Lõputööd (TE)

Sirvi

Viimati lisatud

Näitamisel1 - 20 291-st
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Liiklusohtlike kohtade ümberehituse -ja kergliiklustee projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Uusküla, Arno; Trei, Indrek
    Eestis on jätkuvalt väga suur mahajäämus liiklusohutuses võrreldes näiteks Põhjamaadega. Vaatamata võetud ambitsioonikatele eesmärkudele Liiklusohutus programmi raames mitte rohkem kui 40 liiklussurma aastas, aastaks 2025 võib selline eesmärku tunduda isegi liiga tagasihoidlikuna. Kui me võtame paralleele näiteks elektriohutusest kuhu on kaasatud kogu elanikkond siis üks elektrisurm aastas on ühiskonnale vastuvõetamatu kuid 40 liiklussurma võiks olla eesmärgiks. Seega tuleb seada veelgi suuremad eesmärgid liiklusohutuse parandamiseks. Eelkõige tuleb seda teha juba planeerimise - projekteerimise faasis, ning võtta kasutusse mitte ainult nõuded, juhendid, standardid ja normid, vaid ka insenereetilised kaalutlused – „alati ei saa lähtuda, et kui ei ole nõutud, siis ei ole otstarbekas teha“ /Tiit Metsvahi/. Ohutustaseme parandamisele aitab kaasa kontseptsioonide seadmine „kaitstud liiklejad ohututel teedel, ohutud kiirused ohututelt sõidukitel“. Objektipõhised lahendused liikluse rahustamiseks ja jalakäijate ohutustaseme tõstmiseks on regulatiivsete ja tehniliste meetmete kombineeritud lahendused. Üheks parimaks selliseks on ringristmikute suurem kasutamine liikluses.
  • NimetusEmbargo
    Talihooldes kasutatavate veoautode telemeetria andmete analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-16) Järveots, Siim; Sillamäe, Sven
    Käesolevas lõputöös käsitleti talihooldes kasutatavate veokite telemeetriaandmete analüüsi. Leiti, et telemeetriaandmete analüüsist saab ettevõte üldisemat kasu ning sellest tulenevalt tuleks veoautojuhte koolitada või juhendada, et nad oskaksid paremini kasutada telemeetriaandmetest saadavat teavet oma sõiduviisi parandamiseks ning seeläbi vähendada kütusekulu ja sõiduki kulumist. Andmete töötlemisel kasutati kolme erinevat telemeetria tarkvaraga tegelevat teenusepakkujat. Olemasolevate andmete põhjal on sõidukijuhtide omavaheline võrdlemine ja seeläbi tulemustasusüsteemi juurutamine keerukas, kuna esiteks ei ole võimalik juhte ühe hooldeauto juhte omavahel eristada ning teiseks on vähe faktoreid, mida veoautojuhid saavad ise talihoolet teostades mõjutada. Enda tööülesandeid teostades tuleb arvestada erinevate teguritega ehk väga vähe oleneb juhist endast säästlikkuse arvestamisel. Seetõttu on oluline leida kesktee loodavas programmis, mis oleks võimeline eemaldama ilmastiku, piirkondlikust ja automargi erisusest tulenevad faktorid või vastupidi - arvestama kui suur osakaal on neil kütusekulus. Uurimistöös selgus, et margipõhised veebirakendused annavad väga detailse ülevaate sõidukis toimuvast ja autojuhtide sõiduharjumustest. Hea ülevaate, kuidas piirkond ja ilmastik mõjutavad erinevaid faktoreid, mis on telemeetriaga jälgitavad (mootori võimuse kasutus, pidurdused, püsikiiruse hoidiku kasutus jne). Detailse võrdluse teeb keeruliseks asjaolu, et tehnikapark on suur ja kasutusel on erinevad automargid, mis omakorda eeldab erinevate rakenduste kasutust. Üldisem võrdlus on võimalik jälgimise veebirakenduste Fleet Complete abil. Telemeetria andmeid kasutades oli võimalik välja selgitada, kuidas tulemusi saab kasutada sõidukipargi optimeerimiseks ja talihooldustööde tõhustamiseks. Uuringu käigus koguti andmeid erinevate talihoolduse tööde kohta, näiteks lume lükkamine, soola puistamine, sõidukite liikumiskiirused jne. Töö tulemusena selgus, et telemeetria andmete analüüs võib aidata talihoolduses oluliselt vähendada kütuse kulusid. Kaasa võib aidata näiteks kõige optimaalsema sillavalemi, mootorivõimsuse või tootja sõiduki hankimine. Säästva sõidu koolituse tagasisideküsitlusest saab välja tuua, et autojuhte tuleks juhendada ja harida detailsemalt iga margi põhiselt, kuna tavapärane ohutusjuhend annab ülevaate ainult masinast endast, kuid mitte selle optimaalse kasutamise võimalustest. Tuli välja, et tulemustasu motiveeriks autojuhte säästlikkusele, aga loodav süsteem peaks olema õiglane olenemata sellest, missugust tehnikat kasutatakse. Vaadata tuleks suuremat pilti ja mõelda, kuidas tulemustasu mõjutaks neid talihooldust tegevaid töölisi, kes ei kasuta enda tööülesannete tegemisel veoautosi. Seetõttu on oluline kaaluda tasustamismudeleid, mis arvestaksid töötajate töö sisu ja panust ning tagaksid õiglase tasustamise.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Jõe promenaadi rekonstrueerimise töökorralduse projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-22) Puusepp, Cedon; Mill, Tarvo
    Käesolev lõputöö käsitleb Emajõe vasakkalda kaldakindlustuse rekonstrueerimise põhiprojekti, mis hõlmab lõiku Kaarsild – Atlantis ning on koostatud Tartu linnavalitsuse poolt. Projekti eesmärk on taastada amortiseerunud kaldakindlustus ja kaldapealsete käiguteed terviklikul alal ning rajada uus kergliiklustee kaldapealsele, mis vastab kõigile nõuetele. Lisaks on projektlahenduses arvesse võetud arhitektuurse eskiisprojekti, et anda kaldapealsele laiem funktsioon aktiivseks vaba aja veetmiseks. Lõputöö koosneb neljast peatükist, kus esimeses peatükis kirjeldatakse projekti, teises peatükis olemasolevat olukorda, kolmandas peatükis ehitustööde kirjeldust seletuskirja põhjal ning viimases peatükis arvutatakse välja vajalik tööjõud, ressursid ja koostatakse esialgne ehitustööde ajagraafik. Töö sisaldab erinevaid remonditöid ning suures mahus betoonitöid ning uute piirete paigaldamist. Projekti eesmärk on luua turvaline ja mugav liikumiskeskkond erinevate kergliiklusvahenditega Emajõe vasakkaldal. Lõputöö on kirjutatud ehitustööde teostamise etapis.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Metsatee põhiprojekti koostamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Evard, Kristo; Toome, Meelis
    Lõputöö tulemusena koostati Kuurapalo tee ehitamise, Haavistu tee rekonstrueerimise ja Kuurametsa tee ehitamise ning rekonstrueerimise põhiprojekt, mis hõlmab mahasõite, tagasipööramise kohti, veeviimareid, truupe ning liiklusmärkide ja tähispostide paigaldust. Projekti tellijaks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Projekti kogumaksumuse hinna kujunemisel võeti arvesse kogu projektiga seotud materjalide, ehitustoodete, ehitamistööde ja rekonstrueerimistööde maksumused. Ehitustööde maksumuste leidmisel on soovitatud toetuda kataloogi „Maaparandussüsteemide kalkulatiivsed ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikmaksumused meetmed 3.4 rakendamisel“ hindadele, kuid kuna juhend on koostatud 2005. aastal, siis antud juhendis olevad hinnad ei ole enam aktuaalsed ning projekti maksumuse arvutamisel lähtuti ehitajatelt saadud hinnapakkumistest. Projekti kogumaksumuseks kujunes koos käibemaksuga 356 716,08 eurot. Antud projektiga lahenesid Kuurametsa tee puudulikud nähtavused riigiteele väljasõidul, paranes ligipääsetavus metsakvartalitele ning läbi Kuurapalo tee projekteerimise lahendati Haavistu teele ligipääsetavuse probleem vältimaks eramaa läbimist.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-19) Maadla, Märt; Agasild, Taavi
    Käesoleva lõputöö raames koostati Riigitee 11185 Hüüru‒Alliku‒Saue km 6,30 ‒ 6,826 Vanamõisa külas asuva liiklusohtliku koha likvideerimine põhiprojekt. Peamine eesmärgik oli inimestele ohutumate ja mugavamate liikumisvõimaluste loomine. Liiklusohtliku koha likvideerimise projekti kuulus koos valgustusega kergliiklustee projekteerimine, sõidukiiruse alandamine, künniste projekteerimine ja Suurevälja põik bussipeatuse liigutamine ohutumasse kohta. Lõputöös on välja toodud põhiprojekti koostamise lahenduskäik ja lahenduskäigu põhjendused, tuginedes Eestis kehtivatele seadustele, standarditele ning juhenditele. Töös lähtuti projektijuhi seisukohalt. Projektlahenduse koostamise peamiseks prioriteediks oli eelkõige kergliiklejate ohutus. Hüüru‒ Alliku‒Saue riigitee äärde projekteeriti normidele vastav kergliiklustee koos valgustusega. Põhiprojekti koostamisega suunatakse kahe kergliiklustee vahel maanteel liikuvad inimesed kergliiklusteele. Likvideeritakse nähtavust piiravad objektid. Ohutumaks liiklemiseks langetatakse sõidukiirust rajades künnised. Uue Suurevälja põik bussipeatuse juures planeeriti ehitatavale künnisele ülekäigukoht, mis viidi kõrguslikult kokku olemasoleva kergliiklusteega. Kinnistute mahasõitudel viiakse kõrguslikult kokku olemasoleva maastikuga. Projekt sisaldas graafillist osa ja dokumentatsiooni. Teedehituslikule osale lisaks tänavavalgustuse põhiprojekti, KJK, IKÕ, Keskkonnamõju eelhinnangut, kooskõlastusi ja mahutabeleid. Lõputöös ei käsitletud mahtude arvutamist ja tänavavalgustuse projekti. Lõputöös on välja toodu objekti üldiseloomustus ning lõputöö autori poolt koostatud põhiprojekt, mille põhjal on võimalik korraldada ehitushanke.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tee-ehitusprojekti mahtude arvutamine Civil 3D programmiga
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Teearu, Priit; Uueküla, Katrin
    Tee-ehitusprojekti mahtude arvutamisele on Civil 3D programmiga võimalik läheneda mitmel erineval moel ning peamisteks määravateks faktoriteks efektiivseimate töövõtete valimisel on projekti iseloom ja projekteerija pädevus. Lõputöö käigus on toodud esile ka korrektsete lähteandmete olulisus nii mahtude arvutamisel, kui ka projektekteerimise muudes etappides, ning analüüsitud milliseid samme projekteerija saab kasutusele võtta, et tagada maksimaalselt täpne lõpptulemus. Käesoleva lõputöö raames võrreldi Civil 3D programmi võimalusi mahtude arvutamisel. Analüüsi tulemusel selgus, et kuigi programmiga kaasas olevad alakomponendid võimaldavad võrdlemisi täpset tulemust saavutada, on neil kõigil teatavaid puudujääke. Vaatamata sellele, kuidas projekteerija mahtude arvutamisele läheneb, on võimalik saavutada väga täpne tulemus. Ka lihtsamate ühekihiliste alakomponentide kasutamisel on võimalik väga täpselt arvutada väljakaeve ja täite mahud, kuid see nõuab lisa tööd erinevate abi pindade loomise näol. Lisaks on selle meetodi kasutamisel vaja käsitsi arvutada katendikihtide mahud, mis nõuab lisatööd ja aega iga kord, kui projektis toimuvad muudatused. Keerukamate mitmekihiliste alakomponentidega on võimalik mahtude arvutamist suuremal määral automatiseerida ning tagada kogu projekti vältel parem ülevaade ehitusmahtudest. See meetod nõuab projekti algetappides suuremat eeltööd ja lahenduste täpsemat läbitöötamist. Lisaks võimaldavad mitmekihilised alakomponendid ka kiiret lõigete toestamist kogu projekteeritava tee ulatuses ning annavad täpsema ülevaate teekonstruktsiooni paiknemisest teiste objektide (rajatised, tehnvõrgud, jne) suhtes. Selleks, et mahuarvutuste töövoogu veelgi kiirendada, tasub kaaluda erinevaid edasiarendusi, mida on käitletud käesoleva töö viimases peatükis. Esile on toodud Civil 3D Dynamo liides, mille rakendamisega on võimalik automatiseerida mitmeid tööprotsesse, seal hulgas mahtu väljavõtte eksportimist Exceli tabelitesse. Lisaks on kirjeldatud potentsiaalseid alternatiivseid meetodeid mahu väljavõtete eksportimiseks. Kõigi mainitud edasiarenduste eelduseks on väga heal tasemel koostatud tee koridori mudel ja suure tõenäosusega ka käsitsi loodud alakomponentide lahendused, mis sobituvad paremini mahu väljavõtte automatiseeritud lahendustega.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Vooluveekoguga ristuvate rajatiste liigitumine ning nende seisund riigiteede näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-02) Aruste, Kristel; Valter, Olari; Lellep, Karin
    Aastal 2022 tehtud truupide ülevaatuste tulemusi analüüsides selgus, et suur hulk silla elementidega konstruktsioone oli liigitatud truubiks, ainult seetõttu, et nende piki tee telge mõõdetud pikkus oli alla kolme meetri. Silla elementidega truupide seisund oli kehv, kuna nende korrashoiule ei oldud varasemalt piisavalt tähelepanu pööratud, sest määruste kohaselt ei ole vaja truupide seisundit regulaarselt kontrollida. Varasemalt oli jälgitud riigiteedel truupide voolusängi seisundit - kas esineb setteid ning kui suurel hulgal, kuid konstruktsiooni enda seisund oli jäänud tagaplaanile. Et hinnata truupide seisukorda ja teha kindlaks, kas silla truubist eristamine on pikkuse järgi piisav loodi truupide hindamise süsteem, mis võimaldaks täpsemini hinnata truubi kõikide elementide seisukorda. Loodud hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi truupide seisundi hindamiseks, juhul kui on vaja täpsemat informatsiooni truubi seisukorra kohta. Ülevaatuste käigu selgus, et truupide registris oli sildu, mis olid oma pikkuselt kolm meetrit või rohkem. Silla pikkust on arvestatud vahepeal kaldasammaste esiseinte vahelisest kaugusest ning kui see mõõdetav pikkus oli alla kolme meetri siis liigitati selline sild truupide hulka ning kui hakati mõõtma silla pikkust kaldasammaste riiglite tagaseinte tagant siis oli jäänud osa sildu eelnevalt mõõdetud mõõdu järgi juhusliku vea tõttu truubiks. Selgus, et truupide korrashoid vajab edaspidi suuremat tähelepanu. Konstruktsioonide juures võis märgata võsa ja/või puude kasvamist truubitoru nõlvakindlustustel ja truubitoru servades, mis oli kaasa aidanud truubitoru päiste kiiremale lagunemisele. Varasemalt truubiks liigitatud sildade betoon oli lagunenud mitmel sillakonstruktsioonil, ka sellele oli lagunemisele oli kaasa aidanud võsa või puude kasvamisest otse konstruktsioonide peal. Ülevaatuste tulemuste analüüsi järeldus on, et silla truubist eristamine pikkuse järgi ei ole piisav, sest ava pikkuse järgi liigitades truupe ja sildu, liigitub osa sillakonstruktsioone truupideks ning kuna truupide arv riigiteedel on suur võivad sillakonstruktsioonid truupide hulgas jääda õigeaegse hoolduseta. Kui määruse kohaselt on hetkel sild üle kolme meetri pikkusega, truup alla kolme meetrise läbimõõduga, siis edaspidi võiks sildu truubist eristada konstruktsiooni järgi. Edaspidine liigitus võiks olla järgnev: • Sild on seinte, võlvi ja laega konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude koondamine konkreetsetesse arvutatavatesse piirkondadesse. Sildadele omased elemendid on veel vuugid, tugiosad, veeviimarid, hüdroisolatsioon ning monteeritavad terasplaadid. • Truup on sümmeetrilise läbimõõduga lülidest või pideva tootmise toimega rajatud elementidest konstruktsioon, mille puhul toimub jõudude ümbersuunamine kogu perimeetri ulatuses. Truubitoru materjaliks on üldjuhul betoonlülid, plastik või keerdõmblusega teras. Truupi iseloomustab kõige paremini kogu ümbermõõdu ulatuses ühtlase ja jätkuva materjali kasutamine. [22] Aastal 2022 loodud truupide hindamissüsteemi abil oli võimalik võrrelda hinnatud truupide seisundit, kokku panna truupide remondinimekiri ning oli võimalik kõikide hinnatud truupide hulgast leida ka truubid, millel oli vaja ainult hooldustöid teha. Uut truupide hindamissüsteemi on võimalik kasutada ka edaspidi juhul kui on vaja detailsemat informatsiooni truubi konstruktsioonide seisundi kohta.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Tee ehitusprojektide topo-geodeetiliste uuringute analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Kruusmaa, Kaie; Ranne, Raivo
    Lõputöös vaadeldi Eesti riigiteede ehitusprojektide aluseks koostatud topo-geodeetiliste uuringute tähtsust teedeehituse valdkonnas, viidi läbi erinevate geodeesiaettevõtete poolt koostatud uuringute analüüs, anti ülevaade erinevate tööde käigus kogutud informatsioonist ning esitati töö autori poolt järeldused ja ettepanekud Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavate nõuete uuendamiseks ja täpsustamiseks. Riigitee ehitusprojekti koostamisel on oluline, et topo-geodeetilises uuringus esitatud andmed vastaksid etteantud täpsusnõuetele, annaksid uuritavast maa-alast põhjaliku ülevaate ning sisaldaksid projekti koostamiseks vajalikku teavet. Ebatäpsete andmete põhjal koostatud projektlahendus võib tee-ehitustöödel kaasa tuua erinevate konstruktsioonikihtide mahtude erinevusi ning see võib omada olulist mõju ka teega piirnevatele kinnistutele. Transpordiameti ehituse projektijuhtidelt saadud tagasiside alusel ilmnevad topo-geodeetilistest uuringutest tingitud vead tee-ehitustöödel peamiselt kõrguste erinevustena ning tehnovõrkude valede asukohtade ja sügavustena. Töö käigus viidi läbi 11 erineva geodeesiaettevõtte poolt koostatud topo-geodeetiliste uuringute analüüs, mille käigus analüüsiti tellijale esitatud dokumentatsiooni ja aruande seletuskirjas toodud informatsiooni põhjal, et millisel viisil täidetakse olemasolevas olukorras määruses ja Transpordiameti juhistes toodud tingimusi. Üldiselt saab analüüsi tulemusel selgunud andmete põhjal öelda, et osaliselt ei ole uuringute aruannetes nõutud infot esitatud ning seletuskirjades esitatu ei anna selget ülevaadet teostatud tegevustest. Mõõdistamisvõrgu rajamisega seonduvat vaadeldi analüüsis täpsemalt, kuna see on aluseks situatsiooni elementide ja maastiku objektide asendi määramisel. Selgus, et nii tasapinnalise kui kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktide kohta esitatud informatsioon on erinevate ettevõttete aruannetes puudulik. Näiteks ei olnud mitmetes uuringutes esitatud tasapinnalise ja kõrgusliku mõõdistamisvõrgu lähtepunktide andmeid, mõõdistamisvõrgu arvutusi ega välja toodud saavutatud täpsuseid. Mõõdistustöödeks kasutatavate seadmete võrdlusel selgus, et erinevates ettevõtetes on kasutusel erinevate tootjate erinevad mudelid. Elektrontahhümeetrid ja GPS seadmed on kasutusel kõikides ettevõtetes, nivelliiri on mõõdistustöödel kasutanud viis ettevõtet ning lisaks on esitatud andmete põhjal selgunud, et mõõdistamisel on kasutatud ka laserskaneerimist ja fotogramm-meetriat. Lisaks anti lõputöös ülevaade varem tehtud töödest ja geodeetidelt saadud tagasisidest, mis on seotud Transpordiameti nõuetega. Töö koostamisel kerkisid töö autori hinnangul esile kolm peamist teemat, mille osas on vajalik seniseid Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavaid nõudeid korrigeerida – uuringu seletuskirjas ja aruandes andmete esitamine, erinevate mõõdistusviiside kasutamise võimaldamine ning mõõdistamisvõrgu punktide rajamine. Kuna analüüsi käigus selgus, et uuringutes ei ole osaliselt nõutud infot esitatud, siis on tehtud ettepanek töötada välja andmete esitamise vorm ning aruande koosseisus esitatavate dokumentide nimekiri, mis vähendab võimalust, et vajalik info jääb uuringus esitamata. Ettepanekud on tehtud ka mõõdistamisvõrgu punktide rajamisega seotud nõuete täpsustamiseks. Autor on seisukohal, et Transpordiameti nõuded peaksid mõõdistusviisi valiku osas olema paindlikumad ja võimaldama geodeesiaettevõttel endal valida mõõdistamiseks kasutatavad seadmed ning metoodika. Töös on toodud ettepanek senise sõnastuse muutmiseks ning lisatud, et uuringu aruandes tuleb esitada mõõdistuse läbiviimise kirjeldus ja selgitada kuidas on tagatud etteantud täpsusnõuded. Töö lõpus on välja toodud teemad, mis vajavad autori hinnangul eraldiseisvate töödena täiendavat uurimist. Arvestades, et mõõdistamiseks kasutatavate seadmete täpsus ajas kasvab, siis vajab analüüsimist, kas kehtivad täpsusnõuded nii mõõdistamisvõrgu punktide kui situatsioonimõõdistuse jaoks on endiselt sobivad. Samuti tuleb eraldi uurida võimalusi, kuidas oleks võimalik parandada maa-aluste tehnovõrkude andmete kogumist ning maa-ala plaanil esitamist, et vähendada tehnovõrkudega seotud probleeme tee-ehitustööde käigus. Kokkuvõtteks võib öelda, et koostatud töö annab tervikliku ülevaate riigiteede ehitusprojektide aluseks koostatavate topo-geodeetiliste uuringute hetkeseisust, seni kogutud informatsioonist ning autori järeldustest, mis töö koostamisel selgusid. Töös tehtud ettepanekute alusel Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavate nõuete uuendamisel ja täiendamisel on töö autori arvates vajalik teha täiendavat koostööd geodeetidega, et nõuete sõnastused oleksid üheselt arusaadavad ning kooskõlas geodeetiliste tööde põhimõtetega. Samuti on soovituslik viia läbi pilootprojektid, mille koostamisel saadud praktiliste kogemuste alusel saab hinnata nõuete sobivust või muutmise vajadust.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Tee-ehitusturg alltöövõtja vaates
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Veskimägi, Rasmus-Oliver; Mill , Tarvo; Pallas, Margus
    Lõputöö „Tee-ehitusturg alltöövõtja vaates“ eesmärgiks oli uurida tee-ehitusturgu alltöövõtja vaatest. Alltöövõtjaid puudutavad mitmed probleemkohad nagu hinnakonkurents, tasumata arved ja suured riskid. Alltöövõtjad peavad olema võimelised pakkuma konkurentsivõimelist hinda, ilma et nad ohustaksid oma töö kvaliteeti. Lisaks sellele tuleks osata hoida oma kulud kontrolli all, et tagada projekti kasumlikkus. See hõlmab hoolikat planeerimist ja ressursside optimeerimist vastutavate isikute poolt alltöövõtu ettevõttes. Alltöövõtjad peavad vastutama oma töö kvaliteedi eest ja tagama, et töö vastab kõigile nõuetele ja standarditele. Oluline on tähtaegadest kinnipidamine ja lepingus ettenähtud töömahtude täitmine. Kui alltöövõtjad ei täida oma kohustusi, siis see võib mõjutada kogu projekti edenemist ning põhjustada viivitusi. Esimeses peatükis käsitles töö autor rohestrateegiat ja hangete süsteemi. Rohestrateegia rakendamisel teedeehituse puhul tuli välja, et suurimaks probleemiks oleks alltöövõtjate jaoks kulude tõusmine. Lisaks pole piisavalt reguleeritud süsteem roheliseks ehituseks loodud valitsuse poolt, et alltöövõtjatel oleks motivatsiooni investeerida tehnoloogiasse, mis tooks kaasa endaga CO2 jalajälje vähenemise. Teises peatükis tutvustati riigihangete seadust, erahankeid ja peatöövõtjate allhankeid. Nende hangete uurimise juures tuli välja, et madalaim hind on peamiseks kriteeriumiks, mille järgi valitakse tööde teostajat. Madalaima hinna tagaajamise puhul võib kannatada ehituse kvaliteet. Hinnapakkumise võitjaks võib osutuda ettevõte, kes pakub madalaimat hinda, kuid ei suuda täita hankele esitatud nõudeid või ei suuda pakkuda piisavalt kvaliteetset tööd. Kolmandas peatükis tutvustati uuritavat ettevõtet Amifax OÜ. Lõputöö autor tutvustas ettevõtte majandustulemusi, teenuseid, masinaparki ja juhtimisstruktuuri. Väikeettevõtjatele on sageli keeruline säilitada stabiilsest majandustulemust, eriti kui on vaja investeerida tehnoloogiasse ja ettevõtte arengusse. Investeerides ettevõtte arengusse on võimalik säilitada konkurentsivõime ja pakkuda kvaliteetset teenust. Amifax OÜ leidis lahenduse töömahtude langemisega turul muutes oma turustamisstrateegiat. Otsides tööd väljaspool Harjumaad suutis ettevõte leida uusi töövõimalusi ja suurendada töömahte. See on aidanud ettevõttel vähendada finantskahjumist ja hoida oma tegevust jätkusuutlikuna. Neljandas peatükis andis lõputöö autor ülevaate Amifax OÜ kolme erineva tellija poolt esitatud hanke kohta. Esimeseks hankekorraldajaks oli Rae Vald. Kohalikud omavalitsusasutused saavad korraldada lihthankeid, mis ei ületa 30000 € piiri. Lihthangetel on erinevad nõuded nagu kohalikud ehitusstandardid ja keskkonnakaitse nõuded. Teiseks hankekorraldajaks oli eraisik. Eratellija poolt korraldatud hanked on paindlikumate nõuetega, kui avaliku sektori hanked. Kolmanda hanke korraldajaks oli peatöövõtu ettevõte Hausers Ehitus OÜ. Peatöövõtjate allhankeid iseloomustavad suured tööde mahud. Selle hanke puhul oli Amifax OÜ-l vajadus kasutada tööde teostamiseks ka partnerettevõtteid. Selle hanke puhul oli kehtestatud kindel eelarve peatöövõtja poolt, mille piires tuli projekt ellu viia. Viimases peatükis koostas töö autor analüüsi uuritud hangete kohta. Toodi välja ka võimalused hankeprotsesside paremaks muutmise osas. Lisaks toodi välja probleemsed kohad erinevate hangete puhul ja miks ei võideta hinnapakkumisi. Kokkuvõtlikult võib ütelda, et edukaks hanke võitmiseks on oluline pakkuda konkurentsivõimelist hinda, mis vastaks tellija poolt esitatud nõuetele ning näidata pakkumise väärtust. Samuti on oluline omada ka partnerettevõtteid, et leida tasakaal teenuste hinna ja kvaliteedi vahel. Tee-ehitusturu parandamiseks alltöövõtja vaates võiks rakendada läbipaistvust ja avatust pakkumisprotsessis ja rohkem suhtlemist peatöövõtjatega. Lisaks peaksid alltöövõtjad teadma keskkonnamõjusid, mis kaasnevad töödega. Need meetmed võivad aidata parandada alltöövõtjate võimalusi osaleda tee-ehitustööde pakkumistel ning parandada kogu tee-ehitusturu tervist.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Magistraalide ristmike ehituse töökorralduse projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Prostang, Cristo; Mill, Tarvo
    Lõputöös käsitletakse magistraalide ristmike ehituse töökorralduse projekti. Lõputöös annab käesoleva lõputöö autor ülevaate nelja ristmiku olemasolevast olukorrast, kirjeldatakse Bimap OÜ poolt koostatud projektlahendust ning arvutatakse välja tööde jaoks vajaliku ajakulu ning tuuakse välja, milliseid mehhanisme on vaja erinevateks töödeks. Lisaks kirjeldatakse milliseid töid teostab peatöövõtja ning milliseid töid teostatakse alltöövõtuga. Lõputöö kirjeldab olemasolevat olukorda, kus probleemideks on jalakäijate ja kergliiklejate ohutus. Projektiga on ette nähtud kergliiklustee laiendused ning nende eraldamine omavahel jalakäijatest ja kergliiklejatest. Lisaks kaotatakse üks bussitasku ning üks parempöörde rada ühel ristmikul. Bussiootealadele on ette nähtud ehitada suunavad piirded. Kirjeldatakse erinevaid töid, mis lähevad ettevalmistustööde alla ning mis dokumendid on vaja enne ehitustööde algust sõlmida ning kooskõlastada. Peale ettevalmistustöid kirjeldatakse veel katendite ehitamist, erinevaid kivitöid, tehnovõrkude töid ning haljastustöid. Ehituseks ajakulu arvutamiseks ning vajalike mehhanismide leidmiseks on lõputöö autor võtnud aluseks eelnevate objektide tootlikkused ning ettevõtte varasemaid tootlikkusi. Välja arvutatud ajakulu ning kalendergraafik ei vasta üksteisega kuna ristmikuid ehitatakse erinevatel aegadel ehk üks töö ei toimu järjest, vaid erinevatel aegadel. Lõputöö kirjutamine andis autorile parema nägemuse ehitustööde korraldamiseks. Autor nägi kogu tööde korraldust laiemalt ning leidis täpsemaid nõudmisi, mis aitasid ajakulu arvutamisel leida täpsemaid tulemusi. Kuna lõputöö on koostatud enne ehitustööde algust, siis on raske hinnata tegelike tööde mahtusid ning ette tulevaid probleeme.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kergliiklustee ehitamise töökorralduse projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-18) Naarits, Rasmus; Mill, Tarvo
    Lõputöös käsitleti Lasnamäe rattatee II etappi ehitamise töökorralduse projekti. Lõputöö koosneb kolmest osast ja annab ülevaate ehitusobjekti ehitamise töövõtetest, vajaminevatest ressurssidest ja tööde teostamise ajakulust. Lõputöö esimeses osas kirjeldati ehitusobjekti paiknemist ja selle ehituslikke tingimusi. Analüüsiti uuringutest ja projektlahendusest saadud informatsiooni. Selle tulemusel toodi välja tegurid millega peab arvestama tööde teostamisel. Saadud info põhjal jaotatid ehitusobjekt lõikudeks, et kergendada tööde organiseerimist. Teises osas kajastati ehitusobjektiga alustamisele eelnevaid tegevusi. Koostati ehitusplatsi skeem, kus toodi välja ohutusvahendite ja ladustatavate materjalide paiknemine. Leiti viisid ohutuse tagamiseks kõrvalistele isikutele. Ehitamise poole pealt kirjeldati põhilisi konstruktsioone ja tood välja erinevad nõuded materjalidele ning kvaliteedi tagamise meetodid ehitades. Samuti toodi välja võimalikud ehituse käigus tekkivad probleemid ja leiti neile lahendused. Tööde teostamisest anti ülevaade kolmandas osas. Mehhanismide valikul lähtuti mehhanismide võimalikult suurest kasutusest erinevate tööde teostamisel, et vältida asjatut tehnika transportimist. Arvestati, milliseid töid saab teostada samaaegselt ja milliseid mitte. Osa töid teostati samaaegselt. Sellest tulenevalt koostati ka tööde teostamiseks tööde järjestus. Määratleti ära, millised tööd teostab peatöövõtufirma ja millised teostab alltöövõtufirma. Arvutati vajaminevate mehhanismide hulk ja töö teostamiseks kuluv aeg. Lähtudes tööde teostamisele ettenähtud ajast, milleks oli üheksa kuud. Arvutati iga töö teostamiseks kuluv aeg ja vajaminevate ressursside hulk, nende põhjal koostati kalendergraafik ja ressursside tabel. Lõputöö koostamisel on autor saanud läbi töötada kogu ehitusprotsessi. Sellest lähtuvalt on saanud hea ülevaate ehitatavast objektist, mille ehitusprotsessis ka ise osaleb.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Suurprojekti liikluskorralduslahenduste elluviimise analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Tamme, Merli; Pruunsild, Rene
    Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida liikluskorralduslahenduste toimivust Tartus rajatud Riia ringristmiku näitel eelneva olukorra kirjelduse ja läbiviidud küsitluse põhjal. Esimeses osas tutvustati, mis on liikluskorraldus üldiselt, kirjeldati eelnevat olukorda ning analüüsiti liiklusõnnetuste peamiseid põhjuseid. Eelneva Riia ringi lahenduse puhul oli tegemist ühetasandilise ristmikuga, mille peamine probleem seisnes sealse piirkonna suures liiklussageduses ning ringi läbilaskevõimes. Samuti täheldati, et inimesed ei oska ringristmikutel liigelda, vahetades ringil liiga tihedalt rada. Need on vähesed aspektid, mis sagedasi liiklusõnnetusi põhjustas. Uue lahenduse puhul on ring ehitatud kolmetasandiliseks, milles jalakäijad on viidud tunnelitesse. Nii on autodel tähelepanu rohkem suunatud õigele reastumisele, mida omakorda soodustavad ringile paigaldatud eralduskivid. Täna on küll vara öelda, kui suures mahus on liiklusõnnetused vähenenud, kuid juba on näha märgatavaid muudatusi inimeste liikluskäitumises. Teises peatükis käsitleti liiklusuuringu tulemusi ning piirkonna arengut, mille põhjal on koostatud liiklusprognoos. Tartu on olnud aastakümneid populaarne ülikoolilinn, kuhu iga sügis suundub sadu uusi õpilasi õppima ja elama. Samuti pakub Tartu potentsiaalseid töökohti paljudele lõunaeestlastele, kes siis igapäevaselt tööle sõidavad või järk-järgult linna poole elama suunduvad. Prognoosi kohaselt eeldatakse järgnevateks aastateks üsna suurt liikluskasvu, mistõttu uus kolmetasandiline lahendus selleks just sobiv on. Kolmandas peatükis vaadeldi projektlahenduse üldtingimusi, peamiseid osapooli ning projekti üldmaksumust. Viimases peatükis kajastati osapoolte seas läbiviidud küsitluse tulemusi, kus nii Tellija, Insener, Projekteerija, Töövõtja ja ka Hooldaja omapoolseid seisukohti jagasid. Üldiselt olid kõik osapooled saadud tulemiga rahul, kuid igal osapoolel olid omad tähelepanekud. Peamiseks murekohaks toodi välja ringile paigaldatud tavapärasemast kõrgemad radasid eraldavad kivid, mis raskendavad oluliselt töid talihooldel. Samuti on olnud kohalikud elanikud ja liiklejad segaduses, miks just niivõrd kõrged kivid osutusid valituks ning kuidas need kergendavad igapäevast liiklemist. Tuginedes eelnevale analüüsile tõi Autori hinnangul projekteeritud kolmetasandiline Riia ringi lahendus Tartus liiklemisele rohkem selgust ning orienteeritust. Ringile lähenedes on paigaldatud liiklusmärgid piisavalt suunavad, mistõttu peaks reavahetus liikluskorraldusvahendeid jälgides toimuma üsna varakult. Samuti paigaldatud eralduskivid, mille osas on esitatud mitmeid pretensioone, võimaldab ringile sõita oluliselt väiksema kiirusega. See omakorda vähendab oluliselt liiklusohtlikke olukordi ringil sõites. Kohapeal vaadeldes oli näha, et inimesed ei saa manöövreid sooritada kõrvalradade arvelt, nagu seda tehakse ringidel, kus sõiduradasid eraldavad tavapärased markeeringud. Jalakäijate liiklus on viidud ringi all asuvatesse tunnelitesse, mis suurendas oluliselt ohutust. Eelnevalt esines pidevalt olukordi, kus inimesed ületasid teid selleks mitte ettenähtud kohtades, mis suurendas oluliselt liiklusohtlikke olukordi. Täna seda võimalust ei ole rajatud müratõkkeseinte, paigaldatud teepiirete ning tunnelite tõttu. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa otsesuund, mis viidi viaduktiga üle turboringristmiku võimaldab liiklejatel suunduda linnast välja üsnagi sujuvalt. Seega on kokkuvõtvalt tegemist sobivaima lahendusega käesolevasse piirkonda.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kõrvalmaantee rekonstrueerimise töökorralduse projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-12) Kollo, Jüri; Indrek, Trei
    Käesolev lõputöö keskendub kõrvalmaantee rekonstrueerimise töökorralduse projektile, mis on oluline osa infrastruktuuri parendamise protsessist. Töö eesmärgiks on parandada liiklusohutust ja - mugavust, tõsta katendi kandevõimet ning pikendada tee kasutusiga. Esimeses peatükis kirjeldatakse olemasolevat olukorda, sealhulgas käsitletakse geoloogilisi uuringuid, liiklustihedust ja muudatusi tee kasutamisel viimastel aastatel. Samuti on vaadeldud olukorda lähitulevikus, arvestades linnade ja asulate arengut ning liikluse võimalikke muudatusi. Teises peatükis tutvustatakse projekti lahendust, mis hõlmab muuhulgas katendi ja mullatööde teostamist, ristmike ja mahasõitude korrastamist, vete äravoolusüsteemi paigaldamist ning liikluskorraldusvahendite asendamist. Projektlahendus lähtub projekteerimisega tegeleva ettevõtte Selektor Projekt OÜ poolt koostatud põhiprojektist ning sisaldab täiendavaid tööde kirjeldusi, mida on vaja teha tööde korrektseks teostamiseks. Kolmandas peatükis kirjeldatakse lähemalt tööde teostamist, sealhulgas läbiviidavate tööde järjekorda, vajalikke seadmete olemasolu, tööde teostamisviise ning teisi praktilisi üksikasju. Lisaks arutatakse ka tööde ohutusega seotud aspekte ning tuuakse välja meetmed, mida tuleb rakendada, et tagada nii töötajate kui ka liiklejate ohutus. Neljandas peatükis on koostatud ajagraafik, mille alusel kavandatakse tööde teostamist nii, et need oleksid tehtud võimalikult kiiresti, kvaliteetselt ja tõhusalt. Graafik näitab erinevatele tööetappidele planeeritud ajakava. Antud lõputöös antakse ülevaade kõrvalmaantee rekonstrueerimise töökorralduse projektist, mis sisaldab teekatendi ja muldkeha remonti ning liikluskorraldusvahendite asendamist. Töö käigus koostatud detailne ajagraafik ja teostamiseks vajalikud meetmed võimaldavad seda projekti teostada praktikas. Antud arvutuste põhjal on võimalik ehitada turvaline ja sõidumugavust pakkuv kõrvalmaantee.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Põhimaantee ehituse töökorralduse projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-17) Reile, Rene; Trei, Indrek
    Käesolev lõputöö "Põhimaantee ehituse töökorralduse projekt" hõlmab Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,5 ‒ 141,9 Neanurme-Pikknurme 2+1 teelõigu ehituse töökorralduse protsessi kirjeldust. Tööst selgub, et projekt on koostatud projekteerimisettevõtte Skepast ja Puhkim OÜ poolt Transpordiameti tellimusel. Projekt on viidud ellu maanteevõrgu kaasajastamiseks, pidades eelkõige silmas liiklejate turvalisust ja ohutust. Lõputöö kajastab kõiki tööprotsesse alates projekteerimise lähteülesandest valmis teeprojektini. Projekti tutvustus on hästi põhjalik, sealt saab muuhulgas lugeda milliseid uuringuid, eeltöid ja kooskõlastusi on vaja teostada, et projekteerida ning välja ehitada kvaliteetne maanteelõik. Autor teeb ülevaate teelõigu töökorraldusest peatöövõtu mahus valmimiseni välja. Lõputöös kirjeldatakse tööprotsesse kronoloogilises järjekorras. Samuti tutvustatakse teedeehituses kasutatavat masinaparki. Mehhanismide jõudluste väljaarvutamiseks on autor kasutanud tuntud valemeid ning võtnud arvesse nii kasutatud masinate tootjatehase tehnilisi andmeid, juhtide oskusi kui ka varasemaid kogemusi sarnaste tööde teostamisel. Tööde ja ressursside planeerimisel ning logistika korraldamisel on arvesse võetud karjääride ja asfalditehaste asukohti. Et saada töökorraldusest parem ülevaade on autor välja toonud ka üksikud alltöövõttu kuuluvad tööd, ning need ka põgusalt lahti kirjutanud. Peamised tööd, mis annavad ülevaate töökorraldusest, on kajastatud kalendergraafikus. Lõputöö lisa annab ülevaate peatöövõtu ehitusmahtudest. Täiesti uue lähenemisega teedeehitusele toob autor põhiliste ja mahukamate tööprotsesside juures arvudena välja mehhanismide süsiniku jalajälje. Numbritest saab aimu, milline kogus CO₂-e paiskub õhku maailmamastaabis ühe väikese maanteelõigu ehitamisel rasketehnika sisepõlemismootoritest fossiilsete kütuste kasutamisel. Hetkeseisuga on lõputöös käsitletava projektiga reaalajas juba alustatud. Tööde teostajaks on Tariston AS ning rekonstrueeritud teelõik peaks valmima käesoleva aasta novembris.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Soojendusega teed
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Must, Margus; Toome, Meelis
    Peaaegu kõik inimesed kasutavad igapäevaselt liiklemiseks kas sõidu- või kõnniteid. Korras ja hooldatud teed on osa inimeste heaolust. Mugavaks, kiireks ja ohutuks liiklemiseks on vaja Eesti riigil suunata riigieelarvest suuri summasid teede korrashoiule. Näiteks aastal 2022 suunas Eesti riik teede hooldusesse 42 miljonit eurot [45]. Seega kui teede soojendamisega saab teede hooldusele kuluvat summat veidigi väiksemaks, on soojendamine oma eesmärgi täitnud. Seejuures vähendaks see ka keskkonnajalajälge, kuna ehitise kasutusiga pikeneks. Töö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendused teede ja tänavate lumevabana hoidmiseks, millel on Eesti tingimustes potentsiaali. Teede soojendamist võiks planeerida eelkõige järskudele tõusudele, kus on suur liiklussagedus ja kus tavahoolduse teostamine on raskendatud ning segab tavaliiklust. Samuti võiks rohkem kasutada hoonete jääkssoojuse potentsiaali kaldteede ja kõnniteede soojendamiseks hoonete läheduses. Arvan, et teede soojendamine on mõistlik tiheasustusega aladel või kohtades, kus on kättesaadav odav taastuvenergia. Käesoleva töö autorile tundub kõige soodsam ja lihtsamini teostatav ventilatsiooni väljaviske õhu kasutamine, mis eeldab muidugi hoone arhitektuurse osa sobivust ja ventilatsioonisüsteemide võimekust. Leian, et teede hooldamine peaks olema 100% riigiettevõtte kanda, kuna siis saaks riik teed odavamalt hooldatud ning oleks huvitatud mõtlema laiemalt. Seaduse kohaselt peab tee omanik hoidma tee korras [46], aga ju tahetakse vastutust jagada. Lisaks ei toeta praegune riigihangete süsteem innovatsiooni, kuna on liialt orienteeritud hinnale, mis välistab juba eos uued ja huvitavad lahendused. Täna on ehitussektor veel äraootaval positsioonil ning oodatakse lootustandvaid signaale päevapoliitikast ja olukorra stabiliseerumisest, mis paneks tellijad, arendajad, ehitajad ja projekteerijad loovamalt mõtlema. Kahjuks täna on jätkuvalt rahakraanid kinni keeratud [47]. Lendavaid autosid nii pea ei tule ja autostumise kasvu pidurdamine on soovunelm. Minu arvates on igasugused investeeringud teedevõrgu parendamiseks liiklusohutuse suurendamise ja jalakäijate tervise hoidmise eesmärgil õigustatud.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Kõrvalmaantee rekonstrueerimise põhiprojekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Oja, Simon; Mill, Tarvo
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli käsitleda eskiisi staadiumis ehitusprojekti koostamist, mida saab tulevikus kasutada sisendina põhiprojekti koostamisel. Töös kasutati näitlikustamiseks riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0–14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekti. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid tee ehitusprojekti staadiumeid, ehitus- ja remondiliike, millele saab koostada projekti, ning projekteerimisel kasutatavaid põhilisi lähteandmeid, milleks on tellija ning projektiga seotud osapoolte esitatavad dokumendid ning standardid, määrused ja juhendid. Töös on üksikasjalikult välja toodud objekti iseloomustus. Eskiisi koostamise käigus loodi lahendused ristmikele, põhimõttelisele liikluskorraldusele ning bussipeatustele koos neid ühendatavatele jalgteedele, täiendavad kergliiklus- ja teeületuskohad liiklusohutuse tõstmiseks, mahasõitude sulgemine ja/või ümberehitamine, sademevete ärajuhtimise põhimõtteline lahendus ning eeldatavad äralõiked kinnisasjadest. Töös on arvestatud erinevate juhenditega, olemasoleva olukorraga ning valla poolsete soovide ja ettepanekutega. Kogu objekti lõikes käsitleti leiduvaid teekatte defekte, mille üheks põhjustajaks on külmakerked, kirjeldades loodusilmingu olemust ja potensiaalseid lahendusi – mitteioonsete polüakrüülamiidide või põlevkivituha kasutamine teede-ehituses. Kuna süsinikujalajälje jälgimine teede-ehituses muutub järjest populaarsemaks ning vajalikumaks, on tähtsaks peetud kirjeldada selle olemust, suurimaid tegureid, lähiaja ja pika perspektiivi lahendusi, potensiaalseid printsiipe tee madalsüsinikuehituse korral ja soojalt segatud asfaldi kasutust kuuma asfaldi asemel. Töö koostamise peamisteks takistusteks olid ehitusgeoloogiliste uuringute kokkuvõtte puudumine, mistõttu ei olnud võimalik täpsemalt hinnata pinnase iseärasusi ning pakkuda välja konkreetne konstruktiivne koosseis, ja eskiisi staadiumis projekti koostamise kajastamine lõputöös, sest lahendus konstantselt muutus.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Kõrvalmaantee rekonstrueerimise põhiprojekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-13) Oja, Simon; Mill, Tarvo
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli käsitleda eskiisi staadiumis ehitusprojekti koostamist, mida saab tulevikus kasutada sisendina põhiprojekti koostamisel. Töös kasutati näitlikustamiseks riigitee nr 15124 Kapu-Rakke-Paasvere km 12,0–14,4 Rakke aleviku lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise projekti. Lõputöös kirjeldatakse erinevaid tee ehitusprojekti staadiumeid, ehitus- ja remondiliike, millele saab koostada projekti, ning projekteerimisel kasutatavaid põhilisi lähteandmeid, milleks on tellija ning projektiga seotud osapoolte esitatavad dokumendid ning standardid, määrused ja juhendid. Töös on üksikasjalikult välja toodud objekti iseloomustus. Eskiisi koostamise käigus loodi lahendused ristmikele, põhimõttelisele liikluskorraldusele ning bussipeatustele koos neid ühendatavatele jalgteedele, täiendavad kergliiklus- ja teeületuskohad liiklusohutuse tõstmiseks, mahasõitude sulgemine ja/või ümberehitamine, sademevete ärajuhtimise põhimõtteline lahendus ning eeldatavad äralõiked kinnisasjadest. Töös on arvestatud erinevate juhenditega, olemasoleva olukorraga ning valla poolsete soovide ja ettepanekutega. Kogu objekti lõikes käsitleti leiduvaid teekatte defekte, mille üheks põhjustajaks on külmakerked, kirjeldades loodusilmingu olemust ja potensiaalseid lahendusi – mitteioonsete polüakrüülamiidide või põlevkivituha kasutamine teede-ehituses. Kuna süsinikujalajälje jälgimine teede-ehituses muutub järjest populaarsemaks ning vajalikumaks, on tähtsaks peetud kirjeldada selle olemust, suurimaid tegureid, lähiaja ja pika perspektiivi lahendusi, potensiaalseid printsiipe tee madalsüsinikuehituse korral ja soojalt segatud asfaldi kasutust kuuma asfaldi asemel. Töö koostamise peamisteks takistusteks olid ehitusgeoloogiliste uuringute kokkuvõtte puudumine, mistõttu ei olnud võimalik täpsemalt hinnata pinnase iseärasusi ning pakkuda välja konkreetne konstruktiivne koosseis, ja eskiisi staadiumis projekti koostamise kajastamine lõputöös, sest lahendus konstantselt muutus.
  • NimetusAvatud juurdepääs
    Ennetav libedusetõrje riigiteedel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Melts, Merily; Rajamets, Indrek
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida ennetava libedusetõrje teostamist riigiteedel ning arutleda selle praeguste murekohtade üle. Leida murekohtadele lahendused ning teha ettepanekud nende lahendamiseks läbi praktilise kogemuse Ida-Harju piirkonnas. Lõputöös käsitlevateks teemadeks oli talvine teehooldus riigiteedel ning sellega seotud nõuded, lume- ja libedusetõrje teostamine ning selleks kasutatavad materjalid, ennetava libedusetõrje teostamine riigiteedel, libedusetõrje mõjust keskkonnale, libeduse tekkimise võimalustest ning ennetavate meetmete kasutamisel tekkinud murekohtadest. Riigiteede talihoolduse vastutus on tänu seisundinõuetele antud täielikult teehooldajatele. Aastate jooksul on nõudeid järjest enam karmistatud ja uuendatud, et tagada kiirem hooldus riigiteedel ning suurem liiklusohutus. Kasutusele on võetud ennetavad meetmed, mille teostamise eest on uutes lepingutes määratud seisunditaseme 3+ eest eraldi tasustamine. Seisundinõuetest kinnipidamise kontrollimiseks on kasutusel erinevaid mõõtmisvahendeid, mille töökindlust tuleks veel arendada, et tagada võimalikult ühtsed tulemused kõigis piirkondades. Keskkonnasäästlik lähenemine on järjest enam tulnud teemaks ka teehooldajate seas, mis tõttu on oluline, et teehooldusele mõeldud rahalist ressurssi tuleks tõsta. Teehoolduses on kasutusel juba päris palju keskkonnasäästlikemaid libedusetõrje vahendeid, kuid nende kasutamine nõuab rohkem rahalisi ressursse, kui seda on praeguses teehooldes. On oluline, et teehooldajad saaksid arendada ja katsetada keskkonnasäästlikke lahendusi, et leida sobivaimad lahendused ka Eesti riigiteede hoolduseks. Üha enam kallinevad hinnad on ka lähiriigid pannud loobuma keskkonnasäästlikematest libedusetõrje vahenditest, mistõttu panustavad nad rohkem ennetavate meetmete kasutamisele. Ennetavate meetmete kasutuselevõtt on oluliselt vähendanud keskkonnale põhjustatavat kahju, kui seda teostada võimalikult täpselt ning optimeerides oluliselt libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide. Läbi tehnoloogiliste arengute tõttu on võimalik ennustada võimalikult täpselt saabuvat libedust ja teha selleks õigeaegset ennetavat libedusetõrjet, mis aitab parandada liiklusohutust ning vähendada teehooldajate kulu. Eriti suureks abiks teehooldajatele ennetuse teostamiseks on TIK teeilma infosüsteem, mis on arendatud küllalti heale tasemele, kuid selle arendamist tuleks jätkata selliselt, et prognoos arvestaks eelnevalt teostatud hooldetöödega. Meeles tuleb aga pidada, et ennetava libedusetõrje näol ei ole tegemist, mingi imelise vahendiga, mis tagaks selle, et libedust teedel ei teki kunagi. See lihtsalt ei ole võimalik arvestades meie põhjamaade kliimat. Seega oleks oluline, et talvistes oludes langetataks piirkiirust (70–80 km/h) olenevalt oludest, et liiklejad suudaksid paremini toime tulla liikluskeskkonnas ning mõningane vastutus liiklusohutuse eest jääks ka inimestele. Ühtlasi aitab siin kaasa teehooldajaid elektrooniliste liiklusmärkide paigaldamine suurtematele liiklussagedustega teedel, kus kiirused on suuremad ning nende langetamist oleks võimalik kiiresti teostada arvestades kiiresti muutuvate ilmastikuoludega. Üldiselt on ennetavate meetmete kasutamine riigiteedel ennast väga hästi tõestanud, ent leidub ka mõningasi murekohti, mida oleks vaja uurida ja muuta, et ennetavate meetmete kasutamine oleks tõhusam. Eelkõige oleks vaja muuta juhendeid ja määrusi, et teehooldajad saaksid ühtselt aru ennetavate meetmete kasutamisest ning kõigis hooldavates piirkondades teostataks ennetavat libedusetõrjet sarnaselt. Ennetava libedusetõrje ajaliste piiride muutmine aitaks teehooldajatel teostata täpsemat ja paremat libedusetõrjet ning selle reaalselt toimimist saaks kontrollida õigeaegselt. Valesti või ebapiisavalt tehtud ennetavat libedusetõrjet ei tasuks teehooldajatel peljata, kuna tänu kõikidele kogemustele aitab see muuta ennetava libedusetõrje teostamist paremaks. Ennetavat libedusetõrjet on sobiv teostada saju sisse, ennem sadu, märja või niiske katte jäätumise puhul. Ennetava libedusetõrje teostamist tuleks vältida väga madalate temperatuuride korral ning eraldi tuleks käsitleda ennetamist kuivale teekattele ja härmatist. Eriti suureks abiks on ennetava libedusetõrje teostamine sügis/kevad perioodil, kus toimub tihti temperatuuride kõikumist. Lisaks sellele oleks tarvis tegeleda töötulemuslikkuse tõendamise ja aruandluse poolega, et hõlbustada teehooldajate ning järelevalvet teostavate inimeste tööd. Töötulemuslikkuse tõendamiseks tuleks leida ühtne ja toimiv süsteem, mis oleks kõigis piirkondades sama, et vältida tahtmatut kahju teehooldajate suunas. Aruandlus ennetava libedusetõrje teostamisest võiks olla ühtses veebirakenduses, mis vähendaks igapäevaste aktide täitmist ning lihtsustaks teehooldajate ja järelevalve spetsialistide tööd. Lõputöö valmimisele on suureks abiks olnud autori praktiline kogemus ennetava libedusetõrjega Ida- Harju piirkonnas. 2021/2022 ja 2022/2023 hooaegadel teostatud ennetav libedusetõrje Ida-Harju piirkonnas on lõputöö autori arvates olnud heaks ajendiks murekohtade leidmiseks ning nende analüüsiks ja ettepanekute teostamiseks. Lõputöö autori ettepanekul tuleks ennetavat libedusetõrjet uurida ja analüüsida veel, et selle teostamine oleks veel põhjalikum ning annaks parimaid tulemusi.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Suurprojekti liikluskorralduslahenduste elluviimise analüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Tamme, Merli; Pruunsild, Rene
    Käesoleva töö eesmärk oli analüüsida liikluskorralduslahenduste toimivust Tartus rajatud Riia ringristmiku näitel eelneva olukorra kirjelduse ja läbiviidud küsitluse põhjal. Esimeses osas tutvustati, mis on liikluskorraldus üldiselt, kirjeldati eelnevat olukorda ning analüüsiti liiklusõnnetuste peamiseid põhjuseid. Eelneva Riia ringi lahenduse puhul oli tegemist ühetasandilise ristmikuga, mille peamine probleem seisnes sealse piirkonna suures liiklussageduses ning ringi läbilaskevõimes. Samuti täheldati, et inimesed ei oska ringristmikutel liigelda, vahetades ringil liiga tihedalt rada. Need on vähesed aspektid, mis sagedasi liiklusõnnetusi põhjustas. Uue lahenduse puhul on ring ehitatud kolmetasandiliseks, milles jalakäijad on viidud tunnelitesse. Nii on autodel tähelepanu rohkem suunatud õigele reastumisele, mida omakorda soodustavad ringile paigaldatud eralduskivid. Täna on küll vara öelda, kui suures mahus on liiklusõnnetused vähenenud, kuid juba on näha märgatavaid muudatusi inimeste liikluskäitumises. Teises peatükis käsitleti liiklusuuringu tulemusi ning piirkonna arengut, mille põhjal on koostatud liiklusprognoos. Tartu on olnud aastakümneid populaarne ülikoolilinn, kuhu iga sügis suundub sadu uusi õpilasi õppima ja elama. Samuti pakub Tartu potentsiaalseid töökohti paljudele lõunaeestlastele, kes siis igapäevaselt tööle sõidavad või järk-järgult linna poole elama suunduvad. Prognoosi kohaselt eeldatakse järgnevateks aastateks üsna suurt liikluskasvu, mistõttu uus kolmetasandiline lahendus selleks just sobiv on. Kolmandas peatükis vaadeldi projektlahenduse üldtingimusi, peamiseid osapooli ning projekti üldmaksumust. Viimases peatükis kajastati osapoolte seas läbiviidud küsitluse tulemusi, kus nii Tellija, Insener, Projekteerija, Töövõtja ja ka Hooldaja omapoolseid seisukohti jagasid. Üldiselt olid kõik osapooled saadud tulemiga rahul, kuid igal osapoolel olid omad tähelepanekud. Peamiseks murekohaks toodi välja ringile paigaldatud tavapärasemast kõrgemad radasid eraldavad kivid, mis raskendavad oluliselt töid talihooldel. Samuti on olnud kohalikud elanikud ja liiklejad segaduses, miks just niivõrd kõrged kivid osutusid valituks ning kuidas need kergendavad igapäevast liiklemist. Tuginedes eelnevale analüüsile tõi Autori hinnangul projekteeritud kolmetasandiline Riia ringi lahendus Tartus liiklemisele rohkem selgust ning orienteeritust. Ringile lähenedes on paigaldatud liiklusmärgid piisavalt suunavad, mistõttu peaks reavahetus liikluskorraldusvahendeid jälgides toimuma üsna varakult. Samuti paigaldatud eralduskivid, mille osas on esitatud mitmeid pretensioone, võimaldab ringile sõita oluliselt väiksema kiirusega. See omakorda vähendab oluliselt liiklusohtlikke olukordi ringil sõites. Kohapeal vaadeldes oli näha, et inimesed ei saa manöövreid sooritada kõrvalradade arvelt, nagu seda tehakse ringidel, kus sõiduradasid eraldavad tavapärased markeeringud. Jalakäijate liiklus on viidud ringi all asuvatesse tunnelitesse, mis suurendas oluliselt ohutust. Eelnevalt esines pidevalt olukordi, kus inimesed ületasid teid selleks mitte ettenähtud kohtades, mis suurendas oluliselt liiklusohtlikke olukordi. Täna seda võimalust ei ole rajatud müratõkkeseinte, paigaldatud teepiirete ning tunnelite tõttu. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa otsesuund, mis viidi viaduktiga üle turboringristmiku võimaldab liiklejatel suunduda linnast välja üsnagi sujuvalt. Seega on kokkuvõtvalt tegemist sobivaima lahendusega käesolevasse piirkonda.
  • NimetusPiiratud juurdepääs
    Tugimaantee rekonstrueerimise töökorraldus projekt
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-06-28) Mändla, Reio; Toome, Mati
    Lõputööna valminud riigimaantee nr 11315 Raasiku-Anija km 0,055-5,9. Ehitustööde korralduse projekti järgi on võimalik objektil töid teostada läbimõeldult ja inseneritehniliselt leida parimad lahendused, et tööd saaks võimalikult kvaliteetselt ja kiirelt valmis. Projekteerijaks Keskkonnaprojekt OÜ 2021 aastal. Käesolev lõputöö on heaks abivahendiks projektijuhtimise protsessis töid teostavale meeskonnale abiks. Lõputöös käsitletud tööde teostamise tehnoloogiad ja ajalise kulu arvutused on töö autori isiklik nägemus ning põhineb suuresti isiklikel kogemustel teedeehituse valdkonnas. Käsitletud on kõikide kõikide põhiliste tööde teostamist- raadamist, kasvupinnase eemaldamist, sobimatu pinnase kaevamist, olemasoleva katendi freesimist, truupide ehitust, kraavide kaevamist, uue muldkeha ehitus ning kompleksstabiliseeritud aluse ehitamist, asfaltbetoonist katte ehitust, teepeenarde ehitamist, haljastustöid ja vana liikluskorralduse eemaldamist ning uute liikluskorraldusvahendite paigaldust. Raasiku-Anija teelõigu ehitamise ajakulu väljaselgitamiseks on koostatud kalendergraafik programmiga Microsoft Project. Kalenedergraafiku kohaselt alustatakse riigiteel töödega 15. mai 2022 ning tööde lõpetamise tähtaeg on 30. september 2022 aastal. Lisadena on tööle juurde pandud ülevaade ehitusaegsest liikluskorraldusest ning truupide tüüpjoonised, mis annab ülevaate truubi ehitusest. Kalendergraafik ei näe ette tööde käigus ilmnevaid probleeme, mis tähendab objekti probleemideta välja ehitamist vastavalt projektile. Lõputöö autor on veendnud, et ehitustööd ei laabu objektil ajagraafiku järgi ja muutused ning probleemid objektil on ettenägematud. Koostatud töökorralduse projekt annab hea ülevaate orienteeruvast ajakulust Raasiku-Anija objektil ning seal teostavatest töödest.