Lõputööd (TI)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Aasamets, Carmen; Freienthal, HeliLõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid. Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet: 1) tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk; 2) võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega; 3) tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega; 4) lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks; 5) kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga; 6) saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul. Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel. Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.Nimetus Embargo Äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Metusala, Rutt; Freienthal, HeliKäesolev lõputöö on kirjutatud teemal äriprotsesside arendamine ja optimeerimine tootmisettevõttes. Teema on aktuaalne, sest paljud ettevõtted peavad lisandväärtuse loomist ning tootlikkuse tõstmist oma ettevõtte tööprotsessides oluliseks ning mõistavad, et see on aluseks ettevõtte arengule. Endiselt puudub aga paljudel ettevõtjatel usk pikaajalise planeerimise positiivsesse mõjusse ettevõtte arengule. Lõputöö teoreetiline osa annab ülevaate äriprotsesside arendamise põhimõtetest ettevõtetes ning on eelkõige suunatud juhtkonnatasandile mõistmaks, kuidas pidev protsesside optimeerimine ja töötajate kaasamine omab pikaajaliselt ettevõtte arengule positiivset mõju. Teoreetilise osa koostamiseks vajalike allikate leidmiseks kasutati teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, internetiallikaid, raamatuid, teaduslikke andmebaase ning Eesti avaliku sektori poolt tellitud uuringuid ning õppematerjale. Lõputöö teoreetilisest osast selgus, et ettevõttete edu võtmeteguriks on erinevate protsesside edukas omavaheline põimumine ning eesmärgipärasus. Protsesside kaardistamine loob eelise protsessi kiiremaks mõistmiseks ning parema arusaamise saavutamiseks. See on vajalik, et kindlustada protsesside haakuvus ettevõtte üldiste eesmärkidega. Protsessikaardistuse juures on võtmetähtsusega asjaolu, et iga protsess ja selle osa looks kliendile väärtust ja toetaks seega ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist. Analüüsides kaardistatud protsesse saame leida probleemikohti, mille täiendav analüüsimine ja parendusmeetmete leidmine tagab organisatsioonile suurema tootlikkuse, madalamad kulud ja teenuse kõrgema kvaliteedi. Kaardistatud protsesse on oluline pidevalt üle vaadata, analüüsida ja parandada, sest see tagab ka ettevõtte pideva arengu ja kliendirahulolu. Lõputöö eesmärk oli kaardistada uuringu objektiks oleva ettevõtte peamine tootmisprotsess (as-is), seda analüüsida ning pakkuda parendusmeetmeid, mis aitaksid vähendada väärtust mitte lisavaid tegevusi ning seeläbi muuta tootmisprotsessi efektiivsemaks. Lõputöö empiiriline uuring viidi läbi kolmes etapis. Uuringu etappides koguti andmed viies läbi korduvaid töötubasid, vaatluseid töökohal ning dokumentide analüüsi. Esimeses etapis viidi läbi kvalitatiivne analüüs ning koostatati olemasolev (as-is) protsessimudel, teises etapis kasutatati kvantitatiivset analüüsi, sidusrühmade analüüsi ja juurpõhjuse analüüsi, et kaardistada olemasoleva protsessi nõrkused, kolmandas etapis rakendatati LEAN-metoodika filosoofiaid, esitati nende põhjal parendusmeetmed ja loodi nende põhjal to-be protsessimudel. Olemasolevate protsesside tulemuslikkuse ja tulevikus läbiviidavate parendusmeetmete mõju paremaks hindamiseks töötati välja tulemuslikkuse mõõdikud. Uuringu tulemustest ja analüüsist lähtuvalt esitati ettevõtte juhtkonnale järgnevad ettepanekud tootmisprotsessi optimeerimiseks: 1. Uuendada ametijuhendeid. 2. Töötada müügiosakonnale välja kliendilt tellimuste jaoks andmete kogumiseks standardiseeritud checklist (nimekiri vajalikest puntkidest). 3. Seada töötajatele tegevuste prioriteetsuse tase lähtuvalt ootamisega seotud kulukohtadest. 4. Luua checklistid järgmistesse protsessidesse edastatava info jaoks. 5. Lisada materjalide lattu vastuvõtmise protsessi täiendav kvaliteedikontroll sissetulevale materjalile. 6. Koostada operaatoritele illustreeritud juhend kvaliteedikontrolli nõuetega. 7. Töötada välja selged nõuded ja juhendid mittevastavuste registri täitmiseks. 8. Ümber struktureerida ja muuta mittevastavuste register kasutajasõbralikumaks. 9. Luua materjalide markeerimise süsteem. Autori ettepanek on kasutada materjalitüüpide eristamiseks värve. Autor hindab piisavaks vaid silmaga eristamatute materjalitüüpide markeerimist kasutades kahte värvi – punast ja valget. Markeerida tuleks materjali nurgad. Markeerides vaid materjalide küljed on võimalik veenduda, et tähistatud on kõik lehed pakis. 10. Luua üheselt mõistetav kindlaksmääratud laokohtade süsteem ning viia läbi muudatused materjalide liigutamise protsessis. Autori soovitus on luua kindlaksmääratud laokohad ning kujundada sellega seonduvalt ümber materjali vastuvõtmise ja lattu võtmise protsessid. Protsessi optimeerimine aitab tunduvalt kokku hoida aega, mis kulub materjali otsimisele ning sellega seoses suurendab seadmete üldist tõhusust. 11. Tagada operaatoritele ligipääs ettevõttes kasutatavatele infovahetuskanalitele. 12. Luua selge juhend GlobalReader tarkvaras seisakute raporteerimiseks. Autori hinnangul täideti lõputöö eesmärk. Antud töö mahtu ja aega silmas pidades autori poolt välja pakutud parandusmeetmete ja to-be protsessimudeli ellurakendamine ja tulemuste analüüs käesoleva lõputöö hulka ei kuulu ning on üks võimalusi käesoleva lõputöö edasiarendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Kliendiandmete haldamise optimeerimine jaemüügi ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Lahe, Liis; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk, kaardistada jaemüügiettevõtte Reginett OÜ andmehalduse ja selle protsesside hetkeolukord (as-is) läbi küpsusmudeli ning leida lahendused optimeerimaks kliendiandmete haldamist võrreldes varasemate protsessidega (to-be), autori hinnangul saavutati ning eesmärgi täitmiseks püstitatud ülesanded täideti. Teoreetilises osas andis autor ülevaate andmehalduse teoreetilistest ja seaduslikest lähtekohtadest ning tõi välja tehnoloogilised võimalused kliendiandmete haldamiseks. Lõputöö metoodika peatükis kirjeldati metoodika ja uurimisinstrumentide valikut. Uuringustrateegiaks kasutati juhtumiuuringut (case study). Empiiriline uuring lähtus deduktiivsest käsitlusviisist. Esmased andmed koguti kvalitatiivsel meetodil. Uuringuinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud ja andmehalduse küpsusemudeli hindamise meetodit. Intervjuu tulemusi analüüsiti andmehaldusküpsuse mudeli ning kirjeldatava äriprotsessi metoodikate järgi. Andmehalduse küpsusemudel valiti Majandus- ja Kommunikatsiooniameti andmehalduse eksperdi soovitusel. Uurimisel selgus, et erasektorile kohandatud andmeküpsusemudelit veel Eestis loodud ei ole ning anti soovitused sobiva mudeli leidmisel andmehalduse küpsuse hindamiseks. Erasektorile kohandatud küpsusmudel plaanitake luua sügisel 2023. Äriprotsessi kirjeldamiseks kasutati BPMN (Business Process Modelling Notation) meetodit läbi mille kuvati kliendiandmete kogumise hetkeolukorra vaade (as-is). Äriprotsessi kirjeldamiseks koguti andmeid analüüsides dokumente eesmärgiga saada informatsiooni praeguste tegevuste kohta. Uuringu tulemusena loodi mudel, mis võimaldab mõõta ettevõtte andmehalduse juhtimise küpsust 5- astmelisel skaalal. Tulemuste põhjal selgus, et ettevõtte asub küpsusmudeli tasemel üks ehk teadmatuse tasemel, kus puudub struktureeritud andmehaldusprotsess ning andmehaldus ei ole veel nii prioriteetne äriprotsess. Andmed on sageli kaootiliselt hajutatud ning puudub ühtne andmekogumise poliitika. Uurimstulemustena selgitas autor välja ettevõtte hetkeolukorra probleemid lähtuvalt andmehaldusküpsuse tulemustest, tuues välja kitsaskohad, mis takistavad ettevõttel täiel määral kasutamast kliendiandmete potentsiaali. Töö tulemusena valmis: kliendiandmete kogumise reeglistik, kliendiandmete andmemudel, nõuded ja mõõdikud kliendiandmete kvaliteedile, äriandmestike koostamise vastutsmaatriks, kliendiandmete haldamise protsessi BPMN mudel (as-is ja to-be vaates) ning lisaks lõi autor ettevõttele andmehaldusraamistiku, mille koostamisel lähtus töö autor uuringu tulemustest ja ettevõtte tegelikest vajadustes andmehalduse korraldamiseks. Uuringu tulemustest lähtuvalt tegi autor ettevõtte juhtkonnale viis ettepanekut andmehalduse parenduseks: • Luua dokumenteeritud andmepoliitika, mis reguleerib andmete kasutamist, säilitamist ja jagamist. • Viia läbi koolitused andmehalduse, andmeanalüüsi ja andmekaitse/andmeturbe kohta kõigile ettevõtte töötajatele. • Andmete täpsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagamine, vajadusel andmekoristuse läbiviimine, äriandmestiku loomine ühtsete põhimõtete alusel. • Võtta kasutusele CRM kliendihalduse tarkvara, lisaks leida sobivad tarkvaralised lahendused andmete töötluseks ja analüüsiks. • Luua reeglid ja mõõdikud andmekvaliteedi haldamiseks. Töö allikatena kasutas autor EL ja Eesti riigi avaliku sektori poolt koostatud juhendeid, teemakohaseid artikleid, teaduslikke ajakirju, raamatuid, internetiallikaid ja teadusallikate andmebaase.Nimetus Piiratud juurdepääs Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Luht, Kai-Agathe; Murulaid, TiiaTeabehaldus on oluline igas organisatsioonis, aitamaks leida kiiresti vajaminevat teavet. Reguleeritud teabehalduse või juhendite puudumise tagajärjeks on dokumenteeritud teabe kättesaadavuse ja uute dokumentide loomise ajamahukus. Organisatsiooni tegevuste tõendamist, kasutajate töö tõhustamist ja kontrollimist ning kiirendamist parendatakse reguleeritud juhendite abil. Teabehalduse tegevusega tagatakse ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi teabe haldamise, jagamise ja vahetamisega kõikides ettevõtte infosüsteemides ja andmekogudes. Teabehalduse alategevused on dokumendi- ja andmehaldus, sisuhaldus sise-ja välisveebis ning teabele juurdepääsu ja teabe kaitse korraldamine. Teabehaldus hõlmab eelkõige dokumendihaldust, sealhulgas dokumentide loomist, säilitamist, haldamist ja õigeaegset hävitamist. Kui riigiasutuste teabehalduse korda reguleerib Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, siis eraettevõtted peavad lähtuma enda vajadustest ja eesmärkidest, näiteks on asutuse teabehalduse korraldamise kohustus ettevõtetel, kes juhinduvad standardist EVS-EN ISO 9001:2015. Lõputöö teema on „Teabehalduse korralduse analüüs tootmisettevõttes Estonian Plywood AS“. Lõputöös uuritav tootmisettevõte Estonian Plywood AS juhindub kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001:2015 aluspõhimõtetest, milles nõutud dokumenteeritud teabe ohjamine toimub nii, et tagatakse selle kaitstus ja kättesaadavus kindlas kohas vajaliku ajal. Lõputöö eesmärk on analüüsida teabehalduse korraldusega seotud tegevusi tootmisettevõttes, et teha ettepanekuid teabehalduse korraldamiseks ja reguleerimiseks vastavalt ettevõtte tegelikele vajadustele ning õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Eesmärgi täitmiseks anti ülevaade õigusaktidest ja erialasest kirjandusest tulenevatest nõuetest teabehalduse korraldamisele, valiti sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks, analüüsiti ettevõtte teabehaldust reguleerivaid dokumente, et viia need kooskõlla kehtivate õigusaktidega kaardistati teabehalduse korraldamisega seotud tegevused ettevõttes, et vähendada teabe dubleerimist ja toodi välja ettevõtte infosüsteemide roll teabehalduse korraldamisel, et teha ettepanekud ettevõtte teabehalduse süstematiseerimiseks. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja kogutud andmete tüübid olid esmased, sest neid koguti käesoleva uuringu jaoks. Esmaste andmete kogumisel kasutati kvalitatiivset andmekogumismeetodit. Uurimisstrateegia oli kaardistusuuring. Kvalitatiivse uuringu läbiviimiseks viidi läbi organisatsiooni teabehaldus reguleerivate dokumentide ning infosüsteemide vaatlus, samuti dokumendihalduse protsessi vaatlus ja seejärel poolstruktureeritud intervjuu. Ettevõtte teabehalduse korraldust reguleerib standard EVS-EN ISO 9001:2015, mille alusel on koostatud „Juhtimissüsteemi käsiraamat“. Lisaks lähtub ettevõte enda tegevuses näiteks töölepingu seadusest, raamatupidamise seadusest, võlaõiguse- ja äriseadusest ning isikuandmete kaitse seadusest ja tööohutuse ja töötervishoiu seadusest. Ettevõtte teabehaldust reguleerivad „Juhtimissüsteemi käsiraamatus“ peatükid „Teabevahetus“ ja „Dokumenteeritud teave“, „LEM Grupi failisüsteemi haldamise juhend“ ning „Estonian Plywood AS töökorralduse reeglites“ peatükk „Töötaja isikuandmete kogumine ja kaitse“. „Juhtimissüsteemi käsiraamat“ vastab üldiselt standardi nõuetele. Töötajate isikuandmete kaitse toimub vastavalt seadusele. Failisüsteemi haldamise juhend ei vasta eesmärgile ja vajab täiendamist. Ettevõttes on kasutusel järgmised infosüsteemid, milles andmeid ja dokumente hoitakse: elektrooniline dokumendihaldussüsteem Webdesktop, failisüsteem DOCU, majandustarkvara Dynamics 365, kvaliteediprogramm Q-System, hooldustarkvara Alldevice, tootmislahenduste tarkvara GlobalReader, läbipääsusüsteem CompuAccess, jaotusautomaatide süsteem Safety System. Analüüsi tulemustest lähtuvalt tegi autor muudatusettepanekud teabehaldust reguleerivate dokumentide osas, dubleerimise vähendamiseks ja teabehalduse süstematiseerimiseks. Teabehaldust reguleerivates dokumentides peab täpsustama kasutavad tarkvarad ja infosüsteemid. Samuti peab täpsustama konkreetselt, mis dokumente vastavalt seadusele säilitatakse. Dokumendihalduse juhendit peab täiendama elektroonilise dokumendihaldussüsteemi kasutusjuhendiga ja arhiveerimise korraga, sealhulgas e-kirjade säilitamise põhimõtetega. Ettevõtte loetletavatele ja säilitatavatele dokumentidele ülevaate saamise lihtsustab dokumentide loetelu koostamine. Teabe dubleerimine toimub peamiselt failisüsteemis ja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis dokumentide säilitamise osas, mille hoiab ära säilitamise asukoha reguleerimine. Dubleerimine toimub ka kvaliteedisüsteemi Q-System ja tootmislahenduste tarkvara GlobalReader vahel, sest nendest saadav teave on sarnane. EDHS-is Webdesktop-sisese allkirjastamise võimaluse kasutamine hoiab ära failide topelt salvestamise. Ettevõte peab välja selgitama võimalikud teenusepakkujad läbipääsusüsteemide osas luues liidestuse ka majandustarkvara ja Exceliga. Samuti peab looma liidestuse majandustarkvara ja Exceli vahel. Müügiosakond peab kasutusele võtma tahvelarvuti, et saatelehe allkirjastamine toimuks autojuhil digitaalselt.Nimetus Avatud juurdepääs Tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pugatšova, Olesja; Transtok, VirveLõputöö teemaks oli valitud tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel teenindusettevõttes. Viimastel aastatel läbiviidud uuringud on näidanud, et töötajate kaasamine ettevõtte inforuumi ning töötajakeskne lähenemine, avaldavad olulist mõju nende töö produktiivsusele ja kvaliteedile, tööjõu voolavusele ning parematele majandustulemustele. Töötajad ja juhid on organisatsiooni eesmärkide saavutamisel partnerid ning väga oluline on nende omavaheline kommunikatsiooni, koostöö ja mõlemapoolne tagasiside. On oluline, et töötajad saavad regulaarselt tagasisidet tehtud tööle, et nad teaksid, mis on tehtud hästi või mida nad peaks tulevikus paremini tegema. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada teenindusettevõtte töötajate ja juhtkonna vahelise sisekommunikatsiooni parendamist vajavad aspektid ning kuidas neid mõjutab antav tagasiside tehtud tööle, et lähtuvalt saadud tulemustest teha juhtkonnale ettepanek tagasisidekultuuri loomiseks. Lõputöö koosneb kolmest osast. Teoreetilise osa peatükis anti ülevaade, milline on tagasiside roll sisekommunikatsiooni korraldamisel, lähtuti erialaspetsialistide praktilistest nõuannetest ja teadmistest. Vastavalt läbi töötatud kirjandusele võib selle töö raames tõdeda, et töötajad kellele antakse regulaarset tagasisidet, tavatsevad töötada tõhusamalt, saavutavad suuremat rahulolu tööga ning püsivad kauem sama tööandja juures kui need, kes tagasisidet ei saa. Läbi viidud uuringust selgus, et pea kõik teenindusettevõtte töötajad sooviksid töötada juhi alluvuses, kes usub tagasiside vajalikusse ning annab seda regulaarselt. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat, valimit ja anti lühike ülevaade uuritavast ettevõttest. Uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivselt kasutati andmekogumise meetodina küsitlust, mis viidi läbi ankeetküsimustikuna kõigi teenindusettevõtte 26 töötaja seas. Kvalitatiivse andmekogumise instrumendiks oli poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine ettevõtte juhtkonnaga. Andmete analüüsiks kasutati aritmeetilist keskmist ja standardhälvet, avatud küsimustest koostati kokkuvõtte, mida illustreeriti tabelite ja joonistega. Uuringu tulemustest selgus, et nii juhtkond kui töötajad arvavad, et sisekommunikatsioon vajab muutmist ja parendamist, külalistemaja personali seas on tunda suuremat rahulolematust kui restorani töötajate seas selles küsimuses. Külalistemaja töötajate poolt edastatav info jõuab õigeaegsemalt restorani töötajateni, vastupidi on infovahetus lünklik. Selleks, et mõlema struktuurüksuse töötajad oleksid võrdselt kaasatud sisekommunikatsiooni, peaks tihemini korraldama koosolekuid, looma ühise suhtlusgruppi ja infotahvli ning restorani üksuses võiksid info jagamise eest olla määratud vastutavad isikud. Vastanutest 79% olid arvamusel, et antav tagasiside mõjutab nende töösooritust ning 58% sooviksid saada seda regulaarselt. Ettevõtte töötajad peavad oluliseks saada nii negatiivset kui positiivset tagasisidet kuid mitte ükski töötaja ei soovi saada seda ainult kriitika võtmes. Andes tagasisidet töötajatele juhtkond teeb seda eesmärgiga tõsta tehtava töökvaliteeti, tunnustada töötajaid heade töötulemuste eest ning et inimesed tunneksid ennast rohkem kaasatuna ettevõtte käekäiku. Mõlemad struktuurüksuse töötajad ootavad kõige enam tagasisidet otseselt juhilt kuid kõige kasulikumaks peavad klientidelt saadud tagasisidet. Vajadusel töötajad teavad kelle poole pöörduda kui tekib tööalane mure või probleem. Paremate tulemuste saavutamiseks tagasisidestamisel võiks juhtkond kasutada kaasaaegseid tagasiside andmise viise, milleks võiks olla näiteks coaching, 1:1 vestluste jaoks kindel kokkulepitus aeg ja koht. Lähtuvalt eelpool toodust võiks ettevõttes olla loodud tagasiside kultuur. Organisatsiooni tasandil on tagasisidekultuuri loomine sisult ka kommunikatsioonikultuuri arendamine. Autori hinnangul on lõputöö eesmärk täidetud. Saadud tulemused ja ettepanekud antakse teenindusettevõtte juhtkonnale tutvumiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes jae- ja hulgikaubandus ettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pähklamäe, Heily-Nele; Transtok, VirveLõputöö teema on töötajate vaimse tervise toetamine kaugtöö tingimustes. Teema sai valitud sellepärast, et kaugtöö ja vaimne tervis on väga aktuaalne praegu, kus paljud töötajad teevad tööd kodus, kui käivad kontoris kohapeal, mis on nüüd reaalsus. Probleem seisneb selles, et uuritava ettevõtte kontoritöötajad, teevad palju tööd kodus, kus kõige enam kannatab vaimne tervis. Lõputöö eesmärgiks on kaardistada kaugtöötajate hinnanguid oma vaimsele tervisele jaekaubandus ettevõttes ja teha juhtidele ja töötajatele ettepanekuid vaimse tervise toetamiseks kaugtöö ajal. Uuringus osales 16 töötajat. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne ja valimiks oli mugavusvalim. Küsitlus viidi läbi Pakendikeskuse kontoritöötajate seas, kes saavad teha kaugtööd ja ühe juhtkonnaliikmega viidi läbi pool struktureeritud intervjuu. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat. Peamised muudatusvajadused, mis käesolevalt võivad ohustada töötajate vaimset tervist on seotud meeskonnatööga (meeskonnatunde tundmine ei ole püsiv), töötajate ja juhtkonna vaheliste suhetega (juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlus ei ole töötajate jaoks lahenduskeskne ja toetav ning töötajad tunnevad, et neid tunnustatakse harva) ning töökorraldusega (suur töökoormus ja -aeg, väheselt kasutatavad puhkepausid, stressi ja kurnatuse tunne). Kaugtöö osas tunnevad töötajad, et kaugtöö tegemise võimalus võiks asutuses olla jääv, töötajad hindavad, et on kaugtööd tehes produktiivsemad. Ettepanekud juhtkonnale: • initsieerida tööpäeva siseseid kiireid ühiseid tegevusi, regulaarseid kord nädalas kohtumisi tööasjade arutamiseks, regulaarseid virtuaallõunaid jooksvate mõtete põrgatamiseks ning regulaarseid kontakt-kohtumisi, et tugevdada ja hoida meeskonna tunnet; • algatada teadlik ja läbimõeldud strateegia töötajate sagedasemaks tunnustamiseks. Juhtkond võib tunnustamise strateegia väljatöötamiseks kaasata mõttetalgute raames ka asutuse töötajad. Lisaks saata töötajaid täiendkoolitustele; • kuvada selge sõnum, et töötajad ei pea tegema tööd peale tööpäeva lõppu ning soodustada planeeritud puhkepauside tegemist. Hinnata üle töötajate töökoormus ja tööülesanded ning vajadusel ülesandeid ümber jagada ja koormust hajutada; • viia läbi ettevõtte töötajate seas täiendav anonüümne küsitlus stressi põhjustavate aspektide kaardistamiseks ning saadud tulemuste põhjal töötada välja võimalused stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • kasutada meeskonna supervisiooni, et selgitada välja praegused kitsaskohad omavahelises suhtluses ning tuua asutusse uusi suhtlusmeetodeid ja -viise, mis toetaksid lahenduskeskset partnerlusel põhinevat suhtlemist nii töötaja kui juhi vaates; korraldada regulaarseid 1+1 (töötaja + juht) vahelisi vestluseid, mille käigus on osapooltel võimalik vestelda jooksvatest asjadest. Ettepanekud töötajatele: • anda märku oma vajadustes, mis nende jaoks meeskonnatunnet soodustab, sh initsieerida ka ise ühiseid virtuaalkohtumisi; • anda juhtkonnale teada oma tunnetest tunnustuse osas ning anda sisendit juhtkonnale tunnustamise strateegia välja töötamisel, sh mis paneb konkreetseid töötajaid end tunnustatuna tundma: • jälgida teadlikult ja regulaarselt tööajast kinni pidamist, sh puhkepauside tegemist. Vältida teadlikult ületunnitöö tegemist. Vajadusel märkida kalendrisse planeeritud puhkepause; • anda juhtkonnale sisendit stressi põhjustavate aspektide osas ning teha proaktiivselt ettepanekud stressi põhjustavate aspektide vähendamiseks: • anda juhtkonnale tagasisidet, mis senist partnerlust on takistanud ning teha proaktiivselt ise ettepanekuid konkreetselt töötajat toetaks, sh osaleda supervisioonidel. Autori hinnangul on võimalik nendele aspektidele tähelepanu pöörata ka kaugtöö võimalusega jätkates, kui ettevõtte juhtkond ning töötajad nendes küsimustes koostööd teevad ja on valmis uusi metoodikaid ja lähenemisi kasutusele võtma. Selle plaani koostamist ja teemaga tegelemist käesolev uurimustöö ka toetab.Nimetus Piiratud juurdepääs Personalihaldustarkvara juurutamine ettevõttes Väike Päike Lasteklubi(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pääro, Ly; Freienthal, HeliLõputöö eesmärk oli leida ettevõttele Väike Päike Lasteklubi sobiv personalihaldustarkvara ning selle juurutamine. Teoreetilise raamistiku loomisel kasutas autor erinevate allikate ja autorite teoseid, sealhulgas K. Laasi ja D. Danieli välja antud artikleid, mis käsitlesid personalihaldusega seotud protsesside digitaliseerimist. Nende autorite tööd on andnud olulisi teoreetilisi aluseid uurimusele, mille keskmes on personalijuhtimise protsesside digitaliseerimine ettevõtetes. Teoreetilises osas anti ülevaade personalihaldusprotsesside juhtimisest ja jälgimisest ettevõtetes. Lisaks tõi autor välja personalihaldusprotsessi toetavad dokumendid, nagu töölepingud ja muud personaliga seotud dokumendid. Samuti kirjeldati puhkusearvestuse dokumentide rolli personalihaldusprotsessides. Lisaks uuris personalihaldust toetava tarkvara funktsioone, mis võimaldavad personalihalduse protsesside efektiivset juhtimist ja jälgimist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati lähteülesanne ning kaardistati hetkeolukord ettevõttes. Puudus ühtne personalihaldussüsteem, kuna faile hoiti erinevates andmebaasides ja ka personali isiklikes tööarvutites. Vaatluse käigus jõuti järeldusele, et on vaja kasutusele võtta terviklik personalihaldust toetav tarkvara, mis koondaks kogu ettevõtte personalihaldusprotsessi ühte süsteemi, et tagada efektiivsem ja tõhusam personalihaldus. Tarkvarale funktsionaalsete nõuete väljaselgitamiseks kasutati kasutajalugusid (User Storys) ning nende alusel määrati tarkvarale rollid ja vastused, kasutades CRUD maatriksit. Lisaks kasutajalugudele toodi välja ka kasutusjuhud (Use Cases) vastavalt kasutajate nõuetele. Mittefunktsionaalsete nõuete püstitamine toimus kasutajalugude poolsete nõuete ja FURPS analüüsimeetodi põhjal. Uurimuses keskenduti sobiva personalihaldustarkvara leidmisele. Selleks koostati tellija poolsed nõuded ja erinevate tarkvara lahenduste vahel valiti välja kolm tarkvara, mis omakorda läbisid põhjalikuma analüüsi. Valituks osutus Wemply tarkvara kuna see vastas enim tellija poolsetele nõuetele. Juurutusprojekti realiseerimiseks pandi kokku meeskond, kuhu kuulus viis inimest. Meeskonna vahel jagati ära rollid ja ülesanded. Juurutusprojekti metoodika valikul arvestati projekti eripäradega ning jõuti järeldusele, et koskmeetod sobis kõige paremini, kuna see võimaldas paremini kontrollida projekti tegevusulatust ning tagas järkjärgulise ja kontrollitud ülemineku uuele personalitarkvarale. Lõputöö raames testiti personalitarkvara erinevaid omadusi, eelkõige keskenduti kasutajaliidese, turvalisuse ja andmete terviklikkusele. Kasutajaliidese puhul hinnati kõrgelt selle lihtsust ja intuitiivsust, mis võimaldas kiiret ja kerget navigeerimist süsteemis. Turvalisuse testimisel selgus, et tarkvara suudab turvaliselt hoiustada andmeid ning takistab volitamata isikutele juurdepääsu. Ning andmete terviklikkuse testis jõuti järeldusele, et tarkvara suudab täita teoreetilises raamistikus kehtestatud nõudeid, näiteks automaatselt arvestada puhkusepäevi vastavalt seadusele ja töötajate õigustele. Tarkvara juurutamine viidi läbi järk-järgult, kasutades varem mainitud koskmeetodit. Alustades siis personali tarkvara paigaldamisest ja seadistamisest, mille järgnes objektide loomine. Objektide loomine võimaldas luua struktuuri, mis peegeldas ettevõtte käsuahelat. Järgmise sammuna loodi kasutajakontod, peale mida alustati varasematest andmebaasidest andmete importimist uude tarkvarasse. Seejärel keskenduti integreerimisprotsessile, et kõik süsteemid töötaksid koos korrektselt ning sisestati töötajate andmed. Ja viimases etapis lasti tarkvaral automaatselt koostada tööajagraafikuid, kasutades eelnevas etapis sisestatud andmeid. Peale tarkvara kasutuselevõttu korraldati töötajatele koolitused, kus tutvustati live-demo ja saadeti välja kasutusjuhend, et tagada töötajatele vajalik oskusteave uue tarkvara kasutamiseks. Lõputöö raames viidi läbi töötajatele suunatud küsimustik ja intervjuu, mille käigus koguti tagasisidet uue personalihaldustarkvara kohta. Saadud tagasiside põhjal võib öelda, et respondendid olid valdavalt positiivselt meelestatud uue tarkvara suhtes. Tänu personalihaldusprotsesside digitaliseerimisele ja uue tarkvara kasutuselevõtule on töötajate rahulolu paranenud ning üldine tööprotsesside efektiivsus ja kiirus on suurenenud. Sellest tulenevalt võib projekti hinnata õnnestunuks ja lõputöö eesmärgid saavutati.Nimetus Avatud juurdepääs Psühholoogiline turvalisus asenduskoduteenust pakkuvas ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Pääsukene, Anne; Transtok, VirveGlobaliseeruvas maailmas, kus tööelu tingimused on pidevas muutumises, tekib üha rohkem ohutus- ja terviseriske töötajatele. Viimastel aastatel on järjest rohkem suurenenud psühhosotsiaalsete riskide osakaal (Kehribar, et al., 2017), mis on enamikul töökohtadel oluliseks probleemiks. Kiire töötempo ja muutused organisatsioonis panevad ettevõtete juhid üha rohkem silmitsi psühholoogilise turvalisuse probleemidega. Psühhosotsiaalseid riske peetakse üldiselt raskemini reguleeritavaks kui paljusid teisi töötervishoiu ja tööohutuse riske (Jespersen, Hasle, & Nielsen, 2016) ning nendega seotud teemad nagu tööga seotud stressi ja töövägivalda peetakse laialdaselt peamisteks väljakutseteks töötervishoiu ja tööohutuse spektris (Stavroula & Aditya, 2010). Üha enam on organisatsioonide edu taga suures osas töötajate vaimne tasakaal ning pühendumus kuid psühholoogiliselt turvalise keskkonna loomiseks ei piisa ainult sellest. Ülimalt tähtis on ka normide kehtestamine organisatsioonis. Ettevõtte juhil on oluline roll psühholoogilise turvalisuse kujundamisel töökohal. Juht peaks motiveerima töötajaid paremini tööd tegema inspireerides neid, andes eeskuju, tagasisidestades tulemused ning premeerides heade tulemuste eest. Teema on aktuaalne, kuna Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest (Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika töökeskkonna üksus, 2019). Vaimset tervist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töökeskkond, mille psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad olla vaimse tervise häire algpõhjuseks, soodustades psüühika- ja käitumishäire väljakujunemist ja seeläbi töövõime vähenemist (Ibid). Selle jaoks, et iga töötaja töökoht oleks turvaline, on väga tähtis tegeleda psühhosotsiaalsete riskide uurimisega töökohal. Töökeskkonnas on ennekõike oluline psühhosotsiaalsete ohutegurite teadvustamine ja töötaja ning tööandja tahe vaimse tervise hoidmisega tegeleda. Nii töötajad kui ka juht peab sellega tegema ja vajadusel ennast tööturvalisuse teemadel täiendama. Kui töökeskkond on terve, siis ta toetab kohanemist muutuste ja raskete olukordadega ning juhi ja töötajate poolsed õiged võtted aitavad edendada vaimselt tervist ja vältida stressi ning arendada paindlikke töösuhteid töötajate vahel. Kui ettevõtte juht suudab toetada oma töötajaid ja muuta töökeskkonda turvalisemaks, siis ilmselgelt suudab ta vähendada töötajate vaimse tervise probleeme ja ennetada tööstressi, kiirendades seeläbi töökeskkonna tervenemist ning toetada ettevõttes töötajate head töövõimet. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate psühholoogilist turvalisust mõjutavad ohutegurid töökohal, et leida võimalikke paremaid lahendusi töötajate psühholoogilise turvalisuse toetamiseks ning teha parendusettepanekuid ettevõtte juhile. Lõputöös selgitatakse välja, millised on psühholoogilist turvalisust mõjutavad ohutegurid töökohal ning kavandatakse lõputööks sobiv metoodika. Empiiriline uurimistöö oli deduktiivne, mille läbiviimiseks kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Valim moodustati asenduskodu teenust pakkuva ettevõtte 14 inimesest, seades eesmärgiks küsitleda neid kõiki. Autor töötas välja instrumendi uuringu läbiviimiseks ja peale uuringu läbiviimist kaardistas psühholoogilised ohutegurid töökohal ning neid toetavad tegevused. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutas autor struktureeritud küsitlust töötajatele ja kvalitatiivsete andmete kogumiseks poolstruktueeritud intervjuud juhile. Küsitluse tulemusi mõõdeti Likerti skaalaga ning analüüsiti kvantitatiivselt. Intervjuu tulemusi mõõdeti andmete jaotamisega märksõnade järgi kategooriatesse ning analüüsiti kvalitatiivselt. Peale intervjuu ja küsimustiku vastuseid saadi vajalik materjal kogutud andmete kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsimiseks. Vastavalt analüüsi tulemustele selgusid võimalikud töötajaid ohustavad psühhosotsiaalsed tegurid ettevõttes ning need kaardistati ning leiti töötajate psühholoogilist turvalisust toetavad meetmed. Antud uuringu kvantitatiivse etapi tulemused näitasid töötajate emotsionaalset pinget kui psühholoogilise turvalisuse ohukohta ettevõttes. Kvalitatiivse etapi võtmesõnadeks osutusid ausus, julgus/julgustus, usaldus, konstruktiivne tagasiside, mida võiks olla töötajatel rohkem kui hetkel on. Kokkuvõtvalt saab autor väita, et lõputöö eesmärk sai täidetud. Psühholoogiliselt turvalises töökeskkonnas tunnevad töötajad end piisavalt turvaliselt, et võtta omavahelisi riske ja avaldada oma arvamust, jagada kahtlusi, küsimusi ja ideid. Psühholoogiline turvalisus loob tingimused ausamaks, koostööaltimaks probleemide lahendamiseks kolleegide vahel, seega töökeskkond muutub palju efektiivsemaks. Psühholoogiliselt turvaline töökeskkond motiveerib töötajaid rohkem panustama ettevõttesse, aitab kaasa ambitsioonikate eesmärkide seadmisele ning ühistele saavutustele.Nimetus Avatud juurdepääs Kaugtöö korraldamine transpordiettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Tokovenko, Brigita; Transtok, VirveLõputöö eesmärk oli välja selgitada kaugtöö korraldamise võimalused ning teha ettepanekuid juhtkonnale kaugtöö korralduse parendamiseks. Kaugtöö on oma olemuselt ühe paindliku töövormi osa, kus töötaja võib teha tööd ükskõik millises asukohas väljaspool ametikoha asukohta. Kaugtöö on miski, mis toimib kaasaegse tehnoloogia ja telekommunikatsiooni abil. Kaugtöö tegemisel on vaja kaasaegset tehnoloogiat, et tööülesanded saaksid täidetud ja töötajal ei kaoks ühendus ettevõttega. Kaugtöö rakendamisel on eeliseid kui ka puuduseid. Kaugtöö rakendamisel on oluline pöörata tähelepanu turvalisusele ja funktsionaalsusele, sest kaugtöö on iseseisvam töö, kus ülesannete täitmisel on rohkem vastutust ja vabadust. Kagutöö sujumise võtmeks on tõhus kommunikatsioon. Kaugtöö aitab ettevõttel tegevuskulusid kokku hoida ja on tööandjatele võimas värbamis- ja tööjõuvahend. Uuring kaugtöö toimimisest viidi läbi maanteetranspordi ettevõttes, kus on tänaseks rakendatud kaugtööd mitmeid aastaid. Uuringu läbiviimiseks valiti uuringustrateegiaks kaardistusuuring ehk survey. Uuring oli kombineeritud meetodiga, nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne. Uuringu läbiviimiseks oli valitud andmete kogumise meetodiks küsitlus ja intervjuu. Intervjuu oli poolstruktureeritud. Intervjuu küsimusi oli 11. Küsimused olid autori poolt koostatud, mille koostamisel tugines autor teooriale. Intervjuu valimiks oli 2 juhtkonnaliiget. Teise osa uuringu läbiviimiseks oli koostatud ankeetküsimustik. Algne ankeetküsimustik pärineb üliõpilaste bakalaureusetöödest, mida on vastavalt muudetud ettevõtte uuringu läbiviimiseks. Küsimustikus oli 31 küsimust. 7 küsimust oli valikvastustega ja ülejäänud küsimustel oli kasutatud Likerti 5- pallist skaalat, kus „1“ näitab väitega täielikku mittenõustumist ja hinnang „5“ väitega absoluutset nõustumist. Küsimustiku andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, kus toodi välja aritmeetiline keskmine ja standardhälve. Küsimustiku valimiks oli 13 töötajat, kellest 5 oli kontoritöölised ja 8 autojuhti. Uuringust selgus, et kaugtöö rakendamine on toonud kaasa ettevõttele rohkem eeliseid kui puuduseid. Töötajad ja juhid suhtuvad kaugtöö tegemisse positiivselt. Töötajate tööstress on vähenenud ja töörahuolu on tõusnud kaugtöö tegemisel. Töötajad näevad vajadust kaugtöö tegemiseks eraeluliste ja elukoha põhjustel. Kõige olulisemateks isikuomadusteks kaugtöö tegemisel on võime iseseisvalt töötada ja enesedistsipliini. Uuringus selgus, et kaugtöö tegemise puudusteks ettevõttes on olnud tehnoloogilised probleemid, puuduvad töövahendid ja kommunikatsioon. Nende parendamiseks on toonud autor välja ettepanekud, et viia läbi koolitus, mis tõstaks töötajate teadlikust. Uurida töötajatel, milliseid töövahendeid nad vajavad kaugtöö tegemisel ning need tagada neile. Luua läbipaistev ja pidev suhtlus töötajate ja juhite vahel. Autori arvates on lõputöö eesmärk ja ülesanded täidetud, sest uuring on korda läinud ja ettevõttele on reaalselt kasu uuringu tulemustest, et viia läbi ettevõttes parendusettepanekud, mis aitaksid kaugtöö tegemist veel sujuvamaks ja efektiivsemaks muuta.Nimetus Avatud juurdepääs Teabe avalikustamine ja kasutusmugavus Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Vahter, Erlanne; Murulaid, TiiaAvaliku võimu tegevuse läbipaistvuseks ning kontrollimiseks on vajalik, et avalike ülesannete täitmise käigus loodud teave oleks avalik ning kõigile ligipääsetav. Kohalike omavalitsuste ülesanne on avaldada enda tegevuse käigus tekkinud informatsioon vastavalt nõuetele ning teha teave veebilehel kasutajate jaoks võimalikult nähtavaks, et tagada oma tegevuse läbipaistvus. Lõputöö teemaks oli „Teabe avalikustamine ja kasutusmugavus Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtedel“. Lõputöö uurimisülesanneteks olid: anda teoreetiline ülevaade organisatsiooni tegevuse käigus tekkivast teabest ja selle avalikustamise nõuetest organisatsioonide veebilehtedel ning analüüsida kasutajamugavuse peamisi näitajaid; leida sobiv metoodika empiirilise uuringu läbiviimiseks; viia läbi Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtede vaatlus, et analüüsida teabe avalikustamise vastavust õigusaktidele; selgitada välja Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste veebilehtede kasutajamugavus; sõnastada järeldused ja teha ettepanekud kohalike omavalitsuste IT-spetsialistidele veebilehtede parendamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati nii kvalitatiivset meetodit kui ka kvantitatiivset meetodit. Koostati vaatlustabel ning viidi läbi küsitlus. Andmeid koguti kohalike omavalitsuste veebilehtede vaatluse ning küsitluse läbiviimisega. Andmekogumise tööriistana kasutati vaatluse korral vaatlustabelit, kus toodi välja veebilehtede nõuete täitmine vastavalt avaliku teabe seadusele. Vaatluse ja küsitluse abil saadud tulemused olid aluseks kohalike omavalitsuste IT spetsialistidele ettepanekute tegemisele veebilehtede parendamiseks. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning jõuti järeldusele, et Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste korral on teabe avalikustamise nõudeid järgitud, kuid kasutajamugavuse põhimõtted on jäänud tahaplaanile, mis tõttu võib väita, et tavakasutajale osutub veebilehtedelt vajalik info raskesti leitavaks. Analüüsist tekkinud ettepanekud peaksid aitama kohalikel omavalitsustel muuta oma veebilehed võimalikult kasutajamugavaks.Nimetus Avatud juurdepääs Regio OÜ sisekommunikatsiooni uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Mägi, Monika; Transtok, VirveSisekommunikatsiooni toimimas hoidmine ning tööga rahulolu hoidmine, suurendamine on oluline ja samas lõputu väljakutse igale töötajale, juhile ja ettevõttele. Üha enam saavad ettevõtted aru, et väärtuste põhjalikum kirjeldamine ja kahesuunaline kommunikeerimine aitab ettevõtet paremini juhtida, aitab saavutada eesmärke ning suurendab töörahuolu, mistõttu on suureks väärtuseks püsivam ja kokkuhoidvam töökollektiiv, kes jagavad ettevõtte põhiväärtuseid. Organisatsioonides on just juht see, kes korraldab sisekommunikatsiooni süsteemi ja on selle toimise eest vastutav, teised töötajad on toetajateks. Rahulolu sisekommunikatsiooniga sõltub infoliikumise suundadest, kommunikatsioonikanalitest, töötajate suhtumisest, organisatsiooni väärtustest. Sobiva kommunikatsioonikanali valimine sõltub edastatava informatsiooni mahust, sisust ja olulisusest. Ebatõhus sisekommunikatsioon juhtide või ka kolleegide poolt on tööga rahulolematuse üheks põhjuseks ja seega ka tööstressi tekitajaks. Töörahulolu on töösuhete kvaliteedi indikaatoriks ja selleks üheks suunajaks on organisatsiooni sisekommunikatsioon. Kõikide töötajate jaoks oluline saada juhtidelt ja kolleegidelt usaldusväärset, ametlikku ja värsket informatsiooni, tagasisidet selleks õiges sisekommunikatsioonikanalis. See kuulub Herzbergi motivatsiooni ja hügieeni teooria järgi motivatsioonitegurite hulka, mille kohaselt saab toimiva sisekommunikatsiooniga kindlustada turvalise töökeskkonna, tõsta kindlustunnet ja töörahulolu. Teadlikud töötajad on motiveeritud tegema hästi oma tööd, osalema ettevõtte eesmärkide täitmisel ja on positiivselt meelestatud. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Regio OÜ töötajate hinnangud sisekommunikatsiooni toimimisele ja teha ettevõtte juhtkonnale ettepanekuid sisekommunikatsiooni parendamise kaudu töörahulolu tõstmiseks. Lõputöö esimeses osas uuriti sisekommunikatsiooni rolli organisatsioonis, selle liikumise kanaleid ning toodi välja seoseid töörahuloluga. Teises peatükis kirjeldati uurimisülesannete lahendamiseks kasutatavaid meetodeid ning koostati empiirilise uuringu läbiviimiseks vajalik raamistik ja küsimustik. Kolmandas osa viidi läbi uuring. Uuringu läbiviimisel kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmekogumismeetodina kasutati Survey-tüüpi ülevaate ehk kaardistusuuringut. Ankeetküsimustikus olid valikvastustega ja ka skaalal põhinevad struktureeritud küsimused, lisaks avatud küsimused. Skaalal põhinevate küsimuste vastuste tulemusi hinnati Likerti 5-punktilisel skaalal. Lõputöö uuring viidi läbi Regio OÜ-s. Ankeetküsimustikule vastas 16 töötajat. Uuringu tulemusena selgus, et Regio OÜ-s on kasutusel toimiv sisekommunikatsiooni korraldus. Toimivamateks sisekommunikatsioonikanaliteks on ettevõttesisesed kiirsõnumid, regulaarselt toimuvad koosolekud, e-post, silmast-silma kohtumised kolleegidega. Töötajad tunnevad ennast tööalaselt informeerituna. Ettevõttes edastatav ametlik informatsioon on kvaliteetne. Töötajatel on usaldus juhtkonna vastu, kolleegid usaldavad üksteist. Regio OÜ töötajad on tagasisidele avatud, ollakse valmis kuulama positiivset ja negatiivset tagasisidet. Regio OÜ-s on meeldiv ja sõbralik töökollektiiv. Uuringu käigus selgusid mitmed puudused, näiteks koosolekutel puudunuteni ja kodukontoris töötavate töötajateni ei jõua kogu vajalik ametlik informatsioon, kodukontoris töötavad töötajad tunnevad ennast ebakindlamalt, ei kaasata otsustusprotsessidesse, ei ole piisavalt aega tööülesannete täitmiseks, tagasisidet ei anta õigeaegselt ja järjepidevalt, ei olda kursis hädaolukorra juhenditega. Lõputöö autor koostas uuringu tulemuste põhjal Regio OÜ-le esitamiseks ülevaate vastanute positiivsest tagasisidest ja ettepanekud puuduste parendamiseks. Lõputöö eesmärgid ja uurimisülesanded on autori seisukohast täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs IT-töötajate motivatsioon ja töörahulolu Tallinna gümnaasiumites(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Bondaruk, Aleksandra; Annus-Anijärv, LaiviViimastel aastatel on toimunud maailmas olulised muudatused, mis täielikult muutsid ühiskonna tingimusi. Infotehnoloogia on pea kõikide ettevõtete lahutamatu osa (IT-juhtide tööks vajalikke teadmisi ja oskusi jagab IT-juhtimise meistriklass, 2018), mille tõttu vajab ühiskond inimesi, kes suudaksid seda hoida, hallata ning arendada. Valdkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on oluline roll motiveeritud ja rahuloleval IT töötajal. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Tallinna gümnaasiumite IT töötajate motivatsiooni ja töörahulolu tase muutunud ühiskonna tingimustes ja esitada tööandjale ettepanekud IT- töötajate motivatsiooni ja töörahulolu parendamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks anti ülevaade Tallinna gümnaasiumite IT töötajate valdkonnast, avati töörahulolu ja motivatsiooni teoreetilised alused ning kirjeldati muutunud ühiskonna tingimusi. Seejärel viidi läbi uuring Tallinna gümnaasiumite IT töötajate seas, mille järel tulemusi analüüsiti, tehti järeldused ning koostati ettepanekud motivatsioonipaketi kohandamiseks. Küsimustik jagati viide teemaplokki, mille abil uuriti osalejate tausta, nende motivatsiooni, töörahulolu, nende kaugtöö võimalusi ja sellega seotud muudatusi ning muudatusi, mis kaasnesid Ukraina sõjapõgenike tulekuga. Analüüsimisel selgus, et uuringus osales 22 Tallinna gümnaasiumite IT töötajat, kellest mehi ja naisi oli võrdselt – 50%. Enamus vastajatest on 41 – 50 aastat vanad ning valdav osa vastajais omab magistrikraadi. Põhihariduse või doktorikraadiga töötajaid vastajate seas ei olnud. Tööstaaž enim töötajatel oli rohkem kui 17 aastat. Peamised IT töötajate ülesanded on kooli personali abistamine, kontode haldamine ja personali koolitamine IT osas. Teine teemaplokk näitab, et peamised osalejate motivaatorid on kolleegidega hea läbisaamine, rahulolu tehtud tööst ning hea töökeskkond ja tingimused. Mis ajendas seda tööd tegema, on head suhted töökaaslastega, huvitav töö ja tööülesanded ning stabiilne sissetulek. Kolmanda ploki, töörahulolu plokk, tulemused näitavad seda, et vastajad on pigem rahul oma tööga. Head suhted kolleegidega, stabiilne töö, tunnevad end motiveerituna, kui saavad ise valida tööaegaja kohta ning nendel on toetav(ad) ülemus(ed). Peamised puudused nende arvates on madal töötasu, silmade väsimine ning istuv töö asend. Eelviimases teemaplokis selgus, et täielik kaugtöö ei ole võimalik ning aegajalt peab IT töötaja olema füüsiliselt koolis. Enamus vastajatest eelistaks töötada osaliselt koolis, osaliselt kodukontoris.50 Distantsiõppe ajal kasvas enamuse vastajate koormus oluliselt kõrgemaks, kuna nad olid valmis abistama kooli personali 24/7. Viimases teemaplokis selgus, et sellel õppeaastal õpivad kõigis koolides ukraina sõjapõgenikud, aga nende tulek peaaegu ei mõjutanud või väga vähe mõjutas Tallinna gümnaasiumite IT töötajate koormust. Koormuse tõus on tingitud sellest, et ukraina õpilaste või personali jaoks on vaja luua kontod, et nad saaksid kasutada e-õppesüsteemi ning koolitada neid süsteeme kasutama. Kokkuvõtvalt järeldame, et peamiselt motiveerib Tallinna gümnaasiumite IT töötajaid oma tööd tegema head suhted töökaaslastega, huvitav töö ja tööülesanded ning stabiilne sissetulek. Peamised puudused on madal palk, silmade väsimine ja istuv töö. IT töötajate üldine töörahulolu on pigem kõrge. Õppeasutuste distantsõppe ajal enamikel juhtudel töökoormus tõuseb, sest IT spetsialistid peavad olema 24/7 valmis õpetajaid toetama ja aitama. Ukraina sõjapõgenikud peaaegu ei muutnud nende töökoormust. Läbiviidud uuringust võib järeldada, et tööandjatel on vaja pöörata enam tähelepanu IT töötajate töötasule ning kooli raha kasutamisel leida ka võimalus oma IT töötajate palkade suurendamiseks. Lisaks luua ohutud ja tervislikud töötingimused. Tööruumid peavad olema piisava kõrguse ja pindalaga, et töötaja saaks oma tööd teha tervist kahjustamata.Nimetus Piiratud juurdepääs Värbamisprotsessi andmete haldamise automatiseerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Furs, Aleksei; Rebane, MeelisAntud lõputöö tegevusvaldkond on värbamise protsessi automatiseerimine ühes Eesti suurimas toidutootmisettevõttes. Uuringu käigus selgus, et selle ettevõte värbamise protsess on üsna automatiseeritud, kuid andmete haldamise protseduur vajas uuendusi ning muudatusi. Seega, lõputöö autorile oli tähtis aidata mainitud ettevõttel parandada uute töötajate andmete haldamise struktuuri, mis omakorda lihtsustaks vastavate andmete kogumist, haldamist ja töötlemist. Lähtudes sellest, oli lõputöö eesmärk luua automatiseeritud värbamise protsessi algoritm uute töötajate andmete tõhusamaks töötlemiseks Microsoft Power Automate-i baasil. Automatiseerimise platvorm oli valitud selle tõhususe, rohkete võimaluste ja usaldusväärsuse tõttu. Peamisteks uurimismeetoditeks võib nimetada teoreetilist uurimust, mille abil kirjeldati ja analüüsiti aktuaalseid artikleid ja juhendeid; intervjuud, mille eesmärk oli värbamise protsessiga kaasnevaid probleeme välja selgitada; ning arendusprojekti, mille käigus lõputöö autor arendas vastavat algoritmi, mida seejärel testiti, juurutati ja analüüsiti.Nimetus Avatud juurdepääs Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Tumanova, Karina; Rebane, Meelis; Salmus, Edward; Reinla, MartLõputöö teemaks oli Apple tööjaamade haldus mitme domeenivõrguga suurettevõttes. 2020. aastal juurutati Ekspress Grupis Apple tööjaamade keskhaldustarkvara Mosyle Business, kuid seni puudus võimalus keskhaldussüsteemis seadmeid lisada mitmesse domeeni – seetõttu oli võimalus keskhaldust reaalselt kasutada vaid ühel tütarettevõttel, Delfi Meedial (kontsernis on kokku 14 tütarettevõtet). Lõputöö käigus loodi ning implementeeriti olemasolevasse keskhaldussüsteemi uus funktsionaalsus, tänu millele on võimalik erinevate Windowsi domeenide kasutajatel ennast halduses olevates Apple seadmetes autentida – ehk enam pole takistusi haldustarkvara juurutamiseks kõigis tütarettevõtetes. Juurutusprojekti esimeses osas kirjeldas autor Apple tööjaamade senist haldust kontserni ettevõtetes (as-is), analüüsis lähtuvalt E-ITSi etalonturbe kataloogist Apple seadmete käsitsi seadistamise protsessi ja arvuti edasist kasutust (ilma keskhalduseta ettevõtte näitel) ning kirjeldas projekti ajakava. Seejärel andis autor ülevaate Apple tööjaamade keskhalduse teoreetilistest lähtekohtadest ning kirjeldas seadmete keskhaldussüsteemi liidestamise protsessi. Lisatava funktsionaalsuse loomise esimese etapina alustas lõputöö autor koostöös IT süsteemide administraatori ning IT kasutajatoe juhiga vajalike nõuete kaardistamise ning prioritiseerimisega. Nõuete kaardistamiseks kasutas autor laialt levinud FURPS metoodikat ning prioritiseerimiseks MoSCoW meetodit, tulemused kirjeldati tabelitena. Funktsionaalsuse loomiseks valis autor agiilse Scrum raamistiku. Autori hinnangul raamistiku peamisteks eelisteks on – paindlikkus, meeskonnatööle orienteeritus ning jooksvalt projekti muudatuste sisseviimise lihtsus. Funktsionaalsuse arendus toimus kolme sprindi jooksul. Projekti arenduskäiku ning testimist on lõputöö autor kirjeldanud töö viiendas peatükis, tuues välja sprindi jooksul tehtud ülesanded, testimine ja sprindi jooksul täidetud nõuded. Esimese sprindi eesmärgiks oli luua uue domeeni jaoks konfiguratsiooniprofiilid, teise sprindi eesmärgiks lisada macOS seade deploy jooksul teise domeeni ning viimase sprindi eesmärgiks keskhalduses oleva seadme tõrgeteta kasutamine ning kasutajale üle andmine. Eelviimases ehk kuuendas peatükis toob autor välja omapoolsed kuus ettepanekut kontsernis keskhalduse edasiseks arendamiseks, nendeks on: ● Võtta MDM rakenduses kasutusele Mosyle Embark featuur. ● Asendada hetkel kasutuses olevad võrgukettad Sharepointi pilveteenusega. ● Juurutada kontsernis eriõigustega kontode ehk eeliskontode haldamine (privileged access management, PAM). ● Viia kasutajakontode autentimine Azure AD peale. ● Automatiseerida Mac arvutite deploy protsessi selliselt, et IT süsteemide administraator ei peaks töövoos enam olema. ● Kasutada ettevõtte põhist brändingut läbi MDM teenuse. Lõputöö tulemusel on loodud ning juurutatud lahendus keskhaldussüsteemist mitmest domeenist autentimiseks – tänu millele on võimalik keskhaldusrakendus võtta kasutusele kontserniüleselt. Loodud lahendusega tõhustatakse tööjaamade turvameetmeid ning seeläbi parendatakse ettevõtetes tunduvalt küberturvalisust. Keskhaldusega on võimalik saada mugavalt ülevaade ettevõttes kasutusel olevatest varadest, monitoorida kasutajate kasutuses olevaid seadmeid, kontrollida tööjaamade olekut, uuendada tööjaamades tarkvara ning kõige tähtsam – seadmeid on võimalik keskselt hallata ning rakendada turvapoliitikaid. Autori hinnangul said kõik töö alguses püstitatud eesmärgid sooritatud.Nimetus Avatud juurdepääs Vaimse tervise juhendaja tööprotsessi toetamine läbi teenuse digitaliseerimise HeBA kliinikus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Mättas, Sander; Freienthal, HeliKäesoleva lõputöö eesmärgiks on toetada HeBA kliiniku vaimse tervise teenuse digitaliseerimist, välja töötades rakenduse nõuded ning hinnates rakenduse juurutamisjärgset tulemuslikkust. Töö esimeses osas käsitleti tervishoiuteenuseid, spetsiifilisemalt vaimse tervise teenuseid ja nende digitaliseerimise teoreetilisi lähtekohti. Analüüs näitas, et suur osa inimestest kannatab vaimse tervise probleemide all ning riigi teenusepakkumine on ülekoormatud ja ebaefektiivne. Digilahenduste kasutuselevõtt vaimse tervise teenuste valdkonnas aitab parandada teenuste kvaliteeti ja efektiivsust. Teises osas käsitletakse lõputöö empiirilist metoodikat, mis põhineb deduktiivsel uurimismeetodil ja keskendub peamiselt kvalitatiivsetele meetoditele HeBA kliiniku kavandatava vaimse tervise teenuse digitaliseerimiseks. Deduktiivse lähenemise abil, mis tugineb olemasolevatele teoreetilistele lähtekohtadele ja teadmistele, kombineeritakse erinevaid meetodeid ja tehnikaid, et saada holistiline ülevaade valminud digilahendusest, analüüsides ja hinnates selle rakendamist praktikas. Kolmandas osas analüüsiti ja koostati loodava digilahenduse lähteülesanded. HeBA kliiniku hetkeseisu, probleemipüstitust ja planeeritavat teenust arvesse võttes töötati välja rakenduse funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded ning koostati HeBA tasakaaluplaani pilootprojekti juurutusplaan. Neljandas osas viidi läbi arendatud rakenduse ja saavutatud tulemuste hindamine. Analüüsiti rakenduse vastavust arendusplaanis seatud funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele ning käsitleti HeBA mõõdikute tulemusi ja kasutajatelt saadud tagasisidet. Hindamise tulemusena esitati ettepanekud edasisteks arendustegevusteks ja täiustusteks, mis aitaksid parandada rakenduse kasutajakogemust ning tõhustada andmete salvestamist HeBA platvormil. Lõputöö tulemuste põhjal on ilmne, et digilahenduste rakendamine vaimse tervise teenuste valdkonnas on oluline edasiminek, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja efektiivsust. HeBA kliiniku kogemuse põhjal on välja töötatud digilahendus osutunud oluliseks abivahendiks nii vaimse tervise spetsialistidele kui ka patsientidele, pakkudes uusi võimalusi teenuste kasutamiseks ja arendamiseks. Tulevastes arendusprojektides tuleks õpitud kogemustest lähtuda, et saavutada veelgi edukam digitaliseerimisprotsess ja parem kasutajakogemus. Käesoleva lõputöö käigus tehtud analüüsid ja soovitused annavad väärtusliku panuse HeBA kliiniku edasistele arendustöödele. Oluline on mõista, et digitaliseerimisprotsess on pidev ja vajab regulaarset täiendamist ning arendamist. Selleks, et digilahendused pakuksid parimat võimalikku kasutajakogemust ja tõhusust, tuleb neid pidevalt analüüsida, täiendada ja uuendada. Lõputöö käigus esitatud analüüside ja ettepanekute alusel on oluline keskenduda järgmistele aspektidele: 1. tulevastes arendusprojektides koostada põhjalik riskianalüüs, mis aitab ennetada võimalikke probleeme ja takistusi; 2. projekti mõõdikute loomisel kasutada SMART-eesmärkide metoodikat, mis aitab tagada realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmise; 3. edasi arendada rakenduse puuduolevaid osi, et tagada programmidest tulevate andmete talletamine HeBA platvormil; 4. suurendada tähelepanu digilahenduse kasutajakogemuse parandamisele, mis võib aidata suurendada kasutajate rahulolu ja kasutusmugavust. Kokkuvõttes on lõputöö käigus saadud kogemused ja analüüsid oluliseks panuseks HeBA kliiniku digilahenduste arendamisel. Tulevased arendusprojektid peaksid arvestama lõputööst saadud õppetunde ja soovitusi, et tagada veelgi edukam digitaliseerimisprotsess ja parem kasutajakogemus vaimse tervise teenuste valdkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtetele sobiva raamatupidamistarkvara juurutamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Helena, Kree; Freienthal, HeliLõputöö alguses kirjeldatud eesmärk, lähtuvalt pakutavate tarkvarade võimaluste analüüsist ja kliendi vajadustest juurutada raamatupidamistarkvara kahes väikeettevõttes, sai autori hinnangul teostatud. Kõik eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded said täidetud. Töö raames selgitatakse täpsemalt ettevõtete elektroonilise raamatupidamisprotsessi olemust ja automatiseerimise võimalusi, sealhulgas, et mis on digitaliseerimine, miks see on ettevõtetele oluline, mis täpsemalt on ERP tarkvara ja mille põhjal soovitatakse seda valida. Järgnevalt tehti valik kahe väikeettevõtte protsesside kaardistamise meetodi osas, milleks valiti BPMN ja kasutati vabavarana saadaval olevat draw.io veebilehel asuvat tarkvara lahendust. Pärast as-is 2020. aasta seisuga protsessi kaardistamist viidi läbi projekti funktsionaalsete nõuete kaardistamine kasutuslugude koostamise näol, millele tuginedes loodi tegevusplaan projekti üldiste põhimõtete kohta. Funktsionaalsetele nõuetele ja äripoole vajadustele tuginedes kirjeldati välja loodavale süsteemile kohalduvad mittefunktsionaalsed nõuded. Lähtudes funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kaardistamisest hakati tegelema sobilike tarkvarade otsimisega, välja selgitades, miks just see tarkvara kasutusele võetakse ning mis on selle eelis teiste tarkvarade ees. Tuginedes tarkvara valikutele, koostati protsessijoonised, mis näitavad to-be pärast projekti läbiviimist toimuvaid protsesse ostuarvete, müügiarvete, kuluaruannete ja tasumiste teostamise osas. To-be protsessiskeemidele tuginedes koostati projekti kavand ja WBS, et jaotada projekt konkreetseteks töödeks, luua ajakava ja viia projekt läbiviimiseks algvalmidusse. Käesoleva töö edasiarendamisel on järgmiseks sammuks lõputöö raames projekti täide viimine ning hilisem PIR analüüs projekti jõustumise kohta. Pärast projekti kavandi ja WBS-i koostamist alustati projekti läbiviimise kolme järjestikuse sprindiga. Sprintide ja paralleelsete tööde läbiviimisele järgnes teostatud tööde juurutamise protsess, mille käigus raamatupidaja ja klient testisid ka omaltpoolt läbi, lisaks sprintide käigus tehtud testimistele, tuginedes kasutusjuhendile, projekti käigus tehtud tarkvarade toimimise. Nende poolse testimisega sai järk-järgult parandatud tekkinud vead ning täiendatud ka kasutusjuhendit.Nimetus Piiratud juurdepääs Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Naarits, Lauri; Freienthal, HeliLõputöö teemaks oli valitud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse infosüsteemi turvalisuse suurendamine läbi automatiseeritud rakendustarkvara juurutamise. Lõputöö tulemusel arendati ja juurutati RMIT-i infoturbeosakonnale suunatud rakendustarkvara PASS. Autor täitis lõputöö käigus mitut rolli, olles projektijuht ja arendaja. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldab autor lõputöös kasutatud metoodikaid ja raamistikke. Kasutatud metoodikate ja raamistike selgituste ning põhjendustega on võimalik tutvuda vastavete peatükkide juures. Teises peatükis tõi autor välja asutuse hetkeolukord, kus kirjeldas juurutatud rakendustarkvarale eelnenud haavatavate ja keelatud tarkvarade avastamise viise, põhjendas vajadust automaatse järelvalve vahendi järgi, tuginedes avaliku teabe seadusest tulenevate nõuetele ja kirjeldas loodava rakendustarkvara toimimise prosessi. Kolmandas peatükis kirjeldas autor rakendustarkvarale esitatud nõudeid ja nende kaardistamise meetodeid. Kaardistamine viidi läbi FURPS+ meetodil, kaardistamisel osales lisaks autorile ka tellija ja tooteomanik. Kaardistamise tulemused kirjeldati kasutajalugudes, kasutusjuhtumites ja FURPS+ tabelis. Lisaks võrdles autor erinevaid projektijuhtimise raamistikke ja selgitas, miks on agiilne projektijuhtimine antud arendusprojekti läbiviimiseks kõige sobivaim metoodika. Agiilse projektijuhtimise eelistamise põhjuseks on tööprotsessi jagamine iteratsioonideks, mis võimaldab projekti kohanduda muutustele. Lisaks viies põhirõhu arendustegevustele ja kliendisuhtlusele, jättes dokumenteerimisele traditsioonilise meetodiga võrreldes väiksema osatähtsuse, oli võimalik tellijat hoida kursis projekti erinevate etappiga. Neljandas peatükis võrdles autor rakendustarkvara arendamiseks erinevaid arendus ja testimise raamistikke ning põhjendas, miks on ekstreemprogrammeerimine arendusmetoodika ja agiilne testimismetoodika arendus ning testimise etapis sobivaim. Lisaks kirjeldas autor loodud rakendustarkvara tulemuslikkust ja võrdles funktsionaalseid eeliseid projektieelse lahendusega. Ekstreemprogrammeerimise arendusmetoodika eelistamise põhjuseks on antud metoodika väga lühikesed iteratsiooni koos väikese arendusmeeskonnaga. Programmeerimis keeleks ostus Powershell, mis võimaldas rakendustarkvara toimimiseks vajaminevate erinevaid komponente omavahel kerge vaevaga liidestada, lihtsustades arendustöid. Agiilse testimismetoodika kasuks osutus valik soovist testida rakendustarkvara üksikkomponente, võimaldades teha testide tulemuste põhjal täiendusi komponentides. Tellija nõuetest tulenevalt, tuli rakendustarkvarale teostada ka koormustestid, mille tulemusena suudeti optimeerida rakendustarkvara ressursi kasutust märgatavalt. 36 Lõputöös kirjeldatud rakendustarkvara tulemused peegeldavad testkeskkonnas tulemusi kuna tootekeskkonna tulemused olid ka tellija jaoks ootamatud ning nende avalikustamine võib põhjustada otsest mainekahju. Viiendas peatükis tõi autor välja lõputöö tulemusel tehtavad järeldused, andis hinnangu kasutatud projektijuhtimismetoodikale ning tõi esile soovitused rakendustarkvara edasiarendamise võimaluste ja jätkusuutlikkuse kohta. Lähtuvalt uuringu tulemustest tehti autori poolt uuritavale asutusele järgnevad põhjendatud ettepanekud. 1. Kasutada sarnaste arendusprojektide puhul agiilset projektijuhtimise metoodikat. 2. Autor soovitab tulevikus tellida loodud rakendustarkvarale lisaarendust automatiseerimaks tarkvarade haavatavuse kriitilisuse ja skoori määramist vastu usaldusväärset haavatavust andmebaasi. 3. Laiendada loodud rakendustarkvara kasutust klientide arvutite suunal. Autori hinnangul täideti kõik lõputööle seatud eesmärgid. Lõputöö tulemusena on arendatud ja juurutatud Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse jaoks töökoha tarkvarade kasutuse auditeerimiseks automatiseeritud järelvalve vahend, misläbi on võimalik tuvastada inimlikust eksimusest või teadmatusest tulenevad haavatavate ja keelatud tarkvarade kasutus.Nimetus Avatud juurdepääs Töötajakogemuse arendamise võimalused Tartu Maakohtus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-03) Käära, Kärt; Kirikal, HeveLõputöö on koostatud eesmärgiga selgitamaks välja võimalusi töötajakogemuse arendamiseks, läbi töötajakogemuse parendamise, tööga seotuse suurendamise ja töölt lahkumise kavatsuse vähendamise Tartu Maakohtus. Töötajakogemus tähendab töötaja kogemust ettevõttes töötades alates sinna tööle minemisest kuni lahkumiseni. See on midagi, mille parendamise suunas ettevõtted liiguvad selleks, et saavutada konkurentsieelist, värvata kompetentseid töötajaid ning hoida olemasolevaid. Tööga seotus kujutab endast nii emotsionaalset kui füüsilist kohaolekut oma tööl ning oma panuse andmist ettevõtte tulemuste saavutamiseks. Tööga seotuse kõrge tase on otseses seoses ettevõtte majandustulemustega ning ettevõtted panustavad seetõttu järjest enam töötajate tööga seotusele tõstmisele. Tööga seotuse tekitamise aluseks on positiivne töötajakogemus. Tööga seotus mõjutab ka töölt lahkumise kavatsust. Töölt lahkumise kavatsus tähendab lahkumisele mõtlemist, aga mitte selles suunas tegutsemist. Ettevõtted peaksid püüdma töötajate töölt lahkumise kavatsust minimeerida ja selleks on oluline tegeleda töötajakogemuse arendamisega ja tööga seotuse suurendamisega. Lõputöös on välja toodud võimalused töötajakogemuse parendamiseks ja tööga seotuse suurendamiseks selleks, et vähendada töötajate töölt lahkumise kavatsust. Nendest põhilisemad on, et tuleb panustada positiivse mikrokliima loomisele ning luua meeldiv ja piisava tehnoloogilise võimekusega töökeskkond, kuhu töötaja tahab tööle tulla, selle asemel, et ta tunneb, et ta peab tulema. Uuring viidi läbi kaardistusuuringuna. Andmekogumismeetod oli kvantitatiivne, kasuti küsitlust, mille tarbeks koostatud küsimustik sisaldas küsimusi nii töötajakogemuse, tööga seotuse kui lahkumiskavatsuse kohta. Andmeanalüüsimeetod oli kirjeldav statistika. Valimi moodustasid Tartu Maakohtu 318 töötajat. Lõplikuks valimiks kujunes 78 töötajat. Uuringu tulemustest selgus, et kõige parem on töötajakogemus Tartu Maakohtu kultuurilise keskkonna, pisut vähem tehnoloogilise ja kõige vähem füüsilise keskkonna osas. Teenistujatest oli kõige parem töötajakogemus tugipersonalil ehk teenistujatel, kes ei ole kohtunikud ega kohtujuristid. Ametite lõikes oli keskpärane töötajakogemus kohtujuristidel ning nendest pisut halvem kohtunikel. Töötajakogemuste erinevate tegurite lõikes oli tulemuste järjestus sama. Staaži arvestades oli parim töötajakogemus teenistujatel, kelle staaž oli kuni viis aastat, ehk gruppide lõikes kuni üks aasta ja 1–5 aastat. Staaži kasvades töötajakogemus halvenes. Uuringust selgus, et tööga seotumalt tunnevad ennast teenistujad, kelle töötajakogemus on parem, ning ka lahkumiskavatsus on valdavalt väiksem neil, kelle töötajakogemus on parem ja tööga seotus suurem. Seega kinnitab uuringu tulemus selles osas ka teoreetilisi lähtekohti, mille kohaselt tööga seotus on suurem ja lahkumiskavatsus väiksem, kui töötajakogemus on positiivne. Käesoleva uuringu raames esines vastuolu ainult kohtunike puhul, kelle vastuseid analüüsides selgus, et nende töötajakogemus on halvim ja tööga seotus on keskmine, kuid lahkumiskavatsus samuti madal. Sellest võib järeldada, et kohtunike puhul esineb ametist tulenev eripära, mille tõttu teoreetilised lähtekohad ei kehti, ehk kohtuniku amet valitakse eeldatatavasti kogu eluks. Vastavalt teoreetilistele lähtekohtadele tehti ettepanekud kohtunike töötajakogemuse parendamiseks ja tööga seotuse suurendamiseks. Samuti toodi välja ettepanekud suurema tööstaažiga töötajate töötajakogemuse parendamiseks ja tööga seotuse suurendamiseks ning töötajate füüsilise keskkonna parendamiseks.Nimetus Embargo Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-04) Kurvits, Kairi; Freienthal, HeliLõputöö kirjutati teemal „Broneerimissüsteemi juurutamine ettevõttes Strongpartner OÜ“. Lõputöö tulemusel juurutati ettevõttes Strongpartner OÜ uus broneerimissüsteemi tarkvara, eesmärgiga muuta klienditeenindusprotsess kiiremaks ja ülevaatlikumaks. Esimeses peatükis kirjeldati arendusprojekti teoreetilisi lähtekohti, kusjuures anti ülevaade projektijuhtimise teooria ja meetodite kohta, broneerimissüsteemi rollist kliendisuhete juhtimisel, seadusandlikest nõuetest ning funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest. Väljaselgitatud nõudeid järgiti ka arendusprojekti teostamisel. Teises peatükis anti ülevaade empiirilise uuringu metoodikast. Lõputöö protsess põhines EVS-ISO 21502:2021 standardil „Projekti-, programmi- ja portfellijuhtimine. Projektijuhtimise alused.“, kuna sooviti lähtuda parimatest tavadest. Tarkvara juurutusprotsess põhines traditsioonilise projektijuhtimise meetodil - koskmudelil (ingl k Waterfall). Koskmudel valiti seetõttu, et juurutusprotsess koosnes kindlatest etappidest, mis tuli teostada järjest. Lisaks oli teada kindlad nõuded, mis projekti jooksul ei muutunud, ning projekt oli väikemahuline. Antud lõputöö puhul kasutati deduktiivset käsitlusviisi ning empiirilises uuringus kasutati kombineeritud uurimismeetodit, mis tulenes kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest meetodist. Andmete kogumiseks kasutati kolme meetodit – vaatlus, digitaalsed küsitlused Google Forms platvormil ja individuaalintervjuud, valimi moodustas eesmärgile vastav valim. Kokku viidi läbi kaks küsitlust püsiklientide seas ning neli intervjuud ettevõtte töötajate seas. Kolmandas peatükis kirjeldas autor ettevõtte Strongpartner OÜ eelnevat broneerimissüsteemi ning selgitas ettevõtte juhatajaga intervjuu käigus välja funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed tellijanõuded. Lisaks viidi läbi broneerimisprotsessi kliendiootuste kaardistusuuring püsiklientide seas ning turul pakutavate tarkvarade võrdlus, mille käigus valiti ka välja juurutatav tarkvara. Neljandas peatükis anti ülevaade väljavalitud tarkvara juurutusprotsessist vastavalt valitud meetodile ning anti ülevaade juurutatud programmi ülesehitusest. Arendusprojekti tulemuslikkuse hindamiseks toetuti neljale pidepunktile. Hinnati vastavust tellijanõuetele, kusjuures toodi välja testimisprotsessi kirjeldused, ning seadusandlusest tulenevatele nõuetele, mille puhul kirjeldati ka kontrolltegevused nõuete järgimiseks. Lõputöö käigus jäädi kõikide nõuete piiridesse. Viidi läbi ka Strongpartner OÜ töötajate ja püsiklientide rahulolu kaardistusuuringud, esimese puhul kasutati meetodiks intervjuusid ja teise puhul digitaalseid küsimustikku. Lisaks toodi peatükis välja uuringust tehtavad järeldused ning ettepanekud, mis edastati ettevõtte juhatajale. Lõputöö raames läbi viidud uuringule saab anda positiivse hinnangu ehk püstitatud ülesanded said täidetud. Uuringu tulemusena selgus, et nii töötajate kui ka püsiklientuuri hinnangul on ettevõttes teostatud tarkvara vahetusest tulenevad muutused märgatavad, broneerimisprotsess on muutunud kiiremaks ja lisafunktsioonide tõttu on klienditeenindus muutunud efektiivsemaks. Samuti on programm töötajate jaoks ülevaatlikum, kuna kõik informatsioon broneeringutega seoses asub ühtses programmis. Lisaks avastati projekti jooksul juurutatud tarkvaras mõned kitsaskohad, mille kohta edastas autor parendusettepanekud Strongpartner OÜ juhatajale.Nimetus Avatud juurdepääs Väikeettevõtluse toetamise ja rahastamise võimalused Järvamaal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-07) Ivanov, Silja; Vahtramäe, EvaLõputöö esimene ülesanne oli luua teoreetiline raamistik ja seejärel selgitada välja olemas olevatele väikeettevõtete toetamise meetmete võimalused Järvamaal. Selleks viidi 2023. aastal märtsis läbi Järvamaa ettevõtjate seas küsitlus. Aprillis 2023 viidi läbi ankeetküsitlus kohalike omavalitsuste arendusjuhtidega (Paide linna, Järva valla ja Türi valla). Lisaks viidi lumepallivalimi alusel parema tervikpildi loomiseks märts, aprill läbi intervjuud eelpool nimetatud kohalike omavalitsuste ettevõtjatega. Kus olulisemaks kuvas, et siiski on teadlikkus toetamise meetme kohta madal. Analüüsides Järvamaakonna omavalitsuste kodulehtesid, toodi välja peamised puudused ja tehti ettepanekuid nende muutmiseks selliselt, et kodulehtede ja ka seejuures vahelehtede sisu, paigutus, ja muud elemendid oleksid kooskõlas sellega, mida soovitakse selle kodulehega öelda. Kujundus peab olema ja kuvatud järjekindlalt, kusjuures kõik kuvatud erinevad objektid peavad veebilehtedel asuma samadel kohtadel. Nõnda on ka külastajal lihtsam jälgida ja ta ei kaota huvi, sest leht on liiga kaootiline või ebastandartne. Läbi teoreetiliste teadmiste toodi välja erinevaid teoreetilisi seisukohi ning lõputöö metoodika osas kirjeldati uurimisinstrumentide valikut. Empiirilist uuringut käsitleti deduktiivsest käsitlusviisist lähtuvalt. Andmeid koguni nii kvalitatiivsel, kui ka kvantitatiivsel meetodil. Uuringu instrumendiks oli individuaalsed intervjuud ning ankeetküsimustikud ettevõtjatele. Ja kasutati kombineeritud uurimismudelit. Uurimistulemusena selgitati välja kasutades intervjuusid ja ankeetküsimustikke kitsaskohad Järvamaa ettevõtluskeskkonnas. Suurimaks probleemiks nimetatakse ühise inforuumi olemasolu kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel. Sellest lähtuvalt toodi välja erinevad ettepanekud antud probleemi lahendamiseks. Muuhulgas ümarlaudade korraldamise mõtet jätkata, kuid kaasata ja tunnustada ettevõtjaid. Ka aidata kaasa ametnikel läbi igapäevatöö. Lühemad tähtajad lubade, taotluste menetlemisel. Vajadusel aitav roll ettevõtjatele, et suhelda riigiga ja tuua riigi poolt pakutavad meetmed ning projektid lähemale ettevõtjatele. Pidev infovahetus ja koostöö võiksid siin olla märksõnadeks. Uurimustöö allikatena kasutati erinevaid teaduslikke uuringuid, OECD ja muid raporteid. Samuti erinevaid valdkondlike seadusi ning määrusi. Erinevaid statistilisi andmebaase ja valdkondlike raamatuid. Siia ei lisata 58 Uurimustööst on kasu nii kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kui ka avalike suhete peaspetsialistidele ning ettevõtjatele parema üldpildi saamiseks. Samuti pakuti erinevaid ettepanekuid ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Analüüsiti ja tehti sellest lähtuvalt ettepanekuid kodulehtede ettevõtluse vahelehtede optimeerimiseks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et uurimistöö eesmärk said täidetud, sest selgitati välja väikeettevõtete toetamise meetmete ja rahastamise võimalused Järvamaal ja samuti kaardistati nende hetke olukord Järvamaal. Uuriti piirkonna ettevõtjate teadlikkust toetusmeetmetest. Tehti ettepanekud maakonna kohalike omavalitsuste ettevõtluse vahelehed läbimõeldumaks, tõstmaks seeläbi ettevõtjate teadlikkust nendest olemasolevatest toetamise ja rahastamise võimalustest.