Lõputööd (ÄJ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs Issai OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-10) Kuusk, Kätlin; Vahtramäe, EvaLõputöö eesmärk on koostada äriplaan alustavale tätoveerimisteenuse pakkujale, et välja selgitada äriidee kasumlikkus. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on seatud järgnevad ülesanded: • luua äriplaani jaoks teoreetiline raamistik ja metoodiline käsitlus äriplaani koostamiseks; • kirjeldada ettevõtte teenuseid ja protsesse; • analüüsida väliskeskkonda ja konkurentsi; • viia läbi turu-, riski- ja SWOT analüüs; • arvutada oma- ja müüghind ning koostada finantsprognoosid selleks, et välja selgitada äriplaani kasumlikkus. Lõputöö esimene osa hõlmab äri planeerimisega seotud teoreetilist käsitlust, kus uuritakse, milline kasu on äriplaanil ning selle koostamisel äriidee elluviimisel. Uurimisküsimustena tuleb vaatlusele, milline on äriplaani sisu ja olemus, millised on planeerimisega kaasnevad protsessid, kuidas koostada äriplaani ning milline on struktuur ning strateegia. Empiirilise uuringu metoodika peatükis on välja toodud valitud strateegia ja uurimismeetodid lõputöö koostamiseks. Kolmas peatükk on praktiline äriplaan, mis koostatakse ettevõttele Issai OÜ, mille planeeritavaks tegevuseks on tätoveerimisteenuse pakkumine Jõgeva maakonnas asuvas Jõgeva linnas. Lõputöö pikkuseks on 67 lehekülge ning koosneb 7 tabelist ja 5 joonisest. Lõputöö lisadesse on lisatud Issai OÜ 2025-2028. aastaks prognoositav rahavoogude- ja kasumiaruanne.Nimetus Avatud juurdepääs Tarbijate valmisolek robotkullerite kasutamiseks pakiveoteenuses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kollin, Anett; Vahtramäe, EvaLogistikasektoris on toimumas ulatuslik protsesside digitaliseerimine ja tehnoloogiapõhine ümberkorraldamine, mille eesmärgiks on suurendada efektiivsust, tasakaalustada tööjõupuudust ja lahendada viimase miili kohaletoimetamise väljakutseid. Ühe võimaliku lahendusena nähakse autonoomsete robotkullerite kasutusele võtmist. Robotkullerite rakendamine pakiveoteenustes võib aidata logistikasektori ettevõtetel paremini rahuldada klientide ootusi, tõsta teenuste kvaliteeti ja suurendada efektiivsust, kaasnevad uue innovaatilise lahenduse integreerimisega mitmed keerukad väljakutsed. Tarbijate ootused ja eelistused pakiveoteenuste osas on viimastel aastatel palju muutunud. Saavutamaks edu ja konkurentsieelis, peavad ettevõtted olema teadlikud tarbijate eelistustest ja neid mõjutavatest teguritest. Lisaks pärsib uute lahenduste aktsepteerimist tehnoloogia- ja digioskuste vähesed teadmised ning vähene usaldus innovaatiliste lahenduste suhtes. Ei ole aga teada kas lõpptarbijad on valmis nii mastaapseks muutuseks nagu autonoomsed robotkullerid. Uuringu tulemustest selgus, et lõpptarbijate pakiveoteenuste kasutuskogemust ja valikuid kujundavad peamiselt teenuse hind, kiirus ja paindlikkus, sealhulgas võimalus valida täpne saadetise tarneaeg. Tarbijad eelistavad lahendusi, mis maksimeerivad kasutuskogemusest saadavat väärtust ja võimaldavad teenust kohandada individuaalsetele vajadustele. Samuti peetakse oluliseks teenuse kontaktivabadust, mis säästab aega ja vähendab füüsilist suhtlust. Teenuse ja pakiga seonduva informatsiooni saamiseks eelistatakse mobiilirakendust. Nii teenuse kontaktivabadus kui mobiilirakendus tõstavad märkimisväärselt teenuse kasutusmugavust. Uute tehnoloogiliste lahenduste tutvumine ja nende eelnev testimine enne teenuse kasutusele võtmist tarbijate jaoks oluline. See aitab suurendada usaldusväärsust ja vastuvõtlikust uue lahenduse suhtes. Eriti oluline on see vanemaealiste seas, kes katsetavad uusi lahendusi üsna harva. Nooremad tarbijad seevastu on uute teenuste proovimisel märgatavalt innukamad. Üldiselt on tarbijad motiveeritud uusi tehnoloogiaid kasutama, kui need suurendavad teenuse mugavust ja vastavad ootustele. Teenusepakkujatel on oluline arvestada sihtrühmade erinevate vajaduste ja eelistustega, et laiendada oma tarbijaskonda. Valdav osa vastanutest on valmis autonoomsete robotkullerite kasutusele võtmiseks pakiveoteenustes ning oleksid valmis uut lahendust proovima. Siiski domineeris vastajate seas hoiak eelistada võimaluse korral traditsioonilisi ja juba tuttavamaid pakiveoteenuse lahendusi, mida osatakse kasutada ning mille usaldusväärsuses ollakse kindel. Robotkullerite tehnoloogia osas ei täheldatud märkimisväärset usaldamatust ega hirme, kuid vähesel määral tunti muret isikuandmete kaitse pärast, mis võib tuleneda vähesest teadlikkusest andmekaitse regulatsioonide ja andmete töötlemise osas. Teenuse kasutuselevõttu motiveerivatest teguritest osutusid kõige vähem määravaks saadetise reaalajas jälgimise võimalus ja teenuse keskkonnasõbralikkus. Kõige olulisemaks peeti aga soodsat hinda ning paindlikkust valida paki kohaletoimetamise täpne aeg. Empiirilise uuringu tulemuste põhjal koostas lõputöö autor soovitused ettevõtetele, kes plaanivad võtta autonoomsed robotkullerid pakiveoteenuse lahendusena kasutusele. Esimese ettepanekuna soovitab autor ettevõtetel teha enne robotkullerite turule toomist põhjalik sihtgrupi analüüs ja kaardistada nende ootused. Saadud tulemuste põhjal kohandada robotkullerite teenust vastavalt turu ootustele. Teise ettepanekuna soovitab autor autonoomseid robotkullereid turule tuues pakkuda teenuse tutvustamiseks, huvi äratamiseks ja klientide haaramiseks tasuta proovitarneid ning soodushindasid ja täpse tarneaja valimise võimalust. Kuna teenuse hind on tarbijate eelistust kõige enam mõjutavam tegur, siis võiks see olla ka põhiliseks motivaatoriks. Kolmandaks soovituseks on luua ja kasutada pakiveo teenuse ja saadetisega seotud informatsiooni edastamiseks mobiilirakendust. Rõhutada turundus- ja teavitustegevuste kaudu mobiilirakenduse kasutusmugavust ja eeliseid nagu näiteks võimalust jälgida pakiga seonduvat infot reaalajas või jagada paki pin-koodi pereliikmega. Neljandana soovitab autor korraldada koostöös mõne jaemüügi ettevõttega kampaaniaid, mille käigus saavad tarbijad teha robotkulleri teenusega tutvumiseks proovitellimusi. See võimaldab tarbijatel teenust enne kasutusele võtmist testida ja kogu teenuseprotsess läbi proovida. Viienda soovitusena tuleks luua ja võtta kasutusele andmekaitsepoliitika, et tagada isikuandmete kaitse ja läbipaistvus. Tutvustada tarbijatele meetmeid, mida rakendatakse isikuandmete kaitsmiseks ja ohutuse tagamiseks, et vähendada nende hirme seoses robotkulleri tehnoloogia turvalisusega. Kuuenda soovitusena võiksid ettevõtted teavitustegevuste osas seada fookuse eraldi vanemaealistele korraldades neile suunatud infopäevi teadlikkuse ja usalduse suurendamiseks uue teenuse osas. Lisaks võiks pakkuda vanemaealistele suunatud hinnasoodustusi robotkullerite teenuse osas. Seitsmendaks soovituseks on, et ettevõtted võiksid tõsta tarbijate teadlikkust robotkulleri teenuse lisaväärtuste osas reklaamide ja turunduskampaaniate kaudu. Turundustegevuste kaudu tuleks rõhutada robotkullerite eeliseid ja lisaväärtust pakkuvaid tegureid nagu teenuse kiirus, kontaktivabadus ja võimalus valida täpne saadetise kohaletoimetamise aeg. Lõputöö eesmärk ja selle saavutamiseks seatud uurimisülesanded said täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Kliendisuhete haldussüsteemide rakendamine väikeettevõtetes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2025-01-09) Keres, Marken; Kirikal, HeveCRM-süsteemide rakendamine on aidanud parandada tööprotsesside efektiivsust ja meeskonnasisest suhtlust. Ettevõtted, kes on rakendanud CRM-süsteeme, on suutnud paremini hallata andmeid ja kiirendada teenuse osutamist. Ettevõtetes, kus töötajaid on rohkem, on CRM-süsteemide mõju olnud märkimisväärsem, kuna need aitavad paremini koordineerida meeskonna tööd ja optimeerida tööprotsesside. Ettevõtetes, kus töötajate arv on väiksem, on süsteemide kasutamine siiski piiratud ja keskendub peamiselt andmete kogumisele, mis takistab CRM-süsteeme täismahus rakendada. Takistusteks on süsteemide keerukus, andmete sisestamise aeglus ja tehnilised probleemid, mis vähendavad süsteemide efektiivsust. Samuti ilmnes, et töötajate koolituse puudumine või ebapiisav koolitus võib viia süsteemide vähem kasutamiseni, mis omakorda takistab tööülesannete efektiivset täitmist. Kogu uurimuse põhjal on selge, et CRM-süsteemide rakendamine pakub ettevõtetele olulisi eeliseid, kuid nende täieliku potentsiaali saavutamiseks on vajalik süsteemide täiustamine ja töötajate panus muutustega kaasa minna. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada kliendihaldustarkvarade kasutamisel esinevad probleemid jaekaubandusettevõtetes kasutajate hinnangul, et leida võimalusi nende probleemide ületamiseks. Empiirilise uuringu objektiks olid jaekaubanduse ettevõtted (EMTAK-i kood 47), kes rakendavad oma tööülesannete täitmisel kliendisuhete haldussüsteeme. Uuringuülesannete läbiviimiseks teostati kvantitatiivne kaardistusuuring ning andmete kogumisel kasutati küsitlust. Küsitluse läbiviimiseks koostati küsimustik. Küsimustikust kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Uuringu valimi moodustasid 115 jaekaubanduses tegutsevat ettevõtet ning lõplikuks valimiks kujunes 18 töötajat. Uuring näitas, et CRM-süsteemide kasutamine on efektiivne viis ettevõtte tegevuse täiustamiseks, eriti rohkemate töötajatega ettevõtete puhul, kus süsteemide kasutus on igapäevane. Vähemate töötajatega ettevõtetes on CRM-süsteemide kasutus tihti suunatud konkreetsetele tööülesannetele, mis vähendab CRM-süsteemide rolli meeskonnasisesele suhtlusele ja kliendikogemusele. Suuremates ettevõtetes mängivad CRM-süsteemid aga olulist rolli mitte ainult müügiprotsesside optimeerimisel, vaid ka teeninduse ja meeskonna koostöö parandamises. Uuringu tulemused toetasid ka teooriat, et CRM-süsteemide edukaks rakendamiseks on oluline töötajate koolitus ja süsteemi lihtsus. Ettevõtted, kes suudavad süsteemide kasutuselevõtu ja koolituse kaudu ületada takistused, saavad teenida ettevõttele rohkem kasumit andmete analüüsimisel, müügiprotsesside ja klienditeeninduse parendamisel.