Psüühilise erivajadusega klient kogukonnapõhistele teenustele ülemineku protsessis

Viimase kümne aasta jooksul on olnud suur rõhk deinstitutsionaliseerimisel, mille eesmärk on tagada täiskasvanud psüühilise erivajadusega inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks ning pakkuda neile kvaliteetseid ja deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid järgivaid erihoolekandeteenuseid. Kuna kogukonnapõhistele teenustele üleminek on toonud endaga kaasa rida muutusi, millel on psüühiliste erivajadustega inimestele suur mõju, siis tekkis töö autoril huvi erivajadustega klientide kohanemise protsessi vastu. Lõputöö „Psüühilise erivajadusega klient kogukonnapõhistele teenustele ülemineku protsessis“, eesmärgiks oli analüüsida klientide kohanemist seoses deinstitutsionaliseerimisega kaasnevate muutustega Rakvere Lille Kodu näitel hindamaks nende varasemaid elutingimusi suurtes hoolekandeasutustes, tegevusjuhendaja rolli ning klientide toetamise tulemuslikumaid meetodeid. Töö tulemusena selgus, et klientide elukohamuutustega kohanemist soodustavad asjaolud olid – varajane selgitus ja ennetustöö, tegevusjuhendajate tugi ja toetus lähtudes iga kliendi isiklikest arenguvajadustest eesmärgiga pakkuda vajalikku abi, turvatunnet, eduelamust, motiveerides kliente kasutama oma olemasolevaid teadmisi, oskusi ja tugevusi. Sealjuures peeti väga oluliseks suhtuda klienti kui tervikusse. Kohanemist soodustasid paremad elamistingimused, suurem privaatsus, võimalus ise valikuid ja otsuseid teha ning panustada kodu igapäevaellu. Kõik need tegurid on kooskõlas deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega, tõstavad klientide enesehinnangut ja seeläbi soodustavad iseseisvust. Lisaboonuseks oli, et linnaelanikud võtsid kliendid hästi omaks. Tegevusjuhendaja rolli nähti põhiliselt klientide teavitamises, jõustamises, motiveerimises ja lähtuvalt kliendi vajadustest ning võimetest tema suunamises ja abistamises sel moel, et tagada kliendile võimalikult uues elukohas võimalikult parem elukvaliteet ja iseseisvus. Tegevusjuhendajate panust hindasid asutuse kliendid väga heaks, tegevusjuhendajad ise hindasid oma panust heaks. Põhjendades seda sellega, et klientide kohanemise kergendamiseks ja probleemide vältimiseks tehti klientide hulgas küll palju selgitustööd, et ennetada tekkida võivaid probleeme ning anti igakülgset abi ja pakuti tuge, kuid segadust oli sel ajaperioodil kõigi jaoks palju. Tulemuslikumateks meetoditeks klientide toetamisel peeti Judi Chamberlini jõustamisteooriast lähtuvat klientide jõustamist ja kõikehõlmava CARe metoodika kasutamist võttes klienti kui tervikut tema tugevuste, võimaluste ja vajadustega ning arvestades kliendi kõiki elu valdkondi. Kuna skisofreenia diagnoosiga inimestele on iseloomulik vähenenud sotsiaalne kaasatus, motivatsioonipuudus ja mõtlemise-, tunde- ning tahteelu häired, on oluline kliendi muutustega toimetuleku toetamiseks iga kliendi tundmaõppimine, tema soovide ja vajadustega arvestamine ning kliendi motiveerimine ja jõustamine igale kliendile just talle sobivaimal viisil. Plussiks oli, et jätkati osadele klientidele eelmisest elukohast tuttava toimkondade süsteemiga. Abistava asjaoluna nähti, et oluline info oli kõigile nähtaval seintel ja kappidel, tagamaks sujuvamat kohanemist ja üleminekut ühelt tegevuselt teisele. Klientidel oli antud ajal tohutult küsimusi ja peeti oluliseks, et nad saaksid neile kõigile vastused. Uurimistööle tuginedes on tehtud järgmised järeldused: ● varasemad elutingimused suurtes hoolekandeasutustes enne Tapa Kodu olid klientidel valdavalt halvad. Puudusid tänapäevased pesemistingimused, kliendid elasid mitmekesi ühes toas, puudus võimalus asutuse igapäevategemistesse panustada, ise otsuseid teha ja oma vaba aega meelepäraselt sisustada. Samuti oli teenuste kättesaadavus halb ja kliendid sõltusid suuresti tegevusjuhendajatest; ● Tapa Kodus elades olid elamistingimused head, toimis peresüsteem ja enamus klientidel oli oma tuba. Klientidel oli võimalus kodu igapäevategemistesse panustada ja seeläbi iseseisvuda. Samas oli kodu asukoht linna servas ja teenused jäid klientidele kaugeks, kuna linna oli pikk maa ja kõik kliendid ei suutnud või tahtnud seda läbida; ● RLK-s on klientidele loodud tingimused, et iga klient tunneks ennast hästi, toetatuna ja nii iseseisvalt kui tema jaoks võimalik- igal kliendil on oma tuba, nad on kaasatud kodu igapäevaellu, tagatud on teenuste kättesaadavus, kvalifitseeritud personal ning võimalus teha ise enda elus olulisi otsuseid, nt otsustada ise oma vaba aja sisustamise üle, käia erinevatel tasuta üritustel, raamatukogus, jõusaalis, ujulas, kinos, teatris, linnas toimuvatel tasuta üritusetel, kauplustes ja looduses jalutamas, kasutada kolm korda nädalas SA Hea Hoog töökeskust; ● kõik uuringus osalenud kliendid on eluga linnakeskkonnas hästi kohanenud ja rahul; ● elukohamuutusega kohanemist soodustavaks asjaoluks peeti head ennetustööd, töötajate tuge ja nn kohalolu. Samuti asjaolu, et kliendid on pidanud palju kolima, sellega harjunud ning elutingimused on alati paremaks läinud. Samuti nähti suure eelisena häid elamistingimusi ja seda, et igal kliendil on RLK-s oma tuba ja paljud kliendid tundsid üksteist; ● kohanemist takistavaks teguriks peeti klientide haiguse eripäradest tingitud muutuseid/kõrvalekaldeid, sotsiaalset ärevust ja madalat enesehinnangut; ● tegevusjuhendajate rolli uue elukeskkonnaga kohanemisel nägid kliendid enim uute oskuste õppimisel (nt toidu valmistamisel), töövahendite käsitlemisel, uue elukoha ümbruse tundma õppimisel, rahaga majandamisel ja mure mõtetega toime tulemisel; ● kõik uuringus osalenud tegevusjuhendajad on läbinud CARe metoodika koolituse ja kasutavad oma töös klientidega nende toetamiseks isikukeskset lähenemist; ● enim kliente abistava meetodina muutustega toime tulemisel toodi välja kliendiga usaldusliku sideme loomist, jõustamist, kõikehõlmavat rehabilitatsioonikäsitlust CARe metoodikat, kliendi tugevustele rõhumist, nn kohalolu ja isikukeskset lähenemist.

Uurimistöö käigus saadi vastused töö eesmärgist lähtuvalt püstitatud ülesannetele. Uuringu tulemused on heaks aluseks (algmaterjaliks), millest erihoolekandeteenuse pakkuja saaks oma töös lähtuda pakkumaks võimalikult kvaliteetsemat teenust. Autor tutvustab hoolekandeasutuste töö tulemuslikumaks korraldamiseks uurimistöö tulemusi antud asutuses ja enda töökohas. Ettepanek kohalikele omavalitsustele: Uuringust tuli välja, et kohalik kogukond on võtnud psüühilise erivajadusega kliendid hästi omaks. Sellest lähtuvalt teeb töö autor ettepaneku KOV-le kui kliendid viiakse kogukonnapõhistele teenustele, siis teha eelnevalt KOV elanike hulgas põhjalik selgitus ja ennetustöö vältimaks tekkida võivaid konfliktolukordi.

Kaspar Zirna (2023). The topic of the thesis is "A client with special mental needs in the process of transitioning to community-based services". The length of the thesis including appendices is 63 pages and 56 sources are used in the paper. This topic was chosen because the transition to community-based services has brought many changes to clients with special mental needs. Due to the move to regional centers many things have changed, like the place of residence of the clients, the employees working with them, living conditions and the availability and quality of services. The problem of the thesis is that there have been major changes in special care in the last ten years. The new direction is to follow the principles of deinstitutionalization and increase the inclusion of people with special needs in ordinary life. The goal is that people with special needs feel like a part of society. For this purpose, large and old welfare institutions in poor condition located far from the regional centers will be reorganized and transferred to regional centers where clients are given high-quality services and qualified personnel. The aim of the thesis is to study how clients cope with the process of transitioning to community-based services using the example of Rakvere Lille Kodu. As a result of the thesis, it was found that the support of the activity supervisors based on the personal development needs of each client with the aim of providing the necessary help, a sense of security and a sense of success motivated the clients to use their existing knowledge, skills and strengths which helped facilitate the adaptation of the clients to changes in their place of residence along with early explanation and preventive work. In doing so, it was considered very important to treat the client as a whole. Adaptation was facilitated by better living conditions, greater privacy and the opportunity to make your own choices, decisions and contributions to the daily life of the home. All these factors are in line with the principles of deinstitutionalization, increase clients' self-esteem and thereby promote independence. The activity supervisor's role was mainly informing, empowering and motivating clients, as well as guiding and helping them to ensure the best possible quality of life and independence in their new place of residence, based on the client's needs and abilities. The most effective methods for supporting clients were considered to be client empowerment based on Judi Chamberlin's empowerment theory, as well as the use of the comprehensive CARe methodology, taking the client as a whole with his strengths, opportunities and needs and considering all areas of the client's life. A warning sign plan, which was compiled for each client based on their needs, as well as considering the clients abilities and desires while planning activities were both helpful for the support and care of the clients. Based on the results of the research, it was found that the institution provides a good, friendly and homely environment for the clients and thereby created the conditions for each client to feel good, supported and as independent as possible. The creation of a trusting relationship with the client, empowerment, the comprehensive rehabilitation CARe methodology, emphasis on the client's strengths, and a person-centered approach were found to be the most helpful methods for clients dealing with changes. Proposal for local authorities: The research showed that the community has accepted clients with special mental needs. Based on this, the author of the paper proposes to local governments that if clients are transferred to community-based services, then carry out a comprehensive explanation and prevention effort among the residents of the local government in advance to avoid possible conflicts.