Lõputööd (TI)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 113-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Internetiturunduse võimalused väikeettevõttes Vaoparts OÜ turunduskampaania korraldamiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Aasaväli-Ivanov, Kerli; Rebane, Meelis
    Lõputöö teemaks on „Internetiturunduse võimalused väikeettevõttes Vaoparts OÜ turunduskampaania korraldamiseks“. Ettevõttes puuduvad teadmised, kuidas korraldada internetiturundust piiratud eelarvega. Sel põhjusel ei ole ettevõte varem turunduskampaaniaid läbi viinud, et suurendada brändi tuntust. Lõputöö eesmärgiks oli leida sobivad internetiturunduse võimalused turunduskampaania läbi viimiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks püstitati neli ülesannet. Esimeseks ülesandeks oli koostada internetiturunduse teoreetiline raamistik, mille täitmiseks uuriti, millised on olnud muutused Interneti arengus läbi ajaloo ja kuidas need on mõjutanud turundust. Seejärel kirjeldati peamiseid internetiturunduse kanaleid ja strateegiaid ning nende tähtsust tänapäeva digitaalses maailmas. Peatüki lõpetab kokkuvõttev lõik Vaoparts OÜ poolt valitud internetiturunduse kanalitest, kus põhjaliku analüüsi tulemusena osutusid kõige sobivamaks otsingumootori ja sotsiaalmeedia turundus ning veebileht, sest need taktikad vastasid kõige paremini ettevõtte eesmärkidele. Teiseks ülesandeks oli leida sobivad lähtekohad turunduskampaania korraldamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks kirjeldati kõigepealt, mida soovib Vaoparts OÜ oma turunduskampaaniaga saavutada. Seejärel kirjeldati erinevate turunduses kasutatavate mudelite nagu 7 P, SMART, REAN, 5S ja AIDA kasutusvõimalusi strateegia loomisel ja eesmärkide seadmisel ning turunduskampaanias üldiselt. Analüüsi tulemusena valiti nende mudelite seast välja veebilehe optimeerimiseks SMART mudel, mis võimaldas seada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajaliselt piiritletud eesmärke, et parandada veebisaidi nähtavust otsingumootorites. Facebooki jagamismängu jaoks osutus sobivaimaks AIDA mudel, mille abil keskenduti tähelepanu köitmisele, huvi äratamisele, soovi tekitamisele ja tegevusele suunamisele, et suurendada sellega jagamismängus osalemist. Kolmas ülesanne sisaldas endas turunduskampaania planeerimist, mõõdikute seadmist ja kampaania läbi viimist. Planeerimisfaasis keskenduti bränditeadlikkuse tõstmisele ja ettevõtte teenuste tutvustamisele. Autor lisas veebilehele Yoast SEO pistikprogrammi, et optimeerida sisu märksõnade ja otsingumootori jaoks, ning tegi ettevõttele Google Analytics 4 konto, et jälgida veebilehe liiklust ja analüüsida külastajate käitumist. Samuti loodi spetsiifilised artiklid veebilehele ning kujundati Facebooki jagamismäng, et suurendada sotsiaalmeedia kaasatust. Mõõdikuteks seati Vaoparts OÜ veebilehe külastajate arvu kasv 50% võrra, Facebooki fännilehe jälgijate arvu kasv 200 jälgijani ning märksõnade „Granit Partnershop“, „automaatkäigukasti õlivahetus“ ja „konditsioneeri/kliima täitmine R1234yf“ positsiooni parandamise Google'i orgaanilistes otsingutulemustes esimese kahe lehekülje seas. Tulemuste kontrollimiseks kasutati Google Analytics 4 tööriista, Facebooki jagamismängu tulemuste analüüsimiseks kasutati Meta äriüksuse statistika lehte ning märksõnade positsioone kontrolliti Google otsingu abil. Kõik tegevused ja eesmärgid viidi läbi viiekuulise perioodi jooksul. Viimaseks ülesandeks oli hinnata turunduskampaania tulemusi ja teha ettepanekuid edasisteks turundustegevusteks. Kampaania eesmärk oli suurendada veebilehe külastajate arvu 50% võrra, kuid saavutati 29,89% kasv. Vaatamata sellele, et eesmärki täielikult ei saavutatud, näitasid tulemused orgaanilise liikluse ja otsese otsingu olulist kasvu, mis viitab SEO tõhususele ja ettevõtte nime suurenenud tuntusele. Samuti ei saavutatud Facebooki jagamismänguga oodatud jälgijate arvu kasvu, aga siiski suurenes märkimisväärselt ettevõtte nähtavus sotsiaalmeedias. Google'i orgaanilistes otsingutulemustes saavutati kõigi seatud märksõnade positsioneerimine esilehel, mis suurendab ettevõtte veebilehe nähtavust ja potentsiaalselt ka külastajate arvu. Autor soovitab jätkata sisu optimeerimist ja märksõnade valiku laiendamist, et suurendada otsingute spektrit ja veebiliiklust. Samuti on oluline olla sotsiaalmeedias aktiivne, et tõsta kaasatust ja jälgijate arvu, lähtudes sihtrühma geograafilistest ja demograafilistest andmetest. Lisaks tuleks pidevalt analüüsida turunduskampaaniate tulemusi, et tegevusi tõhusalt kohandada.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    ISO 9001:2015 standardile vastava teabehalduse korraldamine energiaettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Hoolemaa, Pille-Riin; Murulaid, Tiia
    Teabehaldus on organisatsioonile oluline mitmel põhjusel nagu näiteks tõhus info kasutamine: organisatsioonid koguvad suures koguses teavet erinevatest allikatest, sealhulgas klientidelt, partneritelt, sisemistest süsteemidest jne. Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab sellel infol muutuda kasulikuks ressursiks, mida saab kasutada strateegiliste otsuste tegemiseks ja äriprotsesside parendamiseks. Otsuste tegemisel: juhtimisotsused põhinevad sageli olemasolevatel andmetel ja teabel. Korraldatud teabehaldus tagab, et juhtidel ja otsustajatel on juurdepääs ajakohasele, täpsele ja usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil teha teadlikke ja hästi informeeritud otsuseid. Töötajate tõhusus: Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab töötajatel kiiresti leida vajalikku teavet ja dokumente. See suurendab nende tõhusust ja tootlikkust, kuna väheneb aeg, mis kulub teabe otsimisele ja töötlemisele. Andmekaitse ja turvalisus: organisatsioonide jaoks on oluline tagada nende kogutud andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. Teabehaldussüsteemid aitavad rakendada ja jälgida turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu ja lekke eest. Klienditeenindus: kiire ja täpne info kättesaadavus on oluline ka klienditeeninduse seisukohalt. Korraldatud teabehaldus võimaldab ettevõtetel paremini mõista klientide vajadusi ja pakkuda neile kiiremat ja tõhusamat teenindust. Kokkuvõttes võimaldab hästi korraldatud teabehaldus organisatsioonidel tõhusamalt toimida, paremini juhtida riske, suurendada töötajate tootlikkust ning pakkuda paremat teenust nii sisemistele kui ka välistele huvigruppidele. Lõputöö eesmärk oli kaardistada teabehalduse hetkeolukord, et tuua välja järeldused ja teha ettepanekud selle vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 standardiga. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja standardist. Analüüsiti hetkeolukorda ja tulemuseks loodi dokumendihalduse juhend, dokumendi liigitusskeem ja teabevahetuse protsessi kirjeldus. Lisaks tegi autor ettevõtte teabehalduse parendamiseks muudatusettepanekuid. Peamine probleem, miks eelnimetatud dokumendid loodi oli, et ettevõtte teabehaldus oli reguleerimata ja ettevõtte soovib kasutusele võtta ISO 9001:2015 standardit, mis näeb ette teabe dokumenteerimist ja haldamist ja on protsessikeskne standard. Lõputöö eesmärk täideti läbi liigitusskeemi, teabevahetuse protsessi kirjelduse ja dokumendihalduse juhendi koostamise loomisega. Analüüsi tulemusena tehti parendusettepanekud, et parendada ettevõtte teabehalduse korraldamist.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Organisatsioonikultuuri seosed töölt lahkumise kavatsusega tootmisettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Janson, Dana-Liisa; Kirikal, Heve
    Varasemalt on organisatsioonides peetud põhiliseks töötaja motivaatoriks palka, praegusel ajal see nii enam pole. Inimene vajab tunnustust, rahuolu ning teadmist, et teda organisatsioonis väärtustatakse. Tugev organisatsioonikultuur on uute töötajate meelitamiseks ning olemasolevate töötajate hoidmiseks parim vahend. Kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste hoiakutele ja käitumisele organisatsioonis. Samuti töötajate lahkumiskavatsus on teatud määral seotud organisatsiooniga. Tugev kultuur vähendab töötajate läbipõlemist ja see omakorda ka mõjutab nende lahkumiskavatsusi organisatsioonist. Empriiline uuring viidi läbi tootmisettevõttes, kus tootmistöötajate tööjõuvoolavus on kõrge. Pidev töötajate vahetumine on organisatsioonile kulukas ning võib vähendada ettevõtte tootlikust. Selleks, et tööjõu voolavust vähendada, on ettevõttel oluline välja selgitada töötajate lahkumiskavatsus. Empiirilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada seosed organisatsioonikultuuri ja töötajate lahkumise kavatsuse vahel tootmisettevõttes, et leida võimalusi organisatsioonikultuuri tugevdamiseks ja töölt lahkumise kavatsuse ennetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetilistele allikatele tuginedes raamistik, milles kirjeldati organisatsioonikultuuri ja selle tüüpe ning anti ülevaate tööjõu voolavuse ja lahkumiskavatsuse teoreetilistest aspektidest ja põhjustest ning selle seosest organisatsioonikultuuriga. Empiirilist uuringut viidi läbi kasutati kvantitatiivset lähenemisviisi. Uuringustrateegiaks oli mõõtmis-ehk ülevaateuurimus (survey). Uuringu läbiviimisel kasutati andmete kogumiseks ankeetküsitlust, mis koosnes kahest teemablokist. Esimeses teemablokis tuli vastata 20 väitele, kus hinnati hetkelist organisatsioonikultuuri võttes aluseks Kim Cameron Robert Quinn teooria. Teises osas tuli töötajal hinnata enda lahkumiskavatsuse soovi viie punkti skaalal. Uuringu valimiks oli ettekavatsetud valim, mille moodustasid 200 tootmistöötajat, kellest kokku vastasid 74, mis tegi vastamisprotsendiks 37%. Andmete analüüsimiseks kasutati andmetöötlusprogrammi MS Excel. Saadud andmetega arvutati keskväärtust, standardhälvet ning tunnuste vaheliste seoste uurimiseks kasutati korrelatsioonianalüüsi. Uuringutulemuste analüüsi põhjal selgus, et organisatsioonikultuuri tajutavaim kultuur oli adhokraatia kultuur, mida iseloomustab loovus, aktiivsus ja ettevõtlikus. Tulemustest selgus ka mõnevõrra erinev taju meeste ja noorima vanusegrupi lõikes, kus tajuti enim turukultuuri, mida iseloomustab tulemuste ja kasumlikkuse saavutamise tähtsus. Lahkumiskavatsuse analüüsist selgus, et uuringu läbiviimisel oli ettevõttes lahkumiskavatsus pigem madal. Soovi organisatsioonis tööd jätkata hinnati kõrgeks. Põhiliseks lahkumiskavatsuse põhjusteks oli elukoha vahetus ning parema töötasu leidmine. Organisatsioonikultuuriga seonduvaid põhjuseid oli uuringu läbiviimise ajal vähe. Korrelatsioonianalüüsist selgus, et organisatsioonikultuuri tüüpide ja töölt lahkumise seos oli väga nõrk või pea olematu. Ainuke tugev seos oli adhokraatia kultuuri ning lahkumiskavatsuse vahel, mis näitab et tugeva kultuuri tõusmisel lahkumiskavatsus väheneb. Selleks, et lahkumiskavatsus organisatsioonis jääks madalale tasemele, on autor teinud ettepaneku organisatsioonikultuuri parendamiseks tugevdada organisatsioonis klannikultuuri. Klannikultuuri tugevdamiseks on oluline kaasata tootmistöötajaid rohkem igapäeva tähtsatesse otsustesse. Selle saavutamiseks peaksid juhid erinevate kanalite kaudu kutsuma töötajaid tegema ettepanekuid ning esitlema erinevaid vaatenurki. Kui inimesed tunnevad end organisatsioonis väärtustatuna ja hinnatuna, suureneb tööga rahulolu, mis toob kaasa positiivsemad töötajad ning produktiivsema tööjõu. Samuti selleks et tugevdada meeskonda, soovitab autor teha organisatsioonis rohkem ühisüritusi just nende meeskondade vahel, mis töötavad kõige tihedamalt koos. Kui töötajad tunnevad end rohkem seotuna oma meeskonnaga, teevad nad paremini koostööd. See suurendab tootlikust ning kuuluvustunnet, ,mis vähendab nende kavatsust organisatsioonist lahkuda. Teooriast lähtudes on organisatsioonikultuuri ning töölt lahkumise kavatsuse seos tugev. Seda hetkel aga ei kinnitanud lõputöö uuring, mille tulemused uuritava tootmisettevõtte puhul ei toeta teoreetilist osa. Lõputööle eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesandeid said täidetud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Sisekommunikatsiooni korraldamine tootmisettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Sild, Epp; Transtok, Virve
    Lõputöö teemaks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamist. Tootmisettevõte on tegutsenud Eestis aastast 1994 ning selle aja jooksul on muutunud nii ühiskond, töökultuur ja tingimused, kui ka kommunikatsiooni kanalid. Organisatsiooni tulemusi, töötajate rahulolu mõjutab suures osas sisekommunikatsioon, mis on tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas oluline teema. Tõhus sisekommunikatsiooni korraldamine on ettevõtte edukuse võti. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada töötajate hinnangud Rudus AS tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamisele, leida selle võimalikud kitsaskohad ning esitada ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale kommunikatsiooni tõhususe parendamiseks. Töö autor lõi tööle teoreetilise raamistiku, lähtudes erinevatest teooriatest. Lõputöös käsitleti sisekommunikatsiooni olulisust, selle rolli organisatsiooni maines, kultuuris, sisekommunikatsiooni korraldamist, kanaleid ja arendusi, sisekommunikatsiooniga kaasnevaid probleeme ja strateegiat, mis seoti erinevate teooriatega. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis autor tootmisettevõttes läbi uuringu. Tootmisettevõttes viidi töötajate seas läbi küsitlus ja tegevjuhiga intervjuu. Lähtuvalt küsimustikust, koostati intervjuu küsimused selle läbiviimiseks. Neljast plokist koosneva küsimustiku teemadeks olid üldinfo, organisatsiooni info liikumine, tunnustamine ja tagasiside ning juhtimine sisekommunikatsioonis ning lisana oli üks avatud küsimus, kus ettevõtte töötaja sai teha ettepanekuid sisekommunikatsiooni parendamiseks. Küsimustik edastati 43-le ettevõtte töötajale, kellest 1 vastas intervjuule ja 27 küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati nii kvalitatiivset, kui ka kvantitatiivset analüüsi meetodit. Lõputöö autor saab anda lõputöö raames läbiviidud uuringule positiivse hinnangu. Uuringust ilmnes, et ettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamises on mõningad puudujäägid, millele peab pöörama tähelepanu, et saavutada tõhusam sisekommunikatsiooni korraldamine. Selle toimimiseks on vaja teha mõningaid muudatusi. Analüüsist ilmnes, et kõige kõrgemalt hindasid ettevõtte töötajad tunnustamise ja tagasiside plokki. Töötajad võtavad vastu tagasisidet, õpivad sellest ja ka annavad ise tagasisidet. Madalaimalt hinnati aga organisatsiooni info liikumise plokki, millest ilmnes, et info edastamise kanalid vajavad vastavalt ametikohtadele kohandamist ja ülevaatamist, sest mitte kõik ettevõtte töötajad ei pääse ettevõtte kõikidesse info edastamise kanalitesse või siis ei kasuta neid. Varem ei ole antud tootmisettevõttes sellist uuringut läbi viidud. Arvestades seda, et tootmisettevõtte tegutsemise jooksul, algusest kuni tänapäevani, on muutunud nii sisekommunikatsiooni roll kui ka tähtsus ning tuginedes uuringu tulemustele, kust ilmnes, et tootmisettevõttel on mõningad puudujäägid sisekommunikatsiooni tõhususes, järeldas autor, et antud uuringu läbiviimine ja hindamine oli tootmisettevõttele vajalik. Uuringu tulemused annavad tootmisettevõtte juhtkonnale parema ülevaate tekkinud kitsaskohtadest ning võimaluse parendada sisekommunikatsiooni nii, et see tõhusamalt toimiks. Tõhus ja toimiv sisekommunikatsioon on ettevõtte edu üks alustalasid. Lõputöö autor peab läbi viidud uuringut õnnestunuks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tekkiva teabe kaardistamine Eesti Spordiseltsis Kalev
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Pärnpuu, Mari; Murulaid, Tiia
    Kvaliteetne teave on organisatsiooni eesmärkide täitmiseks kriitiline ressurss igas organisatsioonis. Teabe tõhusaks kasutamiseks on vaja kõigepealt ülevaadet töö käigus tekkivast teabest. Teabehalduse korraldamisega tuleb organisatsioonil tagada teabe kättesaadavus ja kvaliteet, maandada teabe haldamisega seotud riske ja vähendada kulusid ning tagada teabehalduse järjepidevus. Lõputöö pealkiri on „Tekkiva teabe kaardistamine Eesti Spordiseltsis Kalev“. Lõputöö eesmärk on selgitada välja Eesti Spordiseltsi Kalev teabehalduse korraldus ning leida võimalusi teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitati viis ülesannet. Lõputöö esimese ülesande täitmiseks selgitati teoreetilistele allikatele tuginedes teabehalduse korraldamist ning organisatsioonis tekkiva teabe liikide, selle allikate ja hoiukohtade kaardistamist. Teise ülesandena koostati metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Kolmanda ülesande raames kaardistati Eesti Spordiseltsis Kalev tekkiv teave ja selle liigid ning koostati dokumentide liigitusskeem, lähtuvalt organisatsiooni vajadustest ja õigusaktide nõuetest. Neljanda ülesande täitmiseks selgitati välja teabe dubleerimine, et lõpetada mittevajaliku teabe kogumine. Lõputöö viies ülesanne oli tuginedes analüüsi tulemustele esitada järeldused ja parendusettepanekud Eesti Spordiseltsis Kalev teabehalduse korraldamiseks. Teabe korrastamine ja kaardistamine on osa teabehaldusest, selle käigus tuvastatakse, millist teavet organisatsioonis tekib, kas selle kogumine on vajalik, kus ja mis vormingus teavet hoitakse, kas esineb dubleerimist ning määratakse puuduvad juurdepääsupiirangud ja säilitustähtajad. Liigituskeem on aluseks tekkiva teabe kaardistamisel ja seda täiendatakse ülevaate saamise käigus. Viidi läbi kvalitatiivne kaardistusuuring, mille andmekogumismeetoditeks olid osalus- ja dokumendivaatlus ning poolstruktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimiseks kasutati deduktiivset käsitlusviisi ja juhtumiülest analüüsimeetodit. Uuringu tulemusel saadi ülevaade teabehalduse korraldusest organisatsioonis, kaardistati organisatsiooni tegevuse käigus tekkiv teave, selle allikad ja hoiukohad, selgitati välja teabe dubleerimine ning esitati ettepanekud teabehalduse korraldamise parendamiseks. Uuringu põhjal saab järeldada, et kuigi teabehaldusega organisatsioonis tegeletakse, saaks seda teha märksa süsteemsemalt ja järjepidevamalt, pöörates tähelepanu kõigile teabehalduse alaliikidele. Igapäevane e-kirjade haldamine vajab süsteemi loomist, sest e kirjad on organisatsiooni vara, millele tuleb tagada juurdepääsetavus ja kasutatavus. Ka muu teabe haldamine ja säilitamine vajab veel läbimõtlemist ning toetavate tehniliste süsteemide juurutamist. Tähelepanu tuleb pöörata ka tööülesannete täitmisel ja koolitustel saadud teadmuse talletamisele ja jagamisele. Teabehalduse korralduse tõhustamiseks ja ESS-i Kalev traditsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja teadmuse talletamisel süsteemset lähenemist, seetõttu tuleks organisatsioonis teadlikult tegeleda oskusteabe ja kogemuste jagamise ning salvestamisega. Teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks ja järjepidevuse tagamiseks ESS-is Kalev tehti 13 parendusettepanekut, millest olulisemad on välja toodud järgnevas loetelus. • Teabehalduse reguleerimiseks organisatsioonis luua teabehalduse juhend, mis annaks peamised suunised teabehalduse korraldamiseks ja oleks abiks uutele töötajatele sisseelamisel. • Kehtestada ESS-is Kalev Lisas 3 toodud dokumentide liigitusskeem, milles tuuakse välja töö käigus tekkiv säilitamist vajav teave, selle asukohad, juurdepääsupiirangud ja säilitustähtajad. • Määratleda dokumendiväärtusega e-kirjad, koostada e-kirjade juhend ning juurutada e-kirjade registreerimise süsteem, sealhulgas kaaluda teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtmist. • Andmehalduse paremaks korraldamiseks luua digitaalsed registrid: pitsatite ja templite; juhatuse käskkirjade ja korralduste; lepingute; koostöölepingute; juhatuse koosoleku protokollide ja otsuste; töövõtulepingute; võlaõiguslike lepingute registrid ja teha need töötajatele kättesaadavaks vastavalt juurdepääsuõigustele. • Isikuandmete kaitse seaduse nõude täitmiseks koostada andmekaitsetingimused. • Koostada ülevaade juurde- ja ligipääsuõigustest erinevates kasutatavates infosüsteemides ning sätestada juurdepääsuõiguste lõpetamise kord. • Teabehalduse järjepidevuse tagamiseks töötaja lahkumisel või ajutisel äraolekul koostada juhend/kehtestada reeglid, kuidas antakse üle olulist teavet kui inimene lahkub organisatsioonist või on ajutiselt eemal. Autori hinnangul said lõputööle püstitatud eesmärk ja ülesanded täidetud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, Heli
    Lõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.
  • NimetusEmbargo
    Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, Heli
    Käesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kliendiandmete haldamise optimeerimine jaemüügi ettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Lahe, Liis; Freienthal, Heli
    Lõputöö eesmärk, kaardistada jaemüügiettevõtte Reginett OÜ andmehalduse ja selle protsesside hetkeolukord (as-is) läbi küpsusmudeli ning leida lahendused optimeerimaks kliendiandmete haldamist võrreldes varasemate protsessidega (to-be), autori hinnangul saavutati ning eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas andis autor ülevaate andmehalduse teoreetilistest ja seaduslikest lähtekohtadest ning tõi välja tehnoloogilised võimalused kliendiandmete haldamiseks. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati juhtumiuuringut (case study). Empiiriline uuring lähtus deduktiivsest käsitlusviisist. Esmased andmed koguti kvalitatiivsel meetodil. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja andmehalduse küpsusemudeli hindamise meetodit. Intervjuu tulemusi analüüsiti andmehaldusküpsuse mudeli ning kirjeldatava äriprotsessi metoodikate järgi. Andmehalduse küpsusemudel valiti Majandus- ja Kommunikatsiooniameti andmehalduse eksperdi soovitusel. Uurimisel selgus, et erasektorile kohandatud andmeküpsusemudelit veel Eestis loodud ei ole ning anti soovitused sobiva mudeli leidmisel andmehalduse küpsuse hindamiseks. Erasektorile kohandatud küpsusmudel plaanitake luua sügisel 2023. Äriprotsessi kirjeldamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit läbi mille kuvati kliendiandmete kogumise hetkeolukorra vaade (as-is). Äriprotsessi kirjeldamiseks koguti andmeid analüüsides dokumente eesmärgiga saada informatsiooni praeguste tegevuste kohta. Uuringu tulemusena loodi mudel, mis võimaldab mõõta ettevõtte andmehalduse juhtimise küpsust 5- astmelisel skaalal. Tulemuste põhjal selgus, et ettevõtte asub küpsusmudeli tasemel üks ehk teadmatuse tasemel, kus puudub struktureeritud andmehaldusprotsess ning andmehaldus ei ole veel nii prioriteetne äriprotsess. Andmed on sageli kaootiliselt hajutatud ning puudub ühtne andmekogumise poliitika. Uurimstulemustena selgitas autor välja ettevõtte hetkeolukorra probleemid lähtuvalt andmehaldusküpsuse tulemustest, tuues välja kitsaskohad, mis takistavad ettevõttel täiel määral kasutamast kliendiandmete potentsiaali. Töö tulemusena valmis: kliendiandmete kogumise reeglistik, kliendiandmete andmemudel, nõuded ja mõõdikud kliendiandmete kvaliteedile, äriandmestike koostamise vastutsmaatriks, kliendiandmete haldamise protsessi BPMN mudel (as-is ja to-be vaates) ning lisaks lõi autor ettevõttele andmehaldusraamistiku, mille koostamisel lähtus töö autor uuringu tulemustest ja ettevõtte tegelikest vajadustes andmehalduse korraldamiseks. Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor ettevõtte juhtkonnale viis ettepanekut andmehalduse parenduseks: • Luua dokumenteeritud andmepoliitika, mis reguleerib andmete kasutamist, säilitamist ja jagamist. • Viia läbi koolitused andmehalduse, andmeanalüüsi ja andmekaitse/andmeturbe kohta kõigile ettevõtte töötajatele. • Andmete täpsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagamine, vajadusel andmekoristuse läbiviimine, äriandmestiku loomine ühtsete põhimõtete alusel. • Võtta kasutusele CRM kliendihalduse tarkvara, lisaks leida sobivad tarkvaralised lahendused andmete töötluseks ja analüüsiks. • Luua reeglid ja mõõdikud andmekvaliteedi haldamiseks. Töö allikatena kasutas autor EL ja Eesti riigi avaliku sektori poolt koostatud juhendeid, teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, raamatuid, internetiallikaid ja teadusallikate andmebaase.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Luht, Kai-Agathe; Murulaid, Tiia
    Teabehaldus on oluline igas organisatsioonis, aitamaks leida kiiresti vajaminevat teavet. Reguleeritud teabehalduse või juhendite puudumise tagajärjeks on dokumenteeritud teabe kättesaadavuse ja uute dokumentide loomise ajamahukus. Organisatsiooni tegevuste tõendamist, kasutajate töö tõhustamist ja kontrollimist ning kiirendamist parendatakse reguleeritud juhendite abil. Teabehalduse tegevusega tagatakse ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõikides ettevõtte infosüsteemides ja andmekogudes. Teabehalduse alategevused on dokumendi- ja andmehaldus, sisuhaldus sise-ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Teabehaldus hõlmab eelkõige dokumendihaldust, sealhulgas dokumentide loomist, säilitamist, haldamist ja õigeaegset hävitamist. Kui riigiasutuste teabehalduse korda reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, siis eraettevõtted peavad lähtuma enda vajadustest ja eesmärkidest, näiteks on asutuse teabehalduse korraldamise kohustus ettevõtetel, kes juhinduvad standardist EVS-EN ISO 9001:2015. Lõputöö teema on „Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS“. Lõputöös uuritav tootmisettevõte Estonian Plywood AS juhindub kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 aluspõhimõtetest, milles nõutud dokumenteeritud teabe ohjamine toimub nii, et tagatakse selle kaitstus ja kättesaadavus kindlas kohas vajaliku ajal. Lõputöö eesmärk on analüüsida teabehalduse korraldusega seotud tegevusi tootmisettevõttes, et teha ettepanekuid teabehalduse korraldamiseks ja reguleerimiseks vastavalt ettevõtte tegelikele vajadustele ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade õigusaktidest ja erialasest kirjandusest tulenevatest nõuetest teabehalduse korraldamisele, valiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks, analüüsiti ettevõtte teabehaldust reguleerivaid dokumente, et viia need kooskõlla kehtivate õigusaktidega kaardistati teabehalduse korraldamisega seotud tegevused ettevõttes, et vähendada teabe dubleerimist ja toodi välja ettevõtte infosüsteemide roll teabehalduse korraldamisel, et teha ettepanekud ettevõtte teabehalduse süstematiseerimiseks. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja kogutud andmete tüübid olid esmased, sest neid koguti käesoleva uuringu jaoks. Esmaste andmete kogumisel kasutati kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Uurimisstrateegia oli kaardistusuuring. Kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks viidi läbi organisatsiooni teabehaldus reguleerivate dokumentide ning infosüsteemide vaatlus, samuti dokumendihalduse protsessi vaatlus ja seejärel poolstruktureeritud intervjuu. Ettevõtte teabehalduse korraldust reguleerib standard EVS-EN ISO 9001:2015, mille alusel on koostatud „Juhtimissüsteemi käsiraamat“. Lisaks lähtub ettevõte enda tegevuses näiteks töölepingu seadusest, raamatupidamise seadusest, võlaõiguse- ja äriseadusest ning isikuandmete kaitse seadusest ja tööohutuse ja töötervishoiu seadusest. Ettevõtte teabehaldust reguleerivad „Juhtimissüsteemi käsiraamatus“ peatükid „Teabevahetus“ ja „Dokumenteeritud teave“, „LEM Grupi failisüsteemi haldamise juhend“ ning „Estonian Plywood AS töökorralduse reeglites“ peatükk „Töötaja isikuandmete kogumine ja kaitse“. „Juhtimissüsteemi käsiraamat“ vastab üldiselt standardi nõuetele. Töötajate isikuandmete kaitse toimub vastavalt seadusele. Failisüsteemi haldamise juhend ei vasta eesmärgile ja vajab täiendamist. Ettevõttes on kasutusel järgmised infosüsteemid, milles andmeid ja dokumente hoitakse: elektrooniline dokumendihaldussüsteem Webdesktop, failisüsteem DOCU, majandustarkvara Dynamics 365, kvaliteediprogramm Q-System, hooldustarkvara Alldevice, tootmislahenduste tarkvara GlobalReader, läbipääsusüsteem CompuAccess, jaotusautomaatide süsteem Safety System. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegi autor muudatusettepanekud teabehaldust reguleerivate dokumentide osas, dubleerimise vähendamiseks ja teabehalduse süstematiseerimiseks. Teabehaldust reguleerivates dokumentides peab täpsustama kasutavad tarkvarad ja infosüsteemid. Samuti peab täpsustama konkreetselt, mis dokumente vastavalt seadusele säilitatakse. Dokumendihalduse juhendit peab täiendama elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutusjuhendiga ja arhiveerimise korraga, sealhulgas e-kirjade säilitamise põhimõtetega. Ettevõtte loetletavatele ja säilitatavatele dokumentidele ülevaate saamise lihtsustab dokumentide loetelu koostamine. Teabe dubleerimine toimub peamiselt failisüsteemis ja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis dokumentide säilitamise osas, mille hoiab ära säilitamise asukoha reguleerimine. Dubleerimine toimub ka kvaliteedisüsteemi Q-System ja tootmislahenduste tarkvara GlobalReader vahel, sest nendest saadav teave on sarnane. EDHS-is Webdesktop-sisese allkirjastamise võimaluse kasutamine hoiab ära failide topelt salvestamise. Ettevõte peab välja selgitama võimalikud teenusepakkujad läbipääsusüsteemide osas luues liidestuse ka majandustarkvara ja Exceliga. Samuti peab looma liidestuse majandustarkvara ja Exceli vahel. Müügiosakond peab kasutusele võtma tahvelarvuti, et saatelehe allkirjastamine toimuks autojuhil digitaalselt.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pugatšova, Olesja; Transtok, Virve
    Lõputöö teemaks oli valitud tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes. Viimastel aastatel läbiviidud uuringud on näidanud, et töötajate kaasamine ettevõtte inforuumi ning töötajakeskne lähenemine, avaldavad olulist mõju nende töö produktiivsusele ja kvaliteedile, tööjõu voolavusele ning parematele majandustulemustele. Töötajad ja juhid on organisatsiooni eesmärkide saavutamisel partnerid ning väga oluline on nende omavaheline kommunikatsiooni, koostöö ja mõlemapoolne tagasiside. On oluline, et töötajad saavad regulaarselt tagasisidet tehtud tööle, et nad teaksid, mis on tehtud hästi või mida nad peaks tulevikus paremini tegema. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teenindusettevõtte töötajate ja juhtkonna vahelise sisekommunikatsiooni parendamist vajavad aspektid ning kuidas neid mõjutab antav tagasiside tehtud tööle, et lähtuvalt saadud tulemustest teha juhtkonnale ettepanek tagasisidekultuuri loomiseks. Lõputöö koosneb kolmest osast. Teoreetilise osa peatükis anti ülevaade, milline on tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel, lähtuti erialaspetsialistide praktilistest nõuannetest ja teadmistest. Vastavalt läbi töötatud kirjandusele võib selle töö raames tõdeda, et töötajad kellele antakse regulaarset tagasisidet, tavatsevad töötada tõhusamalt, saavutavad suuremat rahulolu tööga ning püsivad kauem sama tööandja juures kui need, kes tagasisidet ei saa. Läbi viidud uuringust selgus, et pea kõik teenindusettevõtte töötajad sooviksid töötada juhi alluvuses, kes usub tagasiside vajalikusse ning annab seda regulaarselt. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, valimit ja anti lühike ülevaade uuritavast ettevõttest. Uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivselt kasutati andmekogumise meetodina küsitlust, mis viidi läbi ankeetküsimustikuna kõigi teenindusettevõtte 26 töötaja seas. Kvalitatiivse andmekogumise instrumendiks oli poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine ettevõtte juhtkonnaga. Andmete analüüsiks kasutati aritmeetilist keskmist ja standardhälvet, avatud küsimustest koostati kokkuvõtte, mida illustreeriti tabelite ja joonistega. Uuringu tulemustest selgus, et nii juhtkond kui töötajad arvavad, et sisekommunikatsioon vajab muutmist ja parendamist, külalistemaja personali seas on tunda suuremat rahulolematust kui restorani töötajate seas selles küsimuses. Külalistemaja töötajate poolt edastatav info jõuab õigeaegsemalt restorani töötajateni, vastupidi on infovahetus lünklik. Selleks, et mõlema struktuurüksuse töötajad oleksid võrdselt kaasatud sisekommunikatsiooni, peaks tihemini korraldama koosolekuid, looma ühise suhtlusgruppi ja infotahvli ning restorani üksuses võiksid info jagamise eest olla määratud vastutavad isikud. Vastanutest 79% olid arvamusel, et antav tagasiside mõjutab nende töösooritust ning 58% sooviksid saada seda regulaarselt. Ettevõtte töötajad peavad oluliseks saada nii negatiivset kui positiivset tagasisidet kuid mitte ükski töötaja ei soovi saada seda ainult kriitika võtmes. Andes tagasisidet töötajatele juhtkond teeb seda eesmärgiga tõsta tehtava töökvaliteeti, tunnustada töötajaid heade töötulemuste eest ning et inimesed tunneksid ennast rohkem kaasatuna ettevõtte käekäiku. Mõlemad struktuurüksuse töötajad ootavad kõige enam tagasisidet otseselt juhilt kuid kõige kasulikumaks peavad klientidelt saadud tagasisidet. Vajadusel töötajad teavad kelle poole pöörduda kui tekib tööalane mure või probleem. Paremate tulemuste saavutamiseks tagasisidestamisel võiks juhtkond kasutada kaasaaegseid tagasiside andmise viise, milleks võiks olla näiteks coaching, 1:1 vestluste jaoks kindel kokkulepitus aeg ja koht. Lähtuvalt eelpool toodust võiks ettevõttes olla loodud tagasiside kultuur. Organisatsiooni tasandil on tagasisidekultuuri loomine sisult ka kommunikatsioonikultuuri arendamine. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud. Saadud tulemused ja ettepanekud antakse teenindusettevõtte juhtkonnale tutvumiseks.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes jae- ja hulgikaubandus ettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pähklamäe, Heily-Nele; Transtok, Virve
    Lõputöö teema on töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes. Teema sai valitud sellepärast, et kaugtöö ja vaimne tervis on väga aktuaalne praegu, kus paljud töötajad teevad tööd kodus, kui käivad kontoris kohapeal, mis on nüüd reaalsus. Probleem seisneb selles, et uuritava ettevõtte kontoritöötajad, teevad palju tööd kodus, kus kõige enam kannatab vaimne tervis. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada kaugtöötajate hinnanguid oma vaimsele tervisele jaekaubandus ettevõttes ja teha juhtidele ja töötajatele ettepanekuid vaimse tervise toetamiseks kaugtöö ajal. Uuringus osales 16 töötajat. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja valimiks oli mugavusvalim. Küsitlus viidi läbi Pakendikeskuse kontoritöötajate seas, kes saavad teha kaugtööd ja ühe juhtkonnaliikmega viidi läbi pool struktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Peamised muudatusvajadused, mis käesolevalt võivad ohustada töötajate vaimset tervist on seotud meeskonnatööga (meeskonnatunde tundmine ei ole püsiv), töötajate ja juhtkonna vaheliste suhetega (juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlus ei ole töötajate jaoks lahenduskeskne ja toetav ning töötajad tunnevad, et neid tunnustatakse harva) ning töökorraldusega (suur töökoormus ja -aeg, väheselt kasutatavad puhkepausid, stressi ja kurnatuse tunne). Kaugtöö osas tunnevad töötajad, et kaugtöö tegemise võimalus võiks asutuses olla jääv, töötajad hindavad, et on kaugtööd tehes produktiivsemad. Ettepanekud juhtkonnale: • initsieerida tööpäeva siseseid kiireid ühiseid tegevusi, regulaarseid kord nädalas kohtumisi tööasjade arutamiseks, regulaarseid virtuaallõunaid jooksvate mõtete põrgatamiseks ning regulaarseid kontakt-kohtumisi, et tugevdada ja hoida meeskonna tunnet; • algatada teadlik ja läbimõeldud strateegia töötajate sagedasemaks tunnustamiseks. Juhtkond võib tunnustamise strateegia väljatöötamiseks kaasata mõttetalgute raames ka asutuse töötajad. Lisaks saata töötajaid täiendkoolitustele; • kuvada selge sõnum, et töötajad ei pea tegema tööd peale tööpäeva lõppu ning soodustada planeeritud puhkepauside tegemist. Hinnata üle töötajate töökoormus ja tööülesanded ning vajadusel ülesandeid ümber jagada ja koormust hajutada; • viia läbi ettevõtte töötajate seas täiendav anonüümne küsitlus stressi põhjustavate aspektide kaardistamiseks ning saadud tulemuste põhjal töötada välja võimalused stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • kasutada meeskonna supervisiooni, et selgitada välja praegused kitsaskohad omavahelises suhtluses ning tuua asutusse uusi suhtlusmeetodeid ja -viise, mis toetaksid lahenduskeskset partnerlusel põhinevat suhtlemist nii töötaja kui juhi vaates; korraldada regulaarseid 1+1 (töötaja + juht) vahelisi vestluseid, mille käigus on osapooltel võimalik vestelda jooksvatest asjadest. Ettepanekud töötajatele: • anda märku oma vajadustes, mis nende jaoks meeskonnatunnet soodustab, sh initsieerida ka ise ühiseid virtuaalkohtumisi; • anda juhtkonnale teada oma tunnetest tunnustuse osas ning anda sisendit juhtkonnale tunnustamise strateegia välja töötamisel, sh mis paneb konkreetseid töötajaid end tunnustatuna tundma: • jälgida teadlikult ja regulaarselt tööajast kinni pidamist, sh puhkepauside tegemist. Vältida teadlikult ületunnitöö tegemist. Vajadusel märkida kalendrisse planeeritud puhkepause; • anda juhtkonnale sisendit stressi põhjustavate aspektide osas ning teha proaktiivselt ettepanekud stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • anda juhtkonnale tagasisidet, mis senist partnerlust on takistanud ning teha proaktiivselt ise ettepanekuid konkreetselt töötajat toetaks, sh osaleda supervisioonidel. Autori hinnangul on võimalik nendele aspektidele tähelepanu pöörata ka kaugtöö võimalusega jätkates, kui ettevõtte juhtkond ning töötajad nendes küsimustes koostööd teevad ja on valmis uusi metoodikaid ja lähenemisi kasutusele võtma. Selle plaani koostamist ja teemaga tegelemist käesolev uurimustöö ka toetab.