Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele

Lõputöö pealkiri on „Eesti riigi infotehnoloogia asutuste üleminek DevOps põhimõtetele“. Lõputöö eesmärk oli kaardistada Eesti riigi infotehnoloogia asutuste näitel DevOps põhimõtetele üleminekut ja arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid.

Eesmärgi täitmiseks püstitati kuus uurimisülesannet:

1. tuua välja DevOps olemus ja kasutamise eesmärk;
2. võrrelda DevOps olemust ja printsiipe teiste tarkvaraarenduse metoodikatega;
3. tuua välja DevOps juurutamise protsessi põhimõtted ning DevOps metoodika täiustamine DevSecOps põhimõtetega;
4. lähtuvalt valitud metoodikast luua uurimisinstrument empiirilise uuringu läbiviimiseks;
5. kaardistada asutuste DevOps põhimõtetele üleminekut, arendusmetoodika muutmist tinginud tegureid ja uue metoodika eeliseid võrreldes asutuses kasutatava arendusmetoodikaga;
6. saadud tulemuste põhjal teha järeldusi ja ettepanekuid, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekul.

Lõputöö ülesehitus lähtub deduktiivsest lähenemisviisist. Uurimisstrateegia on küsitlus (survey). Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset andmete kogumise meetodit. Lõputöö uurimisobjektideks oli neli Eesti riigi infotehnoloogia asutuste DevOps põhimõtetele ülemineku ja/või juurutamise protsessi eest vastutavat töötajat või töötajad, kes on asutuses DevOps põhimõtetele üleminekuga kõige rohkem kursis. Uurimisinstrumendina kasutati poolstruktureeritud intervjuud. Kvalitatiivset sisuanalüüsi teostati nelja poolstruktureeritud intervjuu põhjal. Selgusid põhilised arendusmetoodika muutmist tinginud tegurid: arenduse, halduse ja äri koostöö edendamine, „silodtornide“ lõhkumine struktuuris ehk teenusepõhiste DevOps tiimide tekitamine, teenuste toimivus, väline surve (kiiremad ja kvaliteetsemad teenused), kliendikeskus ning vastutuste määratlemine tiimides. Arendusmetoodika muutmine ja DevOps metoodikale üleminek võib tuua asutustele kasutajakesksema arenduskäsitluse, hõlbustada suhtlust arenduse, halduse ja äri vahel, mis lisaks hõlbustab kogemuste ja teadmiste edasiandmist meeskondade vahel.

Autor koostas kümme ettepanekut, mis võiksid olla abiks teistele infotehnoloogia asutustele DevOps põhimõtetele üleminekuks. Olulisemateks punktideks DevOps metoodikale üleminekuks osutusid: teenusepõhiste DevOps tiimide loomine, Agile Coach`i kaasamine, meeskondliku vastutuse teadvustamine ning iga rolli vastutuse määratlemine, DevOps töömeetodite ja -vahendite kasutuselevõtt ja sellega seoses juhendite ja näidiste koostamine, töötajate koolitamine (näiteks rollipõhised koolitused tooteomanikele, ITIL koolitus töötajatele), turvalisuse aspekti DevSecOps integreerimine arendusprotsessi, töövoogude ja -protsesside automatiseerimine ning automaattestide ülesehitamine, töötajatelt tagasiside küsimine seoses DevOps metoodika rakendamisega ja üldiste suuremate muudatuste korral, klientidele agiilse süsteemisisese tagasiside andmise võimaluse loomine ning kogemuste vahetamine teiste infotehnoloogia asutustega.

The title of the thesis is The Transition of Estonian State IT Institutions to the DevOps Principles. The thesis aims to map the factors that led to the transition to the DevOps principles and the change in development methodology using the example of Estonian state IT institutions.

Tasks set to meet the objective (6):

1. outline the nature and purpose of DevOps;
2. compare the nature and principles of DevOps with other software development methodologies;
3. outline the principles of the DevOps deployment process and the enhancement of the DevOps methodology with the principles of DevSecOps;
4. develop a research tool for an empirical study based on the chosen methodology;
5. map the factors that led to the transition of institutions to the DevOps principles, the factors that led to the change in development methodology, and the advantages of the new methodology compared to the development methodology used in the institution;
6. draw conclusions and make suggestions based on the results that could help other IT organisations in their transition to DevOps.

The structure of the thesis follows a deductive approach. The research strategy is a survey. A qualitative data collection method was used to collect the data. The research subjects of the thesis are four employees responsible for the DevOps transition and/or deployment process in Estonian state IT institutions who are most familiar with the DevOps transition in the institution. Semi-structured interviews were used as the research method. Qualitative content analysis was carried out based on these four semi-structured interviews. The main factors that led to the change in the development methodology were identified: promoting collaboration between development, administration, and business, breaking down the ‘silos’ in the structure, i.e. creating service-based teams, service performance, external pressure (faster and higher quality services), the customer-centric approach, and defining responsibilities. Changing the development methodology and transitioning to DevOps can bring a more user-centric approach to development for institutions and promote communication between development, administration and business, which also facilitates the transfer of experience and knowledge between teams.

The author has drawn up ten suggestions based on the results that could help other IT organisations in their transition to DevOps. The most important aspects in transitioning to and implementing the DevOps methodology were: the establishment of service-based DevOps teams, involvement of an agile coach, awareness of team responsibilities and definition of the responsibilities of each role, introduction of DevOps working methods and tools and the creation of guidelines and templates in this context, staff training (e.g. role-based training for product owners, ITIL training for staff), integrating the DevSecOps security aspect into the development process, automating workflows and processes and setting up automated tests, asking staff for feedback on the implementation of the DevOps methodology and on major changes in general, providing customers with the option of giving agile feedback within the system, and exchanging experiences with other IT organisations.