Koolibussiringi peatuste ohutuse kaardistus Toila ja Jõhvi Vallas

Käesolev lõputöö on üks osa Transpordiameti poolt läbiviidavast kompleksuuringust, mis keskendub koolitranspordiga seotud ohutusele. Selle lõputöö eesmärgiks oli kaardistada ja analüüsida Toila ja Jõhvi valla koolibussiringil kasutatavad peatused, kus on suuremad riskid liiklusõnnetuste toimumiseks. Alameesmärgiks oli saada ülevaade lastevanemate teadlikkusest ja kaasatusest koolibusside korralduse ja laste ohutu sõidu tagamisel. Lõputöös anti ülevaade laste ohutu liikumisest, koolibussidest ning neile kehtestatud nõuetest Eestis ning bussipeatuse rajamiste nõuetest. Eesmärgi saavutamiseks oli püstitatud viis uurimusküsimust, vastuste leidmiseks koostati küsimustik lastevanematele ja peatusekohtadest ülevaate saamiseks viidi läbi paikvaatlused kõikides peatustes. Lastevanematelt peatuste ohutuse kohta info saamiseks koostati küsimustik (Lisa 27), kus oli 11 küsimust, mille hulgas olid nii valik- ja vabavastusega küsimused. Küsitluse analüüsi käigus selgus, et lapsevanemad on teadlikud, mis olukorras on lapse poolt kasutatav bussipeatus ja kui ohtlik see võib olla. Peamise ohukohtadena oli välja toodud bussipeatuse ja valgustuse puudumine, autode liiklus ja ülekäigu puudumine peatuse juures. Talvisel ajal on peatuste ohutus halvem võrreldes suvega, seda näitasid lastevanemate hinded peatustele erineval aastaajal. Küsitluse tulemused näitasid, et osade laste jaoks on kodu ja peatuse vaheline vahemaa liiga pikk ning sellisel juhul ei saa kasutada koolibussi. Peatuste hetkeolukorra ülevaate saamiseks koostatud analüüsi tabelis (Lisa 1) sai hinnatud kõik peatused samade kriteeriumite põhjal. Analüüsi parema ülevaate saamiseks on tehtud illustreerivad joonised. Kahe piirkonna võrdluses selgus, et linnas korraldatud koolibussiringi peatuste ohutus on palju parem võrreldes alevikuga. Linnas on kasutusel suurem osa peatuseid, mis on ühistranspordi kasutuses, kuid Toila vallas on palju nõudepeatuseid, mille olukord on hästi halb ja peatuse üldine hinne „0“ ning sellised peatused pole lastele ohutud. Oli peatuseid, kus puudu, kas ainult valgustus, ülekäigurada või ootekoda. Eraldi peatükina on autori tähelepanekud ja parandusettepanekud mõlema valla peatuste analüüsi põhjal. Ettepanekud on tehtud peatuste parandamisele, et lapsel oleks ohutum oodata koolibussi ning soovitused lapse liiklusohutusele, et tagada turvaline koolitee

This dissertation is part of a comprehensive study conducted by the Transport Administration, which focuses on school transport safety. The aim of this dissertation was to map and analyze Toila and Jõhvi municipalities’ school bus route stops where there is a higher risk of traffic accidents. The sub-goal was to get an overview of the parents' awareness and involvement in organization of the school buses system and ensuring a safe ride for the children. The thesis provided an overview of the safe mobility of children, school buses and the requirements established for them in Estonia, as well as the requirements for a bus stop placement. In order to achieve the goal, five research questions were raised. To find out the answers there was a questionnaire prepared for the parents, and on-site inspections were carried out at all bus stops to get an overview of the stopping sites. A questionnaire was prepared to gather information from the parents on the safety of the bus stops. The questionnaire (Lisa 27) consisted of 11 questions, among which there were multiple-choice and open-end questions. The analysis of the survey revealed that the parents are aware of the condition of the bus stop used by the child and are aware of how dangerous it can be. The main danger aspects that were brought up were the lack of a bus stop and lighting, car traffic and the lack of a crossing by the stopping site. In winter, the safety of bus stops is worse than in summer, as shown by the grades that the parents gave to bus stops at different times of the year. The results of the survey showed that the distance between the home and the bus stop is too long for some children, in which case a school bus cannot be used, if such an option exists. An analysis chart (Lisa 1) drawn up to provide an overview of the current state of the bus stops was used to evaluate all the bus stops on the basis of the same criteria. Illustrations provide a better overview of the analysis. The comparison of the two areas showed that the safety of the school bus route stops in the city is much better in comparison to the rural area. Most of the school bus route stops in the city are the stops that are used by public transport, however, in Toila municipality there are many stops that are request stops, the conditions of 50 these are very bad and the overall grade of the bus stop is "0", and such stops are not safe for children. There were bus stops without either just lighting, a pedestrian crossing or a waiting room. The author's observations and suggestions for improvement, based on the analysis of the stops in both rural municipalities, are listed in a separate chapter. Suggestions have been made to improve the conditions of bus stops to make it safer for the child to wait for the school bus, and recommendations have been made for the child's mobility in traffic to ensure a safe school route.