Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Internetiturunduse võimalused väikeettevõttes Vaoparts OÜ turunduskampaania korraldamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Aasaväli-Ivanov, Kerli; Rebane, MeelisLõputöö teemaks on „Internetiturunduse võimalused väikeettevõttes Vaoparts OÜ turunduskampaania korraldamiseks“. Ettevõttes puuduvad teadmised, kuidas korraldada internetiturundust piiratud eelarvega. Sel põhjusel ei ole ettevõte varem turunduskampaaniaid läbi viinud, et suurendada brändi tuntust. Lõputöö eesmärgiks oli leida sobivad internetiturunduse võimalused turunduskampaania läbi viimiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks püstitati neli ülesannet. Esimeseks ülesandeks oli koostada internetiturunduse teoreetiline raamistik, mille täitmiseks uuriti, millised on olnud muutused Interneti arengus läbi ajaloo ja kuidas need on mõjutanud turundust. Seejärel kirjeldati peamiseid internetiturunduse kanaleid ja strateegiaid ning nende tähtsust tänapäeva digitaalses maailmas. Peatüki lõpetab kokkuvõttev lõik Vaoparts OÜ poolt valitud internetiturunduse kanalitest, kus põhjaliku analüüsi tulemusena osutusid kõige sobivamaks otsingumootori ja sotsiaalmeedia turundus ning veebileht, sest need taktikad vastasid kõige paremini ettevõtte eesmärkidele. Teiseks ülesandeks oli leida sobivad lähtekohad turunduskampaania korraldamiseks. Selle eesmärgi täitmiseks kirjeldati kõigepealt, mida soovib Vaoparts OÜ oma turunduskampaaniaga saavutada. Seejärel kirjeldati erinevate turunduses kasutatavate mudelite nagu 7 P, SMART, REAN, 5S ja AIDA kasutusvõimalusi strateegia loomisel ja eesmärkide seadmisel ning turunduskampaanias üldiselt. Analüüsi tulemusena valiti nende mudelite seast välja veebilehe optimeerimiseks SMART mudel, mis võimaldas seada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajaliselt piiritletud eesmärke, et parandada veebisaidi nähtavust otsingumootorites. Facebooki jagamismängu jaoks osutus sobivaimaks AIDA mudel, mille abil keskenduti tähelepanu köitmisele, huvi äratamisele, soovi tekitamisele ja tegevusele suunamisele, et suurendada sellega jagamismängus osalemist. Kolmas ülesanne sisaldas endas turunduskampaania planeerimist, mõõdikute seadmist ja kampaania läbi viimist. Planeerimisfaasis keskenduti bränditeadlikkuse tõstmisele ja ettevõtte teenuste tutvustamisele. Autor lisas veebilehele Yoast SEO pistikprogrammi, et optimeerida sisu märksõnade ja otsingumootori jaoks, ning tegi ettevõttele Google Analytics 4 konto, et jälgida veebilehe liiklust ja analüüsida külastajate käitumist. Samuti loodi spetsiifilised artiklid veebilehele ning kujundati Facebooki jagamismäng, et suurendada sotsiaalmeedia kaasatust. Mõõdikuteks seati Vaoparts OÜ veebilehe külastajate arvu kasv 50% võrra, Facebooki fännilehe jälgijate arvu kasv 200 jälgijani ning märksõnade „Granit Partnershop“, „automaatkäigukasti õlivahetus“ ja „konditsioneeri/kliima täitmine R1234yf“ positsiooni parandamise Google'i orgaanilistes otsingutulemustes esimese kahe lehekülje seas. Tulemuste kontrollimiseks kasutati Google Analytics 4 tööriista, Facebooki jagamismängu tulemuste analüüsimiseks kasutati Meta äriüksuse statistika lehte ning märksõnade positsioone kontrolliti Google otsingu abil. Kõik tegevused ja eesmärgid viidi läbi viiekuulise perioodi jooksul. Viimaseks ülesandeks oli hinnata turunduskampaania tulemusi ja teha ettepanekuid edasisteks turundustegevusteks. Kampaania eesmärk oli suurendada veebilehe külastajate arvu 50% võrra, kuid saavutati 29,89% kasv. Vaatamata sellele, et eesmärki täielikult ei saavutatud, näitasid tulemused orgaanilise liikluse ja otsese otsingu olulist kasvu, mis viitab SEO tõhususele ja ettevõtte nime suurenenud tuntusele. Samuti ei saavutatud Facebooki jagamismänguga oodatud jälgijate arvu kasvu, aga siiski suurenes märkimisväärselt ettevõtte nähtavus sotsiaalmeedias. Google'i orgaanilistes otsingutulemustes saavutati kõigi seatud märksõnade positsioneerimine esilehel, mis suurendab ettevõtte veebilehe nähtavust ja potentsiaalselt ka külastajate arvu. Autor soovitab jätkata sisu optimeerimist ja märksõnade valiku laiendamist, et suurendada otsingute spektrit ja veebiliiklust. Samuti on oluline olla sotsiaalmeedias aktiivne, et tõsta kaasatust ja jälgijate arvu, lähtudes sihtrühma geograafilistest ja demograafilistest andmetest. Lisaks tuleks pidevalt analüüsida turunduskampaaniate tulemusi, et tegevusi tõhusalt kohandada.Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumendihaldussüsteem eraettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Kattai, Kaire; Rego, Mari-LiisEttevõttes elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutamine ja dokumendihalduse protsesside kirjeldamine on oluline, kuna see võimaldab tõhusat dokumentide haldamist, tagades nende turvalise säilitamise, hõlpsa ligipääsu ja järjepideva halduse. Lisaks aitavad selged protsessikirjeldused parandada töötajate arusaamist nende ülesannetest, vähendada segadust ning tagada dokumentidega seotud tegevuste sujuv toimimine ning üleüldise dokumendihalduse toimimise tagamise. See omakorda parandab ettevõtte produktiivsust, vähendab vigade ning äririskide tekkimise võimalust ning aitab organisatsioonil vastata õiguslikele nõuetele ja standarditele. Lõputöö eesmärgiks oli uuringu tulemusi analüüsides teha ettepanekud AS Fujitsu Estonia dokumendihalduse korraldamiseks ning elektroonilise dokumendihalduse keskkonna, süsteemi loomiseks rahvusvahelises IT ettevõttes. Eesmärgi täitmiseks uuriti erialast kirjandust, seadusi, juhendeid ja standardeid, et kujundada teoreetiline raamistik dokumentide haldamiseks ning uuriti elektroonilisele dokumendihaldussüsteemile esitatavaid nõudeid. Eesmärgi saavutamiseks kaardistati ja analüüsiti ettevõtte dokumentide haldamise hetkeolukorda ning uuriti ettevõtte töötajate ootuseid kaasaegsele lihtsasti hallatavale dokumendihaldussüsteemile. Teoreetiliste allikate ning seaduste ja juhendite läbitöötamine aitas leida eesmärgi täimiseks sobiva empiirilise uuringu läbiviimise meetodi. Uuringustrateegiaks valiti juhtumiuuring (Case Study) ning lähenemisviisiks deduktiivne viis. Esmaste andmete kogumiseks kasutati empiirilises uuringus dokumendivaatlust ning veebipõhist ankeetküsitlust. Uuringus kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmete kogumist, et saavutada põhjalikum arusaam uuritavast probleemist.Nimetus Avatud juurdepääs ISO 9001:2015 standardile vastava teabehalduse korraldamine energiaettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Hoolemaa, Pille-Riin; Murulaid, TiiaTeabehaldus on organisatsioonile oluline mitmel põhjusel nagu näiteks tõhus info kasutamine: organisatsioonid koguvad suures koguses teavet erinevatest allikatest, sealhulgas klientidelt, partneritelt, sisemistest süsteemidest jne. Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab sellel infol muutuda kasulikuks ressursiks, mida saab kasutada strateegiliste otsuste tegemiseks ja äriprotsesside parendamiseks. Otsuste tegemisel: juhtimisotsused põhinevad sageli olemasolevatel andmetel ja teabel. Korraldatud teabehaldus tagab, et juhtidel ja otsustajatel on juurdepääs ajakohasele, täpsele ja usaldusväärsele teabele, mis võimaldab neil teha teadlikke ja hästi informeeritud otsuseid. Töötajate tõhusus: Hästi korraldatud teabehaldus võimaldab töötajatel kiiresti leida vajalikku teavet ja dokumente. See suurendab nende tõhusust ja tootlikkust, kuna väheneb aeg, mis kulub teabe otsimisele ja töötlemisele. Andmekaitse ja turvalisus: organisatsioonide jaoks on oluline tagada nende kogutud andmete turvalisus ja konfidentsiaalsus. Teabehaldussüsteemid aitavad rakendada ja jälgida turvameetmeid, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu ja lekke eest. Klienditeenindus: kiire ja täpne info kättesaadavus on oluline ka klienditeeninduse seisukohalt. Korraldatud teabehaldus võimaldab ettevõtetel paremini mõista klientide vajadusi ja pakkuda neile kiiremat ja tõhusamat teenindust. Kokkuvõttes võimaldab hästi korraldatud teabehaldus organisatsioonidel tõhusamalt toimida, paremini juhtida riske, suurendada töötajate tootlikkust ning pakkuda paremat teenust nii sisemistele kui ka välistele huvigruppidele. Lõputöö eesmärk oli kaardistada teabehalduse hetkeolukord, et tuua välja järeldused ja teha ettepanekud selle vastavusse viimiseks ISO 9001:2015 standardiga. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade teoreetilistest lähtekohtadest ja standardist. Analüüsiti hetkeolukorda ja tulemuseks loodi dokumendihalduse juhend, dokumendi liigitusskeem ja teabevahetuse protsessi kirjeldus. Lisaks tegi autor ettevõtte teabehalduse parendamiseks muudatusettepanekuid. Peamine probleem, miks eelnimetatud dokumendid loodi oli, et ettevõtte teabehaldus oli reguleerimata ja ettevõtte soovib kasutusele võtta ISO 9001:2015 standardit, mis näeb ette teabe dokumenteerimist ja haldamist ja on protsessikeskne standard. Lõputöö eesmärk täideti läbi liigitusskeemi, teabevahetuse protsessi kirjelduse ja dokumendihalduse juhendi koostamise loomisega. Analüüsi tulemusena tehti parendusettepanekud, et parendada ettevõtte teabehalduse korraldamist.Nimetus Avatud juurdepääs Ettevõtte Primend OÜ kauba liikumise optimeerimine mobiilirakenduse kaudu(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Liivamägi, Kaidi; Rebane, MeelisLõputöö käigus välja töötatud mobiilirakendus oli suunatud kaubaliikumise protsesside optimeerimisele ettevõttes Primend OÜ. Projekti peamine eesmärk oli luua kasutajasõbralik lahendus, mis parandaks kauba liikumise efektiivsust ja läbinägelikkust, mis lisaks ka integreeruks sujuvalt ettevõtte olemasolevasse IT-taristusse. Arendusprotsess hõlmas mitmeid olulisi etappe, alates kasutajavajaduste analüüsist, süsteemi nõuete määratlemisest, prototüüpimisest, sprintide järgsetest testimistest kuni lõpliku juurutamisplaani koostamiseni. Projekti käigus rakendati agiilset arendusmetoodikat, mis võimaldas paindlikku ja kiiret reageerimist muutuvatele nõudmistele ning tagasiside integreerimist protsessi igas etapis (Dingsoyr, Dyba, & Moe, 2010). Selline lähenemine tõestas end kui äärmiselt efektiivne, võimaldades autoril pidevalt kohandada ja parendada rakendust vastavalt kasutajate tegelikele vajadustele. Tehniliselt realiseeris autor mobiilirakendust Microsoft Power Apps platvormil, kasutades ära selle laialdasi võimalusi ja kättesaadavust. See valik osutus eriti kasulikuks, kuna võimaldas hõlpsat juurdepääsu rakendusele kõikidele ettevõtte töötajatele. Kasutajatelt saadud tagasiside kinnitas rakenduse positiivset mõju kaubaliikumise protsessidele. Kasutajad tõid esile rakenduse selge ja mugava kasutajaliidese, kiire reageerimisaja ja funktsionaalsuse, mis tulevad kasuks kaupade registreerimisel ja jälgimisel. Tulevikus on plaanis jätkata rakenduse arendamist, põhinedes jooksvale kasutajate tagasisidele ja IT-keskkonna arengutele. Eelkõige keskendutakse kasutajaliidese veelgi suuremale individualiseerimisele, et paremini vastata erinevate kasutajagruppide vajadustele. Näiteks iga kasutaja enda registreeritud kaupade kuvamine esilehel. Kokkuvõtvalt said kõik lõputöö eesmärgid täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Organisatsioonikultuuri seosed töölt lahkumise kavatsusega tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Janson, Dana-Liisa; Kirikal, HeveVarasemalt on organisatsioonides peetud põhiliseks töötaja motivaatoriks palka, praegusel ajal see nii enam pole. Inimene vajab tunnustust, rahuolu ning teadmist, et teda organisatsioonis väärtustatakse. Tugev organisatsioonikultuur on uute töötajate meelitamiseks ning olemasolevate töötajate hoidmiseks parim vahend. Kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste hoiakutele ja käitumisele organisatsioonis. Samuti töötajate lahkumiskavatsus on teatud määral seotud organisatsiooniga. Tugev kultuur vähendab töötajate läbipõlemist ja see omakorda ka mõjutab nende lahkumiskavatsusi organisatsioonist. Empriiline uuring viidi läbi tootmisettevõttes, kus tootmistöötajate tööjõuvoolavus on kõrge. Pidev töötajate vahetumine on organisatsioonile kulukas ning võib vähendada ettevõtte tootlikust. Selleks, et tööjõu voolavust vähendada, on ettevõttel oluline välja selgitada töötajate lahkumiskavatsus. Empiirilise uuringu eesmärgiks oli välja selgitada seosed organisatsioonikultuuri ja töötajate lahkumise kavatsuse vahel tootmisettevõttes, et leida võimalusi organisatsioonikultuuri tugevdamiseks ja töölt lahkumise kavatsuse ennetamiseks. Eesmärgi saavutamiseks koostati teoreetilistele allikatele tuginedes raamistik, milles kirjeldati organisatsioonikultuuri ja selle tüüpe ning anti ülevaate tööjõu voolavuse ja lahkumiskavatsuse teoreetilistest aspektidest ja põhjustest ning selle seosest organisatsioonikultuuriga. Empiirilist uuringut viidi läbi kasutati kvantitatiivset lähenemisviisi. Uuringustrateegiaks oli mõõtmis-ehk ülevaateuurimus (survey). Uuringu läbiviimisel kasutati andmete kogumiseks ankeetküsitlust, mis koosnes kahest teemablokist. Esimeses teemablokis tuli vastata 20 väitele, kus hinnati hetkelist organisatsioonikultuuri võttes aluseks Kim Cameron Robert Quinn teooria. Teises osas tuli töötajal hinnata enda lahkumiskavatsuse soovi viie punkti skaalal. Uuringu valimiks oli ettekavatsetud valim, mille moodustasid 200 tootmistöötajat, kellest kokku vastasid 74, mis tegi vastamisprotsendiks 37%. Andmete analüüsimiseks kasutati andmetöötlusprogrammi MS Excel. Saadud andmetega arvutati keskväärtust, standardhälvet ning tunnuste vaheliste seoste uurimiseks kasutati korrelatsioonianalüüsi. Uuringutulemuste analüüsi põhjal selgus, et organisatsioonikultuuri tajutavaim kultuur oli adhokraatia kultuur, mida iseloomustab loovus, aktiivsus ja ettevõtlikus. Tulemustest selgus ka mõnevõrra erinev taju meeste ja noorima vanusegrupi lõikes, kus tajuti enim turukultuuri, mida iseloomustab tulemuste ja kasumlikkuse saavutamise tähtsus. Lahkumiskavatsuse analüüsist selgus, et uuringu läbiviimisel oli ettevõttes lahkumiskavatsus pigem madal. Soovi organisatsioonis tööd jätkata hinnati kõrgeks. Põhiliseks lahkumiskavatsuse põhjusteks oli elukoha vahetus ning parema töötasu leidmine. Organisatsioonikultuuriga seonduvaid põhjuseid oli uuringu läbiviimise ajal vähe. Korrelatsioonianalüüsist selgus, et organisatsioonikultuuri tüüpide ja töölt lahkumise seos oli väga nõrk või pea olematu. Ainuke tugev seos oli adhokraatia kultuuri ning lahkumiskavatsuse vahel, mis näitab et tugeva kultuuri tõusmisel lahkumiskavatsus väheneb. Selleks, et lahkumiskavatsus organisatsioonis jääks madalale tasemele, on autor teinud ettepaneku organisatsioonikultuuri parendamiseks tugevdada organisatsioonis klannikultuuri. Klannikultuuri tugevdamiseks on oluline kaasata tootmistöötajaid rohkem igapäeva tähtsatesse otsustesse. Selle saavutamiseks peaksid juhid erinevate kanalite kaudu kutsuma töötajaid tegema ettepanekuid ning esitlema erinevaid vaatenurki. Kui inimesed tunnevad end organisatsioonis väärtustatuna ja hinnatuna, suureneb tööga rahulolu, mis toob kaasa positiivsemad töötajad ning produktiivsema tööjõu. Samuti selleks et tugevdada meeskonda, soovitab autor teha organisatsioonis rohkem ühisüritusi just nende meeskondade vahel, mis töötavad kõige tihedamalt koos. Kui töötajad tunnevad end rohkem seotuna oma meeskonnaga, teevad nad paremini koostööd. See suurendab tootlikust ning kuuluvustunnet, ,mis vähendab nende kavatsust organisatsioonist lahkuda. Teooriast lähtudes on organisatsioonikultuuri ning töölt lahkumise kavatsuse seos tugev. Seda hetkel aga ei kinnitanud lõputöö uuring, mille tulemused uuritava tootmisettevõtte puhul ei toeta teoreetilist osa. Lõputööle eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesandeid said täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Teadmusjuhtimise koostoime teabehaldusega Eesti Maksu- ja Tolliametis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Luht, Kerli; Rego, Mari-LiisLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teadmusjuhtimise rakendatus ning selle koostoime teabehaldusega Eesti Maksu- ja Tolliametis, et tuua välja võimalused teadmusjuhtimise edendamiseks organisatsioonis. Teadmusjuhtimine, mis toetab töötajate arengut, kasvatab organisatsiooni teadmusvaramut ning loob seeläbi võimalused inovatsioonile, on oluliseks teguriks EMTA ühe strateegilise peasuuna, olla inovaatiline ning pidevalt arenevate töötajatega organisatsioon, täitmiseks. Kuna teave ja teadmus on omavahel tugevalt seotud, kuid teadmusjuhtimise ja teabehalduse vahelisi seoseid võib olla tänu valdkondade erinevusele raske märgata, pidas autor oluliseks uurida nende koostoimet. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati esmalt teoreetiline raamistik, tuginedes teemakohasele kirjandusele nii kodumaistelt kui ka välismaistelt autoritelt. Teabehalduse eesmärk on tagada kvaliteetse teabe säilimine ja kättesaadavus, mis eeldab teabehalduse, kui terviku nägemist ning panust kõigilt organisatsiooni liikmetelt. Teadmusjuhtimise keskmes on inimesed, teadmus paikneb inimeste peas ning seda on märksa keerulisem hallata, kui teavet. Teadmusjuhtimise protsessi integreeritus juhtimisstrateegiasse, aitab muuta personaalseid teadmis kollektiivseks teadmuseks ning tagab teadmusringluse jätkusuutliku toimimise. Teabehaldust ja teadmusjuhtimist ei saa käsitleda, kui sama protsessi, kuid mõlemad on organisatsiooni efektiivsuse tagamiseks olulised ning neid peaks rakendama paralleelselt. Teave on teadmuse sisendiks, teabehaldus toetab teadmusjuhtimise protsessi ning õige tehnoloogiline infrastruktuur aitab kaasa nii mõlema valdkonna edukale toimimisele, kui nende koostoimele. Empiirilise uuringu metoodika valimisel toetuti eelnevalt loodud teoreetilisele raamistikule ja uuringu eesmärgile. Uuringustrateegiaks oli kaardistusuuring (survey), milles lähtuti deduktiivsest käsitlusviisist. Uuring viidi läbi kvalitatiiv-kvantitatiivsel meetodil (mixed methods), mille tarbeks koguti esmaseid andmeid autori poolt loodud uurimisinstrumentidega. Kvalitatiivsete andmete kogumisel kasutati vaatlustabelit. Vaatluse valimi moodustasid EMTA dokumendid jm allikad, kus teabehaldust või teadmusjuhtimist käsitletud oli. Kvantitatiivseid andmeid koguti e-ankeedina koostatud ankeetküsimustikuga. Küsitluse valim moodustati lähtudes ettekavatsetud valimi (purposive sample) põhimõtetest ning selle moodustasid peadirektori asetäitja tolli alal vastutusalasse kuuluvate osakondade 367 töötajat ja ametnikku. Lõplikuks suuruseks kujunes 116 vastajat, vastamisprotsent oli seega 31,6%. Kogutud andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, tulemusi korrastati ning analüüsiti programmis Microsoft Excel. Uuringu tulemustest anti põhjalik ülevaade kõrvutades vaatluse raames kogutuid andmeid, küsitluse teel kogutud andmetega. Uuringutulemuste analüüsi põhjal järeldati, et asutuses on olemas ilmingud teadmusjuhtimisest, kuid see ei ole integreeritud dokumentidesse ühtse protsessi osana ning seega ei ole teadlik tegevus. Teadmusjuhtimise mõistet dokumentides ei kajastu, selle ilminguid esinevad erinevatest kohtadest. Teenistujad küll jagavad oma teadmise ja kogemusi ning kasutavad ka kolleegide teadmisi tööülesannete täitmisel, kuid puudu on juhtkonna toetusest ning ühtsest teadmuse talletamise süsteemist. Teadmusjuhtimise protsesside toimimisele avaldab mõju teabehalduse korraldus. Olemas on tehnoloogiline baas mõlema valdkonna ja nende koostoime toetamiseks, kuid kitsaskohti esineb süsteemides paikneva teabe asjakohasuses ja selle kättesaadavuses. Teavet ei salvestata kohtadesse, kus see säiliks ja oleks kättesaadav kõigile, mis on põhjustatud nii teenistujate teadmatusest, kui vähesest turvatundest. Puudujäägid teabehalduses takistavad nii teadmuse teket, säilimist kui ka levitamist. Teadmusjutimise edendamiseks on vajalikud muudatused mõlema valdkonna korraldamises, millest lähtuvalt on töö autor teinud järgmised ettepanekud: • tedmusjuhtimise strateegia väljatöötamine, milleks on vajalik läbi viia teadmusaudit; • teabehalduse alase koolituse käivitamine teenistujatele, mis sisaldab baaskoolitus ja iga-aastast põhitõdede meeldetuletust ja teabehaldusespetsialistide määramine, kes toetavad ja abistavad teenistujaid teabehaldusprotsesside läbiviimisel; • vastutavad täitjad infosüsteemidele, kelle ülesandeks on teabe aja- ja asjakohasuse tagamine ning süsteemide esitamine osakonniti, koos koheselt juurde lingitud ülevaatliku kirjelduse ja juhendmaterjalidega; • koolituste materjalide, salvestuste, parimate praktikate, kogetud õppetundide jms intranetti koondamine; • teadlikuse tõstmine olemasolevatest enesearenguvõimalustest ja nende kasutamise soodustamine.Nimetus Avatud juurdepääs Tele2 Eesti AS 5G teenuse kasutajauuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Avi, Leino; Rebane, MeelisKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida ja analüüsida Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi üliõpilaste seas Tele2 Eesti AS-i 5G teenuse kasutajate hinnanguid ning mõista nende rahulolu selle teenusega. Tulemuste põhjal teha ettepanekud Tele2 Eesti AS-le, 5G teenuse parendamiseks. Lõputöö esimeses peatükis keskendub autor 5G tehnoloogia olemusele, kus tuuakse välja 5G leviala ja sagedused, Tele2 Eesti AS 5G teenuse võimalused ja piirangud ning 5G teenuse maine ja vastuvõtt Eestis, turunduse olemus ja Tele2 Eesti AS strateegiline lähenemine. Teises peatükis kirjeldab autor lõputöö empiirilise uuringu metoodikat, kasutades selleks kvantitatiivset uuringut. Valimis osalesid Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi üliõpilased. Küsitlusuuringu läbiviimiseks kasutati Surveer keskkonda ning küsitlus oli anonüümne andes sellega vastajatele võimaluse tunda end turvaliselt ja vabamalt oma arvamuste avaldamisel. Uuring saadeti 634 üliõpilasele, kellest võttis antud uuringust osa 43 üliõpilast. Uuringu tulemused aitavad Tele2 Eesti AS-l mõista turu dünaamikat ning kohandada vastavalt sellele oma strateegiaid. Kolmandas peatükis esitab autor lõputöö järeldused ja soovitused, tuginedes uuringu tulemustele. Uuringu tulemuste põhjal, kus 43-st vastanust ei ole ainult kaks vastajat rahul Tele2 Eesti AS 5G teenusega. Sellega võib öelda, et üldine rahulolu teenusega on positiivne vastajate seas. Autor koostas Tele2 Eesti AS-le ülevaate vastanute tagasisidest ja tegi ettepanekud teenuste parendamiseks. Autor kinnitab, et lõputöö eesmärgid ja uurimisülesanded on täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs EGO laohaldustarkvara juurutamise mõju DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsessidele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Ruven, Ristiine; Freienthal, HeliLogistikavaldkonna kiire areng on sunnitud ettevõtteid otsima uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, et säilitada konkurentsivõime ja optimeerida lao äriprotsesse. Lõputöö jaoks püstitatud eesmärk oli hinnata laohaldustarkvara EGO juurutamist ja juurutusprojekti tulemuslikkust DHL Logistics Estonia OÜ laoosakonnas, et leida võimalusi laohaldusprotsessi automatiseerimise taseme tõstmiseks. Laohaldustarkvara juurutamise eesmärk oli tagada ladude efektiivne haldamine, logistikaprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine ning kliendirahulolu suurendamine. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati erinevaid uurimisülesandeid, mis autori arvates said täidetud. Lõputöös uuriti EGO projekti rakendamise eripärasid, selgitati laonduse ja laohalduse teoreetilisi lähtekohti ning infosüsteemi olulisust laomajanduses. Selgitati empiirilise uuringu metoodikaid ja tutvustati uurimisobjektiks võetud ettevõtet ning loodi ülevaade juurutusprojektist ning projekti juhtimise teoreetilisest lähtekohtadest. Autori hinnangul viidi edukalt läbi uue laohaldussüsteemi EGO juurutusprojekt, mille eesmärk oli lisaks vana süsteemi välja vahetamisele ka pakkuda uuenduslikke ja parendatud võimalusi laomajanduses, lihtsustades ja tõhustades lao tööprotsesse. EGO juurutusprojekt algas põhjaliku gap analüüsiga, mille käigus määrati kindlaks süsteemi nõuded ja tehti kindlaks vajalikud muudatused, seejärel teostas Sitaci koostöös DHL-i meeskonnaga süsteemi kohandused ja alustati kasutajate koolitamist, kasutades selleks demo keskkonda ning Teamsi vahendusel toimuvaid sessioone. Projekti käigus viidi läbi kasutajate aktsepteerimistestimine (UAT) ja andmete migratsioon vanast süsteemist uude, millele järgnes süsteemide paralleelne jooksutamine, et tuvastada ja lahendada vajadusel tekkivaid probleeme, enne EGO süsteemi ametlikku käivitamist Go-Live etapis. Lõpuks jätkus süsteemi järel hindamine, et parandada tuvastatud vigu ja koguda ettepanekuid süsteemi edasiseks täiustamiseks. Projekti õnnestumine näitab, et põhjalik ettevalmistus, tihedas koostöös läbiviidud kohanduste ja kasutajate järkjärguline kaasamine on olulised edukaks uue süsteemile üleminekuks. Uue laohaldustarkvara rakendamine on oluliselt automatiseerinud DHL Logistics Estonia OÜ laoprotsesse.Nimetus Avatud juurdepääs Sisekommunikatsiooni korraldamine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Sild, Epp; Transtok, VirveLõputöö teemaks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamist. Tootmisettevõte on tegutsenud Eestis aastast 1994 ning selle aja jooksul on muutunud nii ühiskond, töökultuur ja tingimused, kui ka kommunikatsiooni kanalid. Organisatsiooni tulemusi, töötajate rahulolu mõjutab suures osas sisekommunikatsioon, mis on tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas oluline teema. Tõhus sisekommunikatsiooni korraldamine on ettevõtte edukuse võti. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada töötajate hinnangud Rudus AS tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamisele, leida selle võimalikud kitsaskohad ning esitada ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale kommunikatsiooni tõhususe parendamiseks. Töö autor lõi tööle teoreetilise raamistiku, lähtudes erinevatest teooriatest. Lõputöös käsitleti sisekommunikatsiooni olulisust, selle rolli organisatsiooni maines, kultuuris, sisekommunikatsiooni korraldamist, kanaleid ja arendusi, sisekommunikatsiooniga kaasnevaid probleeme ja strateegiat, mis seoti erinevate teooriatega. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viis autor tootmisettevõttes läbi uuringu. Tootmisettevõttes viidi töötajate seas läbi küsitlus ja tegevjuhiga intervjuu. Lähtuvalt küsimustikust, koostati intervjuu küsimused selle läbiviimiseks. Neljast plokist koosneva küsimustiku teemadeks olid üldinfo, organisatsiooni info liikumine, tunnustamine ja tagasiside ning juhtimine sisekommunikatsioonis ning lisana oli üks avatud küsimus, kus ettevõtte töötaja sai teha ettepanekuid sisekommunikatsiooni parendamiseks. Küsimustik edastati 43-le ettevõtte töötajale, kellest 1 vastas intervjuule ja 27 küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati nii kvalitatiivset, kui ka kvantitatiivset analüüsi meetodit. Lõputöö autor saab anda lõputöö raames läbiviidud uuringule positiivse hinnangu. Uuringust ilmnes, et ettevõtte sisekommunikatsiooni korraldamises on mõningad puudujäägid, millele peab pöörama tähelepanu, et saavutada tõhusam sisekommunikatsiooni korraldamine. Selle toimimiseks on vaja teha mõningaid muudatusi. Analüüsist ilmnes, et kõige kõrgemalt hindasid ettevõtte töötajad tunnustamise ja tagasiside plokki. Töötajad võtavad vastu tagasisidet, õpivad sellest ja ka annavad ise tagasisidet. Madalaimalt hinnati aga organisatsiooni info liikumise plokki, millest ilmnes, et info edastamise kanalid vajavad vastavalt ametikohtadele kohandamist ja ülevaatamist, sest mitte kõik ettevõtte töötajad ei pääse ettevõtte kõikidesse info edastamise kanalitesse või siis ei kasuta neid. Varem ei ole antud tootmisettevõttes sellist uuringut läbi viidud. Arvestades seda, et tootmisettevõtte tegutsemise jooksul, algusest kuni tänapäevani, on muutunud nii sisekommunikatsiooni roll kui ka tähtsus ning tuginedes uuringu tulemustele, kust ilmnes, et tootmisettevõttel on mõningad puudujäägid sisekommunikatsiooni tõhususes, järeldas autor, et antud uuringu läbiviimine ja hindamine oli tootmisettevõttele vajalik. Uuringu tulemused annavad tootmisettevõtte juhtkonnale parema ülevaate tekkinud kitsaskohtadest ning võimaluse parendada sisekommunikatsiooni nii, et see tõhusamalt toimiks. Tõhus ja toimiv sisekommunikatsioon on ettevõtte edu üks alustalasid. Lõputöö autor peab läbi viidud uuringut õnnestunuks.Nimetus Avatud juurdepääs Siseauditite korraldamine tootmisettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Hektor, Jandra; Murulaid, TiiaLõputöö eesmärk oli välja selgitada teoreetilistele allikatele tuginedes siseauditeerimise korraldamine tootmisettevõtte näitel, et vajadusel tuua välja parendusettepanekud. Autori hinnangul lõputöö eesmärk täideti tänu püstitatud uurimisülesannetele. Autor andis eesmärgi täitmiseks esmalt ülevaate siseauditi teoreetilisest käsitlusest. Lõputöö teoreetilises osas selgus, et siseauditeerimine on universaalne ja laia kasutusalaga tegevus. Siseaudit on osa sisekontrollisüsteemist ja seda peetakse efektiivseks abivahendiks ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Sisemise auditi eesmärk on anda kinnitust, et ettevõtte tegevus vastab ettevõttes kehtestatud nõuetele, riiklikele seadustele ja rahvusvahelistele regulatsioonidele. Siseauditi roll ettevõtte tegevuses on üha kasvav. Neid kasutatakse riskide hindamiseks ja hea kvaliteedi tagamiseks. Toimiva sisekontrolliga ettevõtetel on konkurentsieelis, sest siseauditite üks roll on anda juhtkonnale vajalikku informatsiooni erinevate otsuste vastuvõtmiseks. Lisaks toovad siseauditid välja võimalused erinevate sisemiste ja välimiste riskide vähendamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks kaardistati uuritavas tootmisettevõttes siseauditite korraldamine, et vajadusel välja tuua parendusettepanekuid. Selle käigus viidi tootmisettevõttes läbi poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide läbivaatus. Valimi moodustas autor lähtuvalt oma teadmistest ettevõttes auditeerimisega kokkupuutuvatest inimestest, kelleks olid ettevõtte juhatuse liige, kvaliteedispetsialist, kvaliteediinspektor ja assistent. Intervjuude käigus otsis autor vastuseid küsimustele lähtuvalt lõputöö teoreetilises osas käsitletud teemadele. Uuringus kogutud andmed analüüsiti kvalitatiivset sisuanalüüsi kasutades ehk teksti süstematiseerimise kaudu. Uuringu tulemuste analüüsimisel selgus, et tootmisettevõte teostab regulaarselt siseauditeid ja peab neid tähtsaks kvaliteedi tagamise, riskide vähendamise ja ressursside kokkuhoidmise seisukohast. Ettevõttes peetakse oluliseks tööprotsesside ja sisekontrollimeetmete pidevat parendamist, mille aluseks kasutatakse ka siseauditi tulemuste analüüsimist. Uuringust selgus, et siseauditiga seotud dokumendid on uuritavas tootmisettevõttes enamjaolt välja töötamata. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanneteks olid puuduva siseauditite juhendi ja siseauditite plaani väljatöötamine. Eesmärk sai täidetud, sest lõputöö käigus töötas autor välja tootmisettevõtte siseauditite protsessi, plaani ja juhendi.Nimetus Avatud juurdepääs Projektijuhtimise parendamine iduettevõttes FitQ Studio OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kõre, Kaisa; Freienthal, Heli; Rääk, MeelisLõputöö eesmärk on kaardistada FitQ Studio OÜ hetkeolukord (as-is) projektijuhtimises ning pakkuda välja (to-be) parendusettepanekuid, autori hinnangul eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas vaadeldakse iduettevõtete eripärasid, projektijuhtimise etappe ning erinevate projektijuhtimise standardeid ja metoodikaid ja nende sobivust iduettevõtetele. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati arendusuuringut. Empiiriline uuring viidi läbi induktiivse strateegia. Andmeid koguti põhiliselt kvalitatiivsel meetodil. Tehti katsetusi ka kvantitatiivsete andmete saamiseks, kuid saadud info põhjal ei olnud võimalik tõetruusid järeldusi teha. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja dokumentide vaatlust. Lõputöös lähtutakse PBM 7 sammu mudelist. Äriprotsesside kaardistamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit, mille käigus kirjeldati ära projekti algatamise, projekti läbiviimise ja sprintide hetkeolukorrad (as-is). Kõik joonised on koostatud vabavaralise tarkvaraga yEd. Äriprotsessi hetkeolukord on välja selgitatud läbi intervjuude ja ettevõtte vaatluse. Uuringu tulemusena loodi uus (to-be) protsess, mis aitaks ettevõttel paremini projekte edukalt lõpuni viia. Töö tulemusena valmis projektide algatamise, projektide läbiviimise ja sprindi läbiviimise BPMN mudel (as-is ja to-be). Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor juhtkonnale kuus ettepanekut: • Määrata ära Scrumi meistri roll; • planeerida projekte põhjalikult ette; • luua projektidele kasutajalood; • prioriseerida ülesanded kasutades selleks „loo punkte“; • korraldada retrospektiive, et saaks analüüsida projektide õnnestumisi ja mitte õnnestumisi; • viia dokumendid üle ühele platvormile. Töö allikatena kasutas autor teemakohaseid artikleid, internetiallikaid, raamatuid ja varasemaid lõputöid.Nimetus Avatud juurdepääs Muudatuste juhtimine kahe asutuse ühinemisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pigo, Evelin; Transtok, VirveKäesoleva lõputööga püstitati eesmärk välja selgitada töötajate hinnangud seoses muudatuste juhtimisega kahe asutuse ühinemisel, et vajadusel teha parandusettepanekuid edaspidiseks muudatuste juhtimise protsessi parendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks püstitas autor neli uurimisülesannet. Muudatuste läbiviimisel on oluline panna paika kindel plaan, kuidas tegutsetakse enne muudatusi, nende sisseviimisel ning peale muudatuste protsessi. On olemas mitmeid teooriaid, kuidas muudatusi edukalt juhtida, kuid kõige tuntum neist on Lewini teooria, mis koosneb kolmest etapist “lahtisulatamine“, “muutmine“ ja “kinnikülmutamine“. Peale teda hakkasid erinevad teadlased seda edasi arendama. Organisatsioonidel, kellel pole piisavalt teadmisi muudatuste juhtimise teooriatest, on mõistlik esialgu võtta aluseks Kotteri 8-sammuline mudel, kus on kajastatud kõige olulisemad põhimõtted ning edaspidi ise otsustada, kui palju rõhku on kindlale etapile vajalik panna. Töötajate poolset vastupanu muudatustele peetakse tihti takistuseks. Juhtkonnal on siinkohal oluline roll sellega tegeleda, mitte selle möödumist oodata. Vastuseisu vähendamine on oluline selleks, et töötajad saaksid muudatuse protsessist täieliku selguse ning tunneksid, et neid kuulatakse ja kaasatakse. Vastasel juhul võib muudatus ebaõnnestuda. Vastuseisu vähendamisel on seda oluline teha algusfaasides, kui vastuseisjate hulk pole liiga suureks läinud. Selle jaoks on samuti loodud erinevaid strateegiaid, kuid enamikest neist tuleb välja kolm kõige olulisemat tegevust: kommunikeerimine, kaasamine ja toetamine. Strateegiates on käsitletud ka läbirääkimisi, manipulatsiooni kui ka sundi, kuid neid on sobilik kasutada ainult äärmuslikel juhtumitel. Käsitlusviisiks valis autor deduktiivse lähenemisviisi, mis tähendab seda, et kõigepealt loodi teooria, mille põhjal koostati empiiriline analüüs. Uuringustrateegiaks valiti Survey meetod, millega koguti enamasti kvantitatiivseid andmeid, kuid vähesel määral ka kvalitatiivseid. Andmekogumismeetodiks oli kombineeritud meetod, mis aitas autoril luua terviklikumat ülevaadet muudatuste juhtimisest uuritavas organisatsioonis. Lisaks töötas autor välja andmekogumisinstrumendid ja viis läbi empiirilise uuringu. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks koostati ankeetküsimustik, millega selgitati välja töötajate hoiakud seoses muudatuste juhtimisega igas muudatuse etapis. Küsimustikus kasutati ettekavatsetud valimit. Kvalitatiivsete andmete kogumiseks töötati välja poolstruktureeritud intervjuu, mis viidi läbi ühe juhtkonna liikmega, täpsustamaks kõiki detaile. Lõpetuseks analüüsiti ankeetküsimustiku ja poolstruktureeritud intervjuu tulemusi kolmes muudatuse etapis: muudatusele eelnev faas, muudatuse sisseviimise faas ning muudatusele järgnev faas. Muudatusele eelneva faasi analüüsist selgus, et vastajad tundsid, et nad ei saanud esitada niipalju ettepanekuid kui oleks soovinud. Selle vastu soovitas autor tulevikus korraldada rohkem muudatusega seotud konkursse ja küsimustikke, kus saavad sõna anda kõik muudatusega seotud töötajad. Muudatuse sisseviimise faasi analüüsist selgus, et vastajate rahulolu muudatuse läbiviimisega ajaga langes. Selle jaoks, et tulevikus vastupanu ei suureneks tuleks selle vähendamisega tegeleda juba algusfaasides, töötajatele tuleks selle käigus kindlasti selgitada muudatusega seotud motiveerivaid tagajärgi. Lõpufaasi analüüsis jõudis autor järelduse, et kuna lõplikult muudatuse vajalikkust ei mõistetud ja arvati, et tegemist oli sundolukorraga, siis ei kadunud täielikult ka vastupanu kahe asutuse ühinemisele. Siinkohal esitati konkreetne ettepanek vähendada järgnevate muudatuste puhul vastupanu esimeses faasis läbi Kotteri ja Schlesingeri koolitamise ja informeerimise strateegia, mis aitaks töötajatel luua parema arusaama muudatuse vajalikkusest. Kolmest osast koosneva lõputöö esimeses peatükis käsitleti järgnevaid teemasid: organisatsiooni muutumisvõime, muudatuste liigid, muudatuste läbiviimine, vastuseis muudatustele ja vastuseisu vähendamine. Teises peatükis anti ülevaade empiirilisest uuringust. Viimases osas tutvustati uuringu tulemusi, nende põhjal tehtud järeldusi ning teooria põhjal tehtud ettepanekuid. Kõik püstitatud uurimisülesanded teostati ning lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Tekkiva teabe kaardistamine Eesti Spordiseltsis Kalev(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Pärnpuu, Mari; Murulaid, TiiaKvaliteetne teave on organisatsiooni eesmärkide täitmiseks kriitiline ressurss igas organisatsioonis. Teabe tõhusaks kasutamiseks on vaja kõigepealt ülevaadet töö käigus tekkivast teabest. Teabehalduse korraldamisega tuleb organisatsioonil tagada teabe kättesaadavus ja kvaliteet, maandada teabe haldamisega seotud riske ja vähendada kulusid ning tagada teabehalduse järjepidevus. Lõputöö pealkiri on „Tekkiva teabe kaardistamine Eesti Spordiseltsis Kalev“. Lõputöö eesmärk on selgitada välja Eesti Spordiseltsi Kalev teabehalduse korraldus ning leida võimalusi teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks. Lõputöö eesmärgi täitmiseks püstitati viis ülesannet. Lõputöö esimese ülesande täitmiseks selgitati teoreetilistele allikatele tuginedes teabehalduse korraldamist ning organisatsioonis tekkiva teabe liikide, selle allikate ja hoiukohtade kaardistamist. Teise ülesandena koostati metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks. Kolmanda ülesande raames kaardistati Eesti Spordiseltsis Kalev tekkiv teave ja selle liigid ning koostati dokumentide liigitusskeem, lähtuvalt organisatsiooni vajadustest ja õigusaktide nõuetest. Neljanda ülesande täitmiseks selgitati välja teabe dubleerimine, et lõpetada mittevajaliku teabe kogumine. Lõputöö viies ülesanne oli tuginedes analüüsi tulemustele esitada järeldused ja parendusettepanekud Eesti Spordiseltsis Kalev teabehalduse korraldamiseks. Teabe korrastamine ja kaardistamine on osa teabehaldusest, selle käigus tuvastatakse, millist teavet organisatsioonis tekib, kas selle kogumine on vajalik, kus ja mis vormingus teavet hoitakse, kas esineb dubleerimist ning määratakse puuduvad juurdepääsupiirangud ja säilitustähtajad. Liigituskeem on aluseks tekkiva teabe kaardistamisel ja seda täiendatakse ülevaate saamise käigus. Viidi läbi kvalitatiivne kaardistusuuring, mille andmekogumismeetoditeks olid osalus- ja dokumendivaatlus ning poolstruktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimiseks kasutati deduktiivset käsitlusviisi ja juhtumiülest analüüsimeetodit. Uuringu tulemusel saadi ülevaade teabehalduse korraldusest organisatsioonis, kaardistati organisatsiooni tegevuse käigus tekkiv teave, selle allikad ja hoiukohad, selgitati välja teabe dubleerimine ning esitati ettepanekud teabehalduse korraldamise parendamiseks. Uuringu põhjal saab järeldada, et kuigi teabehaldusega organisatsioonis tegeletakse, saaks seda teha märksa süsteemsemalt ja järjepidevamalt, pöörates tähelepanu kõigile teabehalduse alaliikidele. Igapäevane e-kirjade haldamine vajab süsteemi loomist, sest e kirjad on organisatsiooni vara, millele tuleb tagada juurdepääsetavus ja kasutatavus. Ka muu teabe haldamine ja säilitamine vajab veel läbimõtlemist ning toetavate tehniliste süsteemide juurutamist. Tähelepanu tuleb pöörata ka tööülesannete täitmisel ja koolitustel saadud teadmuse talletamisele ja jagamisele. Teabehalduse korralduse tõhustamiseks ja ESS-i Kalev traditsioonide jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja teadmuse talletamisel süsteemset lähenemist, seetõttu tuleks organisatsioonis teadlikult tegeleda oskusteabe ja kogemuste jagamise ning salvestamisega. Teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks ja järjepidevuse tagamiseks ESS-is Kalev tehti 13 parendusettepanekut, millest olulisemad on välja toodud järgnevas loetelus. • Teabehalduse reguleerimiseks organisatsioonis luua teabehalduse juhend, mis annaks peamised suunised teabehalduse korraldamiseks ja oleks abiks uutele töötajatele sisseelamisel. • Kehtestada ESS-is Kalev Lisas 3 toodud dokumentide liigitusskeem, milles tuuakse välja töö käigus tekkiv säilitamist vajav teave, selle asukohad, juurdepääsupiirangud ja säilitustähtajad. • Määratleda dokumendiväärtusega e-kirjad, koostada e-kirjade juhend ning juurutada e-kirjade registreerimise süsteem, sealhulgas kaaluda teabehalduse tõhusamaks korraldamiseks elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtmist. • Andmehalduse paremaks korraldamiseks luua digitaalsed registrid: pitsatite ja templite; juhatuse käskkirjade ja korralduste; lepingute; koostöölepingute; juhatuse koosoleku protokollide ja otsuste; töövõtulepingute; võlaõiguslike lepingute registrid ja teha need töötajatele kättesaadavaks vastavalt juurdepääsuõigustele. • Isikuandmete kaitse seaduse nõude täitmiseks koostada andmekaitsetingimused. • Koostada ülevaade juurde- ja ligipääsuõigustest erinevates kasutatavates infosüsteemides ning sätestada juurdepääsuõiguste lõpetamise kord. • Teabehalduse järjepidevuse tagamiseks töötaja lahkumisel või ajutisel äraolekul koostada juhend/kehtestada reeglid, kuidas antakse üle olulist teavet kui inimene lahkub organisatsioonist või on ajutiselt eemal. Autori hinnangul said lõputööle püstitatud eesmärk ja ülesanded täidetud.Nimetus Embargo Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine jälgimissüsteemide kasutamisel tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-14) Soots, Christin; Murulaid, TiiaLõputöö teema valiti eesmärgiga tootmisettevõtetele anda ülevaade andmekaitsest jälgimisseadmete kasutamisel ning hinnata andmekaitse korraldamise vastavust tuginedes kehtivatele õigusaktidele. Esitatud ettepanekud tehti andmekaitse paremaks korraldamiseks tootmisettevõttes, mis võimaldavad andmekaitseametnikul ning läbipääsuõigusi haldaval töötajal oma tööelu kergemaks muuta ning olla kehtivate andmekaitse regulatsioonidega paremini kooskõlas. Autori hinnangul said kõik püstitatud ülesanded täidetud ning eesmärk saavutatud. Tehti järeldusi ning ettepanekuid andmekaitse parendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, HeliLõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.Nimetus Embargo Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, HeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Kliendiandmete haldamise optimeerimine jaemüügi ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Lahe, Liis; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk, kaardistada jaemüügiettevõtte Reginett OÜ andmehalduse ja selle protsesside hetkeolukord (as-is) läbi küpsusmudeli ning leida lahendused optimeerimaks kliendiandmete haldamist võrreldes varasemate protsessidega (to-be), autori hinnangul saavutati ning eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas andis autor ülevaate andmehalduse teoreetilistest ja seaduslikest lähtekohtadest ning tõi välja tehnoloogilised võimalused kliendiandmete haldamiseks. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati juhtumiuuringut (case study). Empiiriline uuring lähtus deduktiivsest käsitlusviisist. Esmased andmed koguti kvalitatiivsel meetodil. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja andmehalduse küpsusemudeli hindamise meetodit. Intervjuu tulemusi analüüsiti andmehaldusküpsuse mudeli ning kirjeldatava äriprotsessi metoodikate järgi. Andmehalduse küpsusemudel valiti Majandus- ja Kommunikatsiooniameti andmehalduse eksperdi soovitusel. Uurimisel selgus, et erasektorile kohandatud andmeküpsusemudelit veel Eestis loodud ei ole ning anti soovitused sobiva mudeli leidmisel andmehalduse küpsuse hindamiseks. Erasektorile kohandatud küpsusmudel plaanitake luua sügisel 2023. Äriprotsessi kirjeldamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit läbi mille kuvati kliendiandmete kogumise hetkeolukorra vaade (as-is). Äriprotsessi kirjeldamiseks koguti andmeid analüüsides dokumente eesmärgiga saada informatsiooni praeguste tegevuste kohta. Uuringu tulemusena loodi mudel, mis võimaldab mõõta ettevõtte andmehalduse juhtimise küpsust 5- astmelisel skaalal. Tulemuste põhjal selgus, et ettevõtte asub küpsusmudeli tasemel üks ehk teadmatuse tasemel, kus puudub struktureeritud andmehaldusprotsess ning andmehaldus ei ole veel nii prioriteetne äriprotsess. Andmed on sageli kaootiliselt hajutatud ning puudub ühtne andmekogumise poliitika. Uurimstulemustena selgitas autor välja ettevõtte hetkeolukorra probleemid lähtuvalt andmehaldusküpsuse tulemustest, tuues välja kitsaskohad, mis takistavad ettevõttel täiel määral kasutamast kliendiandmete potentsiaali. Töö tulemusena valmis: kliendiandmete kogumise reeglistik, kliendiandmete andmemudel, nõuded ja mõõdikud kliendiandmete kvaliteedile, äriandmestike koostamise vastutsmaatriks, kliendiandmete haldamise protsessi BPMN mudel (as-is ja to-be vaates) ning lisaks lõi autor ettevõttele andmehaldusraamistiku, mille koostamisel lähtus töö autor uuringu tulemustest ja ettevõtte tegelikest vajadustes andmehalduse korraldamiseks. Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor ettevõtte juhtkonnale viis ettepanekut andmehalduse parenduseks: • Luua dokumenteeritud andmepoliitika, mis reguleerib andmete kasutamist, säilitamist ja jagamist. • Viia läbi koolitused andmehalduse, andmeanalüüsi ja andmekaitse/andmeturbe kohta kõigile ettevõtte töötajatele. • Andmete täpsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagamine, vajadusel andmekoristuse läbiviimine, äriandmestiku loomine ühtsete põhimõtete alusel. • Võtta kasutusele CRM kliendihalduse tarkvara, lisaks leida sobivad tarkvaralised lahendused andmete töötluseks ja analüüsiks. • Luua reeglid ja mõõdikud andmekvaliteedi haldamiseks. Töö allikatena kasutas autor EL ja Eesti riigi avaliku sektori poolt koostatud juhendeid, teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, raamatuid, internetiallikaid ja teadusallikate andmebaase.Nimetus Avatud juurdepääs Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Luht, Kai-Agathe; Murulaid, TiiaTeabehaldus on oluline igas organisatsioonis, aitamaks leida kiiresti vajaminevat teavet. Reguleeritud teabehalduse või juhendite puudumise tagajärjeks on dokumenteeritud teabe kättesaadavuse ja uute dokumentide loomise ajamahukus. Organisatsiooni tegevuste tõendamist, kasutajate töö tõhustamist ja kontrollimist ning kiirendamist parendatakse reguleeritud juhendite abil. Teabehalduse tegevusega tagatakse ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõikides ettevõtte infosüsteemides ja andmekogudes. Teabehalduse alategevused on dokumendi- ja andmehaldus, sisuhaldus sise-ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Teabehaldus hõlmab eelkõige dokumendihaldust, sealhulgas dokumentide loomist, säilitamist, haldamist ja õigeaegset hävitamist. Kui riigiasutuste teabehalduse korda reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, siis eraettevõtted peavad lähtuma enda vajadustest ja eesmärkidest, näiteks on asutuse teabehalduse korraldamise kohustus ettevõtetel, kes juhinduvad standardist EVS-EN ISO 9001:2015. Lõputöö teema on „Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS“. Lõputöös uuritav tootmisettevõte Estonian Plywood AS juhindub kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 aluspõhimõtetest, milles nõutud dokumenteeritud teabe ohjamine toimub nii, et tagatakse selle kaitstus ja kättesaadavus kindlas kohas vajaliku ajal. Lõputöö eesmärk on analüüsida teabehalduse korraldusega seotud tegevusi tootmisettevõttes, et teha ettepanekuid teabehalduse korraldamiseks ja reguleerimiseks vastavalt ettevõtte tegelikele vajadustele ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade õigusaktidest ja erialasest kirjandusest tulenevatest nõuetest teabehalduse korraldamisele, valiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks, analüüsiti ettevõtte teabehaldust reguleerivaid dokumente, et viia need kooskõlla kehtivate õigusaktidega kaardistati teabehalduse korraldamisega seotud tegevused ettevõttes, et vähendada teabe dubleerimist ja toodi välja ettevõtte infosüsteemide roll teabehalduse korraldamisel, et teha ettepanekud ettevõtte teabehalduse süstematiseerimiseks. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja kogutud andmete tüübid olid esmased, sest neid koguti käesoleva uuringu jaoks. Esmaste andmete kogumisel kasutati kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Uurimisstrateegia oli kaardistusuuring. Kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks viidi läbi organisatsiooni teabehaldus reguleerivate dokumentide ning infosüsteemide vaatlus, samuti dokumendihalduse protsessi vaatlus ja seejärel poolstruktureeritud intervjuu. Ettevõtte teabehalduse korraldust reguleerib standard EVS-EN ISO 9001:2015, mille alusel on koostatud „Juhtimissüsteemi käsiraamat“. Lisaks lähtub ettevõte enda tegevuses näiteks töölepingu seadusest, raamatupidamise seadusest, võlaõiguse- ja äriseadusest ning isikuandmete kaitse seadusest ja tööohutuse ja töötervishoiu seadusest. Ettevõtte teabehaldust reguleerivad „Juhtimissüsteemi käsiraamatus“ peatükid „Teabevahetus“ ja „Dokumenteeritud teave“, „LEM Grupi failisüsteemi haldamise juhend“ ning „Estonian Plywood AS töökorralduse reeglites“ peatükk „Töötaja isikuandmete kogumine ja kaitse“. „Juhtimissüsteemi käsiraamat“ vastab üldiselt standardi nõuetele. Töötajate isikuandmete kaitse toimub vastavalt seadusele. Failisüsteemi haldamise juhend ei vasta eesmärgile ja vajab täiendamist. Ettevõttes on kasutusel järgmised infosüsteemid, milles andmeid ja dokumente hoitakse: elektrooniline dokumendihaldussüsteem Webdesktop, failisüsteem DOCU, majandustarkvara Dynamics 365, kvaliteediprogramm Q-System, hooldustarkvara Alldevice, tootmislahenduste tarkvara GlobalReader, läbipääsusüsteem CompuAccess, jaotusautomaatide süsteem Safety System. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegi autor muudatusettepanekud teabehaldust reguleerivate dokumentide osas, dubleerimise vähendamiseks ja teabehalduse süstematiseerimiseks. Teabehaldust reguleerivates dokumentides peab täpsustama kasutavad tarkvarad ja infosüsteemid. Samuti peab täpsustama konkreetselt, mis dokumente vastavalt seadusele säilitatakse. Dokumendihalduse juhendit peab täiendama elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutusjuhendiga ja arhiveerimise korraga, sealhulgas e-kirjade säilitamise põhimõtetega. Ettevõtte loetletavatele ja säilitatavatele dokumentidele ülevaate saamise lihtsustab dokumentide loetelu koostamine. Teabe dubleerimine toimub peamiselt failisüsteemis ja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis dokumentide säilitamise osas, mille hoiab ära säilitamise asukoha reguleerimine. Dubleerimine toimub ka kvaliteedisüsteemi Q-System ja tootmislahenduste tarkvara GlobalReader vahel, sest nendest saadav teave on sarnane. EDHS-is Webdesktop-sisese allkirjastamise võimaluse kasutamine hoiab ära failide topelt salvestamise. Ettevõte peab välja selgitama võimalikud teenusepakkujad läbipääsusüsteemide osas luues liidestuse ka majandustarkvara ja Exceliga. Samuti peab looma liidestuse majandustarkvara ja Exceli vahel. Müügiosakond peab kasutusele võtma tahvelarvuti, et saatelehe allkirjastamine toimuks autojuhil digitaalselt.Nimetus Avatud juurdepääs Tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pugatšova, Olesja; Transtok, VirveLõputöö teemaks oli valitud tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes. Viimastel aastatel läbiviidud uuringud on näidanud, et töötajate kaasamine ettevõtte inforuumi ning töötajakeskne lähenemine, avaldavad olulist mõju nende töö produktiivsusele ja kvaliteedile, tööjõu voolavusele ning parematele majandustulemustele. Töötajad ja juhid on organisatsiooni eesmärkide saavutamisel partnerid ning väga oluline on nende omavaheline kommunikatsiooni, koostöö ja mõlemapoolne tagasiside. On oluline, et töötajad saavad regulaarselt tagasisidet tehtud tööle, et nad teaksid, mis on tehtud hästi või mida nad peaks tulevikus paremini tegema. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teenindusettevõtte töötajate ja juhtkonna vahelise sisekommunikatsiooni parendamist vajavad aspektid ning kuidas neid mõjutab antav tagasiside tehtud tööle, et lähtuvalt saadud tulemustest teha juhtkonnale ettepanek tagasisidekultuuri loomiseks. Lõputöö koosneb kolmest osast. Teoreetilise osa peatükis anti ülevaade, milline on tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel, lähtuti erialaspetsialistide praktilistest nõuannetest ja teadmistest. Vastavalt läbi töötatud kirjandusele võib selle töö raames tõdeda, et töötajad kellele antakse regulaarset tagasisidet, tavatsevad töötada tõhusamalt, saavutavad suuremat rahulolu tööga ning püsivad kauem sama tööandja juures kui need, kes tagasisidet ei saa. Läbi viidud uuringust selgus, et pea kõik teenindusettevõtte töötajad sooviksid töötada juhi alluvuses, kes usub tagasiside vajalikusse ning annab seda regulaarselt. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, valimit ja anti lühike ülevaade uuritavast ettevõttest. Uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivselt kasutati andmekogumise meetodina küsitlust, mis viidi läbi ankeetküsimustikuna kõigi teenindusettevõtte 26 töötaja seas. Kvalitatiivse andmekogumise instrumendiks oli poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine ettevõtte juhtkonnaga. Andmete analüüsiks kasutati aritmeetilist keskmist ja standardhälvet, avatud küsimustest koostati kokkuvõtte, mida illustreeriti tabelite ja joonistega. Uuringu tulemustest selgus, et nii juhtkond kui töötajad arvavad, et sisekommunikatsioon vajab muutmist ja parendamist, külalistemaja personali seas on tunda suuremat rahulolematust kui restorani töötajate seas selles küsimuses. Külalistemaja töötajate poolt edastatav info jõuab õigeaegsemalt restorani töötajateni, vastupidi on infovahetus lünklik. Selleks, et mõlema struktuurüksuse töötajad oleksid võrdselt kaasatud sisekommunikatsiooni, peaks tihemini korraldama koosolekuid, looma ühise suhtlusgruppi ja infotahvli ning restorani üksuses võiksid info jagamise eest olla määratud vastutavad isikud. Vastanutest 79% olid arvamusel, et antav tagasiside mõjutab nende töösooritust ning 58% sooviksid saada seda regulaarselt. Ettevõtte töötajad peavad oluliseks saada nii negatiivset kui positiivset tagasisidet kuid mitte ükski töötaja ei soovi saada seda ainult kriitika võtmes. Andes tagasisidet töötajatele juhtkond teeb seda eesmärgiga tõsta tehtava töökvaliteeti, tunnustada töötajaid heade töötulemuste eest ning et inimesed tunneksid ennast rohkem kaasatuna ettevõtte käekäiku. Mõlemad struktuurüksuse töötajad ootavad kõige enam tagasisidet otseselt juhilt kuid kõige kasulikumaks peavad klientidelt saadud tagasisidet. Vajadusel töötajad teavad kelle poole pöörduda kui tekib tööalane mure või probleem. Paremate tulemuste saavutamiseks tagasisidestamisel võiks juhtkond kasutada kaasaaegseid tagasiside andmise viise, milleks võiks olla näiteks coaching, 1:1 vestluste jaoks kindel kokkulepitus aeg ja koht. Lähtuvalt eelpool toodust võiks ettevõttes olla loodud tagasiside kultuur. Organisatsiooni tasandil on tagasisidekultuuri loomine sisult ka kommunikatsioonikultuuri arendamine. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud. Saadud tulemused ja ettepanekud antakse teenindusettevõtte juhtkonnale tutvumiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes jae- ja hulgikaubandus ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pähklamäe, Heily-Nele; Transtok, VirveLõputöö teema on töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes. Teema sai valitud sellepärast, et kaugtöö ja vaimne tervis on väga aktuaalne praegu, kus paljud töötajad teevad tööd kodus, kui käivad kontoris kohapeal, mis on nüüd reaalsus. Probleem seisneb selles, et uuritava ettevõtte kontoritöötajad, teevad palju tööd kodus, kus kõige enam kannatab vaimne tervis. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada kaugtöötajate hinnanguid oma vaimsele tervisele jaekaubandus ettevõttes ja teha juhtidele ja töötajatele ettepanekuid vaimse tervise toetamiseks kaugtöö ajal. Uuringus osales 16 töötajat. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja valimiks oli mugavusvalim. Küsitlus viidi läbi Pakendikeskuse kontoritöötajate seas, kes saavad teha kaugtööd ja ühe juhtkonnaliikmega viidi läbi pool struktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Peamised muudatusvajadused, mis käesolevalt võivad ohustada töötajate vaimset tervist on seotud meeskonnatööga (meeskonnatunde tundmine ei ole püsiv), töötajate ja juhtkonna vaheliste suhetega (juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlus ei ole töötajate jaoks lahenduskeskne ja toetav ning töötajad tunnevad, et neid tunnustatakse harva) ning töökorraldusega (suur töökoormus ja -aeg, väheselt kasutatavad puhkepausid, stressi ja kurnatuse tunne). Kaugtöö osas tunnevad töötajad, et kaugtöö tegemise võimalus võiks asutuses olla jääv, töötajad hindavad, et on kaugtööd tehes produktiivsemad. Ettepanekud juhtkonnale: • initsieerida tööpäeva siseseid kiireid ühiseid tegevusi, regulaarseid kord nädalas kohtumisi tööasjade arutamiseks, regulaarseid virtuaallõunaid jooksvate mõtete põrgatamiseks ning regulaarseid kontakt-kohtumisi, et tugevdada ja hoida meeskonna tunnet; • algatada teadlik ja läbimõeldud strateegia töötajate sagedasemaks tunnustamiseks. Juhtkond võib tunnustamise strateegia väljatöötamiseks kaasata mõttetalgute raames ka asutuse töötajad. Lisaks saata töötajaid täiendkoolitustele; • kuvada selge sõnum, et töötajad ei pea tegema tööd peale tööpäeva lõppu ning soodustada planeeritud puhkepauside tegemist. Hinnata üle töötajate töökoormus ja tööülesanded ning vajadusel ülesandeid ümber jagada ja koormust hajutada; • viia läbi ettevõtte töötajate seas täiendav anonüümne küsitlus stressi põhjustavate aspektide kaardistamiseks ning saadud tulemuste põhjal töötada välja võimalused stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • kasutada meeskonna supervisiooni, et selgitada välja praegused kitsaskohad omavahelises suhtluses ning tuua asutusse uusi suhtlusmeetodeid ja -viise, mis toetaksid lahenduskeskset partnerlusel põhinevat suhtlemist nii töötaja kui juhi vaates; korraldada regulaarseid 1+1 (töötaja + juht) vahelisi vestluseid, mille käigus on osapooltel võimalik vestelda jooksvatest asjadest. Ettepanekud töötajatele: • anda märku oma vajadustes, mis nende jaoks meeskonnatunnet soodustab, sh initsieerida ka ise ühiseid virtuaalkohtumisi; • anda juhtkonnale teada oma tunnetest tunnustuse osas ning anda sisendit juhtkonnale tunnustamise strateegia välja töötamisel, sh mis paneb konkreetseid töötajaid end tunnustatuna tundma: • jälgida teadlikult ja regulaarselt tööajast kinni pidamist, sh puhkepauside tegemist. Vältida teadlikult ületunnitöö tegemist. Vajadusel märkida kalendrisse planeeritud puhkepause; • anda juhtkonnale sisendit stressi põhjustavate aspektide osas ning teha proaktiivselt ettepanekud stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • anda juhtkonnale tagasisidet, mis senist partnerlust on takistanud ning teha proaktiivselt ise ettepanekuid konkreetselt töötajat toetaks, sh osaleda supervisioonidel. Autori hinnangul on võimalik nendele aspektidele tähelepanu pöörata ka kaugtöö võimalusega jätkates, kui ettevõtte juhtkond ning töötajad nendes küsimustes koostööd teevad ja on valmis uusi metoodikaid ja lähenemisi kasutusele võtma. Selle plaani koostamist ja teemaga tegelemist käesolev uurimustöö ka toetab.