Piirissaare ühistranspordiühenduse parendamisvõimalused

Ühistranspordi korraldamine väikesaartele on omamoodi katsumus. Väikesaartel tihti puudub vajamine infrastruktuur ja seetõttu sobiva transpordivahendi leidmine on raskendatud. Väikesaarte puhul tuleb hästi läbi mõelda millised on võimalused, milliselt asutuselt oleks võimalik saada toetusi ja lisaks palju muid asjaolusid nagu näiteks kui palju on elanikke ja millised on nende vajadused. Üheks selliseks väikseks ja keeruliseks saareks on Peipsi järves asuv Piirissaar, mis on kõigest 7,5 km2 ja kus elab aastaringselt umbes 30 inimest, kellel on vaja aastaringset püsivat ühendust mandriga. Piirissarel on huvitav ajalugu ja selle saare vastu on inimestel suur huvi ka tänapäeval. Igal aastal sõidab saare vahel sealse ühistranspordiga umbes 9000 inimest. Reisijate arv ja ühistranspordi roll nii väikese saare puhul on väga oluline. Töö eesmärgiks oli välja selgitada milline on ühistranspordi kasutatavus ja rahulolu Piirissaare laeva- ja hõljukiliinil ning välja pakkuda parendusettepanekuid. Töö käigus andis autor ülevaate väikesaarte transpordiühendusest, Piirissaare ajaloost ja hetkeolukorrast, kirjeldas saarele saamise võimalusi, tegi ülevaate sadamatest, tutvustas liini teenindavat ettevõtet ja liini korraldamise eest vastutavat mittetulundusühingut ja tõi välja sõitjate arvamused. Tutvustas uurimisstrateegiat, meetodite valikut, küsimustiku ülesehitust ja läbiviimise korraldust. Töö käigus viis autor läbi poolstruktureeritud intervjuud MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse juhataja, AS Kihnu Veeteed juhataja ja Piirissaare saare vahiga. Intervjuude käigus selgus, et kõik intervjueeritavad on Piirissaarele korraldatava ühistranspordiga rahul, kuid leidus kitsaskohti. Reisijatelt Piirissaare ühistranspordi laeva- ja hõljuki liikluse kohta tagasiside saamiseks ja kitsaskohtade leidmiseks koostati küsimustik (Lisa 1), milles oli kokku 24 küsimust. Küsimustest 5 olid avatud küsimused, 15 valikvastustega ja 4 küsimuse puhul paluti hinnata ühistranspordi erinevaid aspekte 5-punktisel skaalal. Küsitluse läbiviimiseks kasutati nii elektroonset- kui ka paberankeeti, mida jagati parvlaeval. Küsitlusele vastanuid oli 11, kes jäid vanusesse 17 kuni vanemad kui 83. Enamus vastanutest olid töötavad inimesed. Küsitlusest selgus, et inimesed on rahul laeva ja hõljuki teenusega ning ka piletihindadega. Suur osa inimesi käib saarele poole aasta jooksul korra, peaaegu sama suur hulk, aga igas kuus korra. Enim sõidetakse kolmapäeviti ja reedeti ja eelistakse ajavahemikku 06:00-14:00 või hiljem kui 18:00. Saare ja mandri vahel liigutakse eelkõige sellepärast, et on asjaajamised mandril, eluks vajalike tarvikute soetamine mandrilt või arstiabi teenuse vajadus. Saarele, aga minnakse eelkõige puhkama. Peaaegu kõik vastanud pidasid oluliseks laeva võimalust peale võtta sõidukeid. Mandril Laaksaare sadamast liigub suur hulk inimesi järgmisesse sihtkohta autoga, aga on ka bussiga sõitjaid. Piirissaare ühistranspordi analüüsimise käigus uuris autor bussi- ja laevaliini kellaaegade klappivust. Liinid, mis sõidavad Tartu bussijaamast Laaksaare sadamasse on 807, 813, 814, 828 ja 831. Põhilisel navigatsiooni ajal on mõlemas suunas üheksa laeva väljumist, nendest viis kattuvad bussi aegadega. Küsitlusest selgus, et inimesed on bussühendusega rahul, aga kitsaskohaks on see, et teatud kellaaegadel ei klapi bussi-ja laevaliini ajad. Töös autor analüüsis intervjuude ja küsitluste tulemusi ning jõudis tulemusele, et ühistranspordi korraldus väikesaarele Piirissaar on heas seisus. Tagatud on transport aastaringselt. Töö tulemustest selgusid mõningad kitsaskohad, mida autor analüüsis ja tõi välja parendusettepanekuid. Kitsakohtadena selgus, et suvekuudel on vähe reise, kõik inimesed ei pruugi parvlaevale mahtuda, infrastruktuuri probleemid Piirissaare kanalis ja Peipsi järves, mis takistavad laeva normaalse sõidu võimalust, ootealade puudumine sadamates, talvel kui jäätee on vähegi avatud, siis inimesed kipuvad seda kasutama lõbusõitude tegemiseks ja rikuvad pinnase. Lisaks väiksemad probleemid, mis selgusid küsitlusest ja mis on antud töös lahti kirjutatud. Lõputöö viimastes alapeatükkides on autor välja toonud erinevaid ettepanekuid selleks, et suurendada ühistranspordi kasutust ja reisijate rahulolu. Parendusettepanekutena tõi autor välja, et suvekuudesse tuleks kindlasti lisada rohkem reise. Aastaringselt tasub jälgida Piirissaare kanali ja Peipsi järve setete olukorda. Rõhku panna sadamates ootealade loomisele, et talveperioodil oleks soe ruum inimestel kus oodata. Üle vaadata laeva peal töötavate inimeste töögraafikuid, et neil oleks võimalus bussiga sadamasse saada. Jäätee avatuse ajal võiks keegi silma peal hoida, et inimesed seda lihtsalt lõbu jaoks ära ei kasutaks, sest tegelikult on see oluline võimalus saare elanikel koju pääsemiseks.

Organising public transport to the small islands is a kind of ordeal. Small islands often lack the necessary infrastructure and therefore finding a suitable means of transport is complicated. One such a small and difficult island is the Piirissaare island on Lake Peipus, which is only 7.5 km2 in size and has a year-round population of about 30 people who need a permanent connection to the mainland. About 9,000 people travel to the island by public transport each year. The aim of the thesis is to find ways to improve the public transport links of Piirissaare based on the assessment of the use of public transport. In the course of the work, the author explains the reasons for satisfaction and dissatisfaction of passengers and persons involved in the route. In addition, some figures are given. The author analyses the obtained results and outlines various ways to improve situations. To achieve the research goal, the author set the following tasks: • To find out the peculiarities of Piirissaare public transport connection; • Describe the operation of the ship and hovercraft line between the mainland and Piirissaare; • Analyse changes in the number of trips, passengers and vehicles on the route, assessing the reasons for the changes; • To plan improvement activities for more efficient organization of the public transport connection and to assess the possible consequences of the realization of these proposals. This thesis contains three chapters. The first chapter provides an overview of the methods used in the research. The chosen topic and the structure of the work are explained. The second chapter describes public transport to the smaller islands. The chapter presents the numbers of trips and passengers to Piirissaare and analyses them. The third chapter presents the identified bottlenecks and suggestions for their improvement. To conduct the study the author used a combined case study. Quantitative and qualitative research methods were used. The qualitative part of the work is interviews and the quantitative part is the numbers of passengers, vehicles and trips. A questionnaire, which contains 24 questions (Annex 1), was prepared to get feedback from passengers on Piirissaare public transport ship and hovercraft traffic and for finding bottlenecks. There were 11 respondents to the survey who ranged in age from 17 to older than 83. Most respondents were working people. The survey revealed that people are happy with the ship and hovercraft service, as well as the fares. Mostly, people travel on Wednesdays and Fridays and prefer the period between 06:00 and 14:00 or later than 18:00. They move between the island and the mainland primarily because there is business on the mainland, the purchase of supplies from the mainland or the need for medical care. But to the island, people first and foremost go on holiday. Generally, everyone who responded felt the importance of having the ship able to pick up vehicles. On the mainland, most people travel from Laaksaare port to their next destination by car, but there are also passengers who ride by bus. In the course of analysing public transport to Piirissaare, the author investigated the matching of bus and ship line times. The lines that run from Tartu bus station to Laaksaare harbour are 807, 813, 814, 828 and 831. The survey revealed that people are satisfied with the bus connection, but the bottleneck is that bus and ferry times do not match at certain times. In the work, the author studied the results of interviews and surveys and came to the conclusion that the organization of public transport to the small island Piirissaare is in good condition. Transport is guaranteed all year round. The results of the work revealed some shortcomings, which the author examined and gave suggestions for improvement. It turned out that in the summer months there are few trips, not all people can fit on the ferry, infrastructure problems in the Piirissaare canal and Lake Peipus occur that prevent the ship from running normally, lack of waiting areas in ports, in winter when the ice road is open, people tend to use it for pleasure trips and spoil the track. In addition, the smaller problems that emerged from the inquiry and that have been described in this work. The final sub-chapters of the thesis set out various proposals to increase the use of public transport and passenger satisfaction.