Audiitorettevõtete valmisolek ESG aruandlusperioodiks
| dc.contributor.advisor | Lindroos, Karin | |
| dc.contributor.author | Press, Laur | |
| dc.date.accessioned | 2024-06-03T07:01:30Z | |
| dc.date.available | 2024-06-03T07:01:30Z | |
| dc.date.issued | 2025-05-11 | |
| dc.description.abstract | Töö kirjutamise ajal on ESG raporteerimisega tegelemine ettevõtete ja audiitorettevõtete seas muutunud väga aktuaalseks teemaks. Seetõttu oligi käesoleva lõputöö eesmärgiks uurida audiitorettevõtete valmisolekut ESG aruandlusperioodiks, millest tuli välja ettevõtete ning audiitorite hetkeolukord aruandlusmaastikul. Töö eesmärgi täitmiseks sõnastati autori poolt järgnevad uurimisülesanded: 1. Tuua välja jätkusuutlikkuse aruandlusega seotud teoreerilised aspektid ja anda ülevaade ESG aruandluse õiguslikust taustast. 2. Viia läbi analüüs audiitorettevõtete seas, et selgitada välja audiitorettevõtete valmiksolek ESG arundlusperioodiks. Töö esimeses osas anti ülevaade jätkusuutlikkuse aruandluse teoreetilisest taustast ja õiguslikest alustest. Toodi välja kolmikmõõtme ajalugu, säästva arengu printsiibid, erinevad direktiivid ning standardid, mis on seotud ESG raporteerimisega. Töö teises osas viidi läbi võrdlev analüüs PwC, KPMG ja BDO esindajatega teehtud intervjuude põhjal. Kvalitatiivse andmekogumismeetodina kasutati poolstruktureeritud intervjuud, mis transkribeeriti ning mille interpreteeringutest ja võrdleva analüüsi tulemustest tehti lõpuks järeldused. Analüüsi järeldustes tuuakse välja, et suuremad audiitorettevõtted on aruandlusperioodiks valmis. Tegeletakse aktiivselt firmade hetkeolukorra kaardistamistega ja konsulteerimistega. Töötajaid koolitatakse palju ning suurt abi saadakse selleks rahvusvaheliselt võrgustikult ettevõtte siseselt. Nõrgemast küljest nähakse riigipoolset tuge, kuna kõik süsteemid on alles loomisel, siis midagi kindlat veel pole. Lisaks võiks riik rohkem ja läbipaistvamalt informeerida ettevõtteid ESG kohustusest ning vastata tekkida võivatele küsimustele Väiksematel audiitorettevõtetel hetkel suurt mahtu seoses jätkusuutlikkuse aruandlusega veel pole, kuid kui see peaks tulema, siis see kasvab väga hüppeliselt. Nende silmis on riigipoolne tugi väga hea ning koolitusi ja teadvustamist on piisavalt. Lisaks tuuakse välja, et ettevõtete keskkonna hetkese olukorra kaardistamine võib osutuda alguses keeruliseks, kuna firmad pole harjunud sellise informatsiooniga töötama. 25 Kuna lõputöö seab mahulised piirangud ning lõputöö raames on käsitletud ainult ainult audiitorettevõtete poolne arvamus, siis teeb autor ettepaneku teemat veel edasi arendada. Edaspidi võiks lisaks uurida riigi või Audiitorkogu poolset arvamust ning valmisolekut. | |
| dc.description.abstract | During the process of writing the thesis, dealing with ESG reporting has become an extremely relevant topic among companies and audit firms. Therefore, the aim of this thesis was to investigate the readiness of audit firms for the ESG reporting period, revealing the current situation of companies and auditors in the reporting landscape. In order to achieve the aim of the thesis, the author formulated the following research tasks: 1. To outline the theoretical aspects related to sustainability reporting and provide an overview of the legal background of ESG reporting. 2. To conduct an analysis among audit firms to determine their readiness for the ESG reporting period. In the first part of the thesis, an overview of the theoretical background and legal foundations of sustainability reporting was provided. The historical evolution of the triple bottom line, principles of sustainable development, various directives, and standards related to ESG reporting were highlighted. In the second part, a comparative analysis was conducted based on interviews with representatives from PwC, KPMG, and BDO. A semi-structured interview was used as a qualitative data collection method, which was transcribed, and conclusions were drawn from interpretations and comparative analysis. The conclusions of the analysis indicate that larger audit firms are prepared for the reporting period. They are actively engaged in mapping the current situation of companies and providing consultations. Employees undergo extensive training, and significant assistance is obtained from the international network within the company. On the weaker side, there is a perceived need for support from the government since all systems are still in the process of being established, and nothing concrete has been finalized yet. Additionally, it is suggested that the government should inform companies more extensively and transparently about their ESG obligations and address any emerging questions. Smaller audit firms currently do not handle a significant volume of sustainability reporting, but if it were to increase, it would grow rapidly. They view government support as very beneficial, and there are sufficient training and awareness initiatives. Furthermore, it is noted that initially, assessing the current environmental situation of companies might be challenging as firms are not accustomed to working with such information. As the thesis imposes constraints on volume, and only the perspective of audit firms is addressed, the author suggests further development of the topic. In the future, it would be beneficial to explore the views and readiness of the government or the Audit Chamber in addition to audit firms. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5310 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Keskkonnatehnoloogia::Seadused ja regulatsioonid::Keskkonnajuhtimine ja aruandlus ettevõttes | |
| dc.subject.other | Keskonnatehnoloogia ja -juhtimine | |
| dc.title | Audiitorettevõtete valmisolek ESG aruandlusperioodiks | |
| dc.title.alternative | Readiness of auditor companies for the ESG reporting period | |
| dc.type | lõputöö |