Eesti tehnoülevaatajate koolitussüsteemi hetkeolukorra ja arenguperspektiivide uuring

Käesoleva lõputöö „Eesti tehnoülevaatajate koolitussüsteemi hetkeolukorra ja arenguperspektiivide uuring“ eesmärgiks oli uurida tehnoülevaatajate koolitamise hetkeolukorda Eestis ning sellest tulenevalt leida võimalusi, kuidas efektiivsemalt koolitada tehnoülevaatajaid ning tagada, et neil on vajalikud teadmised teostamaks sõidukite tehnilist kontrolli ka pärast uute nõuete jõustumist. Sealhulgas kaasata rohkem noori, et teenus oleks jätkusuutlik ning ja pidevalt paremuse poole arenev. Esimese peatükis uuriti Eesti ja Soome seadusandlust ja määrusi, millega on paika pandud tehnoülevaatajate koolitamise nõuded ja õppekavad. Antud peatüki alapeatükid annavad põhjaliku ülevaate, kuidas on ülesehitatud ja korraldatakse tehnoülevaatajate koolitamist Eestis ja Soomes; millistele nõuetele peab vastama isik, kes soovib saada tehnoülevaatajaks. Esimese peatüki viimases alapeatükis võrreldi kahe riigi koolitussüsteemi, et leida kummagi süsteemi tugevusi ja nõrkusi. Eesti ja Soome süsteemid olid omavahel teataval määral sarnased, kuid põhierinevus Soomega oli, et seal saab tehnoülevaataja ametit omandada vähemalt 2 eri meetodil, mis tagab oluliselt suurema töötajate pealevoolu. Teine peatükk keskendus töö käigus läbi viidud küsitlusele. Küsimustikuga uuriti tehnoülevaatajate rahulolu praegu kasutusel oleva koolitussüsteemi, koolitustel kasutatavate õppematerjalide ja lektoritega. Küsimustikuga uuriti lisaks ka, millised on tehnoülevaatajate teadmised 2023 aastal jõustuvatest uutest nõuetest sõidukite tehnoülevaatusele. Tehnoülevaatajate üldine rahulolu koolituse teemadega oli hea, kuid nende hinnangul jääb koolituste teemadest tööga efektiivselt toime tulekuks väheks. Seoses 2023 aastal jõustuvate nõuetega arvas mitu ülevaatajat ennast tasemel olevat aga enamiku vastajate arvates oleks siiski vaja vastavaid koolitusi uute määruste, tehnoloogiate ja mõõteseadmete valdkonnas. Kolmandas peatükis koostas autor lähtuvalt kahest eelnevast peatükist ettepanekud, mis võiksid aidata vähendada tehnoülevaatajate puudust. Ühte kindlat head lahendust praeguse probleemi lahendamiseks pole, kuid see on lahendatav, kui kõik huvitatud osapooled teevad koostööd. Autori enda arvates on ettepanekutest kõige suurema perspektiiviga siduda tehnoülevaatajate koolitamine kutse-, kõrg- ja ülikoolides pakutavate autondusega seotud erialade õppega. Kutsekooli õpilastel ja tudengitele tuleb kasuks, kui nad saavad lisaks oma põhidiplomile võimaluse omandada pädevus lisaametil.

The aim of the thesis „Study of the current situation and development perspectives of the Estonian Technical Inspectors Training System” was to analyse the state of the training of roadworthiness inspectors in Estonia and, as a result, to find ways to more effectively train inspectors and ensure that they have the necessary knowledge to carry out technical inspection of vehicles even after the new requirements of roadworthiness testing come to effect in year 2023. Also including more young people in order for the service to be sustainable and constantly evolving. The first chapter examines Estonian and Finnish legislation and regulations, which set the requirements for the training of techno-supervisors and curricula. The subchapters in this chapter provide a comprehensive overview of how the training of technical inspectors in Estonia and Finland is organized. What requirements should be met by a person who wants to become a technical inspector. The last section of the first chapter compares the training system of the two countries in order to find the strengths and weaknesses of each system. The Estonian and Finnish systems were somewhat similar to each other, but the main difference was that in Finland there are at least two different methods of obtaining a technical inspectors specialty, which would ensure a significantly higher flow of employees. The second chapter focuses on conducting a survey on the technical inspectors. The questionnaire examined the satisfaction of inspectors with the current training system, training materials and lecturers. The questionnaire also looked at the knowledge of technical inspectors about the new requirements for vehicle roadworthiness testing that will enter into force in 2023. The overall satisfaction of technical inspectors with the training topics was good, but according to them, the training remains inadequate to work effectively. Several inspectors considered themselves to be knowledgeable on the new requirements for vehicle roadworthiness testing that will enter into force in 2023, but most respondents felt that appropriate training was needed in the field of new regulations, technologies and measuring instruments. In the third chapter, the author draws up proposals, in the light of the two preceding chapters, that could help to reduce the lack of technical inspectors. There is no definite good solution to solve the current problem, but this can be solved if all interested parties work together. In the author's opinion one of the most promising proposals is the training of roadworthiness inspectors in the vocational education and university courses. The students could be very satisfied if they, in addition to their original diploma, would have the opportunity to acquire competence for an additional work opportunity.