Lõputööd (KK)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Piiratud juurdepääs Saunade hooldus ja ehitussoovitused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-15) Vovtsok, Jevgeni; Pärtel, AndoSelles lõputöös, mis on koostatud kinnisvara korrashoiu eriala raames, keskenduti erinevate saunatüüpide strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete tegevuste terviklahenduse väljatöötamisele. Töö fookuses olid saunad, mis on tiheda kasutussagedusega ning nõuavad korrashoiuks erilist tähelepanu. Valitud teema põhjusena tõusis esile asjaolu, et saunade müügi, hooldamise ja kasutamise kontekstis pakutakse sageli eraldi korrashoiulahendusi kõikidele osadele ja süsteemidele. Autori seisukohast tuleks aga saunale läheneda tervikuna, arvestades erinevate saunatüüpide omadusi. Kuna saunad on kõrgema ohuriskiga, on oluline juba planeerimise faasis läbi mõelda kõik vajalikud tegevused ja kulutused, tagamaks sauna pikaajaline ja ohutu kasutusmugavus. Eesmärgiks seati kontseptsiooni väljatöötamine, mis tooks kasu nii omanikule, haldajale, hooldajale kui ka heakorra tagajale. Tulemuseks oli tehnoloogiline lahendus omanikule, korrashoiustrateegia haldajale, hoolduskava hooldajale ning hügieeni tagamise sagedused ja vahendid heakorratöötajale. Töös võrreldi erinevaid saunatüüpe, analüüsiti tehnoloogilisi lahendusi ning antud oli hinnanguline ülevaade soetamis- ja kasutuskuludest. Samuti käsitleti seadusest tulenevaid norme ja nõudeid, sealhulgas tuleohutust. Terviklahenduse väljatöötamine andis üksikasjaliku ülevaate kõigist vajalikest tegevustest, tagades optimeeritud ekspluatatsioonikulud. Lõputöö teises osas keskenduti standardiseeritud korrashoiukava koostamisele, mis oleks kooskõlas riiklike normidega. Selline lähenemine tagas kõigile osapooltele üheselt arusaadava tegevuskava ja vähendas avariiliste rikete ning ohutegurite tõenäosust. Teema valikul mängis olulist rolli vajadus leida terviklahendus sauna kavandamiseks ja korrashoiuks, kuna olemasolevad allikad ei pakkunud piisavalt ülevaadet kõikidest vajalikest tegevustest sauna kasutusperioodi jooksul. Seega on kompleksne lahendus eriti vajalik neile, kes ei oma spetsiifilisi teadmisi ehitus- ja kinnisvara valdkonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud lõputöö loob raamistiku, mis võimaldab terviklikult ja süstemaatiliselt läheneda erinevate saunatüüpide korrashoiule, tagades nende pikaajalise kasutusmugavuse ja ohutuse.Nimetus Avatud juurdepääs Renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Volkovskaja, Daria; Paap, LeenaLõputöö raames koostati renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistule. Käesolevat lõputööd kasutab kõnealune korteriühistu üldkoosolekul renoveerimistöödega alustamise nõusoleku saamiseks ja Kredexi toetuse taotlemisks. Antud lõputöös analüüsiti 1970. aastal ehitatud korterelamut. Töö põhineb enamasti visuaalsel vaatlusel, mida autor kaardistas koos lõputöö juhendaja ja KÜ juhatusega. Hoone hetkeolukorra uurimise raames selgus, et objekti olulisemateks puudusteks on suured energiakulud, puuduv ventilatsioonisüsteem, reguleerimata küttesüsteem ning niiskukahjustused keldris, pööningul ja fassaadil. Lahendusena pakub lõputöö autor välja lisasoojustada välissein, sokkel ja keldriseinte maa-alune osa. Selleks tuleb teha kaevetöid ja lõhkuda välistrepp. Vundamendi soojustööde lõpetamisel tuleb trepid taastada ning katta ilmastikukindla ja libisemiskindlate plaatidega vajalikud kohad. Lisaks on oluline rajada sillutusriba kaldega majast eemale. Välisseinte lisasoojutamisel oluline on uued aknad paigaldada metallist kinnititega soojustuse tasapinda. Lodžadele on vaja paigutada uus soojustus. Oluline on hinnata varikatuse seisukord ning vajadusel need asendada. Katuse lekked on vaja likvideerida ning tihendada katuseluugi ümbrused. Pööningu põranda vana täide tuleb asendada uue lisasoojustamisega ning kokku viia välisseina soojustusega. Lisaks tuleb uuendada kogu hoone küttesüsteem, mille raames on vaja keldris asuv soojussõlm, seadmed ja torustik demonteerida ning paigaldada uus automaatne soojussõlm koos kolme soojusvahetiga. Uuendatud soojussõlme torustikud peavad olema isoleeritud ning süsteem tuleb ümber seadistada uuele küttegraafikule. Korteritesse tuleb paigaldada uued radiaatorid termostaatventiilidega. Hoone renoveerimisel tuleb rajada mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusele ja trepikodadele paigaldada värskeõhuklappid ning välisseintel tuleb paigaldada kanalid seina välispinna soojuskihi alla. 51 Oluline on rekonstrueerida veevarustuse ja olmekanalisatsiooni süsteemide osad ning uuendada elektrikilpide kapid terves majas. Lisaks tuleb paigaldada liikumisanduritega vastavad valgustid trepikodadesse ja keldritesse. Samuti oli töös välja toodud ka renoveerimisprotsess, mis hõlmab endas tehnilise konsultandi kaasamist, hoone tehnilise seisundi hindamist, pangalaenu ja Kredexi toetuse saamise protsessi kirjeldust ning ühistu koosoleku ja hoone rekonstrueerimise läbiviimist. Antud töös renoveerimisetööde kogumaksumuseks oli eelarvestatud 1 293 765 eurot ilma käibemaksuta. Kuna 2023 aasta detsembrikuu seisuga ei ole veel Kredexi Rekonstrueerimistoetuse 2022-2027 rahastamise voor avatud ning arvestades asjaoluga, et hetkel Euroopa Liidu alal on kiiresti muutuv majanduslik olukord, on lõputöö autori poolne soovitus ja ettepanek korteriühistule, taotlusvooru avamise tähtaegade selgumisel, vaadata üle rekonstrueerimise maksumust ning vajadusel viia sisse eelarve muudatusi.Nimetus Avatud juurdepääs Erineva kasutusotstarbega hoonete valmisolek hädaolukordadeks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Sukhova, Darja; Hüüs, BirgitPraegu on maailmas palju olukordi, mis nõuavad selget ettevalmistust ja enneaegset tegutsemist. Nendeks on hädaolukorrad, mis on põhjustatud looduslikest või inimteguritest. Kõik need olukorrad võivad suurel määral mõjutada erinevaid hooneid. Juba maja ehitamisel tuleb läbi mõelda kõikvõimalikud olukorrad, mis hoonega juhtuda võivad. Samuti on oluline kinnisvara haldurite, omanike, aga ka erinevate riigiasutuste ja linnavalitsuste ühine ja järjepidev töö. Lõputöös uuriti erinevate hoonetüüpide valmisolekut erinevateks hädaolukordadeks. Töö eesmärk oli analüüsida kolme erinevat tüüpi hoonete - riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja - valmisolekut ja teha ettepanekuid nende ohutuse suurendamiseks. Riigiasutuse, ärihoone ja kortermaja valimine võimaldas võrrelda erinevate hoonetüüpide reageerimisvõimet erinevates hädaolukordades. Näiteks politseimaja valiti tähtsa avaliku sektori esindajana, mille valmisolek ja reageerimisvõime on olulised korrakaitse ja turvalisuse seisukohalt. Ärihoone esindab erasektorit, kus oluline on töötajate ohutus ja jätkusuutlikkus. Kortermajade puhul on oluline nii hoonete kui ka elanike ohutus. Analüüsides neid erinevaid hooneid, saame mõista nende tugevusi ja nõrkusi hädaolukordadeks valmistumisel. See töö on oluline, sest hädaolukordadeks valmisolek on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Töö tulemused annavad suuniseid, kuidas parandada erinevat tüüpi hoonete valmisolekut ning aidata kaasa üldisele turvalisusele. Pärast hindamise läbiviimist sai teatavaks, et hoonete valmisolek hädaolukordadeks on erinev. Hindamisse kaasatud hooned on kõik üsna uued hooned ning kõikidel hoonetel on oma kinnisvara haldur. Politseimaja on erinevateks olukordadeks igati valmis, seda nii maja varustuse kui ka kinnisvarahalduri teadlikkuse poolest. Ärihoone vajab täiustamist erinevate süsteemide, paigalduste ja seadmetega osas. Kusjuures ärihoone halduril on piisavad teadmised hädaolukordadest. Korterelamu on hädaolukorraks väga halvasti ette valmistatud, puuduvad vajalikud miinimum süsteemid ja seadmed ning kinnisvara halduril puuduvad täiel määral teadmised hädaolukordadeks valmistumiseks ja ennetamiseks. Lõputöö struktuur koosneb neljast osast, kus esimene osa tutvustab teoreetilist tausta ja hädaolukordade toimumise võimalust Eestis. Teine osa käsitleb metoodikat ja kinnisvara valmisolekut, kolmas osa esitab hinnangu tulemused ja autoripoolsed ettepanekud, ning neljas osa sisaldab soovitusi kinnisvara haldurile hädaolukordade lahendamiseks ja valmistumiseks. See töö pakub ülevaadet erinevate hoonetüüpide valmisolekust hädaolukordadeks ning annab praktilisi soovitusi nende valmisoleku parandamiseks. Töö on kasulik kinnisvarahalduritele ning avaliku sektori ametnikele andmaks ülevaate hetkeseisust ning pakkudes koostöö- ja arutelupunkte seisukorra parendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Rekonstrueerimis- ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Viidas, Kerli; Piiling, Rasmus; Leit, Iris; Hamburg, AntiAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalike tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimise maksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U- 54 väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalike maksete suuruseid, kui korteriühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.Nimetus Avatud juurdepääs Keskkonnahoidlike puhastustooteid ja -teenuseid käsitleva määruse kasutuselevõtt hankelepingutes ning selle mõju ettevõtetele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kuningas, Sander; Alt, HelgeLõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid puudutavate hangetega. 32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja. Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad. Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2. Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks. Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017, Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht. 41 Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas. Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest vastutava osapoole.Nimetus Avatud juurdepääs Rekonstrueerimis-ja halduskulude analüüs Akadeemia tee viiekorruselise korterelamu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Piiling, Rasmus; Viidas, Kerli; Leit, Iris; Hamburg, AntiAntud lõputöö eesmärk oli analüüsida korterelamute renoveerimise erinevaid võimalusi, selle otsest mõju haldus-, hooldus- ja avariikulude jaotusele enne ja pärast ning selgitada selle käigus välja kõige optimaalseim lahendus. Analüüsi teostamiseks on aluseks võetud Akdeemia tee viiekorruseline korterelamu, mida ei ole pärast valmimisaastat (1963) renoveeitud. Analüüsis (variant 0) on arvesse võetud ainult hädavajalikde tööde teostamise vajadus, Selle paketi puhul hoonet ei soojustata, välja ehitatakse soojustagastuseta ventilatsioon ning tööde tulemusel energiakulu kasvab 31 kWh/m2 aastas. 0-paketi ehitusmaksumuseks kujunes 730 000 € koos käibemaksuga ja korteriomanikule lisanduv kulu koos pangalaenuga on kuus 1,53 €/m2. Selline renoveerimiselahendus annab inimestele juurde ainult täiendava laenukoormuse ning suurenevad kommunaalkulud. Analüüsist selgub, et kui rekonstrueerida hoone st. soojustada välisseinad ja katus, vahetada aknad kaasaegsemate vastu (variant 2), siis selliselt renoveerides saavutab energiatõhususarvu ETA 136 kWh/(m2 ⋅ a) (C klass). Renoveerimismaksumus on ca 1 925 000 €, võttes arvesse KredExi poolset toetust saame laenumakseks koos kommunaalkuludega 1,7 €/m2 . Kuid, kui lisaks eelnevale parandada välistarindite U-väärtusi veelgi ning lisada soojustagastusega ventilatsioon, saame renoveerimismaksumuseks ca 2 010 000 €. Selline lahendus saavutab energiatõhusarvuks 117 kWh/(m2 ⋅ a) (B klass). Laenusumma selliselt lahendades on võrreldes eelmisega küll suurem, kuid tänu soojustagastusega ventilatsioonile väheneb küttekulu sedavõrd, et laenumakseks koos kommunaalkuludega oleks isegi väiksem ehk 1,6 €/m2 . Järeldusena võib öelda, et täisrenoveerimist on otstarbekam planeerida koos soojustagastusega ventilatsiooniga, mis annab parema tulemuse rahaliselt ja lisaks oluliselt parema sisekliima eluruumides. Analüüsides tehaselisi rekonstrueerimispakette, mille energiatõhususarv on 104 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 8) ja 117 kWh/(m2 ⋅ a) (variandis 7), variandiga 5, mille ETA arv on 117 kWh/(m2 ⋅ a). Saab tulemuseks, et olulist mõju energiatõhususele ning kommunaalkuludele ei saavutata, küll aga on tehalseline rekonstrueerimine kallim ca kolmandiku võrra. Samas saab selliselt renoveerides KredExi poolt toetust protsentuaalselt sedavõrd rohkem, et olulist erinevust just võrreldavate variantide puhul ei leitud. Analüüs näitab, et kui juba renoveerida maja tervikliklikult. Parandada oluliselt välistarindeid ning lisada ka soojustagastusega ventilatsioon, kuid kombineerida erinevate energiaklasside vahel, parandades U-väärtusi välistarindites ning muutes ka erinevaid soojustagastusega ventilatsiooni lahendusi (variandid 2, 3, 5, 6, 7, 8), siis saame renoveerimismaksumustes väga erinevaid tulemusi. Siiski suurt mõju inimeste rahakotile see ei anna. Selline tulemus on tingitud KredExi poolsest erinevatest toetusmääradest, mis on otseselt seotud saavutatava energjaklassimääraga. Analüüs näitas, et rekonstrueerimine ei muuda oluliselt haldus- ja hoolduskulusid. Rekonstrueerimata hoonetes on halduskulud keskmiselt 0,08 €/m2 ja osaliselt või täielikult rekonstrueeritud hoonetes on 0,08 €/m2. Keskmised hoolduskulud rekonstrueerimata hoonetel on 0,034 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel 0,031 €/m2 . Rekonstrueerimata hoonetel kulub keskmiselt avariitöödeks 0,059 €/m2 ja rekonstrueeritud hoonetel keskmiselt 0,039 €/m2 . Tulemustest selgub, et mõju haldus- ja hoolduskuludele on küll väike, aga saavutatakse märgatav kokkuhoid ära hoitavate avariitööde pealt. Informatsiooni paremaks edastamiseks korteriomanikele valmis teabeleht kütte, elektri, sooja tarbevee tootmise ning remondifondi kulude kohta, enne ja pärast rekonstrueerimist. Toodi välja kulud keskmise 1-, 2-, ja 3-toalise korterite kohta. Kalkulatsioonides arvestati võimalikke maksete suuruseid, kui ühistu saab toetust KredExist ja lisaks võtab pangast laenu kulude katteks 20 aastaks. Keskmise 1-toalise korteri kulud olid enne rekonstrueeerimist 37,3 €, mis pärast rekonstrueerimist suurenesid 48,6 € võrra. 2-toalise korteri kulud suurenesid 88,8 € võrra ja 3-toalise korteri arved 113,1 € võrra. Pärast rekonstrueerimist suurenesid ühe korteri kulud 2 €/m2. Selle töö raames analüüsiti küll viiekordse hoone näitel rekonstrueerimise kulutõhusust, kuid samas on vähe uuritud suuremate, näiteks 9-kordsete ja kõrgemate hoonete rekonstrueerimise kulusid, mis oleksid järgnevate uurimustööde võimalikud teemad. Teiseks, Tallinna linna korteriomanikel on võimalik taotleda nii KredExi kui ka linnapoolseid toetuseid, samas on probleem maapiirkonna kortermajadega, mis on tihti halvemas seisus, need on ka väiksemad kui uuritud hoone ning nende elanikel on rahalised vahendid piiratumad. Seetõttu oleks oluline analüüsida selliste majade rekonstrueerimise tulusust ja toetuste saamise võimalusi.Nimetus Embargo Kinnisvara korrashoiu eripärad panganduses Luminor Bank AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Jürissaar, Kärt Kristina; Paap, LeenaKäesolev lõputöö käsitleb, milliste eripäraste protsessidega pangandussektori kinnisvara korrashoiu korraldamisel arvestada ja millised seaduslikud alused nendeks tegevusteks kohustavad. Samuti käsitleb töö pangandussektori haldustöötaja kompetentside vastavust kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Selle eesmärgi täitmiseks on koostatud laiapõhjaline analüüs seaduslike aluste ja pangahaldustöötaja pädevuste kohta ning võrdlus tavapäraste büroohoonete korrashoiu tegevustega. Eeltoodust selgub, et pangandussektori korrashoiu protsesse mõjutavad erinevad nõudmised, mille täitmise kohustus lisab täiendavad piirangud sõlmitavatele lepingutele ja koostööpartneritele. Enamus eripärastest korrashoiu tegevustest pangas on mõjutatud neljast regulatsioonist. Nendeks on krediidiasutuste seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, järelevalve asutuste suunised ning hädaolukorra seadus ja panka kui elutähtsateenuse osutajat reguleeriv määrus. Lisaks nendele seadustele on veel mitmeid väiksemaid reguleerivaid seadusi, mis vähetähtsamal moel korrashoiu tegevusi mõjutavad. Krediidiasutuste seadus kohustab pankasid kaitsma pangasaladust. Pangasaladuse kaitsmiseks on oluline rakendada lisakontrolle koostöö algatamisel ja läbiviimisel, ligipääsude andmisel hoonele ja tundlikule informatsioonile. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel on pangas kolm kaitseliini. Kaitseliinide funktsioonide segunemise tõkestamiseks on koostatud hoolikalt läbimõeldud kontoriplaanid ja ligipääsurežiimid. Panga kohustus olla vastavuses seadusega seab lisanõuded lepingulistele koostööpartneritele ja eeldab nende laitmatut tausta. Pangandussektoris teostavad järelevalvet mitmed asutused, sealhulgas Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve. Asutused on koostanud mitmeid suuniseid, millele vastavust pankadelt eeldatakse. Suunised mõjutavad panga turvalisusnõudeid suunates rakendama minimaalsete privileegide printsiipi nii informatsiooni levikus kui ka füüsiliste ligipääsude jagamisel. Turvanõuete säilitamiseks ja parendamiseks on pank kohustatud pidevalt tellima turvaauditeid ning leitud puudusi kõrvaldama. Hooldustööde läbiviimisel on eelnevalt vajalik koostada riskianalüüs ning läbiviimise järgselt tegevused akteerida ja aktid säilitada. Hädaolukorra seadus ning makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded kehtestavad pangandussektorile kohustuse saada iseseisvalt hakkama hädaolukordades, kuna pangad osutavad elutähtsat teenust. Selleks, et tagada talitluspidevus ja elutähtsa teenuse järjepidev toimimine peavad paigas olema tegevusplaanid, vastutavad isikud ja varusüsteemid. Varusüsteemide nõuetekohase toimimise eest hädaolukorras vastutavad panga haldustöötajad. Panga haldustöötaja töö ja kompetentsid vastavad suures osas kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Mittevastavused tulenevad peamiselt sellest, et igapäevategevuses toimetatakse üüripinnal ning puuduolev kompetents on seotud hoone omaniku kohustustega. Panga haldustöötajalt eeldatakse igapäevatöös mitmeid lisaoskusi, mis tavapärases praktikas kinnisvarahalduril puuduvad. Vajalikud lisakompetentsid on juriidilised teadmised, kõrgel tasemel inglise keele ja turvanõuete rakendamise oskus.Nimetus Avatud juurdepääs Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Tihane, Aiki; Hüüs, BirgitKäesolevas tööd kirjeldati Sõjaväepolitsei koertele rajatud konteinerhoonet, mis asub Tallinnas, Küberväejuhatuse territooriumil ning mis valmis ja võeti kasutusele 2023. aasta kevadel. Lõputöö ,,Eriotstarbelise hoone korrashoiu korraldamine teenistuskoerte hoone näitel’’ eesmärk oli luua korrashoiu kava värskelt valminud konteineritest hoonekompleksi tarbeks. Kuigi konteineritest hooneid on ka varasemalt nii tsiviilis kui ka Kaitseväes rajatud ning kasutusele võetud, puudus kogemus sellisest hoonekompleksist koerte tarbeks ning see oli Kaitseväes esimene selle sarnane ehitis. Kolmest konteinerist loodud kompleksi ja sellega seonduvat kirjeldati töös viies osas. Esimeses osas toodi välja hanke jaoks loodud lähteülesanne ning kirjeldati lihthanke protsessi Kaitse- ja julgeoleku valdkonnas. Teises osas kirjeldati põhjalikult kõiki hoone tarindeid. Autor tõi välja kasutatud materjalid ja tehnilised nõuded, mida ehitusel kasutati ning kuidas lahendati tehnosüsteemid. Kolmandas osas loodi hoonekompleksile konkreetne korrashoiu kava, mis hõlmas haldamist, hooldust ja korrashoidmist. Välja toodi täpsed tegevused, mida Objektil tuleb toestada ning tegevuste sagedus. Samuti kirjeldati haldustarkvara, mille kaudu käib suur osa kommunikatsioonist ja akteerimisest. Neljandas osas kirjeldati Objektile antud garantiitingimusi ning kirjeldati, millised puudused on seni Objektil tekkinud. Autor arvab, et kuna Objekt on kasutusel olnud vaid pool aastat, on võimalik, et puuduseid lisandub edaspidi juurde. Viiendas osas kirjeldati valminud hoone eelarvet ning tehti arvutused, millised on eeldatavad hoone korrashoiu kulutused ühe aasta lõikes. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihthanke tulemusel on rajatud autori hinnangul väga ökonoomne ja läbimõeldud lahendus ning autori koostatud aastase eelarvele tuginedes võib aimata, et ka jooksvad kulud saavad olema võrdlemisi soodsad. Järgides koostatud korrashoiu kava, on oodatav ekspluatatsiooniiga kompleksi seadmetel vähemalt 5 aastat ja hoonetel vähemalt 20 aastat.Nimetus Avatud juurdepääs Uue ärihoone korrashoiu teenuse algatamine hoone valmimise etapis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Kovalenko, Alina; Paap, LeenaUue ärihoone korrashoiu teenuse algatamine hoone valmimise etapis nõuab põhjaliku planeerimist. Varakult rakendatud korrashoiumeetmed tagavad hoone pikaajalise jätkusuutlikkuse, vähendavad tulevikus remondikulusid ning loovad meeldiva ja ohutu keskkonna nii töötajatele kui ka külastajatele. Antud lõputöös autor kirjeldas terve korrashoiu teenuse algatamise protsesse halduri poolt. Lõputöös on toodud need punktid ja ülesanded, mis sõltuvad just halduri tööst ja tema professionaalsusest. Autor kirjeldab korrashoiu teenuse algatamist ning käsitleb kõiki sellega seotud punkte nagu kontakti loomine, lepingu vormistamine, pakkumise koostamine, kasutusluba, hooldusraamat, garantiiperiood ja energiamärgised. Uurides hooldusstrateegiat ja kogu teenuse algatamise protsessi hoonele, mis pole veel valmis ehitatud, tõstis autor esile probleemi, mis tekib halduri töös. Haldur võib igapäevatöös kokku puutuda erinevate probleemidega tehingute eri etappides. Üheks selliseks probleemiks on lepingu ja hinnapakkumise koostamine. Haldur peab arvestama tellija kõigi soovidega, järgides samas seadusi, standardeid ja kinnisvarafirma reegleid. Samuti on tõsiseks probleemiks garantii periood, millal hooldajad võivad süsteemide rikked varjata, et neid avastada pärast garantii lõppu, mis tähendab lisakulusid remondiks. Autor soovitab hoolikalt jälgida hooldajate tööd, et kõik oleks õigeaegne ja kvaliteetne. Üheks probleemiks on ka kasutusloa saamine, selleks kulub palju aega ja dokumentide kogumist. Kui mõni dokument puudub või hoones esineb probleeme, võib kasutusluba jääda väljastamata. Siin sõltub palju halduri kvaliteetsest tööst. Korrashoiukava ja hooldusraamatu koostamine nõuavad haldurilt suurt professionaalsust, kuna siin on vajalik kogemus ja kõikide tööde selge läbimõtlemine, et tagada süsteemide pikaajaline teenindamine. Haldur peaks oma töös toetuma kinnisvara standarditele ja seadustele, mis aitab tal vältida paljusid probleeme. Ärihoone jaoks oli autori koostatud korrashoiu kava mis hõlmab selliseid osasid nagu haldamine, tehnohooldus, heakorratööd, tarbimisteenused, tugiteenused ja ärihoone kulude liigitust. Korrashoiukava koostamise käigus autor kasutas EVS 807:2016+A1:2020 standardi, mis aitas lihtsamini ja paremini määrata tegevuste rühmad. Tehnosüsteemide hooldus hõlmab tegevusi, mis aitavad halduril jälgida tehnosüsteemide kvaliteeti ja nende õiget ning turvalist toimimist. Korrashoiu kava koostamise käigus autor sai aru, kui oluline on õigeaegne sekkumine ning kui oluline algusest teada millised tehnosüsteemid nõuavad hooldust iga kuu, millised kord aastas jne. Hoolduskava aitab nii hooldajatel kui ka halduril jälgida tehnosüsteemide töötamist ning probleemide ja häirete teket ning neid õigeaegselt lahendada. Heakorratööd on olulised, sest just need tagavad keskkonna puhtuse, korra ning turvalisuse, edendades elukvaliteeti ja luues meeldiva elukeskkonna. Töö kirjutamise käigus suutis autor endale selgeks teha, et mitte ainult hoone tehnosüsteeme ei soodusta selle elu ja kvaliteeti, vaid ka selle ümbrus. On äärmiselt oluline omada muru niitmise, puude pügamise ja spordi- ning mänguväljakute hooldamise plaani. Kõik see koos annab uskumatu tulemuse, mis rõõmustab mitte ainult kliente ja töötajaid, vaid ka haldurit enda. Kaasaegses maailmas on tugiteenused väga olulised, kuna need tagavad sujuva ja efektiivse toimimise, aidates organisatsioonidel või ettevõtetel lahendada probleeme, pakkuda tuge ning optimeerida oma tegevust. Need teenused aitavad säilitada kvaliteeti ja klientide rahulolu. Antud hoones on sellised tugiteenused nagu parkimine, valveteenus, bürooteenused ja toitlustamine. Kõik need tugiteenused ärihoone lahutamatu osa. Tarbimisteenused sisaldavad kõiki teenuseid, mis inimesed kasutavad igapäevaselt ning tarbimisteenuste kulu ei saa prognoosida, kuna see sõltud kasutusest ja vajadusest. Tarbimisteenuste osad on elektrienergia, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon ja kommunikatsioon. Uue ärihoone uurimise käigus, mis on veel ehitusprotsessis, saab autor kindlalt öelda, et halduri töö on lahutamatu osa korrashoiuteenuse algatamisest uue ärihoone valmimise etapis. Kuigi halduri töös võivad esineda probleemid, mis võivad mõjutada kvaliteetset tööd, sõltub see kahtlemata haldurist endast ja tema lähenemisviisist. Just haldur peab moodustama usaldusväärse meeskonna, koostama korrashoiukava, mis tulevikus oleks kasulik ja pikendaks hoone elu. Selle protsessi käigus peab kinnisvarahaldur olema täielikult kaasatud, et tagada tõhusus.Nimetus Piiratud juurdepääs Soojusenergia tarbimise ja hoolduskulude analüüs perioodil 2020-2022 korterelamute näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Käsk, Gert; Hamburg, PilleAntud lõputöö eesmärgiks oli 9 Tallinnas asuva korterelamu soojusenergia- ja hoolduskulude analüüsimine ja nende tulemuste põhjal teha järeldusi ja parendusettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Selleks võrreldi saadud andmeid omavahel ning varasemalt sarnaste hoonete seas läbi viidud uurimustega. Leiti objektide probleemseid aspekte ning arutleti võimalike muutuste üle. Lahendusi energiatõhususe tagamiseks tehti objekti põhiselt, et iga hoone saaks vastaval oma olukorrale tegutseda. Töö esimeses osas tutvustati analüüsitavaid objekte ning nende tarbimiskulusid perioodil 2020- 2022 ja selgitati, kuidas andmeid on kogutud ning koondatud. Teise osa esimeses pooles tehti kogutud andmetega vajalike arvutusi. Nimelt eraldati kogu soojusenergia tarbimisest küttele kulunud soojusenergia ning tarbevee soojendamisele kulunud energia. Edasi oli võimalik küttekulu taandata baasaastale ning esitada neid andmeid vastavalt köetava pinna suurusele. Lõputöö teise osa teine pool keskendus saadud andmete analüüsimisega mis visualiseeriti nii tabelite kui ka graafikute näol. Andmeid võrreldi nii oma vahel kui ka varasemalt teostatud uurimustega. Arutleti energiatõhusust ning elanike tarbimisharjumusi mõjutavate põhjuste üle. Ühtlasi analüüsiti hoolduskulude jaotuvust ning leiti mustreid objektide vahel. Lõputöö viimases osas tehti järeldusi ning esitati parendusettepanekuid eesmärgiga, et muuta töös käsitletud objekte energiatõhusamaks, võttes arvesse nende praegust kütteenergiakulu Lähtudes Euroopas kehtestatud direktiividele anti objektipõhiseid soovitusi, millest alustada, et liikuda energiatõhususe paranemise poole. Käesolevas lõputöös välja toodud andmete põhjal on võimalik järeldada, et enamus töös analüüsitavatest korterelamutest ei ole väga energiatõhusad. Võrreldes varasemate uuringutega tuli välja, et nende elamute soojusenergia küttekulul on potentsiaali muutuda väiksemaks õige ning põhjaliku renoveerimise teel. Töös kõikide käsitletud hoonete keskmine küttekulu oli 138,7 kWh/(m2 ·a), kuid välja toodud uuringute kohaselt oleks seda võimalik vähendada sõltuvalt objektist 2-5 korda. Seega hoolimata sellest, et renoveerimine on eelmisel sajandil valminud elamute seas aktuaalne protsess, vajab see selliste hoonete puhul põhjaliku eeltööd, et saavutada 36 renoveerimisega pädev energiaefektiivsus. Seega on hooneid, kus teostatakse küll renoveerimine, aga seda tehakse ilma põhjaliku uuringuta hoone osas. Ühtlasi eksisteerib hooneid, mis on ehitatud kõigest 10 aastat tagasi, kuid on ehitatud võimalikult kokkuhoidlikult ehk Eestis kliimas ei ole ka need hooned väga energiatõhusad. Samuti oli võimalik järeldada, et energiaefektiivsust on võimalik parandada lisaks renoveerimisele ka elanike tarbimisharjumuste muutmisega või kaaluda investeerimist taastuvaenergia seadmetesse. Seda näiteks kaasates elanike kampaaniatesse, mis julgustavad kasutajaid muutma enda tarbimist säästlikumaks ning ühistul on endal võimalus võtta vastu otsuseid selleks, et lasta hoonele paigaldada taastuvaenergia seadmeid.Nimetus Avatud juurdepääs Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-10) Klamas, Kristian; Paap, LeenaLõputöö „Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid“ eesmärgiks oli kaardistada objekti aadressil Untaugu tee 1, Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa krundi, korterelamu ja abihoone olukord. Teha parandusettepanekud kogu objekti korrastamiseks. Kirjeldada korrashoiutegevusi objekti pikaajaliseks ja ratsionaalseks säilitamiseks ning hoone kasutajate heaolu parandamiseks. Objektil asuvad kaks hoonet, mida töös käsitleti: abihoone ja 12 korteriga 1968. aastal valminud korterelamu. Abihoone puhul on tegu ca. 180 m2 puukuuriga, mis pole ehitisregistrisse kantud. Hooned asuvad 4428 m2 krundil. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa on uuritava objekti üldine kirjeldus, kus autor andis ülevaade korterelamu, abihoone ja krundi mõõtmetest ning hoonete tehnilistest andmetest. Teises osas kirjeldas autor objekti põhjalikumalt. Keskendus hoonete konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja hoonete seisukorra kirjeldamisele. Tõi välja probleemid. Suuremad probleemid olid seotud korterelamu ebapiisava soojustusega, lekkiva katusega ja puuduliku ventilatsiooniga. Töö kolmandas osas tõi autor välja objekti parandusettepanekud ja parandustööde orienteeruva maksumuse. Ettepanekute eesmärk oli parandada korterelamu energiatõhusust ja sisekliimat ning korrastada objektil asuvate hoonete tarindid. Parandusettepanekutes välja toodud suuremad tööd hõlmasid korterelamu soojustamist, katuse vahetamist, ventilatsiooni välja ehitamist, abihoone rekonstrueerimist ja krundi teekatte korrastamist. Parandusmeetmete hinnanguliseks maksumuseks kujunes 236 000 €, mis teeb ruutmeetri hinnaks 297 €. Viimases osas annab töö autor ülevaate objekti korrashoiutegevustest, mis on vajalikud hoonete ja krundi jätkusuutlikuks säilitamiseks ja elanike heaolu tõstmiseks. Korrashoiutegevustes on välja toodud haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorrateenuse kirjeldus. Lisaks korrashoiutegevuste sagedused ja hind. Välja pakutud kogu objekti hõlmav korrashoiutegevuste kuumakse on 610 € + käibemaks. Rakendades töös välja toodud renoveerimisettepanekud, paraneb hoone energiatõhusus ja sisekliima. Paranevad elamistingimused ja kasvab hoonet kasutavate inimeste heaolu. Hoone eluiga pikeneb.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-10) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine Tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.Nimetus Avatud juurdepääs Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-17) Klamas, Kristian; Paap, LeenaLõputöö „Untaugu tee 1 objekti parandusettepanekud ja korrashoid“ eesmärgiks oli kaardistada objekti aadressil Untaugu tee 1, Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa krundi, korterelamu ja abihoone olukord. Teha parandusettepanekud kogu objekti korrastamiseks. Kirjeldada korrashoiutegevusi objekti pikaajaliseks ja ratsionaalseks säilitamiseks ning hoone kasutajate heaolu parandamiseks. Objektil asuvad kaks hoonet, mida töös käsitleti: abihoone ja 12 korteriga 1968. aastal valminud korterelamu. Abihoone puhul on tegu ca. 180 m2 puukuuriga, mis pole ehitisregistrisse kantud. Hooned asuvad 4428 m2 krundil. Töö koosneb neljast osast. Töö esimene osa on uuritava objekti üldine kirjeldus, kus autor andis ülevaade korterelamu, abihoone ja krundi mõõtmetest ning hoonete tehnilistest andmetest. Teises osas kirjeldas autor objekti põhjalikumalt. Keskendus hoonete konstruktsioonidele, tehnosüsteemidele ja hoonete seisukorra kirjeldamisele. Tõi välja probleemid. Suuremad probleemid olid seotud korterelamu ebapiisava soojustusega, lekkiva katusega ja puuduliku ventilatsiooniga. Töö kolmandas osas tõi autor välja objekti parandusettepanekud ja parandustööde orienteeruva maksumuse. Ettepanekute eesmärk oli parandada korterelamu energiatõhusust ja sisekliimat ning korrastada objektil asuvate hoonete tarindid. Parandusettepanekutes välja toodud suuremad tööd hõlmasid korterelamu soojustamist, katuse vahetamist, ventilatsiooni välja ehitamist, abihoone rekonstrueerimist ja krundi teekatte korrastamist. Parandusmeetmete hinnanguliseks maksumuseks kujunes 236 000 €, mis teeb ruutmeetri hinnaks 297 €. Viimases osas annab töö autor ülevaate objekti korrashoiutegevustest, mis on vajalikud hoonete ja krundi jätkusuutlikuks säilitamiseks ja elanike heaolu tõstmiseks. Korrashoiutegevustes on välja toodud haldusteenuse, tehnohoolduse ja heakorrateenuse kirjeldus. Lisaks korrashoiutegevuste sagedused ja hind. Välja pakutud kogu objekti hõlmav korrashoiutegevuste kuumakse on 610 € + käibemaks. Rakendades töös välja toodud renoveerimisettepanekud, paraneb hoone energiatõhusus ja sisekliima. Paranevad elamistingimused ja kasvab hoonet kasutavate inimeste heaolu. Hoone eluiga pikeneb.Nimetus Piiratud juurdepääs Angaste kinnistu arengukava ja heakord(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Vaher, Timmo; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös hinnati Tartumaal asuva Angaste kinnistu ja kinnistul paiknevate hoonete ning rajatiste tehnilist seisukorda. Töö koostamisel on kasutatud avalikult saada olevat informatsiooni ning tehnilise seisukorra hinnangud on tehtud visuaalse vaatluse põhjal konstruktsioone avamata. Töös on esitatud üldine seisukorra hinnang kinnistu üldolukorra kohta, kui ka seisukorra kirjeldused koos tehnilise seisundi hindega iga arenguasepktist olulise ehitise ja/või rajatise osas. Lõputöö koostamiseks on tellitud kinnistu 3D skanneeringud koos kahe olemasoleva hoone 3D skanneeringuga. Skanneeringud on vajalikud eelkõige täpse olemasoleva situatsiooni tuvastamiseks, kuivõrd sedavõrd vanadel rajatistel ja ehitistel ei ole koostatud täpseid projektdokumentatsioone. 3D skanneeringute baasilt on koostatud kinnistu topograagfiline alusplaan ja hoone olemasolevad kujujoonised, mis on aluseks edaspidisteks projekteerimistegevusteks. Samuti võimaldasid 3D skanneeringus sisalduv informatsioon anda hinnanguid konstruktsioonide seisukorra kohta, näiteks katusefermide läbivajumised vms. Lõputöös jõutakse järelduseni, et kinnistu ja seal paiknevad ehitused ja/või rajatised on üldiselt halvas seisukorras, kohati avariilises seisundis. Üheltpoolt on selle põhjuseks ehitiste üldine elukaare kestus, mis on tavapäraselt kuni 50.a. , kuid antud konkreetsel juhul on ka oluline vastutus kinnisvara omanikul, kes ei ole tegelenud kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega ning seetõttu on tekkinud lisaks tavapärasele amortisatsioonile probleemide süvenemine, mis on sedavõrd tõsine, et osaliselt tuleb teostada hoonete lammutamine. Samuti on mõned ehitised ebaratsionaalse iseloomuga ja perspektiivitud. Lõputöö tulemusena on koostatud kinnistu planeeringu ettepanek koos koos teostatavuse orienteeruva maksumusega. Ettepanek on soovitusliku iseloomuga ja seda võib olla vajadus arendustegevuste käigus korrigeerida vastavalt tekkivale situatsioonile. Lõputöö eesmärk ei olnud lõpliku konkreetse plaani kehtestamine vaid pigem võimalike arengusuundade kaardistamine ja konkretiseerimine. Samuti sisaldab lõputöö ettepaneku realiseerimise lihtsustatud tasuvusanaüüsi koos võimalike muutuvfaktorite loeteluga, mida tuleb arendustegevuse kavandamisel täiendavalt analüüsida ja arvesse võtta. Kokkuvõtvalt on jõudnud lõputöö koostaja tulemuseni, et süsteemse, läbimõeldud ja hoolikalt kavandatud arendustegevusega ning hilisema hooldus ja korrashoiu tegevustega on võimalik kinnistu muuta kinnisvara omaniku poolt vaadatuna kuluobjektist tuluobjektiks.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnisvara korrashoiu hooldusdokumentatsioonile esitatavate nõuete analüüs vanemate lao- ja tööstushoonete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-11) Priimägi, Jane; Paap, LeenaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tuvastada probleeme hooldusdokumentatsioonis ja kirjeldada puudusi. Võrreldi seaduses hooldusdokumentatsioonile esitatud nõuete vastavust reaalse olukorraga. Toodi välja kitsaskohti ja pakuti välja lahendusi. Lahendust püüti kirjeldada skeemina, mida saaks kasutada uue tehnilise andmebaasi loomisel, mis oleks vastavuses EVS-standardiga. Esimeses osas kirjeldas autor hooldusjuhendit ja sellele vastavaid nõudeid ehk ehitusseadustiku ja ministri määrust hooldusjuhendi sisu kohta ning standardit EVS 807:2016. Teises osas toodi välja ootused uute hoonete valmimisel dokumentatsioonile ja sellega seonduvad probleemid, mis on tingitud puudulikust või osaliselt mitte täidetud dokumentatsioonist. Vaatluse alla võeti neli erinevat objekti, millest kaks olid vanad lao- ja tööstushooned, uus lao- ja tööstushoone ning täielikult renoveeritud lao- ja tööstushoone. Antud hoonete dokumentatsiooni kirjeldati tabeli näol, kas teave täielikult puudub, on osaliselt puudulik või terviklikult olemas. Samuti märgiti, kas teave on saadaval digitaliseeritud versioonil. Lõputöö viimases osas esitati ettepanekuid ja lahendusi muutmaks olukorda paremaks ja lihtsamaks kõikidele osapooltele seoses haldusega ja kogu dokumentatsiooniga, mis kuulub hoone juurde. Parim lahendus probleemile oleks uue platvormi loomine, mis käiks käsikäes standardiga EVS 807:2016. Antud lõputöö tulemusest saame järeldada, et väga paljudel vanadel hoonetel on puudulikud hooldusdokumendid. Peamiselt põhjused hooldusdokumentatsiooni puudumiseks on ümberehitused, mida pole ehitusregistris kajastatud, vanad masinad (pole vahest võimalik leida kasutusjuhendeid, kuna masina tootmine on lõpetatud / tootjat enam ei eksisteeri), ebatäpsed mõõdistused, mida pole uuesti mõõdetud. Uute tööstus- ja laohoonete puhul saame järeldada, et dokumendid on tootja poolt olemas kuid sageli pole neid riigikeeles. Tavaliselt üritatakse saada objektiga sina peale kiiresti ning jäetakse dokumentide vormistamine unarusse, neid ei esitata või vormistatakse vaid hädavajalik ning muud dokumentatsiooni omanikule ja haldurile isegi ei koostata, kuna antud protsess on võrdlemisi ajakulukas ning tüütu ettevõtmine ehitajale. 39 Uue ja täiusliku platvormi loomine EVS standardi põhjal looks kõikidele kasutajatele sama põhja, milles oleks kiiresti ja asukohast olenemata hea informatsiooni hallata. Platvorm looks võimaluse näha suurt osa informatsiooni kohapeale minemata, samuti oleks võimalik tutvuda ka ohuallikatega, mille põhjal teha otsuseid, kas on vaja kasutada isikukaitsevahendeid või on hoopis vajalik teise isiku kohalolu, et vältida hilisemaid õnnetusi, mis objektil võivad juhtuda.Nimetus Avatud juurdepääs Tööstuse 77 korterelamu rekonstrueerimislahendused ja korrashoiukava(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-17) Saks, Karmen; Paap, LeenaAntud lõputöös analüüsiti 1956. aastal ehitatud Stalinistliku välimusega elamut, mis asub aadressil Tööstuse 77. Kogu töö põhineb enamasti visuaalsele vaatlusele, mida autor kaardistas halduriga hoonet külastades. Töös toodi välja kõik puudused nii konstruktsioonis kui ka tehnosüsteemides. Hoone suurimateks puudusteks olid niiskuskahjustused fassaadil, pööningul ja keldris, puuduv ventilatsioonisüsteem ja olematu soojustus seintes ja lagedes. Arvestades puuduseid konstruktsioonis ja tehnosüsteemides leiti neile sobilikud lahendused. Autori soovitusteks oli soojustada välissein, keldrilagi, katuslagi ja vundament. Vahetada välja vanad aknad PVC-akende vastu nendel korterit, kus need veel puudusid. Katusel vahetatakse välja nii kandekonstruktsioon kui ka katusekate valts-plekk katuse vastu. Kuna hoonel oli ka puudulik vihmaveeäravoolusüsteem, siis paigaldatakse uus vihmaveesüsteem. Kortermaja renoveerimise käigus rajatakse tsentraalne energiatagastusega sundventilatsioonisüsteem, mis tuuakse pööningult mööda fassaadi korteritesse, sest see oli parim lahendus antud hoonele. Eelnevalt väljatoodud ettepanekute eesmärk on parandada hoone soojapidavust ja sisekliimat. Lisaks hoone parandustöödele pakuti lahendusi ka krundi parendamiseks. Krundile lisatakse uusi parkimiskohti, paigaldatakse automaatne värav ja ka prügimaja. Selleks, et renoveerimistöödest oleks kasu on vaja seda kõike ka säilitada. Autor koostas korteriühistule korrashoiukava. Korrashoiukavas toodi välja kõik regulaarsed hooldustegevused koos sagedustega. Antud töös võttis autor ette ehitise välispiirete ja tarindite puhastamise tegevuse organiseerimise, kus ta tõi välja tööks vajamineva aja ja ka tarbeesemete hulga. Töö käigus sai rekonstrueerimisplaanile koostatud maksumus, mis oleks hinnanguliselt 640 300€. Hoolimata maksumusest, kui realiseerida töös välja pakutud rekonstrueerimislahendused ja parendusettepanekuid, siis tõuseks nii elukvaliteet hoones kui ka selle turuväärtus, sest ehitis on paikneb juba ise prestiižes ja arenevas piirkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Laohoone rekonstrueerimise maksumushinnangu ja korrashoiukava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Mägi, Silver; Paap, LeenaKäesolevas töös võeti vaatluse alla 1963. aastal ehitatud laohoone Tapal. Lõputöö eesmärgiks oli Tapa logistikapargis tegutsevale ettevõttele laohoone rekonstrueerimis maksumushinnangu koostamine ja leida kas omanikul on võimalik investeeritav summa kolme kuni viie aastaga tagasi teenida. Töös anti ülevaade logistikapargist ja seal olevatest võimalustest, mida kliendid saavad kasutada. Näiteks soodne asukoht raudteeühenduse sõlmpunktis Eesti ja välismaa raudteeliinidega. Uuriti hoone seisukorda, tehti kindlaks milliseid hoone osasid tuleb rekonstrueerida ja millises mahus. Suurimateks probleemideks olid põranda-, katuse- ja estakaadi seisukord. Kirjeldati kliendi visiooni tootmis- ja laoruumidest ning kirjeldati nende eripära. Autor esitas renoveerimis ettepanekud, kus kirjeldatakse milliseid töid tuleb rekonstrueerimisel teha, et pikendada töös oleva hoone elukaart ja täita kliendi vajadused ning soovid. Koostati projektjoonis ning küsiti hinnapakkumised, mille põhjal koostati hoone rekonstrueerimise maksumushinnang ning korrashoiu kava. Töö viimases osas tehti selgeks, et omanikul pole võimalik kolme kuni viie aasta raames oma investeeritavat summat tagasi teenida, lähtudes kliendi tingimustest, et maksimaalne üürihind oleks 1,6 €/m². Kuid leiti, et investeering on võimalik tagasi teenida kuue aasta jooksul. Lõputöö esitamise hetkeks ei ole läbirääkimised kliendi ja omaniku vahel lõplikku lahendust leidnud.Nimetus Piiratud juurdepääs Tõnismägi 11a kortermaja korrashoiukava ja majanduskava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Hütt, Deinis; Paap, LeenaTõnismägi 11A hoonele korrashoiukava koostamine on vajalik, sest tegemist on võrdlemisi uue hoonega, kus tuleb arvestada kõikide kasutajate ning omaniku kasutusmugavust. Tõnismägi 11A aadressil asuv hoone on omapärane, kuna tegemist on elamu- ja ärihoonega, kus esimesel kahel korrusel on ainult äripinnad ja kolmandast korrusest algavad korterid. Hoone valmis 2019. aasta lõpus. Hoones on kõik korterid välja müüdud ning äripindadest on üürilepingutega kaetud üle poolte äripindadest. Hoonele koostatud korrashoiu kava põhjal on võimalik hinnata ning iseloomustada hoonega seonduvaid tegevusi paremini. Koostatud korrashoiukavas on lisaks hoone üldistele korrashoiu tegevustele välja toodud ka äripindade juurde kuuluvad tegevused, mis aitavad äripindu paremini ning kuluefektiivsemalt hallata. Korrashoiukavas välja toodud tegevuste välja toomisel on lähtutud potentsiaalsetest teenustest äripindade puhul, kuna äripindadel paiknevate ettevõtete äritegevused on erinevad. Tõnismägi 11A hoone äripindadel paiknevad: jõusaal, hambaravikliinik, toidupood, riide kauplus, ilu protseduurid ning IT- tarkvaraga tegelev ettevõte. Korrashoiukava koostamiseks ning paremaks mõistmiseks on loodud standard EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. Antud standardi abil on võimalik korrashoiukava koostamine lihtsustatud ning tegevuste määramine lihtsam. Autor on kasutanud korrashoiukava koostamiseks mainitud standardit, milles on käsitletud järgnevad teemad: • haldamine; • tehnohooldus; • heakorratööd; • omanikukohustused; • tarbimisteenused; • tugiteenused; • tulud. Korrashoiukavas on välja toodud ainult hoone põhised tegevused, mille järel on tegevuste sisu. Kõikide teemade lõppedes on koostanud autor lühikese kokkuvõtte antud teemade kirjeldusest, millega autor väljendab tegevuste sisu Tõnismägi 11A hoone põhjal. Korrashoiukavale lisaks on autor koostanud hoonele majanduskava kahes osas, millest üks osa iseloomustab üldiseid kulutusi hoones ning teine majanduskava, mis põhjendab potentsiaalseid kulutusi äripindadel. Haldamisteenus on jagatud kaheks, mille moodustavad haldamine ja raamatupidamine. Hoone tehnosüsteemidega seonduvate tegevuste alla on liigitatud kõik tehnohooldusega seonduvad tegevused. Kuna hoone on uus, siis on ka palju kaasaegseid seadmeid, mis vajavad hooldust. Tehnohooldusega seonduvate tegevuste hinnastamine on keeruline, kuna iga-aastaselt hinnad nii materjalidel kui ka tehnikutel muutuvad. Selletõttu ei ole võimalik edasi anda täpset kuluprognoosi aastate lõikes. Tehnohooldus tegevuste all ei ole välja toodud tegevused, mida on võimalik vaid tehnikutel teha. Tehnohooldus hõlmab endas ka hoone haldaja poolt läbiviidud ülevaatusi, mille abil on võimalik ennetada suuremahulisi kulutusi. Tõnismägi 11A hoone tehnohoolduse alla on liigitatud kõik tegevused, mis seonduvad hoone tehnosüsteemide korrashoidmisega, sealhulgas ka eriseadmed äripindade tehnosüsteemide osas. Heakorratööde tagamine Tõnismägi 11A hoones on tähtis, kuna lisaks sealsetele elanikele külastavad hoonet ka mitmed kliendid, kes soovivad külastada hoones äripindadel tegutsevaid ettevõtteid. Hoone heakorra tööde maht on suur, kuna hoones on kaks trepikoda kogu mahuga ligikaudu 1000 m², lisaks on hoones kaks maa-alust korrust autode parkimiseks, mis on suurusjärgus 3000 m². Hoone väline krundi suurus on samas suurusjärgus trepikodade mahuga. Kuna Tõnismägi 11A hoone asub täpselt kesklinnas, siis on oluline, et tagatud oleks kvaliteetne teenus nii sise- kui välikoristuse näol. Hoone omanikukohustuste all on autor välja toonud ühe kulurea, milleks on omanikukohustused. Omanikukohustus hõlmab endast hoone kindlustust, millega oleks võimalik omanikul kaitsta oma vara ettearvamatute kulutuste eest. Hoone tarbimisteenuseid hõlmav grupp sisaldab kõiki teenuseid, mille kulu sõltub hoone kasutajate tarbimis vajadustest. Antud rühmas ei ole võimalik kulu prognoosida, kuna tegelik kulu arvutatakse vastavalt tarbimisele. Tarbimisteenuste all on jäätmekäitlus, küte, vesi, kanalisatsioon ning elekter. Hoone tulude alla kuulub reservfondi kogumine, mis aitab ettearvamatuid kulutusi hüvitada kui selleks on vajadus ning tegemist ei ole kindlustuse kaasamisega. Tõnismägi 11A hoone on toimib korteriühistu ning reservfondi kogumine on kohustus nii korteriomanikele kui ka äripindadele. Reservfondi määr on paika pandud üldkoosoleku otsusega, milleks on 0.05eur/m². Lisaks reservfondi kogumisele on äripindade puhul välja toodud kulureana rent.Nimetus Piiratud juurdepääs Luminor Bank AS üüripindade kulude ja sisekliima analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Tammeorg, Richard; Hamburg, AntiLõputööst saame teada, millised võimalused on üürnikuna Luminori pangal oma kontoritega seotud kulusi vähendada ja milliseid ettepanekuid saab üürnik teha hoone omanikule üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Seda eesmärki aitas täita Luminor Bank AS-le kuuluvate üüripindade kulude ja sisekliima analüüsid ning kulude vähendamise võimaluste uurimine. Töö autor töötab Luminor Bank AS haldusüksuses ja täidab igapäevaselt erinevaid tööülesandeid, mis sisaldab endas pangasisestele klientidele teenuste osutamist, peakontori ja harukontorite rekonstrueerimis- ja hooldustööde kavandamist ning järelevalves osalemist. Panga klienditeeninduspindade valikul tuleb lähtuda eelkõige potentsiaalsest külastuste arvust. Asukoht peaks paiknema suuremates linnades, kergesti ligipääsetavates keskustes. Kuigi keskuste üüripindade kulud on üldiselt suuremad kui büroohoonete üüripindadel, on keskuste eeliseks külastajate arvu suurus. Teise faktorina tuleb arvestada klienditeeninduspinna suurusega. Üüripinna suurus tuleb valida vastavalt vajadusele, et pinda võimalikult efektiivselt ära kasutada vältides lisakulusid. Siinkohal tuleb pangal teada, mis eesmärki täidab üüripind ning kui palju hakkab seal töötama inimesi. Tööst tuleb välja ka see, et keskustes ja büroohoonetes on üürnikul piiratud võimalused oma üüripinnaga seotud kulude vähendamiseks. Kulude vähendamisel on põhirõhk hoone omanikul, kes saab läbi hoone rekonstrueerimise vähendada hoone muutuvkulusi ning läbi selle ka üüripinnad teha kulutõhusamaks oma üürnikele. Uuemad hooned, mis peavad olema seaduse järgi energiatõhusad ning omama energiaklassi, jäävad oma kulutõhususelt alla vanematele täielikult rekonstrueeritud hoonetele. Ettevõtte, kes otsib omale uusi üüripindu, peab siinkohal arvestama enda vajaduste põhiselt, kas tema üüripindadega seotud kulud peaksid olema võimalikult madalad või seab ta prioriteediks oma ettevõtte maine kujundamise läbi selle, et ta reklaamib oma ettevõtet võimalikult keskkonnasõbraliku ja jätkusuutlikuna, viidates sellele, et tema üüripinnad asuvad moodsates ning energiatõhusates hoonetes. Analüüsi tulemusel saime teada, et kõige kulusäästlikum kontor oli Kaluri 2, mis asub büroohoones. Perioodi lõpuks olid sealsed kulud kokku 76 860,47 eurot. Lisaks sellele on see ka analüüsitud üüripindadest oma pindalalt kõige suurem. Sellele järgnes Mustakivi tee 13 kontor, kus analüüsitaval perioodil olid sealsed kulud kokku 99 022,68 eurot, Endla 45 kontoris olid kulud 101 500,65 eurot ning kõige kulukam oli Lai 11 kontor, kus kulud olid kokku 111 890,73 eurot. Kulude analüüsi kokkuvõttena, saab öelda, et keskustes asuvad üüripinnad on oma kuludelt kõrgemad, kui büroohoonetes asuvad üüripinnad, kuid keskustes, kus külastajate arv on märkimisväärselt suurem on pangal parem nähtavus klientidele ning läbi selle ka paremini täidetud turunduse eesmärk. Sisekliima mõõdistused näitasid meile, et kontorites oli mõõdistuse perioodi vältel õhutemperatuur kasutajasõbralik. Õhuniiskus oli kontorites erinev ning seda kinnitasid meile ka küsimustiku tulemused. Endla 45 ja Mustakivi tee 13 kontorites oli õhk niiskema poolne ning Lai 11 ja Kaluri 2 kontorites kuivema poolne. Üürnikuna on pangal võimalik õhukvaliteeti parandada õhuniisutite- või õhukuivatitega. Lisaks eelnevale on pangal võimalik teha ettepanekuid õhukvaliteedi parandamise osas hoone haldajale, näiteks olemasolevate ventilatsiooniseadmete väljavahetamisega niiskustagastusega ventilatsiooniseadmete vastu.