Uus paradigma: Jalakäijate keskne linnaliikluskorraldus Tallinna linna näitel

dc.contributor.advisorKirejev, Mihhail
dc.contributor.authorMastakova, Karina
dc.date.accessioned2025-01-06T12:58:42Z
dc.date.available2025-01-06T12:58:42Z
dc.date.issued2025-01-06
dc.description.abstractUurimistöö keskendus Tallinna kesklinna jalakäijate marsruutide seisukorra analüüsile, et hinnata nende sobivust jalakäijatele ning tuvastada probleemid, mis takistavad mugavat ja ohutut liikumist. Töö eesmärk oli pakkuda praktilisi lahendusi marsruutide parendamiseks, et tõsta linna üldist elukvaliteeti ja soodustada jalakäijate eelistamist teistele transpordiviisidele. Uuringu käigus kasutati eksperimendipõhist metoodikat, mille raames autor läbis isiklikult valitud marsruute ja hindas neid viie kriteeriumi alusel: liikumise kiirus ja sujuvus, liiklusohutus, tehnilised takistused, infrastruktuuri tase ning keskkonna atraktiivsus. Kogutud andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, visualiseeriti Google My Mapsi abil ja koondati tabelisse, et esile tuua marsruutide tugevad ja nõrgad küljed tervikuna. Analüüsi tulemusena tuvastati probleemsed alad ning hinnati nende mõju jalakäijate kogemusele. Töö tulemusena selgus, et suurimad probleemid on seotud kõnniteede kvaliteedi, liiklusohutuse ja valgustuse puudujääkidega, samuti pikkade ooteaegadega valgusfoorides ning jalakäijate ja jalgratturite alade ebapiisava eristamisega. Näiteks osutusid kõige probleemsemateks marsruudid Telliskivi Loomelinnak ‒ Reisiterminal A ja Tallinna Bussijaam – KUMU, kus oli enim takistusi, mis vähendasid nende kasutajasõbralikkust ja atraktiivsust. Samal ajal pakkus marsruut Reisiterminal A ‒ Vabaduse väljak jalakäijatele kõige sujuvamat ja meeldivamat kogemust. Autor pakkus välja mitmeid parandusettepanekuid, sealhulgas liikluskorralduse optimeerimist, jalakäijate ja jalgratturite alade selgemat eristamist, kõnniteede hoolduse parandamist ning valgustuse lisamist ohtlikesse lõikudesse. Samuti rõhutati vajadust täiustada infrastruktuuri, näiteks paigaldades pinke, puhkealasid ja avalikke tualette. Töö vastas uurimisküsimustele ja saavutas eesmärgi, pakkudes väärtuslikku sisendit Tallinna linnaplaneerimisele ja jalakäijate infrastruktuuri arendamisele. Saadud andmed ja soovitused annavad praktilise aluse linnakeskkonna muutmiseks turvalisemaks ja nauditavamaks jalakäijatele, toetades samal ajal jätkusuutliku ja inimkeskse linnaruumi loomist.
dc.description.abstractThe research focused on analyzing the condition of pedestrian routes in Tallinn's city center to assess their suitability for pedestrians and identify issues that hinder comfortable and safe movement. The study aimed to propose practical solutions for improving these routes, thereby enhancing the overall quality of life in the city and encouraging pedestrians to choose walking over other modes of transportation. An experiment-based methodology was used in the study, during which the author personally traversed selected routes and evaluated them according to five criteria: speed and smoothness of movement, traffic safety, technical obstacles, infrastructure quality, and environmental attractiveness. The collected data were analyzed quantitatively, visualized using Google My Maps application, and consolidated into a table to highlight the strengths and weaknesses of the routes. The analysis identified problematic areas and assessed their impact on the pedestrian experience. The study's results revealed that the most significant issues were related to the quality of sidewalks, traffic safety, inadequate lighting, long waiting times at traffic lights, and insufficient separation of pedestrian and bicycle areas. For instance, the routes between Telliskivi Creative City and Terminal A and between Tallinn Bus Station and KUMU were identified as the most problematic, with numerous obstacles that reduced user-friendliness and attractiveness. Conversely, the route between Terminal A and Freedom Square was the most efficient, providing pedestrians with a smoother and more pleasant experience. The author proposed several improvement measures, including optimizing traffic management, separating pedestrian and bicycle areas, enhancing sidewalk maintenance, and adding lighting to hazardous sections. Additionally, the need for infrastructure improvements, such as installing benches, rest areas, and public restrooms, was emphasized. The study addressed the research questions and achieved its goal by providing valuable input for Tallinn urban planning and pedestrian infrastructure development. The collected data and recommendations offer a practical foundation for transforming the urban environment into a safer and more enjoyable space for pedestrians while also contributing to creating a sustainable and human-centered urban area.
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5386
dc.language.isoet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subjectMuu
dc.subject.otherTransport ja logistika
dc.titleUus paradigma: Jalakäijate keskne linnaliikluskorraldus Tallinna linna näitel
dc.title.alternativeA New Paradigm: Pedestrian-Centric Urban Traffic Management Using the Example of the City of Tallinn
dc.typelõputöö

Failid

Originaalkimp
Näitamisel1 - 2 2-st
Laadimine ...
Pisipilt
Nimi:
Karina_Mastakova_Lõputöö.pdf
Suurus:
7.39 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format
Kirjeldus:
lõputöö
Pisipilt pole saadaval
Nimi:
Karina_Mastakova_Lõputöö.asice
Suurus:
7.38 MB
Formaat:
Unknown data format
Kirjeldus:
lõputöö (digidoc)