Ajutiste liikluskorralduse tüüpskeemide analüüs ja parandusettepanekud

Autori lõputöö eesmärgiks oli analüüsida praegu kehtivate ajutise liikluskorralduse tüüpskeemide toimimist ning esitada ettepanekud nende parendamiseks. Lõputöö alguses seadis autor kolm uurimisküsimust:

1. Milliseid tüüpskeeme kasutatakse tänapäeval kõige sagedamini liikluse ajutise korraldamise meetmena Eesti maanteedel?
2. Kas enamkasutatavates tüüpskeemides on kitsaskohti mis oma korda on seotud, kulu ja liiklusohutusega, ning mida saab nende näitajate kvaliteedi parandamiseks muuta.
3. Millist mõju avaldavad enamkasutatavate tüüpskeemide muudatused organisatsioonidele ja liikluskorraldajate majandustulemustele? Autori läbiviidud intervjuud ettevõtetega, mis pakuvad ajutise liikluskorralduse teenuseid, ning uurimine tüüpskeemide kasutamise kohta, lähtudes Waymark OÜ poolt tehtud töödest, viis autori järeldusele, et tüüpskeemid vajavad uuendamist, kaasates nutikaid tehnoloogiaid. Teoreetilises osas kirjeldab autor, mis on ajutine liikluskorraldus, kuidas skeemi loomise protsess toimub, millised tegurid mõjutavad ajutisi liiklusmuutusi, milline on ohutuse ja tõhususe tähtsus ajutiste muutuste loomisel, millised on riskid ja ohud, analüüsib kehtivaid tüüpskeeme ning milliseid uuendusi juba teistes riikides kasutatakse. Analüüsides ajutise liikluskorralduse tüüpskeemide seisundit, intervjuude tulemusi ja Waymark OÜ poolt kasutatud skeeme, märkas autor, et tüüpskeeme kasutatakse peamiselt maanteede puhul ja populaarsed on skeemid, mis näitavad võimalike tööriistade kasutamist tee kitsendamisel. Sellest lähtuvalt otsustas autor modelleerida PTV Vissim 2023 programmis tüüpskeemi number 23 "Fooride kasutamine". Kuna see skeem on kasutusel 1+1 maanteel, valis autor modelleerimiseks riigitee number 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru, kus skeemi number 23 oli kõige sagedamini kasutusel, ja samuti vastas käsitletud mantee eelnevalt mainitud parameetritele. Simulatsioonides kasutas töö autor null-stsenariumist väljumisel hetkel kasutusel oleva foori süsteemi ja esimest stsenaariumi, kus kasutati adaptiivset foorijuhtimist koos anduritega. Töö simulatsioonide jaoks loodi autor programm tavalise foori jaoks ning algoritm adaptiivse foori jaoks. Lisaks tehti mõõtmisi liiklusvoogude kohta maanteel number 5. Simulatsioonide mõõtmised hõlmasid nelja kriteeriumi: LOS, kvaliteet, ühendusaeg ja teedevõrgu efektiivsus. Autor jätkas mõõtmiste analüüsimist null- ja esimese stsenaariumi simulatsioonide käigus ning tegi võrdleva analüüsi. Võrdlev analüüs näitas, et adaptiivne foor koos anduritega töötab efektiivsemalt. Selle kasutamisel väheneb ummiku pikkus oluliselt, suureneb liiklusvoo läbilaskevõime ja tõuseb keskmine kiirus. See võimaldab autojuhtidel säästa aega ummikutes ja takistuste ületamisel, mis tekivad teetööde käigus. Arvestades PTV Vissim programmi simulatsioonide tulemusi ja intervjuude tulemusi, teeb töö autor järelduse, et transpordiamet peaks arvestama nutikate tehnoloogiatega, rakendama innovatsioone standardlahendustesse ning kirjeldama nende kasutamist standardites ja määrustes. Autor jõudis järeldusele, et innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine võib olla kallim ettevõtetele, mis tegelevad ajutise liikluskorraldusega, seega on sotsiaalne ja finantsaspekt mõistlik hoida käesoleva lõputöö raamides. Siiski rõhutas autor, et see pole lõputöö eesmärk.

The author's aim in the thesis was to analyse the functioning of currently applicable temporary traffic management schemes and propose improvements. At the beginning of the thesis, the author posed three research questions: • What schemes are most frequently used as temporary traffic management measures on Estonian roads today? • Are there any shortcomings in the most used schemes related to cost, safety, and traffic, and what can be changed to improve the quality of these indicators? • What impact do changes in the most used schemes have on organisations and traffic management operators' financial results? Through interviews with companies providing temporary traffic management services and an examination of the use of standard schemes based on the work done by Waymark OÜ, the author concluded that standard schemes need updating, incorporating intelligent technologies. In the theoretical part, the author describes what temporary traffic management is, how the scheme creation process works, the factors influencing temporary traffic changes, the significance of safety and efficiency in creating temporary changes, the risks and hazards involved, analyses existing standard schemes, and explores innovations used in other countries. Analysing the state of temporary traffic management schemes, interview results, and schemes used by Waymark OÜ, the author noticed that schemes are used mainly on highways, with schemes showing possible tools used for road narrowing being popular. The author decided to model standard scheme number 23, "Use of Traffic Lights", in the PTV Vissim 2023 program. Since this scheme is used on a 1+1 highway, the author chose to model State Road No. 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru, where scheme number 23 was most frequently used and met the abovementioned parameters. In the simulations, the author used the zero scenario with the currently used traffic light system and the first scenario with an adaptive traffic light with sensors. The author created a program for a regular traffic light and an algorithm for an adaptive traffic light for simulation. Additionally, measurements of traffic flows on highway number 5 were taken. Simulation measurements included four criteria: Level of Service (LOS), quality, connection time, and network efficiency. The author analysed the measurements during zero and the first scenario simulations and conducted a comparative analysis. The comparative study showed that the adaptive traffic light with sensors operates more efficiently. Its use significantly reduces the length of traffic jams, increases traffic flow capacity, and raises the average speed. This allows drivers to save time in traffic jams and overcome obstacles arising from roadwork. Considering the results of simulations in the PTV Vissim program and including interview results, the author concludes that the transport department should consider innovative technologies, implement innovations in standard solutions, and describe their use in standards and regulations. The author concluded that implementing innovative technologies may be more expensive for companies involved in temporary traffic management; therefore, the social and financial aspects make sense within the scope of this thesis. However, the author emphasised that this is not the goal of the thesis.