Lõputööd (ÄJ)
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Viimati lisatud
Nimetus Avatud juurdepääs OÜ Bellicon-Hüpe äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Loss, Milena; Vahtramäe, EvaÄriplaan on olnud aluseks kõigile strateegilistele otsustele ja ettevõtte arengusuundadele, alates turuanalüüsist kuni riskijuhtimiseni. Oluline on märkida, et ettevõtlusega alustamisel on kriitiline ka ettevõtja isiklikud omadused ja oskused, nagu loovus, paindlikkus, vastupidavus ja innovaatilisus. Need aitavad eristuda turul, kohaneda muutustega ja leida unikaalseid lahendusi. Edukas äriplaan ei ole pelgalt dokument; see on pidevalt arenev strateegiline juhend, mis aitab ettevõttel navigeerida läbi keeruliste ja muutlike ärikeskkondade. Samuti on see vahend, mis toetab investorite ja teiste huvipoolte usalduse kasvatamist. Lõputöö esimese ülesandega loodi teoreetiline raamistik, milles käsitleti äriidee loomist, erinevaid äri planeerimise protsesse ja selgitati äriplaani olulisi osasid, sealhulgas ärikeskkonna- ja SWOT analüüs, teenused ja nende põhiprotsessid. Käsitleti teemasid turg, kliendid ja konkurents, kirjeldati ettevõtte turundustegevust. Kirjutati teemal personali juhtimine ja riskide hindamine ja analüüsimine ning kõige olulisem alustavale ettevõttele tegevuskava ja finantsplaneerimine. Teoreetilisele raamistikule tuginedes koostati lõputöö viimases osas ettevõttele OÜ Bellicon-Hüpe äriplaan, mille keskmes on fitness-batuudile treeningu pakkumine, kus lisandväärtuseks lastehoiu teenus, et saaksid lapsevanemad käia murevabalt treeningutel, samal ajal kui nende lapsed on hoitud ja turvalises keskkonnas. OÜ Bellicon-Hüpe on loodav Eesti ettevõte, mis keskendub uuenduslikele fitness-batuutidel põhinevatele treeningutele. Ettevõtte eesmärk on pakkuda unikaalseid treeninguvõimalusi, reageerides turutrendidele ja klientide vajadustele. Ettevõtte visioon on saada tunnustatud liidriks Eesti fitness-turu nišis, keskendudes fitness-batuutidele ning missiooniks on pakkuda kvaliteetseid ja tulemuslikke treeninguid, edendada tervislikku eluviisi ja pakkuda haridust ning nõustamist. Ettevõtte eesmärk on integreerida jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja luua kogukond, mis toetab tervislikke eluviise. OÜ Bellicon-Hüpe positsioneerib end mitte ainult kui fitness-teenuste pakkuja, vaid ka kui tervisliku elustiili ja kogukonna heaolu toetaja. Äriplaani osana viidi läbi põhjaliku ärikeskkonna ja SWOT analüüsi, et mõista väliseid tegureid, mis mõjutavad ettevõtet ja kujundavad selle strateegiaid. SWOT-analüüsist selgus, et OÜ Bellicon-Hüpe tugevused on innovaatilised teenused, kvalifitseeritud personal, kliendikeskne lähenemine, lastehoiu teenused ja kohaliku kogukonna tugevus. Nõrkusteks on piiratud tuntus, sõltuvus üksikutest tarnijatest, ruumide piiratus ja suur algkapitali vajadus. Võimalused, mida ettevõte saab ära kasutada, hõlmavad terviseteadlikkuse kasvu, koostööd teiste ettevõtetega, tehnoloogilisi arenguid ja laienemisvõimalusi. Ohtudeks on tugev konkurents, majanduslik ebastabiilsus, regulatiivsed 46 muutused ja klientide eelistuste muutused. See analüüs ettevõttel mõista nii oma sisemisi tugevusi ja nõrkusi kui ka välistest teguritest tulenevaid võimalusi ja ohte, luues aluse strateegilisele planeerimisele ja pikaajalisele edule. Ettevõte on keskendunud fitness-batuutidel treeningute pakkumisele, mis on suunatud füüsilise heaolu ja tervisliku eluviisi edendamisele. Treeningud on kavandatud mitmekülgseteks, sobivad erinevatele vanusegruppidele ja võimekuse tasemetele, ning pakuvad nii füüsilist koormust kui ka lõbusat tegevust. Lisandväärtusena pakutakse lastehoiu teenust, mis võimaldab vanematel treenida, teades, et nende lapsed on turvaliselt hoolitsetud. OÜ Bellicon-Hüpe põhiprotsessid hõlmavad klientide vastuvõtmist ja nõustamist, treeningkavade koostamist, professionaalsete treenerite juhendamist, lapsehoidjate värbamist ja koolitamist ning varustuse regulaarset hooldust. Turundustegevus on samuti oluline osa ettevõtte tegevusest, suurendades tuntust ja meelitades uusi kliente. Regulaarne klienditagasiside kogumine aitab teenuse kvaliteeti pidevalt parendada. OÜ Bellicon-Hüpe eristub oma unikaalse teenuse, kõrgkvaliteedilise treeningvarustuse, professionaalsete treenerite ning lastehoiu teenuse pakkumisega. Fookus kvaliteetsele klienditeenindusele ja ohutusstandardite järgimisele tagab kliendi rahulolu ja ettevõtte edukuse. OÜ Bellicon-Hüpe plaanib Eestisse tuua Belliconi brändi, keskendudes fitness-batuutidel treeningutele. Turuanalüüs on hädavajalik, et kohanduda Kuusalu valla spetsiifiliste vajadustega ja konkurentsikeskkonnaga. Ettevõtte sihtrühmadeks on terviseteadlikud noored täiskasvanud, keskealised ja lapsevanemad, ning potentsiaalselt eakamad inimesed. Konkurents Kuusalu vallas hõlmab traditsioonilisi jõusaale ja spordiklubisid. OÜ Bellicon-Hüpe eristub Belliconi brändi ainuesindajana Eestis ja varasema kogemusega batuutidel treeningute alal. Ettevõtte edu sõltub kohanemisvõimest turutrendide ja klientide eelistustega, sh potentsiaalne virtuaaltreeningute pakkumine ja kohandatud treeningprogrammid. Turutrendid, nagu kasvav terviseteadlikkus, nõudlus paindlike ja perekesksete treeningvõimaluste järele, isikupärastatud ja kogukondlikud treeningkogemused, tehnoloogilised uuendused ning jätkusuutlikkus, mõjutavad OÜ Bellicon-Hüpe strateegiaid. Ettevõte rõhutab oma treeningute ja lastehoiu teenuste keskkonnasõbralikkust ning pakub kogemuspõhist ja terviklikku lähenemist treeningutele. Ettevõtte peab keskenduma oma unikaalsete teenuste turustamisele ja klientide kogemuse parandamisele, et eristuda konkurentidest ja vastata turu nõudmistele. OÜ Bellicon-Hüpe personali ja riskide analüüs on keskendunud töötajate koolitusele, arendamisele ja potentsiaalsetele riskidele. Edu sõltub kvalifitseeritud ja pühendunud personalist, sealhulgas treeneritest, lastehoiu töötajatest ja administratiivtöötajatest. Töötajate pidev koolitus ja arendamine 47 tagavad teenuste kõrge kvaliteedi ja klientide rahulolu. Ettevõte plaanib kaasata ka väliseid partnereid ja teenusepakkujaid, nagu Bellicon, et optimeerida operatsioone. Riskide juhtimine on samuti kriitiline, hõlmates tervise- ja ohutusriske, finantsriske, tururiske, seadusandlikke muutusi ning töötajate voolavust ja leidmist. Oluline on regulaarne seadmete kontroll, ohutusprotokollide järgimine, eelarve planeerimine, turutrendide jälgimine, strateegiline koostöö teiste ettevõtetega ning töötajate motiveerimine ja rahulolu tagamine. OÜ Bellicon-Hüpe peab olema valmis kohanema ja reageerima kiiresti muutuvatele turutingimustele ja sisemistele vajadustele. Ettevõtte finantsplaneerimine on hoolikalt koostatud, arvestades alginvesteeringuid, rahastamisallikaid ja tulu-kulu prognoose. Ettevõte plaanib taotleda Töötukassa EVAT rahastamist, mille abil kaetakse esialgsed kulud. Esimesel aastal prognoositakse müügituluks 52 964 eurot ja kasumiks 11 373 eurot. Kolme aasta lõikes on ROI 52%, mis peegeldab ettevõtte kasvupotentsiaali. Suurimaks riskiks peetakse aga rendihindade ja trennide täituvuse võimalikku kõikumist, mis võib mõjutada rahavoogu ja kasumlikkust. Kokkuvõttes kajastab tabel ettevõtte pühendumust kvaliteedi, seaduslikkuse ja klientide kogemuse parandamisele ning valmisolekut teha olulisi investeeringuid edukaks käivitamiseks. Finantsplaneerimine on põhjalik, hõlmates investeeringuid, rahastamist ja tulude ning kulude prognoose, pakkudes ülevaadet ettevõtte majanduslikust elujõulisusest ja tulevikupotentsiaalist. Lõputöö on saavutanud oma eesmärgi ja koostatud on äriplaan ettevõttele OÜ Bellicon-Hüpe, mille põhiteenused on pakkuda uudset fitness-batuudi treeningut, kus lisandväärtuseks on lastehoiu teenus. Täidetud on ka kõik empiirilised ülesanded, millest esimesega loodi teoreetiline raamistik äriplaneerimisest ja äriplaani koostamisest. Teise ülesandega sai koostatud äriplaan ja finantsprognoos ning selgitati välja äriidee kasumlikkus. Lõpetuseks saab öelda, et äriidee on kasumlik ja tasub teostamist.Nimetus Avatud juurdepääs Tehisintellekti kasutamine personali värbamisel ja valikul(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kasekamp, Getter; Kirikal, HeveMuutused maailma ja Eesti tööjõuturul toovad kaasa ka muutuseid personali valdkonna spetsialistide töös, muu hulgas ka värbamis- ja valikuprotsessi meetodites. Personalitöötajate töökoormus on suur ning ajapuudus ning rööprähklemine takistavad nende tööd. Suure töökoormuse juures on vajadus väiksema ressursiga hakkama saada ning korduvad tööprotsessid masina abil teostada, et alles jääks vaid need protsessid, kus inimese kohalolek on vältimatu. Uued tehnoloogilised lahendused, sealhulgas tehisintellektil põhinevad lahendused, aitavadki värbamises tööprotsesse automatiseerida ja kvaliteetsemaks muuta. Üks peamistest värbamisalastest väljakutsetest tänapäeval on aga värbajate vähene teadlikkus erinevatest võimalustest ja kanalitest, mida värbamises kasutada saaks, selleks, et protsessi lihtsustada ning teistest tööpakkujatest eristuda. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada tehisintellekti kasutamise praktikad personali värbamisel ja valikul Eesti personalitöötajate hinnangul, et jagada valmisoleku korral tehisintellekti rakendamiseks personali värbamise- ja valiku protsessis soovitusi. Lõputöö uurimisobjektiks olid Eesti ettevõtete personalitöötajad. Uurimisülesannete täitmiseks viidi läbi kvantitatiivne kaardistusuuring. Andmekogumise instrumendiks oli neljast osast koosnev ankeetküsimustik, mis koostati uurimistöö autori poolt toetudes teoreetilistele lähtekohtadele. Küsimustiku valim moodustati Eesti ettevõtete personalispetsialistidest, kes puutuvad oma töös kokku uute töötajate värbamise- ja valikuga. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 41 vastajat. Teoreetilistele materjalidele tuginedes anti ülevaade personali värbamise ja valiku olemusest, protsessist ja tehisintellekti kasutamise võimalustest ning selgitati välja tehisintellekti kasutamise eelised, puudused ja eetilised probleemid personali värbamisel ja valikul. Tehisintellektil põhinevad lahendused värbamises ja valikus aitavad värbamise- ja valiku protsessi optimiseerida ja samaaegselt mitut ülesannet täita. Tehisintellektil põhineva värbamise all mõeldakse kõiki protseduure, kus kasutatakse tehisintellekti assisteeriva vahendina värbamise ja valikuprotsessi jooksul. Tehisintellekti kasutusvõimalusi on igas värbamis- ja valikuprotsessi etapis ja see on värbajale kui assistent ja nõuandja, kes tema aega kokku hoides võimaldab värbajal tegeleda strateegilise planeerimise ja kandidaatidega parema suhte loomisega. Tehisintellekti kasutamine aitab teha objektiivsemaid otsuseid, kiirendada protsessi ja meelitada ligi kandidaate, kelleni muidu töökuulutus ei jõuaks. Protsess kiireneb ka kandidaadi jaoks ning võimaldab vähendada kandideerimisega kaasnevat stressi. Tähelepanu tuleb aga pöörata sellele, et häid kandidaate ei jäetaks välja valedel põhjustel ning säiliks inimlik kontakt ja vastastikune suhtlus. Kui tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamine elimineerib ühed eetilised probleemid (inimlik kallutatus, kandidaatide kaotsi minek, liiga pikk ooteaeg jms), siis esile kerkivad uued riskid: algoritmiline kallutatus võib suurendada diskrimineerimist, tekkida võib võimu asümmeetria, kandidaadi privaatsus väheneb, tekib vastutuse ebaselgus ja otsused on tehtud tõestamata korrelatsioonide põhjal. Need on probleemid, millele on oluline tähelepanu pöörata ja tehisintellektil põhinevate lahenduste kasutamist põhjalikumalt läbi teadusuuringute uurida. Lõputöös kaardistati ja analüüsiti tehisintellekti kasutamist personali värbamisel ja valikul Eesti personalitöötajate seas ning nende hinnanguid tehisintellekti kasutamise eeliste ja puuduste ning võimalike takistuste kohta. Uuringu tulemustest selgus, et uuringus osalejad kasutasid keskmiselt 4,32 erinevat tehisintellekti lahendust. Kõige rohkem kasutati tekstiloome lahendusi, suunatud reklaami, automatiseeritud kirjavahetust ning teste oskuste ja isiksuse hindamiseks. Peamised tehisintellektil põhinevad lahendused, mida kavatsetakse tulevikus kasutada, on samuti tekstiloome lahendused ning automatiseeritud kirjavahetus. Oluline on katsetada erinevaid lahendusi vastavalt oma organisatsiooni vajadustele. Tehisintellekti lahenduste kasutamise suurimateks eelisteks peeti värbaja aja kokkuhoidu, värbamis- ja valikuprotsessi kiirenemist ning paremat kandidaadikogemust. Tehisintellekti lahenduste kasutamise suurimateks puudusteks peeti, et tehisintellekti soovituste põhjal otsuste tegemise alused on teaduslikult tõestamata, tehisintellekti kasutamine muudab värbamise impersonaalseks ning tehisintellekt jätab head kandidaadid valedel alustel kõrvale. Nende teadvustamine aitab vältida kallutatust, tagada otsuste objektiivsus, kandidaatide eetiline kohtlemine ning positiivne kandidaadikogemus. Kõige suuremateks takistusteks, miks uuringus osalejate arvates värbajad tehisintellektil põhinevaid lahendusi oma organisatsiooni värbamis- ja valikuprotsessis ei ole kasutanud, peeti digioskuste madalat taset ning rahaliste vahendite piiratust. Tähelepanu tuleb pöörata personalitöötajate digioskuste arendamisele ning paigutada rahalist ressurssi värbamis- ja valikuprotsessi, et pikas perspektiivis säilitada ettevõtte konkurentsivõime uute töötajate leidmisel. Peamised põhjused, miks vastajad tehisintellektil põhinevaid lahendusi tulevikus kasutaksid, on aja kokkuhoid ning värskemate ideede saamine. Vastajate arvates aitavad tehisintellektil põhinevad lahendused teha kiiremaid otsuseid, muudavad värbamis- ja valikuprotsessi efektiivsemaks läbi automatiseerimise ning sellest tulenev aja kokkuhoid võimaldab rohkem panustada sisulistele teemadele, kandidaadiga suhtlemisele ja ka värbava juhi toetamisele. Lõputööks seatud eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded said täidetud. Töö autor edastab uuringu tulemused nendele küsimustikule vastajatele, kes selleks soovi avaldasid.Nimetus Avatud juurdepääs Äriühingu juhatuse liikme põhikohustuste rikkumine ja vastutus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Albo, Pille; Annus-Anijärv, LaiviVastavalt äriseadustikule on eraõiguslikud äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid juhivad erinevad organid, sealhulgas juhatus, nõukogu ja üldkoosolek. Juhatuse liikmete valimisel ja põhikohustuste täitmisel kehtivad teatud nõuded, nagu täisealine ja teovõimeline olemine ning kehtivate piirangute puudumine. Juhatuse liikme ametiaeg võib olla tähtajatu või tähtajaline. Juhatuse põhikohustused hõlmavad hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Hoolsuskohustus nõuab ülesannete täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega, riskide hindamist ja otsuste tegemist äriühingu parimates huvides. Lojaalsuskohustus nõuab äriühingu huvides tegutsemist, vältides huvide konflikte. Kohtulahendite analüüs näitab, et juhatuse liikmete kohustus seisneb korraliku ettevõtja standardite järgimises, äriühingu huvide arvestamises ja huvide konfliktide vältimises. Juhatuse liikme olulised rikkumised hõlmasid ebasoodsate laenulepingute sõlmimist, majanduslikku kahju fiktiivsete arvete kaudu ning äriühingu vara mittesihtotstarbelist kasutamist. Vastutuse kontseptsioon võib varieeruda erinevates uurimisvaldkondades nagu õigusteadus, eetika ja sotsioloogia ning hõlmab sotsiaalset hukkamõistu, seadusjärgseid sanktsioone või karistusi. Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on täita seadust, põhikirjast ja osanike otsustest või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Vastutus ulatub kaugemale võrreldes tavapäraste töösuhetega ning vastutuse hindamisel võetakse arvesse subjektiivseid kriteeriume, mida hinnatakse süü või süüteo alusel. Juhatuse liikme vastutus võib olla tsiviilõiguslik, kriminaalõiguslik või haldusõiguslik. Tsiviilõiguslik vastutus hõlmab kahju hüvitamist, kui juhatuse liige rikub oma lepingulisi kohustusi äriühingu suhtes. Kriminaalvastutus tuleneb kuriteo toimepanemisest ja sellega kaasnevast õiguslikust vastutusest. Vastutuse rakendamise eelduseks on tõendada lepingu rikkumise ja sellest tekkinud kahju omavaheline põhjuseline seos. Mitmeliikmelise juhatuse puhul on juhatuse liikmete vastutus solidaarne, kuid juhatuse liige või osaliselt vabaneda vastutusest, kui ta tõendab oma kohustuste täitmist korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühingu juhatuse liikmete vastu saab kahjunõude esitada enne nõude aegumistähtaega, mis on tavaliselt kolm aastat, kuid juhatuse liikme ja äriühingu vahelise õigussuhte eripärast on seadusjärgne nõude aegumistähtaeg viis aastat. Kriminaalvastutuse puhul võidakse juhatuse liiget karistada, kui ta on toime pannud kuriteo. Haldusvastutus seob äriühingu juhatuse liikmed vastutusega maksuõigusrikkumiste eest. Selle eesmärk on tagada maksuseaduste nõuetekohane järgimine ning õigeaegne maksude tasumine, mis omakorda tagab maksusüsteemi tõhususe. Maksuhalduril on õigus rakendada meetmeid ja võtta vastutusele äriühingu juhatuse liikmeid vastutusotsuse kaudu, kui nad ei täida seadusjärgselt määratud maksukohustust. Äriühingu juhatuse liikmete kohustused hõlmavad raamatupidamise ja maksuarvestuse pidamist, tagades et tehingud ja maksustamisega seotud andmed on nõuetekohaselt dokumenteeritud. Juhatuse liige ei pea ise tegelema igapäevase raamatupidamisega, vaid ta peab veenduma, et äriühingu raamatupidamist läbi viiv isik täidab oma kohustusi korrektselt ja pädevalt. Mitterahalised kohustused, nagu deklareerimis- ja maksusumma arvestamise kohustus, on olulised maksukohustuse täitmisel. Maksumaksja või maksu kinnipidaja peavad maksusumma eelnevalt arvutama, deklareerima ja esitama maksudeklaratsiooni õigeaegselt vastavale maksuhaldurile. Maksuhaldur võib rakendada sunniraha, kui maksumaksja ei täida teabe, esemete või dokumentide esitamise kohustust nõuetekohaselt. Äriühingu juhatuse liikmed vastutavad maksualaste kuritegude eest solidaarselt äriühinguga. Maksualased väärteod hõlmavad erinevaid rikkumisi, nagu maksukohustuse varjamine, maksuhalduri tegevuse takistamine ja aktsiisireeglite rikkumine. Karistusandmed maksualaste väärtegude kohta kustutatakse karistusregistrist pärast trahvi tasumist või aresti kandmist kahe aasta möödudes. Empiirilise uuringu läbiviimiseks vaatles autor juhatuse liikmete kohustustega seotud riigikohtulahendeid ning analüüsis neid võrreldes teooriaga. Kohtuotsuste vaatluse ja analüüsiga selgitas autor välja enim esinenud kohustuste rikkumised. Kohtupraktikast nähtub, et juhatuse liikmete kohustuste rikkumine toimub pigem teadlikult ning seda ajendab soov saada isiklikku materiaalset kasu. Juhatuse liikmetel on kohustus käituda üldiselt aktsepteeritavate käitumisnormide järgi, end ametist tagandada või avaldada selleks soovi mõjuva põhjuse ilmnemisel, selgitada välja enda esindusõiguse kehtivus ja selle ulatus ning jälgida juhtorgani kohta kehtivate andmete õigsust Äriregistris.Nimetus Avatud juurdepääs Koolitusvajaduse väljaselgitamine AS Koeru Hooldekeskus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Timm, Kaisa; Murulaid, TiiaLõputöö on koostatud teemal „Koolitusvajaduse väljaselgitamine AS Koeru Hooldekeskus“, mille eesmärgiks on välja selgitada organisatsiooni hooldustöötajate koolitusvajadused seadusest tulenevate muudatuste põhjal ning koostada neile sobiv koolitusplaan. Koolitus on protsess, mille eesmärk on arendada uusi teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud ametikoha nõuete täitmiseks ja aitavad kaasa nii individuaalse kui ka organisatsioonilise arengu saavutamisele. Töötajad võivad omandada uusi teadmisi ja oskusi mitmekesiste meetodite kaudu, nagu kogemusõpe, professionaalsed kontaktid, kootsingu, mentorlus, otseste juhtide juhendamine, iseseisev õpe ning osalemine õppeüritustel ja -programmides. Koolitus võib toimuda erinevates vormingutes, ulatudes lühiajalistest tegevustest kuni pikaajaliste programmideni, ja rakenduda lähi-, kaug- või põimõppe vormis. Arvestades, et organisatsioone ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, on uuendustega kaasas käimine ettevõtete jaoks hädavajalik. Koolitusvajaduse väljaselgitamine on protsess, mille käigus hinnatakse organisatsiooni või üksikisiku oskusi, teadmisi ja hoiakuid, et määrata kindlaks, kas on vajadus täiendava koolituse järele. Koolitusvajaduse väljaselgitamine on oluline, kuna see aitab parandada töötajate tulemuslikkust, suurendada organisatsiooni tõhusust ja aidata inimestel saavutada oma isiklikke eesmärke. Koolitusvajadust saab välja selgitada organisatsiooni, töökoha ja töötaja tasandil. Koolitusvajaduse analüüs on protsess, mille käigus hinnatakse organisatsiooni, meeskonna ja individuaalsete töötajate koolitus- ja arendusvajadusi. Selle protsessi eesmärk on tagada, et organisatsioonil oleksid vajalikud oskused ja teadmised, et saavutada organisatsiooni eesmärke ja tõsta töötajate tõhusust ning selle tulemusena koostatakse koolitusplaan. Koolitusplaani koostamisel tuleb määratleda koolitusvajadus ja eesmärgid, seejärel tuleb valida sobivad koolitused, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Lõputöö empiirilise uuringu raames viidi läbi kaardistusuuring AS Koeru Hooldekeskuse hooldustöötjate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks. Uurimisinstrumendina kasutati dokumendivaatlust, ankeetküsimustikku ja intervjuud. Ankeetküsimustikust saadud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika võimalusi rakendades ning tulemuste analüüsiks kasutati arvulisi suurusi. Seejärel tehti hoolekandeasutuse juhtkonnale järeldused ja ettepanekud ning koostati hooldustöötajatele koolitusplaan. Koolitusvajaduse väljaselgitamisel selgus, et hooldustöötajate motivatsioon ja tahe õppida ning ennast arendada on üsna suur, kuid ettevõtte juhtkond peaks koolituste valikul rohkem arvesse võtma töötajate soove ja vajadusi. Töötajate hinnangul vajavad nad erinevaid koolitusi põhiliselt on nendeks koolitusteks arvutiõpe, meeskonnatöö, hooldus-, abi- ja töövahendid, nende korrashoid ja kasutamine, praktiline hooldus, ergonoomika, inglise- ja eesti keel ning esmaabi ja ravimiõpetus. Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena koostati AS Koeru Hooldekeskuse hooldajatele aastaks 2024 koolitusplaan. Kokkuvõtteks saab öelda, et lõputöö eesmärk sai täidetud ning eelnevalt välja toodud ettepanekud esitatakse AS Koeru Hooldekeskuse juhtkonnale.Nimetus Avatud juurdepääs Töökorralduslikud lahendused AS Äripäeva tellimuste müügiosakonnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kogerman, Aleksandra; Kirikal, HeveViimaste aastatega on töökorralduse olulisus töötajate jaoks märkimisväärselt kasvanud. Teoreetiliste allikate põhjal väljaselgitatud töökorralduslikest lahendustest ning neid mõjutavatest teguritest lähtuvalt kaardistati AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna töötajate hinnangud töökorraldusele. AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna töökorralduslike lahenduste kaardistamine ja analüüsimine andis ettevõttele ülevaate töötajate senise kogemuse ja töökorraldust puudutavate hinnangute kujunemise kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning kaardistusuuringut. Andmeid koguti ja analüüsiti kvantitatiivselt ning andmekogumise meetodina kasutati küsitlust. Andmeanalüüsi meetodina kasutati kirjeldavat statistikat, sealhulgas aritmeetilist keskmist ja standardhälvet. Üldkogumi alusel koostatud kõiksesse valimisse kuulusid kõik AS Äripäeva tellimuste müügiosakonna 60 töötajat. Küsitlusele vastas 48 töötajat, mis teeb lõplikuks valimiks 80%. See võimaldab teha järeldusi töötajate hinnangutest ja esitada ettepanekuid parendusteks töökorralduslikes lahendustes. Uuringu tulemusel selgus, et valdavalt on töötajad töökorraldusega rahul ning suurimaks tugevuseks peetakse töötajate seas kõige olulisemaks hinnatud paindlikkust. Ettevõtte jaoks on see oluline, et nendele ootustele ka tulevikus vastata. Samuti annab see eelise olemasolevate töötajate hoidmisel ning uute töötajate värbamisel. Paindlikkusega võimaldatud kaugtöö vormis töötades on paljude töötajate hinnangul nende suhtlus kolleegidega halvenenud. Kaugtööd tehes on kadunud müügigruppide terviklikkus, mis mõjutab ka töötajate motivatsiooni ja innukust töötamisel. Väsimuse ning konfliktide tekkimise vältimiseks peab ettevõte analüüsima teistest osakondadest eristunud ajakirjade müügigruppi, kus rahulolu hoolimata kaugtööst oli tiimis keskmiselt kõige kõrgem. Sellest lähtuvalt saab ettevõte edendada töötajate vahelist suhtlust kõigis müügigruppides ning toetada seejuures rohkem töötajate töövälist suhtlust korraldades ühisüritusi ja kohtumisi. Müügigruppide üleselt rakendatakse koostöö- ja keskendumispäevi, kus kindlatel päevadel nädalas töötab tiim koos kontoris ning teistel päevadel on igaühel võimalik individuaalselt otsustada, milline töökeskkond pakub paremat võimalust keskendumiseks. Arvestades, et tööülesandeid täidavad töötajad otseselt vaid keskendumisajal ning koostööaeg on suunatud tööülesannete täitmiseks vajalike oskuste ja motivatsiooni andmiseks peab ettevõte suurendama keskendumisaja osakaalu töötaja nädalas. Töötajal peab olema võimalus vähemalt kolmel päeval nädalas oma töökorraldust ise kujundades toetada enda individuaalset keskendumisaega. Kui ettevõtte eesmärk on tuua töötajaid suhtluse toetamiseks rohkem kontorisse, siis tuleks ettevõttel rohkem panustada ka kontoris keskendumist võimaldava töökeskkonna loomisele. Töötajate hinnangul häirib kontoris olev lärm tugevalt töötamist, mistõttu peab ettevõte tagama parema mürasummutuse individuaalsetel töökohtadel või pakkuma esialgu rohkem paindlikkust tööasukoha planeerimisel suuremal osal tööajast. Töökorraldusega rahulolevast töötajast saab tööandja saadik, kes on motiveeritud ning innukas. Rahuloleva töötaja töötulemused on paremad ning töötajate ootustele vastava töökorralduse pakkumine annab võimaluse olemasolevate talentide hoidmiseks ning uute värbamiseks. Uuringutulemuste põhjal on ettevõttel võimalik viia sisse muudatused, mis veel rohkem töötajate motivatsiooni ja töörahulolu tõstaksid.Nimetus Avatud juurdepääs Erinevate generatsioonide ootused juhi liidristiilile AS Harju Elekter kontoritöötajate näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Rodendau, Kätlin; Transtok, VirveLõputöö eesmärk oli välja selgitada välja selgitada erinevate generatsioonide ootused juhi liidristiilile ettevõttes AS Harju Elekter, et anda sisend juhtidele sobiva liidristiili kasutamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati uurimisülesanded. Autori hinnangul said uurimisülesanded täidetud ning sellega saavutati lõputöö eesmärk. Esimeses peatükis tõi autor välja beebibuumerite, X-, Y-, Z-generatsiooni sünniaastad ning kirjeldas nende koos eksisteerimist organisatsioonis. Seejärel anti ülevaade generatsioonide seni teadaolevatest ootustest töökorraldusele organisatsioonis, et neid hiljem võrrelda läbiviidud uuringu tulemustega. Teises peatükis kirjeldati eestvedamise võimalusi ja selgitati nende kasulikkust organisatsioonile. Eestvedamise raames analüüsiti nii klassikaliste kui kaasaegsete liidristiilide kasutamise võimalusi ja sobivust erinevatesse olukordadesse. Samuti käsitleti erinevate liidristiilide kasutamise sobivust erinevate generatsioonide eestvedamisel. Kolmandas peatükis koostati empiirilise uuringu metoodika ja loodi sobiv küsimustik ettevõtte kontoritöötajatele ning valiti sobiv küsimustik ettevõtte osakonna juhtidele. Metoodika peatükis kirjeldati mõlemat valimit ja nende kujunemist, määratleti uuringustrateegia, andmekogumismeetod ning andmeanalüüsi meetodid. Neljandas peatükis analüüsiti empiirilise uuringu tulemusi, millest selgus, et ettevõtte kõik nelja generatsiooni esindajad peavad oluliseks juhi omaduseks usaldusväärsust. Töökorralduse poole pealt peavad ettevõtte beebibuumerite kontoritöötajate esindajad kõige olulisemaks töö-ja eraelu tasakaalu ning ettevõtte kindlat juhtimist. X-,Y, Z-generatsiooni esindajad aga tehtud töö eest väärilise tasu saamist. Samuti selgus analüüsi käigus, et Northouse’i teooria põhjal eelistavad ettevõtte beebibuumerite generatsiooni esindajad rohkem ülesannetele suunatud liidristiili ning teised kolm nooremat generatsioon suhetele suunatud liidristiili. Lisaks generatsioonide liidristiilide ootustele tehti kindlaks ettevõtte osakondade juhtide hinnang enda liidristiilile. AS Harju Elekter osakondade kõik küsimustikule vastanud juhid hindasid enda liidristiili suhtele orienteerituks. Kontoritöötajate liidristiilide ootuste ja osakondade juhtide liidristiilide kasutamise võrdlemiseks tehti kindlaks ka osakondade töötajate käitumusliku liidristiili eelistused. Selgus, et enamus osakondade kontoritöötajaid eelistas suhtele suhetele orienteeritud stiili kasutamist. Erandiks aga tootmis osakonna kontoritöötajad, kes eelistasid, et nende juht kasutaks ülesannetele suunatud liidristiili. Analüüsi tulemusena leiti, et ettevõtte kontoritöötajate hinnangul kasutatakse nende juhtimiseks kõige enam demokraatlikku, visioonilist ning ümberkujundavat liidristiili. Ümberkujundava liidristiili asemel ootavad kõik nelja generatsiooni kontoritöötajate esindajad, et juhid kasutaksid coachingu stiili. Arvestades teoreetilist raamistikku ja uuringu tulemusi tegi autor tööandjale viis ettepanekut.Nimetus Avatud juurdepääs MyFitness AS-i Y- ja Z-põlvkonna administraatorite ootused töökeskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Seliste, Annela; Transtok, VirveTöökeskkond mõjutab oluliselt meie igapäevast tööelamust ning selleks, et töötajad oleksid motiveeritud ja entusiastlikud, on vaja tagada hea töökeskkond. See hõlmab suhteid kolleegide, ülemuste ja meeskonnakaaslastega, organisatsiooni kultuuri ning töötajatele pakutavaid hoonete, mugavuste ja teenuste kvaliteeti. Hea töökeskkond aitab säilitada töötajate heaolu, suurendab töötajate tervist ja tõhusust ning seeläbi ka organisatsiooni tulemuslikkust. Vastupidi, kui organisatsioon ei hoolitse töötajatele pakutava keskkonna eest, võib see kaasa tuua ebaefektiivsust ja ohtu organisatsiooni edukusele. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Y- ja Z-põlvkonda kuuluvate MyFitness AS-i administraatorite ootused töökeskkonnale ja uuringust tulenevalt teha ettepanekud juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks. Igal põlvkonnal on omad eripärad. Beebibuumerid hindasid pikaaegset tööandjaga seotust, X-põlvkond väärtustas distsipliini ja turvalisust, Y-põlvkond ootas selgeid eesmärke ja tagasisidet, ning Z-põlvkond on kiire, sõltumatu ja hästi ühendatud virtuaalses maailmas. Põlvkondade mõistmine aitab luua eduka töökeskkonna. Z- ja Y-põlvkondade esindajad hindavad enim vastutust, keskkonda, mitte diskrimineerimist, vaimset tervist, paremat planeeti, õiglasemat süsteemi, sõbralikumat inimkonda, finantsilist stabiilsust ja lojaalsust. Y- ja Z-põlvkonnal on selged eelistused ja ootused töökohal, hõlmates tehnoloogia kasutamist, suuremat panustamist hüvedesse, kiiret tunnustamist, järjepidevat ja avatud suhtlemist, ning ettevõtte sotsiaalset vastutust. Juhtimise väljakutsed seisnevad erinevate põlvkondade ühendamises ja nende unikaalsete väärtuste arvestamises. Töökoha kujundus, tervise ja heaolu toetamine ning töötajate arendamine on võtmetegurid uute põlvkondade meelitamiseks ja hoidmiseks, suurendades seeläbi tootlikkust ja toetades paindlikku töötamist. Arvestades, et Y- ja Z-põlvkond moodustavad üle poole maailma rahvastikust, on nende vajaduste mõistmine äärmiselt oluline. Uuringu lähenemisviis oli deduktiivne strateegia. Andmekogumismeetodiks oli küsitlus ning instrumendiks ankeetküsimustik. Koostati online-ankeet, mis oli küsimustiku edastamise kanaliks. Analüüsimeetodina kasutati kirjeldavat statistikat ja selle tulemusi analüüsiti kirjeldava statistika elementidega, nagu aritmeetiline keskmine, standardhälve ja sagedustabelid. Kasutati kõikset valimit, mis hõlmas kogu üldkogumit. Valimi aluskriteeriumiks oli Y- ja Z-põlvkonna määratletud vanusevahemik. Uuringu tulemused ei näidanud olulisi erinevusi Y- ja Z-põlvkonna vahel. Tulemused näitasid, et Y-põlvkonna MyFitness AS-i administraatorid hindavad olulisteks väärtusteks mitte-diskrimineerimist, madalat stressitaset ning finantsilist stabiilsust. Samas näitas Z-põlvkonna analüüs, et lisaks mainitud väärtustele on neile olulised ka head töötingimused. Selgus ka Y-ja Z-põlvkonna olulisemad ootused ning analüüsist tulenevalt kattuvad mõlema põlvkonna ootused täielikult. Mõlemad ootavad töökohalt head suhtlemist kolleegide ja juhtidega, stabiilset töökohta, kaasaegset tehnoloogiat ning võimalusi nii karjääri edendamiseks kui ka õppimiseks ja arenguks. Lisaks sellele, mõistab töö autor, et teooria ei pruugi alati täielikult kajastada ootuste tähtsust Y-ja Z-põlvkonna jaoks ning nendele ootustele võib mõjuda oluliselt ettevõtte kontekst, kus inimesed töötavad. MyFitness AS-i Y- ja Z-põlvkonna uuringust tulenevalt tehti ettepanekud juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks. Ettepanekute hulgas oli soovituseks korralda 1 : 1 vestlusi MyFitness AS-i administraatoritega ning tagada töökohtade kindlustunnet ja finantsilist stabiilsust. Investeerida kaasaegsetesse tehnoloogiatesse, soodustada karjääriarengut ja luua rohkem õppimisvõimalusi. Arvestada võiks ka Y- ja Z-põlvkonna ootustega ja väärtustega töökohal. Lõputöö eesmärk sai täidetud ning tulemused esitatud MyFitness AS-i juhtkonnale töökeskkonna sobivamaks muutmiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Äriplaan laste mängutoa loomiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Aer, Ingeri; Vahtramäe, EvaRahvusvahelise ettevõtlusuuringu järgi on peamised takistused Baltimaade elanike jaoks ettevõtlusega alustamisel vajaliku kapitali kogumine ettevõtte loomiseks (50%), kahtlused investeeringu tagasiteenimise osas mõistliku aja jooksul (40%) ja hirm läbikukkumise ees (37%). Selleks, et näha, kas planeeritud idee suudab neid muresid lahendada, on äärmiselt oluline koostada äriplaan. Äriplaani sisalduvad kirjeldused ja numbrid aitavad ennetada kulukaid vigu ning suuri eksimusi juba enne praktilise teostuse etappi. Lõputöö uurimisobjekt on äriplaan, mis koostati alustavale ettevõttele. Äriplaani ülesehitus tugineb Sirle Truutsi poolt loodud struktuurile. Lõputöö probleem seisneb selles, et Valgamaal asuvas Tõrva vallas puudub hetkel laste mängutuba, kus saaks pidada laste sünnipäevasid või soovi korral lihtsalt lapsega mängima minna. Lõputöö sõnalise osa puhul kasutati kvalitatiivset meetodit. Vajalikud andmed järelduste tegemiseks saadi Eesti Panga, Terviseameti, Statistikaameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Ameti ja Riigiportaali Eesti kodulehtedelt. Konkurentide paremaks mõistmiseks uuriti lähemalt Äriregistrit, nende kodulehekülgi ja sotsiaalmeediat. Kvalitatiivsete andmete saamiseks koostati lisaks SWOT analüüsile ka riskianalüüs. Lõputöö kvantitatiivsete näitajate saamiseks koostati finantsprognoosid ning viidi läbi turu-uuring, mille põhjal sai teha ka sõnalisi järeldusi ja analüüse. Lõputöö käigus koostati äriplaan alustavale ettevõttele. Äriideeks on luua laste mängutuba, mille peamised tuluallikad on ruumide rentimine tähtpäevadeks ja tunnipiletite müümine mängutoas mängimiseks. Lisateenustena planeeritakse esimesel aastal peojärgne koristus ja jäätisemasinarent. Teisel aastal ostetakse juurde lisa müügitulu teenimiseks peotelgid ja telkidesse vajalik mööbel (laud ja kaks pinki), et neid välja rentida. Lõputöö raames viidi läbi turu-uuring, et välja selgitada huvi antud ettevõtmise vastu. Küsitlusele vastas 121 lapsevanemat ning üleüldised tulemused näitasid, et vastanute jaoks on antud ettevõtmise olemasolu piirkonnas oluline. Tõrva Mängumaa plaanib oma tegevusega alustada 2024. aasta sügisel. Mängutoa idee sai alguse sellest, et kohalikud on mitmeid kordi maininud, et tuntakse puudust kohast, kus saaks pidada laste tähtpäevasid ning ka lihtsalt lapsega mängimas käia. Lisaks sellele on linnas äripindade üürileandja, kellel on pakkuda sobivat ruumi mängutoa loomiseks. Ettevõtte visiooniks on saada piirkonna eelistatuimaks sihtkohaks peredele, kus lapsed saavad rõõmsalt mängida ja tähistada erilisi hetki. Missiooniks on pakkuda turvalist, lõbusat ja meeldiva õhkkonnaga keskkonda lastele ja lastevanematele. Ärikeskkond pigem toetab ettevõtte alustamist, kuna võimalik on saada alustamiseks toetusi ning erilubasid tegevusalaga alustamiseks vaja ei ole. Majanduslik olukord on hetkel Eestis raske ning see võib ka ettevõtet viia keerukasse olukorda, aga sellest tulenevalt on oluline majanduslikul käekäigul silma peal hoida ning vajadusel alustamist edasi lükata. SWOT-analüüsi koostamine aitas paremini mõista laste mängutoa tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid ning aitab äristrateegia väljatöötamisel, et maksimeerida äri edu ja minimeerida riske. Riskianalüüsist selgus, et varasema kogemuse puudumine antud tegevusalal ei pruugi olla takistuseks, kui omanik on valmis õppima, otsima nõuandeid valdkonna ekspertidelt ja võtma aega selleks, et äriplaani koostades kõiki olulisi tegureid analüüsida. Ettevõtte peamine teenus on ruumide rentimine laste tähtpäevade korraldamiseks. Seetõttu on sihtrühmaks Tõrva vallas elavad pered, kellel on kuni kümneaastased lapsed. Turundustegevusega kavatseb ettevõtte omanik esialgu ise tegeleda. Peamine fookus on suunatud sotsiaalmeedias turundamisele, kavas on kaasahaarav loosimine enne avamist, et teavitada võimalikult paljusid inimesi mängutoa avamisest. Lisaks sotsiaalmeediaplatvormide loomisele plaanitakse ettevõttele luua oma koduleht broneerimissüsteemiga ning mängutuba planeeritakse reklaamida ka kohalikus ajalehes ja avalikel reklaamtahvlitel. Ettevõtte käivitamiseks vajalikud kulud ulatuvad 14 535 euroni, mis tähendab, et omanikul võib olla vaja laenu ja starditoetust. Kuigi käivituskulud on märkimisväärsed, prognoositakse ettevõtte esimese aasta (august – detsember) müügituluks 4 145 eurot, kasumiks 717 eurot ja rahaliseks jäägiks 514 eurot. Kasumlikkuse näitajad viitavad sellele, et plaanitav ettevõtmine on üldiselt kasumlik, kuid aastatel 2026 ja 2027 on suhtarvudes märgata langust. See tuleneb suurenevatest personalikuludest, mis vähendavad ettevõtte kasumit, kuid ka võimekust maksta töötasu näitab ettevõtet heast küljest. Kokkuvõtteks võib välja tuua, et lõputöö eesmärk on täidetud ja koostatud on äriplaan laste mängutoa loomiseks alustavale ettevõttele, et hinnata äriidee kasumlikkust. Turu-uuring ja üleüldisest turu vaatlusest tulenevalt selgitati välja, et antud ettevõtmine oleks oluline antud piirkonnas. Lisaks koostati finantsprognoosid, mille põhjal arvutati välja kasumlikkuse suhtarvud, et hinnata äriidee kasumlikkust. Tulemustest selgus, et ettevõtte esimesed aastad on raskemad ja palga maksmise tõttu kasum tulevikus väheneb, aga kahjumit ei esine ettevõttel ükski aasta, sellest tulenevalt võib järeldada, et ideed tasub realiseerida.Nimetus Avatud juurdepääs Trimmerimees OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kiho, Renee; Vahtramäe, EvaLõputöö on koostatud teemal Trimmerimees OÜ äriplaan. Lõputöö koosneb 72 leheküljest, 12 illustratsioonist ja 5 lisast. Lõputöö tugineb 53 erinevale allikale, millest 29 on pärit rahvusvahelisest kirjandusest. Lõputöö eesmärk on koostada äriplaan ettevõttele Trimmerimees OÜ ja selgitada välja äriidee kasumlikkus prognoositaval perioodil 2024-2026 a. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitatakse järgmised ülesanded: 1)selgitada äriideed, loodava ettevõtte üldandmeid ning määratleda eesmärgid, visioon ja missioon; 2) analüüsida ärikeskkonda, riske ja koostada SWOT-analüüs; 3) analüüsida turgu ja konkurentsi ning selgitada turu-uuringuga välja aiahooldustööde vajadus Võru-, Valga ja Tartumaal; 4) koostada turundus-, finantsplaan- ja prognoosid ning selgitada välja äriidee kasumlikkus perioodil 2024-2026. Lõputöö koosneb kolmest peatükist - millest esimene annab teoreetilistele allikatele tuginedes ülevaate äriplaani olemusest ja tüüpidest, järgnevalt selgitatakse erinevaid äriplaani koostamise eesmärke ning antakse ülevaade äriplaani struktuurist. Teoreetiline äriplaani koostamise osa lõpetatakse äriplaani koostamisel tehtavate üldlevinud vigade ülevaatega. Teises peatükis kirjeldatakse empiirilise uuringu metoodikat, valimi moodustamise aluseid, andmete kogumise kirjeldust ja uurimisülesandeid. Lõputöö koostamisel on kasutatud kombineeritud metoodikat, kus teooriaosa ja vaatlus on kvalitatiivsed ja turu-uuring ning finantsprognoosid kvantitatiivsed. Kolmandas peatükis koostatakse praktiline äriplaan ja viiakse läbi prognoosid ning analüüsid. Trimmerimees OÜ äriideeks on asutada aiahooldustööde ettevõte, mis pakub trimmerdamise, võsa trimmerdamise ja hekilõikuse teenust Valga-, Võru- ja Tartu maakonnas. Ettevõtte peamiseks sihtgrupiks on maa- ja majaomanikud vanuses 25-74 eluaastat. Idee on soetada tarvilikud vahendid tööde alustamiseks ja alustada teenuse pakkumist eelnevate aastate jooksul tekkinud klientidele samal ajal turundustegevusele keskendudes uute klientide leidmiseks. Tegutsemise piirkonnaks on esialgu Valga-, Võru- ja Tartumaa. Üldine turg on suunatud inimestele, kellel on vajadus ettevõtte kolme pakutava teenuse järgi. Ettevõtte visiooniks on olla kvaliteetseim ja tuntuim trimmerdamise- ja hekipügamisteenuse pakkuja Lõuna-Eestis. Ettevõtte missiooniks on pakkuda parimat aiahooldusteenust personaalse teeninduse ja tipptasemel tehnoloogiaga. Anda klientidele aega suve nautimiseks ning lähedastega aja veetmiseks. Äriplaani eluviimist toetab läbi viidud turu-uuring, mis näitab et turul on teenuste ostmise vastu huvi olemas, lisaks on vaatluse tulemusena selgunud, et Valga maakonnas avalikest allikatest leitavad konkurendid puuduvad ja Võru- ning Tartumaa rahvaarvu arvestades on konkurentide hulk turul väike. Ettevõtte peamised ärikeskkonnast tulenevad riskid on seotud klientide leidmisega plaanitava teenusmahu täitmiseks ja ebastabiilse majanduskeskkonnaga. Trimmerimehe pakutavatest teenustest tingituna on olulised ka töötaja tervise seisukohast tulenevad riskid. Ärikeskkonnast tulevate riskide maandamiseks on ettevõtjal eelnevate aastate kontaktid, kellele teenust on juba pakutud, lisaks on võimalik muuta hinnastuspoliitikat ja lisada raha reklaamitegevusse. Tervise seisukohalt tulenevate riskide maandamiseks on oluline tähelepanelikkus objektidel ja tipptasemel turvariietus/varustus. Finantsprognoosidest ja -analüüsist tulenevalt on ettevõtte alates esimesest tegevusaastast kasumlik. Prognoosimisel oldi esimese aasta prognooside tegemisel optimistlikud, kuid ratsionaalsed ja teise ning kolmanda aasta prognoosides pigem tagasihoidlikud. Ettevõtte rentaablusnäitajad ja kasuminumbrid toetavad äriidee teostamist, äri- ja puhaskasumimarginaal kasvavad stabiilses tempos esimese aasta 18 protsendilt 32 protsendipunktini kolmanda aasta lõpuks, varade- ja omakapitali puhasrentaablus püsib stabiilselt 50 protsenti ümbruses. Kasumiprognoosi kohaselt on esimese tegevusaasta kasumiks 3567€, teise aasta kasumiks 8536€ ja kolmanda tegevusaasta kasumiks majandustegevusest 13 733€. Eelnevast saab järeldada, et äriidee on kasumlik ja ettevõtlustegevusega võib alustada. Kokkuvõtteks on lõputöö eesmärk koostada äriplaan ettevõttele Trimmerimees OÜ ja hinnata äriidee tasuvust täidetud. Ettevõtte rentaablusnäitajad ning stabiilne kasumi kasv kolme tegevusaasta jooksul näitavad äriidee potentsiaalset toimivust. Kasumlikkus on tingitud ettevõtte turu keskmisest kõrgematest hindadest ning tööjõukulude maksmisest vaid tehtavate töötundide eest. Äriplaani käivitamise eelduseks on madalhooajal muu sissetuleku omamine. Äriplaanis koostatud finantsanalüüs ja -prognoosid annavad ruumi ka eksimuste tegemiseks ja esimesel aastal tekkivate raskuste ületamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorra analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Kuning, Elisabeth; Noorväli, HelleFinantsanalüüs aitab hinnata ettevõtte finantsolukorda ning selgitab välja probleemsed küljed ja nende muutumise põhjused. Analüüsi tulemusena on võimalik hinnata ettevõtte finantsolukorda ning luua võimalused selle parandamiseks ja tuleviku juhtimisotsuste tegemiseks. Lõputöö eesmärk oli anda hinnang AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsolukorrale ja teha parendusettepanekud tuleviku juhtimisotsusteks. Empiirilisele uuringule läheneti kvantitatiivselt ja kasutati deduktiivset lähenemist. Andmekogumismeetodina kasutas töö autor dokumendivaatlust, mille allikateks olid AS Saku Metall Allhanke Tehas finantsaruanded aastatel 2018/2019-2022. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks koostati bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvude analüüs. Bilansi analüüsi tulemusena selgus, et AS Saku Metall Allhanke Tehas bilansimaht vaadeldaval perioodil suurenes. Käibevaradest moodustasid suurima osa varud, kuna ettevõttel on palju seisvaid varusid ja samuti on läbi aastate kasvanud ka materjalide hinnad. Passivakirjete osas suurenesid enim võlad ja ettemaksed ning pikaajalised kohustised, mille põhjustasid 2021. aastal tekkinud makseraskused ja ebakindel majanduskeskkond. Kasumiaruande analüüsi tulemusena selgus, et ettevõtte müügitulu on aastatega kasvanud, seda enim viimasel kahel aastal. Koos müügituluga kasvasid ka müüdud toodangu kulud, mis olid põhjustatud materjalide hinnakasvust ja palgakasvust. Müügitulu kasvatamisel oli olulisel kohal järjepidev müügihindade korrigeerimine ja hinnakasvu arvestamine müügihindadesse. Ülejäänud kulugrupid olid pigem langustrendis, kuna ettevõte tegeles aktiivselt kulude analüüsi ja kokkuhoiuga. Märkimisväärne muutus aruandeaasta kasumis (kahjumis) toimus 2021. aastal, millal ettevõte teenis pea miljon eurot kahjumit. Selle põhjustas eelkõige kulude kasv ja ebakindel majanduskeskkond. 2022. aastal teenis ettevõte vaadeldava perioodi suurima aruandeaasta kasumi, millele aitas kaasa hinnakasvu kiire ülekandmine müügihindadesse ja kulude kokkuhoiuga tegelemine. Rahavoogude aruande analüüsi tulemusena selgus, et äritegevuse rahavood olid vaadeldaval perioodil langustrendis ja 2022. aastal negatiivsed. Rahavood investeerimistegevusest suurenesid, kuna ettevõte investeeris uutesse seadmetesse, mis eeldatavalt aitavad tulevikus suurendada müügitulu. Finantseerimistegevuse rahavood vaadeldaval perioodil suurenesid, kuna ettevõte sai laenu, mida kasutati investeerimiseks ja 2021. aastal tekkinud võlgade likvideerimiseks. Suhtarvude analüüsil keskenduti AS Saku Metall Allhanke Tehase lühi- ja pikaajalise maksevõime, efektiivsuse ja tasuvuse analüüsimisele. Lühiajalisest maksevõimest selgus, et ettevõttel on probleeme rahaga ja rahaliste vahendite tase on läbi aastate halvenenud. Samas oli madalatest näitajatest näha, et ettevõte kasutas raha tulu teenimiseks. Pikaajalisest maksevõime analüüsist selgus, et ettevõtte kapitali struktuuris võõrkapitali osakaal suurenes ja omakapitali osakaal vähenes. Ettevõtte pikaajalised kohustised kasvasid, mis suurendas ka kapitaliseerituse kordajat, kuid maksevõime kordaja jäi alla soovitud piiri. Võib olla tõenäoline, et ettevõttel tekib tulevikus probleeme kohustiste tasumisega, kuna läbi aastate oli languses ka rahaliste vahendite tase. Efektiivsuse analüüsist selgus, et ostjatelt laekus raha kiiremini, kui ettevõte pidi hankijatele tasuma. Tehtud investeeringud olid põhjendatud ja tasuvad, kuna need kiirendasid ettevõtte tegevustsüklit. Finantseerimistsükkel pikenes, kuna vaadeldaval perioodil rahaliste vahendite tase halvenes ja ettevõte pidi tegelema täiendavate rahaliste vahendite leidmisega. Tasuvuse analüüsist selgus, et rentaabluse suhtarvud vaadeldaval perioodil paranesid. Suurenenud võõrkapitali osakaal kapitali struktuuris mõjus positiivselt ettevõtte omakapitali tootlusele. Tehtud investeeringud aitasid teenida ettevõttel rohkem müügitulu ja parandasid koguvara puhasrentaabluse näitajat. Investeerimist piiras eelkõige madal rahaliste vahendite tase, kuid investeeringute rentaablus siiski paranes, sest ettevõte suutis kasvatada ärikasumit, millele aitasid kaasa kulude kokkuhoid ja müügitulu suurendamine. Müügikäibe rentaabluse suhtarvude paranemisele aitasid kaasa konkreetne hinnastamispoliitika, järjepidev majandustulemuste analüüs ja kulude kokkuhoid. AS Saku Metall Allhanke Tehase 2018/2019-2022. aastate finantsaruannete põhjal koostatud finantsanalüüsi tulemustele toetudes hindab töö autor, et vaatamata keerulisele 2021. aastale on ettevõte suutnud tulla toime suurenenud kulude ja majanduskeskkonna ebakindlate tingimustega ning teinud investeeringuid. Olulist tähelepanu tuleb pöörata rahaliste vahendite taseme parendamisele, sest see on langenud väga madalale tasemele. Sellest lähtuvalt teeb töö autor ettepaneku inventeerida varusid sagedamini ja arvata nende hulgast välja seisvad varud. Lisaks arvab töö autor, et ettevõte võiks lähitulevikus dividende mitte maksta, vaid kasumi reinvesteerida, et parandada rahaliste vahendite taset ning luua laiemad võimalused ettevõtte tegevuse kasvuks. Veel tuleb ettevõttel jälgida võõrkapitali kasutamise osakaalu, kuna seoses intressimäärade tõstmisega on laenamine muutunud kallimaks ja see võib ettevõttele kaasa tuua probleeme kohustiste tasumisega. Töö autor toob ka välja, et ettevõtte järjepidev majandustulemuste analüüs, konkreetne hinnastamispoliitika ja kulude kokkuhoid omas märkimisväärset mõju 2022. aasta majandustulemustele ning tänu nendele tegevustele suutis ettevõte tulemusi märkimisväärselt parandada võrreldes eelnevate perioodidega. Tulevikus on vaja keskenduda rohkem tulude suurendamise analüüsile ja piisavate rahaliste vahendite saavutamisel teostada investeeringuid. Töö autor hindab, et lõputöö eesmärk sai täidetud.Nimetus Avatud juurdepääs Finantsmajandusliku olukorra hindamine Mayeri Industries AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Juss, Eleri; Noorväli, HelleViimased aastad on kaasa toonud mitmeid muutusi majanduses: inflatsiooni, tarneraskused, tootmissisendite- ja energiahinna tõusu, nõudluse kahanemise ning üleüldise majanduskeskkonna ebakindluse. Suuremad tagasilöögid on tabanud just tööstussektorit, millel on tulnud hakkama saada tarneprobleemidega, eksporditurgude langusega ja tootmiskulude tõusuga. Majanduskeskkonnas toimuvad muutused avaldavad ettevõtete äritegevusele ning finantstulemustele olulist mõju. Tagamaks ebakindlates majandusoludes ettevõtte jätkusuutlikkus, on oluline teostada finantsnäitajate analüüs ja hindamine, et tuvastada nõrgad kohad ettevõtte finantsmajanduslikus olukorras ning leida võimalikud parendusvõimalused. Lõputöö uurimisobjektiks on töötleva tööstuse tegevusharus tegutsev tarbekeemia tootmisettevõte Mayeri Industries AS. Lõputöö eesmärk on hinnata Mayeri Industries AS'i finantsnäitajaid ja nende muutusi aastatel 2019-2022 ning selle põhjal teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid finantsmajandusliku olukorra parendamiseks. Lõputöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade lõputöö metoodikast, kus selgitatakse uuringu olemust. Teises peatükis esitatakse finantsmajandusliku olukorra hindamise teoreetilised põhimõtted ning seejärel teostatakse Mayeri Industries AS'i finantsmajandusliku olukorra hindamine. Finantsmajandusliku olukorra hindamiseks viidi läbi ettevõtte finantsnäitajate analüüs: bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande horisontaal- ja vertikaalanalüüs ning suhtarvuanalüüs, kus analüüsiti ettevõtte maksevõimet, efektiivsust ning tasuvust. Analüüsitulemusi võrreldi ettevõtte varasemate perioodide näitajatega, üldtunnustatud tavadega, tegevusala keskmistega ning kooskõlas erialaspetsialistide arvamustega. Analüüsitulemuste põhjal tehti järeldused ettevõtte finantsmajandusliku olukorra ja selle muutuste kohta ning toodi välja parendusettepanekuid.Nimetus Avatud juurdepääs Kuluarvestussüsteemi loomine ehitusettevõttele Aiapaigaldus OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Walberg, Kristiina; Luts, SiiriKuluarvestus on iga ettevõtte tõhusaks toimimiseks hädavajalik, olgu selleks mentaalne või formaliseeritud süsteem. Tõhusad kuluarvestussüsteemid annavad kuludest selge ja õigeaegse ülevaate, mis aitab juhtidel teha teadlikke otsuseid. Mõisteid „kuluarvestus“ ja „juhtimisarvestus“ kasutatakse üha enam sünonüümidena, kuid nende erinevusi tuleks tähele panna. Nii kulu- kui ka juhtimisarvestussüsteemid peavad tootma nõuetele vastavat teavet. Kuluarvestus on oluline osa nii finants- kui juhtimisarvestuses, mis hõlmab kulude, laoseisu ja müüdud kaupade maksumuse kajastamist ja analüüsi. See annab olulist teavet varude hindamiseks ja otsuste tegemiseks, näiteks toote hinnakujunduseks ja reklaamimiseks. Lõputöö aluseks on ehitusettevõte Aiapaigaldus OÜ, mis seisab silmitsi mitmete kuluhalduse ja -arvestusega seotud probleemidega. Ettevõtte juhtkonnal puudub ülevaade kuludest, mis muudab raha kulutamise jälgimise keeruliseks. Lisaks ei suuda praegune kuluarvestussüsteem anda piisavat teavet kulude juhtimiseks ja teenuste hinnakujunduseks. See muudab ettevõtte jaoks keeruliseks resursside jaotamiseks ja oma teenuste hinnastamiseks teadlike otsuste tegemise. Ettevõtte kasvades suurenevad ka kulud ning järjest olulisemaks muutub nende tõhus juhtimine. Nende probleemdega tuleb aga tegeleda, et tagada kasvu jätkumine ja püsida pikas perspektiivis kasumlik. Lõputöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis käsitletakse kuluarvestussüsteemi teoreetilisi aluseid, mis hõlmab kuluarvestuse olemuse ning sellega seotud mõistete ja komponentide uurimist, tuginedes erinevate uurimistööde, raamatute ja internetiallikate tulemustele. Selles peatükis anti ülevaade kuluarvestuse põhiolemusest, eesmärkidest, kululiikidest, -kohtadest ja -kandjatest. Samuti käsitletakse ja selgitatakse nii traditsioonilisi kui ka tegevuspõhiseid kuluarvestuse metoodikaid ja sisu. Teises peatükis kirjeldati empiirilise uuringu metoodikat kombineeritud uurimismeetodi läbiviimiseks, mille käigus toimub andmekogumine dokumendi- ja mitteosaleva vaatluse kaudu. Kolmandas peatükis keskenduti kuluarvestussüsteemi väljatöötamisele, uuritava ettevõtte tutvustamisele ning kulude analüüsi läbiviimisele. Seejärel valiti sobilikud meetodid teooriast lähtuvalt ning katsetati loodud süsteemi ühe reaalse tellimuse näitel. Uuringu käigus selgus, et juhtkond peab oluliseks, et sobilik kuluarvestus oleks lihtsasti kasutatav ja juurutatav. Kuluarvestussüsteemi luues võeti arvesse ettevõtte vajadused ning samuti ka puudused, sest eelnevalt kasutatav süsteem oli peaaegu olematu ning ettevõttel puudub objektiivne kulude liigitamine. Samuti võeti arvesse, et kuluarvestussüsteem võimaldaks ettevõttel paremini näha ning mõista oma kulusid just objektipõhiselt ning suudaks anda arusaama, kuidas jaotada lisaks põhitegevuse kuludele ka üldkulusid. Võttes arvesse ettevõtte lihtsat struktuuri, autori läbi viidud kulude analüüsi ja ettevõtte soovi näha kulusid detailsemalt just objektipõhiselt, sai välja valitud traditsioonilise kuluarvestuse alla kuuluv tellimuspõhine kuluarvestus. Antud juhul oli see variant parim, sest kuluarvestuse teooriast lähtuvalt on antud ettevõttes iga töö otsekulud selgelt seostatavad konkreetse tööga ning igal tööl võivad olla sageli erinevad kulud. Kuluarvestussüsteem koosneb kululiikide, -kandjate ja -objektide arvestusest. Tellimuspõhise arvestuse teooriast lähtuvalt arvestatakse iga tööd eraldi kuluobjektina ning iga tellimuse kohta luuakse kulude andmikud, mis aitavad liigitada ja arvestust pidada nii otsestel kui ka kaudsetel kuludel ehk üldkuludel. Seega valiti ettevõtte kuluobjektideks aiaehitusprojektid ja kliendid ning kaudsete kulude jaotamiseks võeti kulukäituriks objektidele kulutatud otsesed töötunnid. Kuluarvestussüsteemi paremaks kasutamiseks lõi autor ettevõtte jaoks töökuluandmiku ja abitabeli üldkulu määra leidmiseks. Töökuluandmik on dokument, mis aitab objektiivselt jaotada ettevõtte otsesed materjali- ja tööjõukulud ning ettevõtte üldkulud konkreetsetele kuluobjektidele. Samuti soovitas autor kuluarvestussüsteemi lihtsamaks juurutamiseks kasutusele võtta ettevõttes oleva raamatupidamistarkvara Merit Aktiva pakutava dimensioonide lahenduse ning CostPocketis kuludokumentide liigitamise ja kommentaari lisamise võimalused. Autori hinnangul said lõputöö käigus püstitatud eesmärgid täidetud ning loodud kuluarvestussüsteem vastab ettevõtte vajadustele ja soovidele ning annab parema ülevaate ettevõtte kuludest, mis annab võimaluse teha täpsemaid juhtimisotsuseid. Ettevõtte juhtkond peab antud süsteemi lihtsasti juurutatavaks ja kasutatavaks ning see ei võta ettevõttelt lisa ressurssi, mis oli ka ettevõtte jaoks kõige olulisem ning ettevõte plaanib antud kuluarvestust rakendama hakata.Nimetus Avatud juurdepääs YOU MEMORY OÜ äriplaan(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Trifonova, Elina; Tandru, DianaLõputöö oli koostatud teemal "YOU MEMORY OÜ äriplaan". Lõputöö eesmärk oli äriplaani koostamine alustavale ettevõttele YOU MEMORY OÜ selleks, et välja selgitada äriidee teostatavust ja vajadust Narva linnas. Esimese peatükis autor andis ülevaate äriplaani olemusest, põhimõttetest ja koostamise tehnikast. Uuritud materjalide põhjal oli selge, et äriplaneerimine ettevõtjate jaoks on kasulik ja vajalik punkt ettevõtluses. Äriplaan aitab ettevõtjal aru saada tema äriidee olemust ja kasumlikust, ette näha võimalikke raskusi ja probleeme, mis võivad tekkida enne ettevõtte avamist ja need, mis võivad tekkida tulevikus. Äriplaan aitab ettevõtjal oma ideed selgemalt ja struktureeritumalt analüüsida ja esitleda, mis annab täiendava võimaluse oma ideed täiustada ja kindlustunnet oma tulevase äri edusse. Kõigepealt peate meeles pidama, et edukat äriplaani kirjutab ettevõtja endale, mitte kellelegi teisele. Äriplaani koostamisel saab ettevõtja kinni pidada mõningatest põhimõtetest, mis aitavad mõista, milline äriplaani ülesehitus talle kõige paremini sobib, samuti mõistab paremini, mis info tuleks äriplaani kirja panna ja seda muuta. Äriplaani koostamise põhimõtted ei ole mitte ainult näpunäited, mis aitavad paremini mõista ettevõtja äriplaani olemust ja ülesehitust, vaid need, mida on testinud raamatute autorid ja paljud teised ettevõtjad, kes tehtud vigade põhjal järeldusi kirjutamispõhimõtete vormis. Äriplaani kirjutamisel on kõige parem järgida reeglit – kirjutada tõtt, sest sellisel juhul saab algaja ettevõtja ise kainelt ja teadlikult aru oma ideest ja teostusvõimalustest ning rahastajatest (juhul kui ettevõtja taotleb toetus) näeb tulevasest ärist selget pilti. Äriplaani lugeja otsib kindlasti tõendeid, et veenduda, et teie jutt vastab tõele, seega olge valmis esitama piisaval hulgal toetavaid andmeid. Teises peatükis autor andis ülevaate äriplaani struktuurist ja sagedasemate vigadest. Äriplaani struktuuris puuduvad selged standardid ja struktuur. Äriplaani struktuuri saab kohandada sõltuvalt sellest, kellele äriplaan on suunatud. Siiski tuleb alati meeles pidada, et äriplaani sisu on kõige olulisem, kuid mitte mingil juhul ei tohi unustada selle välimust. Äriplaani välimus on ju valesti trükitud ja tundub lohakas, see ei ärata usaldust. Äriplaanis on ka sagedasemad vigu. Neid saab vältida, kui uurida. Paljud ettevõtjaks pürgijad arvavad, et kõige sagedamini tekivad vead nende plaani finantsosas, kuid enamasti peitub probleem halvasti koostatud idees või plaanis, see tähendab: turu ja potentsiaalsete klientide halb analüüs, ettevõtte loomise konkreetse eesmärgi puudumine, riskide puudumine, tulude üle planeerimine ja kulude alaplaneerimine. Kolmandas ja neljandas peatükkides on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodikat ja tulemusi. Lõputöö autor viis läbi turu-uuringu, et hinnata huvi meelelahutusvaldkonna vastu Ida-Virumaal ja loomingulises valdkonnas äri ajamise vajadust ning äriidee kasumlikkust ja teostatavust. Andmed oli kogutud ankeetküsimustiku kaudu. Ankeetküsimustik oli kvantitatiivne ehk suletud küsimustega. Küsimustik oli koostatud elektrooniliselt Google Vorm keskkonnas. Küsimustik oli saadetud Tallinna Tehnikakõrgkooli õpilastele, link küsimustikule oli jagatus lõputöö autori sotaisaalvõrgustikutes nagu Facebook ja Instagram. Küsitlusteemadeks olid sugu, vanus, elukoht, inimeste huvi loomingulise valdkonna vastu Narva linnas, meelelahutuse kohtade külastamine jne. Küsimustikule vastasid kokku 419 inimest, nendest oli 233 naist ehk 55.6% ja 186 meest ehk 44.4%. 354 vastajat ehk 84,5% vastasid, et nende jaoks oleks huvitav, kui Narva linnas avatakse seda stuudio ja 65 inimest ehk 15,5% vastasid, et see ei ole huvitav nende jaoks. Nendest tulemustest on võimalik teha kokkuvõtte, et selline äriidee võiks olla huvitav inimeste jaoks ja nad saavad külastada tulevikus seda kohta. Tulemustest on ka nähtav, et vastajatelt uuriti, kuidas neile meeldib külastada meelelahutuskohad, et teada saada, kas mitu potentsiaalset kliente võib olla. Ligi kolmveerand vastanutest, täpsemalt 293 ehk 71,1% vastasid, et neile meeldib külastada meelelahutuskohti koos perega. 293 inimest ehk 69,9% vastasid, et neile meeldib aega veeta koos sõpradega. 108 inimest ehk veerand vastanutest (25,8%) vastasid, et neile rohkem meeldib külastada erinevaid meelelahutuskohti üksi. 53 inimest vastasid, et neile meeldib külastada meelelahutuskohti koos elukaaslasega või lähedase inimesega. Need andmed näitavad, et tavaliselt inimestele meeldib külastada meelelahutuskohti koos teiste inimestega, mis on potentsiaalselt hea ettevõtte jaoks, sest ettevõttesse tuleb rohkem kliente. Kokkuvõttes hindab töö autor, et küsimustiku vastuste alusel on nähtav huvi äri loomingulises valdkonnas vastu Narva linnas ning see äriidee võik olla kasumlik ja teostatav. Autori hinnangul eesmärk on täidetud ja uurimisülesanded lahendatud.Nimetus Avatud juurdepääs Transpordikulude vähendamise võimalused tootmisettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Lui, Ragnar; Tandru, DianaTöö oli koostatud teemal Transpordikulude vähendamise võimalused tootmisettevõttes. Lõputöö eesmärk oli tootmisettevõtte näitel analüüsida transpordikulude vähendamise võimalusi läbi tellimuste ja vedude optimeerimise ning teha ettepanekuid kulude vähendamiseks. Töö teoreetilistele lähtekohtadele tuginedes koostati lõputöö, uuriti kulude juhtimist tarneahelas, kasutades lõputöö metoodikat. Uurimisprobleemiks oli aina suurenevad transpordikulud ja kauba õige aegne kätte saamine ja transpordi eelarves püsimine. Kuna transpordi hind sõltub kauba suurusest ja kaalust, siis üldjuhul rohkem kaupa korraga tuua on odavam. Siin kerkib üles aga probleem, et projektid vajavad kaupa kindlaks kuupäevaks, aga laokaubaga on aega siis tulebki leida kindel optimaalne lahendus, et transpordi kulud oleks madalad ja projektid püsiksid ajakavas.Nimetus Avatud juurdepääs AS Salvest efektiivsuse analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Pruus, Aire; Noorväli, HelleViimastel aastatel muutunud majandustingimused on teinud ettevõtted ebakindlaks ning avaldanud mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele. Muutunud majandustingimused said alguse koroonaviiruse levikuga, millele järgnes Venemaa sõda Ukrainas, mis tekitas omakorda energiahindade tõusu. Kehv majanduskasvu prognoos on pannud ettevõtted olukorda, kus tuleb vaadata üle oma tegevustulemused, et ka kulude suurenenud tingimustes kasumlikkust säilitada. Üheks võimaluseks on tõsta ettevõtte efektiivsust, mis põhineb efektiivsuse analüüsil. Efektiivsusnäitajate analüüs aitab hinnata ettevõtte võimekust oma varasid kasutada müügitulu genereerimiseks. Antud töös analüüsiti Tartumaal asuvat toiduainetööstust AS Salvest. Lõputöö eesmärk oli hinnata AS-i Salvest majandustegevuse efektiivsust aastatel 2020-2022, selgitamaks välja võimalused tegevustulemuste parendamiseks. AS-i Salvest majandusaasta aruannete põhjal koostatud efektiivsuse analüüsi tulemustel saab hinnata ettevõtte efektiivsuse rahuldavaks. Analüüsitavate aruandeaastate jooksul on ettevõte töötanud kõige efektiivsemalt 2022. aastal, millele järgneb 2020. aasta. 2022. ja 2020. aasta efektiivsuse tulemuste taga on hea müügitulu, mis 2021. aastal oli teistega võrreldes kehvem. Võrreldes tegevusala keskmistega, on AS-il Salvest arenguruumi eelkõige varude käibekordaja ja tööviljakuse osas. Sama taseme efektiivsuse hoidmiseks tuleks ettevõttel kasvatada müügitulu, sest kulude baas on suurenenud ja väljavaated kulude vähenemiseks väikesed.Nimetus Avatud juurdepääs Meeste iluteenuste tarbimine ettevõttes Merikarp OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Saarela, Mikk; Vahtramäe, EvaLõputöö esimeseks ülesandeks oli luua teoreetiline raamistik ning selle põhjal koostada küsimustik empiirilise uuringu läbi viimiseks. Järgmiseks viidi läbi empiiriline uuring, et välja selgitada meeste hooajalise tarbimise põhjused ning lisaks koguti andmeid läbi dokumendivaatluse. Peale tulemuste analüüsi ja järelduste tegemist tehti vaatlusobjektiks olnud ettevõttele soovitusi ning ettepanekuid, mis aitaksid lahendada probleemi meeste iluteenuste hooajalise tarbimisega. Kuna tarbimiskäitumist mõjutavad erinevad tegurid, siis töös on välja toodud teoreetikute poolt kirja pandud individuaalsed, psühholoogilised ning välised tegurid, mis klienti mõjutavad iluteenuste tarbimise otsuse tegemisel. Nende tegurite mõjude mõistmine annab aluse lõputöö empiirilise uuringu küsitluse koostamiseks ning läbiviimiseks. Teoreetilise raamistiku põhjal on empiirilise uuringu jaoks koostatud küsimustik (Lisa 1), mis viidi läbi 2023. aasta septembris ning millele vastasid 140 täisealist Merikarp OÜ meesklienti. Küsitluse andmete kogumiseks kasutati kvantitatiivset meetodit, andmetöötluseks statistilist meetodit ning uurimismeetodina deduktiivset meetodit. Uuringu eesmärgiks oli koguda informatsiooni meeste tarbimisharjumuste ning tarbimiskäitumise kohta, mille põhjal koostada analüüs ja teha järeldused. Uuringu tulemustest selgus, et mehi mõjutavad iluteenuste tarbimisel erinevad tegurid. Uuring selgitas ka välja, et madalhooajaks võib meeste iluteenuste tarbimisel pidada aasta algust ning ka sügist ning suurim on teenuste tarbimine suvekuudel ja detsembris. Lisaks mõjutavad mehi madalhooajal iluteenuste tarbimisel oluliselt elutempo muutused ning pime ning külm ilmastik. Samuti leiavad mehed, et nende tarbimisharjumusi võiksid muuta uute teenuste lisandumine ilusalongide teenuste portfelli. Samuti tuli uuringu käigus välja, et arvestatav osa mehi on iluteenuste tarbimise suhtes hinnatundlikud, samas võib tulemustest välja lugeda, et üldine hinnang meeste maksevõimele iluteenuste eest on hea, kuna nad on nõus ühes kuus rohkem raha kulutama iluteenustele. Lisaks eelnevale tunnevad vastajad, et nende tarbimisharjumusi mõjutavad ka pikad järjekorrad iluteenuste kasutamiseks kõrghooajal, mis võib panna neid konkurentide poole pöörduma. Tulemustest selgus veel, et kõige suurem mõju meeste ostuotsusele on tuttavalt saadud soovitus või hoiatus, ehk mehed usaldavad uue ilusalongi otsingutel oma tutvusringkonna arvamusi. Samuti saab väita, et meeste tarbimisharjumustele on kõige suurem mõju nende lähedastel ja perekonnal ning vähem huvitab mehi võõraste arvamus. Empiirilise uuringu tulemustest saab järeldada, et meeste iluteenuste tarbimine on aastalõikes erinev ning välja on kujunenud madal- ning kõrghooaeg. Samuti saab järeldada, et meeste tarbimist on võimalik erinevate ettevõtte tegevust puudutavate muutustega mõjutada ning seeläbi muuta ka Merikarp OÜ teenuste müüki aasta lõikes ühtlasemaks ning seeläbi vältida tulude ebastabiilsust. Uuringu tulemuste kaudu on võimalik lisada ettevõtte teenuste nimekirja uusi teenuseid, mis klientidele huvi pakuvad ning samuti tuleks luua püsikliendiprogramm ning olla paindlikum madalhooajal hinnatundlikumate klientidega. Lisaks saab turunduses kasutada uuringu tulemuste põhjal selgunud olukorda, mis näitab, et meeste jaoks on oluline lähedaste ning eriti partneri arvamus välimuse korrashoiust. Järeldada saab ka seda, et madalhooaeg (jaanuar, veebruar) on seotud pimeda, külma ja stressirohke ajaga, mis annab võimaluse meeste iluteenuste kõrvale pakkuda mõnusat keskkonda, mis muudaks ilusalongi külastuse mõnusaks ning lõõgastavaks kogemuseks. Empiirilise uuringu tulemuste ning järelduste põhjal tehti ettepanekuid Merikarp OÜ juhatusele hooajalisusega seotud probleemi lahendamiseks. Soovitused hõlmasid endas turundusalaseid ettepanekuid, mis võiksid muuta meeste suhtumist oma välimuse korrashoidu. Samuti sisaldas soovitus hinnatundlike klientidega tegelemist ning püsikliendiprogrammi loomist ning uute populaarsete teenuste toomist ilusalongide teenuste portfelli. Soovitati tegeleda ka kõrghooaja pikkade järjekordade põhjustatud klientide kaotamisega, mis avaldab mõju ka madalhooajal. Kokkuvõttes võib öelda, et lõputöö täitis oma eesmärgi välja selgitada tarbimiskäitumisest tulenevad hooajalisuse põhjused ja leida lahendusi teenuste tarbimise stabiliseerimiseks aasta lõikes Merikarp OÜ-s. Eesmärgi täitmiseks kaardistati ettevõttes Merikarp OÜ teenuste tarbimise hooajalisuse põhjused, analüüsiti neid, tehti järeldused ning pakuti välja lahendused teenuste tarbimise stabiliseerimiseks aasta lõikes.Nimetus Avatud juurdepääs Turundamise võimalused OÜ Sumisejad näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Sarv, Sireli; Vahtramäe, EvaMesindusettevõttele OÜ Sumisejad turunduse soovituste koostamiseks uuriti turundusuuringuna teistelt mesindusettevõtetelt turundamise võimlauste teoreetilist tausta. Viidi läbi turundusuuring mesindusettevõtete seas turu analüüsmiseks, konkurentsi vaatluse analüüsiga nimetatud mesindusettevõtte peamiseid konkurente vaatluse tulemusena soovituste tegemiseks. Turundusuuring mesindusettevõtete seas aitas kaardistada turundusvõimalusi ettevõtte edu kasvamiseks väikeettevõttena tegutsevale mesindusettevõttele. Turundusuuringu tulemusena selgus, et mesindusettevõttes on turundus olulisel kohal ning võimalikel turundusvõimalustel on peamisteks põhjusteks erinevad puudujäägid, mis on tingitud vähesest teadlikkusest turundamise erinevatest võimalustest, ajapuudusest või rahalistest ressurssidest. Lisaks on erinevaid võimalusi, kuidas kõige paremini mesindussaaduseid tarbijani toimetada, mis aitab kaasa turundamise edendamisele. Esimeses uurimisülesandes loodi teoreetiline raamistik turundusvõimaluste analüüsimiseks, turunduse planeerimiseks ja koostati empiirilise uuringu metoodika. Teises uurimisülesandes kirjeldati ettevõtte üldandmeid ja senist turundustegevust. Kolmandas uurimisülesandes analüüsiti turuolukorda ja turundusuuringu ning konkurentsi vaatluse tehti ettevõttele soovitusi turundamise võimalusteks. Neljandas uurimisülesandes tehti järeldused ja soovitused turundusplaani koostamiseks ettevõttele OÜ Sumisejad. Turundus ettevõttes aitab turuolukorda tundma õppida ning tutvuda mitmekülgsete turundusmeetmetega, et konkurentsivõimelisena püsida ja tõsta aktuaalsust turunduse valdkonnas äriedu saavutamiseks. Turunduse planeerimisel on võimalik rakendada erinevaid turundustegevusi, et leida sobivad meetodid ja strateegia parimaks turundamise võimaluseks. Muidugi on olulisem osa turundusplaan, mis kirjeldab ettevõtte turundustegevust teatud perioodil ning annab ülevaate, mida parendada või muuta. Turundusuuring loob võimaluse turuolukorra analüüsiks ning seeläbi on võimalik teha otsuseid läbimõeldumalt, et leida parimad viisid edu saavutamiseks. Lisaks on kasulik ettevõttel samas valdkonnas tegutsevaid konkurente vaadelda, et sellest tulenevalt leida võimalusi, kuidas oma konkurentidest eristuda. Selline lähenemine annab võimaluse mitmekesistada meeturgu nii Eestis kui ka välismaal ning suurendada võimalusi toodete/teenuste edukale turundamisele. OÜ Sumisejad on 2012. aastal loodud ettevõte Valgamaal, mis toodab mesindussaadusi. Seejuures on eesmärk iga aasta mesilasperede arvu suurendada, tegeleda tootearendusega, et tuua turule midagi sellist, mida keegi teine veel ei tooda. Siiani pole ettevõttel olnud regulaarset ja läbimõeldud turundustegevust, pigem on sellele rohkem tähelepanu pööratud siis, kui selleks on aega olnud. Küll aga on selles osas siiski edusamme tehtud ja nii mõndagi võimalust kasutatud (laadad, messid, müügikohtades müük jms.). Üldine turuolukord on hetkel küllaltki ebastabiilne tulenevalt üle üldisest olukorrast majanduses. Kõik valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ning olukord majanduses avaldab mõju ka mesindussektorile. Sellest tulenevalt võib ka turundusuuringu tulemustest välja lugeda, et mesinikud on ise ka teadlikumad ning mõistavad turundusplaani koostamise olulisust ettevõttele, et säiliks võimekus oma toodangut turustada. Tihedast konkurentsist tulenevalt on oluline panna suuremat rõhku turustamisele kui seda on varasemalt tehtud. Soovituslik on end nähtavaks teha erinevates sotsiaalmeedia kanalites, teha ettevõttele koduleht, lisaks toodete müük jaekettidesse ja aktiivne osavõtt üritustest, kus on võimalik oma tooteid müüa või tutvustada. Kõige parem on selle kõige tulemuslikuks teostamiseks koostada põhjalik ja läbimõeldud turundusplaan. Lõputöö eesmärk ja seatud said täidetud ning lisaks tehti mesindusettevõttele OÜ Sumisejad turundusplaani koostamiseks soovitused. Turundusuuringu ja konkurentsi vaatluse tulemusena olid peamised soovitused mesindusettevõttel OÜ Sumisejad läbimõeldult ja teadlikult turunduse planeerimisel eristuda konkurentidest ning laiendada ettevõtte turundustegevust sotsiaalmeediakanalites. Lisaks oli peamiseks soovituseks alustada kodulehe väljatöötamisega kuhu oleks võimalus lisada ka e-pood, et rohkemate klientideni jõuda ja laialdasemat toodete valikut pakkuda.Nimetus Avatud juurdepääs Ühendkuningriigis elavate eestlaste valmisolek ja takistused Eesti tööturule naasmisel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-09) Odes, Jaanika; Kirikal, HeveLõputöö eesmärk oli välja selgitada Ühendkuningriigi eestlaste valmisolek ja peamised takistused Eesti tööturule naasmisel, et leida võimalusi Eesti tööturu atraktiivsuse suurendamiseks Ühendkuningriigi eestlaste seas. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, kus esimeses antakse ülevaade Eesti ja Ühendkuningriigi tööturu olukorrast. Teises peatükis esitatakse empiirilise uuringu metoodika ja kolmandas antakse ülevaade uuringu tulemustest ja analüüsist. Selgitamaks välja nii Eesti kui ka Ühendkuningriigi tööturu olukord, kasutati teoreetilises osas mõlema riigi seadusi ja seadusandlikke akte. Uuringu käigus küsitleti Ühendkuningriigis elavaid eestlasi ning uuringule vastas 110 inimest.Nimetus Avatud juurdepääs COVID-19 pandeemiast tingitud muutused eelarvestamisel Põhja-Pärnumaa valla näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Tiismaa, Sigrit; Kukk, KatiEelarve on kohalikus omavalitsuses üks olulisemaid tööriistu valla juhtimiseks. Eelarve peab olema lihtsasti mõistetav ja selge kõigile. Samuti peab olema tegemist võimalikult läbipaistva protsessiga, see tekitab elanikes usaldust, et valda juhivad õiged inimesed ning nende elu korraldatakse omakasupüüdmatult. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimine on rangelt reguleeritud seaduste ja määrustega ning sellest olenevalt on väga keeruline teha eelarvete protsessis mööndusi ning muid juhtimisotsuseid. Kohalikus omavalitsuses on eelarve koostamine aeganõudev ja pikk protsess, sest esmalt tuleb koostada, muuta või üle vaadata valla arengukava ja eelarvestrateegia, lähtudes eelnevast kahest dokumendist hakatakse koostama valla eelarvet. Enne valla eelarve koostamist on vaja korda saada kõikide hallatavate asutuste eelarved ning leida ka asutuste juhtidega kompromisse. Valla eelarve peab omakorda saama heakskiidu nii valitsuselt kui ka volikogult, mis võib muutuda samuti väga ajamahukaks, sest inimesi on palju ja arvamusi on samuti mitmeid, aga eelarve saab vastu võtta alles poolthäälte enamusega. Valla eelarve peab olema vastuvõetud hiljemalt 31.märtsiks, vastasel juhul tunnistatakse volikogu ebapädevaks ning saadetakse laiali. Valla eelarve täitmist aitab kontrollida seireanalüüs, mis tehakse igal kvartalil, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet ning selle täitmist protsentuaalselt. Eelarve täitmist kirjeldab ka majandusaastaaruande kohustuslik osa, milleks on eelarve täitmise aruanne, seal analüüsitakse kinnitatud eelarvet, koondeelarvet ja eelarve täitmist. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis tähendab liikumist üldiselt üksikule. Üldine teooria seoti konkreetse valla eelarvega ning teooriast lähtuvalt toimus analüüs. Esmalt vaadeldi eelarve koostamise teoreetilist poolt, misjärel koguti empiirilisi andmeid. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati kombineeritud meetodi, antud meetodi puhul saavad kokku kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Uurimiseks vajalikud andmed saadi dokumendivaatluse ja poolstruktureeritud intervjuu teel. Dokumendivaatlus viidi läbi lisas 1 välja toodud kava alusel ning intervjuu toimus lisas 2 välja toodud küsimuste alusel. Lõputöö esimeses osas on antud teoreetiline ülevaade eelarve olemusest, mõistest, meetoditest, protsessist ning kasulikest ja kahjulikest külgedest. Teises osas on kirjeldatud uuritavat organisatsiooni ehk Põhja-Pärnumaa valda ning välja toodud nõuded kohaliku omavalitsuse eelarve koostamise nõuete kohta ning kirjeldatud ka Põhja-Pärnumaa valla eelarvestamise protsessi tavaolukorras ning viimasena kirjeldatud ka, mis hakkas eelarvetes ja juhtimises muutuma seoses COVID-19 pandeemia tulekuga. Lõpetuseks on kirjeldatud autori poolseid ettepanekuid, millised tegevused aitaks paremini toime tulla hädaolukordade juhtimisega ning analüüsitud võimalike parendus kohti seoses eelarvestamise ja eelarvetega kohalikus omavalitsuses. Autori hinnangul sai lõputöö eesmärk täidetud, seoses hädaolukordade tarbeks kiirete eelarvestamise protsessi muudatusteks võimaluste väljatoomisega. Lisaks selgitas töö kirjutamine paremini kohalike omavalitsuse üksuste tööd ning juhtimise põhimõtteid.Nimetus Embargo Tulemusele suunatud töökultuuri kujundamine Häirekeskuse näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Luhaväli, Kairi; Transtok, VirveLõputöö eesmärk oli välja selgitada Häirekeskuse töökultuuri iseloomustavad tegurid, et leida võimalusi asutuse eesmärkidele ja töötajate ootustele vastava töökultuuri kujundamiseks ning asutuse atraktiivsuse suurendamiseks potentsiaalsete kandidaatide seas. Lõputöö teoreetilises osas selgitati välja, et tulemusele suunatud töökultuuri peamised tegurid on üldine tööheaolu, hästi toimiv sisekommunikatsioon, paindlikkuse erinevate vormide rakendamine, millest omakorda sõltub töötajate pühendumine ja nende emotsionaalne tasakaal. Kasutatud teoreetiliste allikate põhjal on võimalik väita, et kõik need tegurid on otseselt seotud olemasolevate töötajate motiveeritusega ning uute töötajate jaoks atraktiivsuse suurendamisega. Selleks, et organisatsioon töötajate ootustele vastaks peab oma töötajaid kuulama, rohkem suhtlema korrapäraselt läbi üks ühele vestluste, mis aitavad aru saada inimeste individuaalsetest vajadustest, muredest, rõõmudest ja väärtustest. Kuulates, tehes sellest järeldusi, viies sisse muudatusi kaasates töötajaid kujundabki organisatsioon ise omale lojaalse ja väärtusliku meeskonna. Sisekommunikatsioonis aga tuleb lähtuda informatsiooni asjakohasusest, õigeaegsusest ning õigete inimesteni jõudmisest. Mitteaegkriitilise tööalase teabe jagamine väljaspool tööaega läbi erinevate infotehnoloogiliste vahendite peaks olema vastastikku kokkulepitud, kuid võimalusel seda pigem mitte teha, sest pikaajalises perspektiivis võib see tekitada emotsionaalseid pingeid ning häirida eraelu. Lõputöö viidi läbi Häirekeskuse deduktiivse kaardistusuuringuna. Andmekogumise meetodiks oli ankeetküsitlus ja selle läbiviimiseks koostati töötajate jaoks küsimustik, millega koguti kvantitatiivseid andmeid. Uuringu analüüsi statistilisteks näitajateks olid esinemissagedus, aritmeetiline keskmine ja standardhälve. Küsimustik koosnes suletud küsimustest, millele vastamine oli kohustuslik ja avatud küsimustest, millele vastamine oli vabatahtlik, kuid mis võimaldasid analüüsi peatükis neid kasutada. Lõputöö empiirilises osas kaardistati ja analüüsiti vastavalt deduktiivse uuringu tulemustele Häirekeskuse töökultuuri erinevaid tegureid, millest selgus, et organisatsioonis töötavad pühendunud inimesed, kes teavad, millist tähelepanu, kiirust ja korrektsust nende töö nõuab, kuid panustades enda väärtustega ootavad nad organisatsiooni poolt lisaks pakutud erinevatele motiveerimisvõimalustele rohkem individuaalset lähenemist lähtudes iga töötaja vajadustest. Eriti üksmeelsed olid töötajad, et töö avaldab kahjulikku mõju tervisele, lahenduseks pakuti välja lisaks praegustele lahendustele veel lisatervisekindlustust ning tasustatud tervisepäevi. Tulemustest selgus ka, et nii eesliinitöötajad kui grupijuhid vajavad rohkem arvestamist nende puhkeajaga, et töökohustuste tõttu ei peaks tegema muudatusi oma era- ja pereeluga seotud plaanides. Häirekeskse töötajad usaldavad kõige rohkem oma meeskonda, seejärel otseseid juhte. Enim ollakse rahul tagasisidestamisega, millest selgus, et töötajad tunnetavad, et saavad juhtidelt piisavalt ja seejuures valdavalt positiivset tagasisidet. Sisekommunikatsiooni osas osatakse küll leida vajalikku informatsiooni, kuid selles plokis tuleb välja, et tähelepanu tuleks pöörata rohkem informatsioonikanalite paljususele ja nende otstarbekale kasutamisele. Eriti häirib töötajaid mitteaegkriitilise tööalase teabe saatmine puhkepäevadel läbi Messengeri ja Facebooki, kuna see ei lase tööst puhata ning pühenduda oma era- ja pereelule. Lähtuvalt empiirilise uuringu tulemustest ja sellele järgnevast analüüsist, tegi autor järeldusi ning tõi välja ettepanekud töötajate ootustele vastava töökultuuri kujundamiseks, mis võivad aidata Häirekeskuse atraktiivsust potentsiaalsete kandidaatide seas suurendada. Lõputöö uuringu tulemused edastatakse Häirekeskuse juhtkonnale.