Psüühilise erivajadusega kliendi osalusmotivatsioon ja aktiviseerimise meetodid

Psüühilise erivajadusega inimeste osakaal ühiskonnas on tõusuteel, seega on psüühikahäired jätkuvalt üheks oluliseks haiguskoormuse põhjustajaks. Psüühilise erivajadusega inimesed on ühiskonnas üks haavatumaid sotsiaalseid gruppe, kes vajavad erilist tähelepanu ja toetust. Positiivne on, et igal erihoolekandeteenust vajavale inimesele on võimaldatud vajalik tugi ja sobilikud tingimused jõukohaseks iseseisvaks elamiseks, töötamiseks, õppimiseks ja vaba aja veetmiseks. Psüühilise erivajadusega inimese motivatsiooni puudumine tuleneb enamasti inimeses sügaval peituvast toimetulekuvõimetusest ning on seotud diagnoosiga. Skisofreeniale on iseloomulik muuhulgas ka tahteelu häired ning tihti ka motivatsioonipuuduse esinemine. Lõputöös tugineti valdkonna teooriatest McClelland'i motivatsiooni tõukejõudude teooriale ja Seligman'i õpitud abituse teooriale. Läbiviidud uuringu raames analüüsiti psüühilise erivajadusega kliendi motivatsiooni stimuleerivaid ja pärssivaid tegureid. Samuti toodi välja erinevad meetodid, mida kasutavad tegevusjuhendajad klientide motiveerimisel, aktiveerimisel tuginedes motivatsiooni tõukejõudude ja õpitud abituse teooriale. Läbiviidud uuringu põhjal võib järeldada, et tegevusjuhendajad peavad psüühilise erivajadusega kliendi motiveerimist ja aktiviseerimist oluliseks. Kõik uuringus osalenud respondendid olid ühisel arvamusel, et esineb nii sisemist kui välimist motivatsiooni, esmatähtsaks peeti füsioloogiliste vajaduste rahuldamist. Tegevusjuhendajate ja klientide vastused erinesid McClellandi teooriast tulenenud domineeriva vajaduse osas ning Seligmani õpitud abituse olemasolu kinnitamisel. Töö autor rõhutab, et kuna uuringus osales kokku üheksa respondenti ning intervjueeritavate grupid olid erineva suurusega (tegevusjuhendajad ja kliendid), ei saa tulemusi üldistada. Uuringu tulemused: • Tegevusjuhendajad pidasid töös psüühilise erivajadusega kliendiga kõige olulisemaks juhendamist ja motiveerimist ning leidsid, et motiveerimisel on väga suur osakaal nende töös. • Psüühilise erivajadusega kliendi osalusmotivatsiooni tase sõltub kõige enam tegevusjuhendaja motiveerimisest, suunamisest ja kiitmisest. Kliendi motiveerimisel ja aktiviseerimisel tuleb keskenduda eelkõige kliendi tugevustele: ühele tema konkreetsele töö- või eluvaldkonnale, milles ta on tugev. • Motiveerimismeetoditest kasutasid enamus tegevusjuhendajad enda eeskujul tegutsemist, kiitmist, julgustamist. Lisaks leiti, et olles ise motiveeritud, innustab see kliente aktiivsemalt osalema erinevates tegevustes. • Klientide aktiivsus tekib, kui on midagi meeldivat oodata, mida nad väärtustavad või kui on eesmärgiks saada midagi konkreetset. Aktiivsus oli suunatud kindla eesmärgi saavutamisele. • Vaadeldes klientide motivatsiooni, kui eneseregulatsiooni vahendit, toodi välja, et kliendid väärtustavad peresuhteid ja usku. Motivatsiooni mõjutavateks teguriteks on ka head ja halvad emotsioonid. • Klientide motivatioonitaset mõjutab nii sisemine kui väline motivatsioon. Motivatsiooni stimuleerib kiitus, tunnustamine, soov saavutada, edu, kuuluda, teisi juhtida, usaldamine ning head emotsioonid. Motivatsiooni pärssivateks on halvad emotsioonid, halvustamine, konfliktid, liiga keerulised tegevused, ebaedu, õpitud käitumine, verbaarne rünnak, hirm ning üksindus. • Tuginedes Seligmani õpitud abituse teooria põhimõtetele ilmnes, et psüühilise erivajadusega klientidel esineb õpitud abitust ehk õpitud käitumist. • Tegevusjuhendajate vastustes toodi välja, et psüühilise erivajadusega inimesi kardetakse ühiskonnas, kuid seda üldjuhul teadmatusest. Otsest ühiskonna halvakspanu ei täheldatud. • McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooria: saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus klientidel - kliendid on erinevad ja igaühes domineerib kas üks või mitu vajadust, mis neid mõjutab ning motiveerib. • Vastanud tegevusjuhendajad tõid välja enam McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooriast saavutusmotivatsiooni, rõhutades, et kliendid on võimelised saavutama selliseid eesmärke, kus rahulolu enda saavutusega on olulisem, kui selle eest saadav tasu. Kliendid tõid välja võimumotivatsiooni. Uuringu tulemused ühtivad McClellandi motivatsiooni tõukejõudude teooriaga, mis toob välja, et motivatsioon on inimestel erinev, mida saab mõista läbi motiivi süsteemi: saavutused/edu, võim/mõju ja kuuluvus/lähedus. Olles teadlik, milline vajadus klientis domineerib, saab tegevusjuhendaja valida vastavalt sellele sobiva ja toimiva motiveerimismeetodi, et aktiviseerida klienti ja motiveerida teda tegevustes osalema. Uuring näitas, et McClellandi teooria ühtib respondentide vastustega ka selles osas, et sobiva motiveerimismeetodi valikul on oluline arvestada kliendi erisustega ja isikuomadustega. Uuringu tulemustest järeldab töö autor, et Seligmani õpitud abituse teooria ja psüühilise erivajadusega kliendi vaheline seos seisneb selles, et varasemalt elasid kliendid suurtes hooldekodudes, kus tihti ei olnud piisavalt ressurssi ning klientidel puudus iseseisvus, paljud otsused, tegevused tehti nede eest ära. Kui inimesele rõhutada tema haigust ja järjepidevalt korrata, et ta ei saa hakkama, järgnebki õpitud abituse seisund ehk õpitud käitumine. Eeltoodu seletab asjaolu, et psüühilise erivajadusega klientidele on omane passiivsus ja motivatsiooni puudus. Olles läbi viinud intervjuud, jõudis töö autor järeldusele, et uuringus osalenud tegevusjuhendajatel on olemas teadmised ja sisemine motivatsioon tööks psüühilise erivajadusega kliendiga. Samas märkas töö autor, et teadmised motiveerimise erinevatest meetoditest vajaksid täiendamist. Tegevusjuhendajal on väga oluline osa psüühilise erivajadusega kliendi motiveerimisel: nii vaimne kui emotsionaalne kaasamine, motivatsioon panustada ja vastutus. Eeltoodust tulenevalt soovitab töö autor, erihoolekande teenuseid pakkuvatel asutustel, korraldada tegevusjuhendajatele täiendkoolitusi, et tõsta teadmisi motivatsioonist ja motiveerimisest. Lõputöö eesmärk ning ülesanded said täidetud. Töö autor on arvamusel, et uurimistöö tulemusi saavad kasutada tegevusjuhendajad, kes töötavad psüühilise erivajadusega kliendiga ning soovivad leida sobivaid meetodeid, kuidas klienti motiveerida, tõsta tema osalusmotivatsiooni taset ja mõjutada klienti aktiivsemalt osalema ühiskonnaelus.

Taimi Asusaar (2022). Thesis title „Participatory motivation and activation methods of a person with mental disorder“. The thesis includes 62 pages, 54 sources, 9 foreign sources. The share of people with mental disorders in society is on the rise, therefore, a need for greater provision of mental health services has increased. Even though more opportunities and support systems have been created for people with special mental health needs to be included in society and communities, there are unfortunately many cases where the clients are not motivated to participate in activities provided for them. The aim of this study is to analyze the motivation of individuals with special mental health needs to participate in activities as well as the role of a mental health support worker in activating and motivating individuals with special mental needs. To support this, the following assignments are distinguished: • Provide an overview of features of mental special needs and special care arrangments as well as demonstrate the role of the health support workers in supporting the life of a client with a mental disorder; • Provide an overview of the nature of motivation relying on theoretical sources, such as David McClelland’s theory of motivational drivers and Martin Seligman’s theory of learned helplessness; • Analyze factors that motivate an individual with special mental health needs to participate in activities; • Identify and highlight which motivation and activation methods are currently being used by mental health support workers based on motivational drivers and learned helplessness theories. The thesis consists of 4 chapters, the first will describe the basis of special care, the second chapter will give an overview of different motivation methods and theories, third consists of the research problem, objectives, assignments, research methods, data collection, and description of the analysis and election and the principle of confidentiality. The final chapter will reflect and analyze the findings of the research. Empirical data was collected using qualitative research method. Nine respondents participated in the study. The thesis confirmed that people with mental disorder have a lack of will to participate, they need great motivation, support and guidance, and the health support worker plays a significant role in motivating and activating them.