisti igapäevatööd. Töö alguses püstitatud hüpotees sai tõestatud, et Microsoft Dynamics 365 Business Centrali kasutusele võtmisega saab tõsta ettevõtte ostuprotsesside efektiivsust. Lõputöös seati järgnevad ülesanded: • kaardistada olemasolevad (AS-IS) protsessid ja hinnata nende efektiivsust. Selle ülesande raames kaardistati L1 tase väärtusahel, L2 tasemel toodi välja kõik projekti protsesside etapid ja nende eest vastutajad ning L3 tasemel kirjeldati kõik protsesside etapid lahti. Sellest tulenevalt on näha, kui palju praeguse lahenduse (AS-IS) protsessides toimub käsitsi kopeerimist erinevate failide vahel ning kui palju oleks tulevikus (TO-BE) võimalik need protsessid BC tarkvarasse kokku koguda. • Hinnata BC majandustarkvara sobivust Telegrupp AS vajadustega. BC tarkvara suudaks ära kaotada kõik ettevõtte jaoks tähtsad kitsaskohad. Lisaks suudab BC katta kolm põhilist omadust, mis osutusid tarkvara valikul oluliseks: projektihaldustarkvara peab võimaldama WIP(work in process)-meetodil projektiarvestust, peab olema täielikult majutatav ettevõtte enda serverites, komponentideta avalikus pilves ning pakkumuse vormistamine peab olema võimalik vastavalt päringus nõutud dokumentidele. • Vähendada ostu tööprotsesside ajalist mahtu uue ERPi kasutusele võtmisel. Lõputöös läbiviidud arvutuste põhjal väheneb ostu tööprotsesside ajakulu uue ERPi kasutusele võtmisega ostu-ja hankespetsialisti tööajast 235,2 tunni võrra ühes aastas ehk ligi 80%, seega kolme aasta jooksul 705,6 tundi. • Viia läbi tasuvusanalüüs. Tasuvusanalüüsist selgus, et 3 aastaga oleks võimalik BC juurutamisele kuluv investeering tagasi teenida, seejuures hoides veel kokku 33 429,30 € ostumooduli kasutajate palgast. Teoreetilises osas kirjeldati pakkumuse koostamist kui ühte hankedokumenti, käsitleti, mis on hankeprotsess ja ostuprotsess ning nende peamised erinevused. Lisaks anti ülevaade digitaliseerimisest ja automatiseerimisest, hanke- ja ostutegevuse digitaliseerimine kasulikkusest, ettevõtte ressursside planeerimisest, Standard Books ja Business Central Dynamics 365 olemusest, ARIS modelleerimistarkvarast, WIP-meetodist ning EAS digitaliseerimise teekaardi toetusest. Praktiline osas anti ülevaate „BCS töötuba- EAS digitaalne teekaart“ osalemisest ostuprotsesside kaardistuse ning analüüsi osast, kus osalesid autor ehk ostumooduli peakasutaja, logistik, projekti eestvedaja ning BCS Itera spetsialist. Töö autor analüüsis ja aitas välja selgitada, mis on tänaste protsesside kitsaskohad ning pööras tähelepanu töö tõhustamiseks vajaminevatele lahendustele. Lisaks kaardistas autor ühe IT-osakonna projekti hetke olukorra ning tuleviku vaate, kui kasutusel oleks BC tarkvara. Seda tehti selleks, et välja tuua protsessides võimalikud kokkuhoiu kohad, kus ostu- ja hankespetsialisti tööaja kulu läheb märgatavalt väiksemaks, kui puudub vajadus manuaalselt ja mitmekordselt infot kopeerida erinevate failide vahel vaid seda teeb tarkvara. Praktilise osa viimane etapp koosnes tasuvusanalüüsist, töötades läbi sama projekt nii praeguses keskkonnas kui ka Business Central 365 demo keskkonnas. Tasuvusanalüüsi tulemus arvutati välja selle järgi, kui palju üks ostu- ja hankespetsialist võidaks ajas, kui tänaste manuaalsete protsesside asemel oleks kasutusel BC tarkvara, arvestades seejuures Harjumaa keskmise ostujuhi neto kuupalgaga (arvutamisel töötaja palgafondiga). Lõputöö eesmärk sai täidetud ning Microsoft Dynamics 365 Business Central majandustarkvara kasutusele võtmise efektiivsus ajas kui ka investeeringus sai tõestatud. Juhtkond kiitis tarkvara juurutamise projekti heaks ja sellega alustatakse 2024 aasta kevadel.Nimetus Avatud juurdepääs Üleliigse laovaru vähendamine ettevõttes Hitachi Energy Estonia AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Veikkolainen, Angelina-Alice; Karaulova, TatjanaAntud lõputöö eesmärgiks oli kaardistada Hitachi Energy Estonia AS ostu- ja projektijuhtimise osakonna kitsaskohad ning leida võimalusi üleliigse laovarude vähendamiseks. Andmeid koguti vaatluste, intervjuude, ettevõttesiseste dokumentide ja partnerite dokumentide analüüside kaudu. Autor kasutas mitmeid meetodeid, sealhulgas Pareto printsiipi, ARIS-i, SCOR-i, võrdlevat analüüsi, DFD ja IDEF1x. Parima sobiva lahenduse leidmiseks tuli lahendada järgmised ülesanded: 1. Tuvastada üleliigse laovaru põhjused Töö põhieesmärgi täitmiseks oli vaja analüüsida Hitachi Energy Estonia AS-is hetkel olemasolevat ostu- ja projektijuhtimise protsessi ning leida protsessides kitsaskohad selle täiustamiseks. Prоtsesside modelleerimiseks autor kasutas ARIS-i, võttes aluseks tarneahela juhi intervjuud, teooria ja autori isikliku kogemuse alusel. Hoolimata sellest, et ettevõttes on palju põhjusi liigse varu tekkimiseks, otsustas autor pöörata tähelepanu kahele probleemile: 1. Ümberplaneerimise puudumine 2. Projektide muudatused. 2.Uurida SCOR standardi baasil võimalused tasakaalustada tarneahela ressursid nõuetega Protsesside täiustamiseks sobivama praktika leidmiseks uuris autor võimalusi, kuidas seda SCOR standardist lähtuvalt teha. Probleemidele leiti lahendused SCOR standardi parimate praktikate põhjal. Kuna mõlemad probleemid olid seotud planeerimisprotsessidega, autor otsustas valida sP4.3, mille nimi on „ Tasakaalustada tarneressursid ja -võimalused tarnenõuetega“. Seetõttu valiti sellele protsessile vastavad parimad praktikad SCOR standardi raames, nimelt BP.105 - "Ülesannete haldamine". 3.Pakkuda ettepanekuid ostu-ja projektijuhtimise parendamiseks, et ülejäägi vähendada Oli tehtud 3 pakkumist protsessi parendamiseks: 1. Ülejäägi vältimiseks ja vähendamiseks selles valdkonnas soovitab SCOR kasutada tarkvara projektide paremaks juhtimiseks. Selle alusel teostas autor võrdleva analüüsi erinevate tarkvarade kohta, valides need Forbes'i nimekirjast. Võrdleva analüüsi tulemusel ja ettevõtte tarneahela juhi valiku kriteeriumi alusel valiti kõige sobivam tarkvara - ClickUP. 2. Oli väljatöötatud tarkvaramooduli arendamise algoritm üleliigse laoseisu ümberplaneerimiseks. 3. SCOR standardite alusel loodi ostuosakonna ja projektijuhtimise mudelid. Lõputöö tulemusena esitab autor mitmeid ettepanekuid projektijuhtimise ja ostuprotsesside täiustamiseks, mille eesmärk on vähendada ettevõtte varude ülejääki. Kokkuvõttes on lõputöö oluline panus ettevõtte efektiivsuse tõstmisse ja ressursside optimeerimisse läbi parema ostu- ja projektijuhtimise.Nimetus Embargo Sortimendi muutuste plaani väljatöötamine ettevõtte X näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Laur, Elerin; Saremat, TarmoKäesoleva lõputöö eesmärgiks on sortimendi muutuste plaani väljatöötamine ettevõtte X jaoks, seoses sortimendi suurendamise ning muutustega. Probleemist parema ülevaate saamiseks viis autor läbi kaupluse töötajate seas küsitluse, milles uuris vastajate teadlikust, arvamust ning ettepanekuid sortimendi muutuste suhtes. Uurimusülesanded, mis said autori poolt täidetud on järgmised: 1. Uurida, kuidas näevad välja ettevõtte erinevad protsessid nagu sortimendi valimine, toodete tellimine ning tegevused kauplustes. Ettevõtte sortimendi valimine toimub, kas kliendi, töötaja või tarnija sisendil. Juhul kui uute sortimenti toodavate kaupade tellimuse tingimused on täidetud luuakse tootele tootekaart koos vajaliku informatsiooniga ning tehakse esimene tellimus. Toode jõuab kauplusesse ning see sisestatakse süsteemi ja seejärel ilmub see klientidele nähtavaks. Sellega lõppeb uue toote sortimenti lisamise protsess. Toote sortimendist eemaldamine toimub juhul, kui toode on liialt kaua ilma müügita laos olnud või sellel on suur mahakandmise protsent. Toode märgitakse süsteemi viisil, mis ei lase enam toodet juurde tellida, seega müüakse veel laos olevad tooted ära ning seejärel lisatakse toode sortimendist välja läinud toodete tabelisse. Kategooriajuht edastab teatud aja tagant tabeli kaupluse personalile, kes kontrollib toodete saldod üle ning muudab saldo õigeks või eemaldab toote sildi. Toode, mille saldo on 0 ning mille silt on eemaldatud on sortimendist eemaldatud. Toodete tellimise sisendiks on laosaldo langemine teatud tasemeni, mis lisab toote ostusoovituste alla. Tellimused vaadatakse üle juhul kui tellimuse summa jääb teatud protsendi võrra alla tarnija miinimumtellimuse maksumusest. Juhul kui tellimuses leidub suurema tähtsusega kaupu, siis korrigeeritakse koguseid, et tuleks miinimumtellimuse määr kokku ning edastatakse tellimus tarnijale. Kõik miinimumtellimuse määra ületanud tellimusel vaadatakse üle, kas tähtsamate kaupade kogused on piisavad. Kauba saabudes kauplusesse sisestatakse see süsteemi ning asetatakse selle komplekteerimise asukohale. Pimepoodides toimub lisaks kauba vastuvõtmisele ka kaupade komplekteerimine vastavalt klientide tellimustele. Kliendil on valik tulla komplekteeritud tellimusele ise järgi või lasta see temani toimetada kulleri kaudu. 2. Läbi küsimustiku saada teada ettevõtte töötajate rahulolust ning nende nägemusest. Küsimustiku vastustest võis välja lugeda kaupluste töötajate rahulolematust sortimendi muutuste protsessi üle. Üldise infovoo ning süsteemi kasutamise lihtsus said mõlemad keskmise hinnangu, mis jäi alla nelja punkti viiest. See tähendab, et süsteemil leidub puudusi. Osalejate vastustest võis välja lugeda infoküllust, mida võiks parandada, koondades informatsiooni ühte süsteemi, mis muudaks olulisema informatsiooni leidmise märgatavalt lihtsamaks. 3. Selgitada välja praeguse protsessi peamised väljakutsed. Eelnevalt kirjeldatud sortimendi muutuste protsessi peamiseks puuduseks on irregulaarne ning laialivalgunud informatsiooni edastamine. Pimepoe lahtiolekuajad ja informatsiooni edastava kategooriajuhi tööpäev kattub vaid osaliselt, seega jõuab vajalik info kaupluseni vaid kindla piiratud aja sees ning on mõjutatud inimfaktori poolt. Süsteemide paljusus tekitab olukorra, kus tähtis informatsioon võib jääda märkamata ning see omakorda häirib kaupluse töö voogu. Lõputöö hüpoteesiks on, et poolautomatiseeritud sortimendi muutuste protsessi plaan aitab vastavalt vajadusele sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum. Uus sortimendi muutuste plaan kaotab vahelt ära kategooriajuhi ning edastab informatsiooni otse kaupluseni läbi multifunktsionaalse süsteemi, mida kasutatakse ka näiteks kauba vastuvõtul ning toodete saldo parandamisel. Antud süsteemi sortimendist toote eemaldamise ning uue toote sortimenti toomise funktsioonid aitavad kiirendada tööd kaupluses lisades uue funktsiooni juba kasutuses olevale süsteemile. Selle juures on katsumuseks uute toodete asukoha määramine enne toote saabumist, kuna puuduvad kasti mõõtmed ning hetkel ei ole veel võimalik süsteemis lisada asukohta kui toote saldo on null. Lõputöö eesmärk sai täidetud, juba olemasoleva süsteemi poolautomatiseerimine aitab sortimendi muutusi efektiivsemalt ellu viia ning on kasutajasõbralikum, kuna süsteem on leitav samast kohast, mida kasutatakse igapäevaselt kauba vastuvõtuks ning saldode parandamiseks. Autoripoolsed ettepanekud: Antud uurimustöö uurib konkreetse ettevõtte sortimendi muutusi, sarnane lahendus ei pruugi anda sarnaseid tulemusi ettevõttes, kus sortimendi protsess erinev ettevõtte X omast. Käesolev uurimustöö on kasulik kõigile, kes soovivad paremat ülevaadet saada pimepoodide protsessidest ning noore ja kasvava ettevõtte sortimendiga seotud katsumustest.Nimetus Embargo Prognooside parendamine Streetbrand OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-04) Tiislär, Pirgit; Golubeva, KerttilyNõudluse prognoosimise eesmärk on kogemuslikult või arvutusmeetodite abil kindlaks teha tulevase perioodi jooksul toodete müügimahu või teenuste tarbimise tase, arvestades nõudlust mõjutavate tegurite ulatust ja kestust. See protsess hõlmab eelnevate müügiperioodide andmete kasutamist, samuti turgu mõjutavate tegurite tundmist ja mõistmist. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte prognoosimismeetodi sidumine kategooria juhtimisega ning pakkuda välja parandusvõimalused järgnevateks hooaegadeks. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvalitatiivset uurimismeetodit, kaasates kvantitatiivset meetodit. Rakendades nelja erinevat prognoosimismeetodit, leidis autor ettevõttele kõige sobilikuma ning pakkus välja järgnevateks hooaegadeks parendusettepanekuid. Töös kasutati ettevõtte andmebaasidest saadud kategooriate müüke alates september 2021 - november 2023. Uurimistöö autor leidis töö alguses püstitatud ülesannetele vastused. Viis püsitatud uurimisülesannet olid järgnevad: • Selgitada nõudluse prognoosimise meetodite olemust; • Selgitada kategoriseerimise ja varude juhtimise olemust ning nende tähtsust jaekaubanduses; • Kaardistada ettevõte olemasolevad kategooriad; • Leida ettevõte kõige olulisem kategooria, rakendada erinevaid prognoosimise meetodeid ning leida kõige sobilikum; • Analüüsida saadud vastuseid ning tuua välja soovitused prognoosimismeetodi parandamiseks. Teoreetilises osas selgitas autor ära nõudluse prognoosimise olemuse ja sellega seonduva, mis on üldse kategoriseerimine ja varude juhtimine kategooriate taga lisaks nende mõlema tähtsus jaekaubanduses. Autor tõi välja, milline on kategoriseerimise protsess ettevõttes hetkel, millised kategooriad on praegu olemas ja kuidas need jagunevad ning viis läbi analüüsi, kus leidis 2022 aasta suurima kategooria ja alamkategooria, millel rakendas valituid prognoosimis meetodeid ning leidis, milline sobiks ettevõttele. Antud kategooriale rakendati nelja prognoosimis meetodit, et leida sobilik meetod ettevõttele. Jaekaubanduses on kasutusel mitmed erinevaid meetodeid nõudluse prognoosimiseks. Autor võttis töös kasutusele neli enim kasutatavat meetodit, milleks on: • naiivne meetod, • libisev keskmine, • kaalutud libisev keskmine, • eksponentsiaalne silumine. Rakendades neid meetodeid sai autor kinnitust, et ettevõttes hetkel kasutuses olev meetod sobib, kuna see on sarnane lihtsa keskmise meetodiga, mis arvutuste käigus, kõige väiksema prognoosiveaga välja tuli. Antud meetod sobib ideaalselt kategooria põhitoodetele kuna nendele toodetele on olemas pidev nõudlus ja need tooted on liikuv kaup. Samal ajal tuleks arvesse võtta hooajalisi tooteid ning seisvat kaupa, mille puhul peaks ettevõtte tulevikus kasutama nõudluse prognoosimiseks kombineeritud prognoosimismeetodit, mille käigus on võimalik muuta ettetellimine efektiivsemaks. Elame hetkel pidevalt muutuvas nõudluse keskkonnas ja inimeste tarbimist mõjutavaid tegureid on mitmeid, alustades väljas valitsevast ilmast kuni riigi ja majandusliku olukorrani, seda kõik tuleb arvesse võtta prognooside koostamisel. Selleks, et ettevõtte saaks tulevikus muuta prognoosimisprotsessi efektiivsemaks muuta, tõi autor välja enda poolsed parendusettepanekud, mille rakendamisel on see kõik võimalik. Autori poolt on välja toodud ka mõned mõtted ja ettepanekud kuidas, olla kursis hetkel valdkonnas toimuvaga ning teha pidevaid turu-uuringuid aktuaalsete trendide kohta. Muuta ettetellimisprotsess mitmekülgsemaks, kaasates sinna välistegureid ning erinevaid oma ala spetsialiste, et oleks mitmeid arvamusi. Arvestada hooajaliste toodetega ning uute toodete tellimisel neile kampaania loomisega, et tooted jõuaksid võimalikult paljude klientideni. Tulevikus ettetellimise efektiivsuse tõstmiseks on võimalus erinevatele kategooriatele sobiva prognoosimeetodi leidmine ja rakendamine – selle kaudu on võimalik muuta ettetellimise töö korraldus paremaks ning tekib võimalus rahaliste vahendite kokkuhoiuks. Lõputöö täitis enda eesmärki, andes ülevaate milline on kategoriseerimine ettevõttes, kaardistades olemasolevad kategooriad ning leides ettevõtetele sobilik prognoosimismeetod.Nimetus Avatud juurdepääs Elektrikategooria varude ringluse parendamine ABB ajamite tehase näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-03) Kruus, Krislin; Popell, JanekVarud on olulisel kohal igas organisatsioonis, mille juures on oluline, et varudega seotud tegevused oleksid õigesti juhitud ja hallatud, võttes arvesse erinevaid metoodikaid ning vastavaid tulemusnäitajaid. Lõputöö probleemiks oli tulenevalt ettevõtte ABB ajamite tehase 2023. aasta eesmärgist suurendada varude ringlust, sest paljud materjalid omavad suurt varude väärtust ning seisavad laos liiga kaua. Töö sisendiks oli ABB ajamite tehase varude ringluse parendamise töötuba, kus selgus lisaks mitmetele võimalikele parendusmeetmetele ka tarnete ajastamise raporti tähtsus varude ringluse parendamisel. Antud põhjusel käsitles töö tarnete ajastamise raportit kui ühte varude ringluse parendamise võimalust ja meetodit, mille juures leidis autor analüüsi tulemusel raporti mõju varude ringlusele ja võimalikud parenduskohad kaasates ka teisi võimalikke parendamise võimalusi. Antud töö jagunes kolmeks suuremaks peatükiks. Esimene peatükk hõlmas teoreetilist tausta varude juhtimisest ja haldamisest, ringluse parendamisest, tootmise planeerimisest ning materjali planeerimise tarkvarast. Teine peatükk keskendus ettevõtte tutvustusele, uurimisobjektide määratlusele ning uuringu metoodikale. Peatükk tõi välja ettevõtte olemuse, varude üldise ja varude ringluse rolli antud asutuses ning selgitas välja töö uurimisobjektid lähtuvalt ettevõttes olevast olukorrast. Kolmas peatükk sisaldas tarnete ajastamise raportil põhinevat varude ringluse parendamise analüüsi ettevõtte ABB ajamite tehase elektrikategooria näitel ning neljas peatükk on antud peatükile jätkuks, tuues välja järeldused ja võimalikud parendusettepanekud tehtud töö põhjal. Tulenevalt töö eesmärgist oli püstitatud peamised uurimisküsimused, millele on kokkuvõtlikult võimalik vastata järgmiselt: • Elektrikategooria puhul on analüüsi tulemusel suurem varude väärtus põhjustatud peamiselt aeglaselt liikuvate, vananenud varude ja ka ohutusvarude osakaalust. Lisaks mõjutavad varude suuremat osakaalu pikad täitmisajad. • Tulenevalt ettevõtte kogutud andmete ja koostatud analüüsi järeldusena saab ettevõttes parendada või mõjutada varude ringlust mitmel viisil, kuid praegused protsessid ei takista ettevõtte tarneoperatsioonide osakonda seda tegemast. • Tarnete ajastamine mõjub varude ringlusele positiivselt ning selle abil on võimalik analüüsi tulemusel varude ringlust parendada, kuid antud meetodit mõjutavad mitmed faktorid, mis võivad rakendamisel takistuseks osutuda. Takistuseks võivad olla näiteks ebatäpsed andmed, muutuvad tootmisvajadused, pikad täitmisajad ning ka tarnijad, sest tellimuste ümberajastamine ja tühistamine saab toimuda vaid tarnijatega kokkuleppel ja koostööl. • Varude ringlust saab ettevõte parendada kasutades tarnete ajastamise raportit kui ühte meetodit. Lisaks saab parendada ringlust täitmisaegade kontrolli ja parendamisega, ohutusvarude tasemete muutmisega, tootmise pikema ette ajastamisega pikemate täitmisaegade korral, usaldusväärsematele tarnijatele keskendumisega ning aeglaselt liikuvate ja vananenud varude kontrolli ja vältimisega. Analüüsi tulemusel selgus, et tarnete ajastamine mõjub positiivselt varude ringlus- ja käibesagedus näitajatele ning võimaldab ettevõttel varude taset ja väärtust paremini kontrollida, seetõttu on ühe ringluse parendamise meetodina soovituslik suurendada raporti kasutust, mille juures tuleks keskenduda suurema väärtusega ning pikematele edasilükkamistele. Ettepanekuna kasutuse suurendamiseks tuleks raport muuta kasutajatele mugavaks filtrite lisamisega, täpsemate andmetega ning juhendi koostamisega. Põhjusel, et antud töö raames ei olnud võimalik välja selgitada soovitusridade algpõhjuseid, tuleks ettevõttel antud probleemiga tegeleda, et vähendada tekkivate ridade mahtu ning tagada raporti suurem ja efektiivsem kasutus. Töös käsitletud meetodile lisaks on ettevõttel autori poolse ettepanekuna soovituslik tegeleda ka täitmisaegade pideva kontrolli ja parendamisega, sest täitmisaegade lühenedes vähenevad ohutusvarude osakaalud ning paraneb liigsete varude tase. Varude liikide poolelt tuleks ettevõttel tegeleda aeglaselt liikuvate ja vananenud varude tasemete kontrolli, tekkepõhjuste väljaselgitamisega ning vältimisega. Üleliigsete varude tuvastamiseks oleks ettevõttele kasulik töötoa soovituste järgselt luua raport antud varude tasemete paremaks ülevaateks ning parendamiseks. Lisaks oleks tarnete ajastamise raporti küsitluse tulemusel ettevõtte materjaliplaneerijatele ja ostjatele kasulik võimaldada enda töö põhiste tulemusnäitajate nägemine, mis aitaks kaasa igapäevatöös erinevate varusid mõjutavate aspektide ja parameetrite tähelepanekule, parendamisele ning ettepanekute tegemisele. Lõputöö eesmärgiks oli leida võimalused ja parenduskohad varude ringluse suurendamiseks valitud elektrikategooria materjaligruppide puhul ning leida tulemusena soovitused või parendusettepanekud varude ringluse parendamiseks, käsitledes meetodina tarnete ajastamise tööriista ehk raportit ning selle mõju. Lõputöö tulemusel on autor täitnud töö eesmärgi ning leidnud vastused püstitatud uurimisküsimustele ning -ülesannetele, mis olid abiks töö koostamisel.Nimetus Avatud juurdepääs Tarnijate tulemuskaardi loomine Harju Elekter AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-03) Jaakmees, Tiffany; Golubeva, KerttilyLõputöö eesmärgiks oli luua ühinenud ettevõttele tarnijate perioodilise hindamise kaart, mis toetab ettevõtte strateegilisi eesmärke. Eesmärkide täitmiseks püsitati uurimisülesanded: 1. Uurida ühinenud ettevõtte strateegilise arenguplaani olemust. Harju Elektri strateegilist arenguplaani uurides selgus, et järgmiseks 3 aastaks koostatud arenguplaan on suunatud ESG strateegiale. Jätkusuutlikkuse arenguplaaniga on võetud fookusesse neli teemat: koostöö klientidega, keskkondlik jätkusuutlikkus, töötajate areng, tööohutus ja rahulolu, vastutustundlik juhtimine. Lisaks jätkusuutlikkuse strateegiale on Harju Elekter loonud ka lühiajalise arenguplaani 2023. aastaks. Aastane arenguplaan on koostatud vastavalt tasakaalus tulemuskaardi meetodile, sisaldades finants, kliendi, sisemiste protsesside, töötajate ning õppimise ja arengu perspektiive. 2. Selgitada arenguplaaniga seotud tulemusmõõdikute olemust. Nii pika kui lühiajalise arenguplaani täitmise hindamiseks on Harju Elekter loonud tulemusmõõdikud. Ettevõtte tulemusmõõdikutel on selge seos ettevõtte strateegiliste eesmärkidega ning selgesti mõõdetavad, kuid pisut pealiskaudsed. Näiteks kliendirahuolu puhul on tulemusmõõdikuks ROTD%, kuid ei mõõdeta defektidega toodete hulka. Defektidega toodete hulk aitab ettevõttes kindlustada toodete kvaliteedi, klientide rahulolu, ettevõtte hea maine ja äritegevuse tulemuslikkuse. Ettevõte võiks kaaluda strateegiasse täiendavate tulemusmõõdikute lisamist, mis toetavad sügavamat arusaamist strateegiliste eesmärkide täitmise kohta ja aitavad tagada pikaajalise arengu. 3. Selgitada välja, millised on tarnija hindamispraktikad. Teletehnikas hinnati 20 suurima ostumahuga tarnijat kord aastas. Teletehnika tarnija hindamise mõõdikute vahel ei ole selget seost ettevõtte eesmärkidega, kuid on olemas kõige olulisemad tarnijaga seotud mõõdikud. Teletehnika tarnija hindamiskaart sisaldab liigset subjektiivsust klienditeeninduse hindamise osas ning ei sisalda ühtegi otseselt jätkusuutlikkuse mõõtmisega seotud mõõdikut. Elektrotehnika hindas oma tarnijaid kord kvartalis ning hinnati kõiki tarnijaid, kelle ühekordne ost oli üle 500 euro ning aastane maht üle 5000 euro. Hinnati nii jätkusuutlikkusega, kui ka kvaliteedi, tarnetäpsusega ning hinnaga seotud kriteeriume. Jätkusuutlikkusega seonduvalt mõõdetakse keskkonna- ja tööohutusega, kuid hindamissüsteemis ega sellega kaasas käivates dokumentides ei ole paika pandud keskkonna- ja tööohutusega ega kvaliteediga seonduvaid nõudeid tarnijale. Seega osa Elektrotehnika mõõdikutest ei ole mõõdetavad, sest need pole selgelt defineeritud. 4. Selgitada välja, millised tulemusmõõdikud sobivad Harju Elektri tarnijate hindamiseks. Harju Elektri tarnijate hindamiseks on valitud mitmed olulised tulemusmõõdikud, mis on seotud ettevõtte strateegiliste eesmärkidega. Valitud mõõdikud võimaldavad süstemaatiliselt hinnata tarnija tulemuslikkust erinevates tarneahela etappides: Usaldusväärsus: mõõdik OTD% (õigeaegne kohaletoimetamine). Mõõdik annab aimu tarnija võimest täita kohaletoimetamise kohustusi õigeaegselt, mis omakorda mõjutab otseselt Harju Elektri klientide rahuolu. Reageerimisvõime: mõõdikud hõlmavad tarnegraafiku muutumisest teavitamist ja kinnitamata tellimusridade protsenti. Need mõõdikud on tihedalt seotud tootmisplaani ja tootmisvõimsusega. Tõhus suhtlus tarnijatega ja kiire reageerimine aitavad tagada optimaalset seadmete kasutamist. Kulud: autor soovitab hinnata ISO9001 olemasolu, hea kvaliteedikuluga seotud aspekte, defektidega tellimuste hulka ning materjalide tagastuskulu. Need mõõdikud keskenduvad kulude tõhusale juhtimise ning kvaliteedikontrollile, mille kaudu täidetakse ühte Harju Elektri eesmärki, milleks on halva kvaliteedi kulu vähendamine. Kasum: mõõtmiseks kasutatakse tarnija maksetingimuse hindamist päevades ning hankimise ROI-d. Tõhus rahavoogude juhtimine ja läbimõeldud lähenemine maksetingimustele ning kõrge hankmise ROI võivad aidata ettevõttel saavutada paremat finantsolukorda ja suuremat kasumit ja kasumimarginaali. Varad: mõõdikud hõlmavad tellimustsükli aega päevades ja tarnija seisvate varude kogust. Need mõõdikud kajastavad tarnija võimet hoida optimaalseid varusid ja täita tellimusi nõutud kogustes ja ajakavas. Need tarnija omadused aitavad Harju Elektril oma laovarusid vähendada. Sotsiaalne jätkusuutlikkus: mõõdikud hõlmavad töötajate koolitamist, mitmekesisust, rahulolu, ja töökeskkonna ohutust. Need mõõdikud peegeldavad tarnija pühendumust sotsiaalse vastutuse ja töötajate heaolu küsimustele, mis aitab Harju Elektril hinnata ka oma konkurentsivõimelisust sotsiaalse jätkusuutlikkusega seotud mõõdikute osas. Keskkondlik jätkusuutlikkus: mõõdikuteks on kasvuhoonegaaside vähendamine, millega seonduvalt mõõdetakse ka jäätmete ning transpordi kaudu tekkinud heidet. Lisaks hinnatakse tarnijate puhul ISO ning RoSH sertifikaatide olemasolu ning vee- ja energia tarbimist. Mõõdikud näitavad orienteeritust jätkusuutlikkuse temaatikale ning aitavad mõõta Harju Elektri kasvuhoonegaaside vähendamist vastavalt SCOPE 3 mõjualale. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning valitud tulemusmõõdikute põhjal loodi tarnija tulemuskaart, mis sisaldab mõõdikuid, mis võimaldavad Harju Elektril hinnata tarnijate üldist tulemuslikkust, arvestades mitmeid olulisi aspekte ettevõtte tarneahelas.