Kaubamärkide jätkusuutlikkuse analüüs Tallinna Kaubamajale

Vastutustundlik, eetiline ja jätkusuutlik rõivatööstus on suurim heategu, mida planeedile teha. Kümnendeid kestnud masstootmine ja hullumeelne tarbimine on jätnud keskkonnale sügava jälje, mille tulemusel on paljud looma- ja taimeliigid välja surnud, hakkab otsa lõppema puhas vesi, maakera on kattunud plastiku reostusega ning hakkavad otsa lõppema eluks vajalikud looduslikud ressursid. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Tallinna Kaubamajas müüdavate kaubamärkide jätkusuutlikust. Analüüs teostati 53le kaubamärgile (Lisa 1), millest tulemusi andsid 25 rõiva kaubamärki. Kaubamärke analüüsiti jätkusuutlikkuse näitajate alusel ning analüüsitavateks parameetriteks olid: tarneahela läbipaistvus, transport ja logistilised lahendused, tootmisjääkidega tegelemine, ohtlike kemikaalide kasutamine tootmises, säästlik energia kasutamine, vee kasutamine tootmises, töötajate võrdne kohtlemine, turvaline töökeskkond, õiglase palga maksmine, lapstööjõu või sundtöö kasutamine, jätkusuutlike materjalide kasutamine, toodete taasringlusesse suunamine tootja poolt, toodete taaskasutamise lihtsustamine tarbija jaoks. Parameeterid hinnati 5-palli skaalal. Hinnatavate parameetrite aluseks oli Global Fashion Agenda raportid Pulse of the Fashion Industry ja CEO Agenda. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks kogus autor kaubamärkide veebilehekülgedelt kokku info, mis puudutas hinnatavaid parameetreid ning teostas tulemusliku analüüsi järgnevatele kaubamärkidele: Boboli, Calvin Klein, Desigual, DKNY, Esprit, Gerry Weber, G-Star RAW, Guess, Hugo Boss grupp, I Do, Ivo Nikkolo, JOOP!, Levis, Marccain, Mayoral, Michael Kors, Mosaic, Name It, Olymp, Reima, S.Oliver, Ted Baker, Tom Tailor, Tommy Hilfiger, Triumph. Analüüsi tulemusel selgus, et vähem kui pooled kõikidest analüüsitavatest kaubamärkidest rakendavad uuritavaid meetmeid jätkusuutlikkuse poole pürgimiseks. Kõige rohkem tulemusi andis kaubamärk Esprit. Nende veebileheküljel oli väga põhjalikult välja toodud, kuidas oma ettevõttega ringmajandusliku tootmise suunas liiguvad ning mida teevad keskkonna heaks. Teistest rohkem tulid esile ka Hugo Boss, Desigual, G-Star RAW, S.Oliver, Olymp, Ted Baker ja Reima. Ka nendel KOKKUVÕTE 38 kaubamärkidel oli kirjeldatud ettevõtte jätkusuutlikkuse meetmeid. Suurem osa leitud infost oli siiski ainult lubadused ja eesmärgid tulevikuks ning rohkem kui pooltel kaubamärkidel polnud üldse asjakohast infot kajastatud, nende seas suured nimed nagu Liu Jo, Weekend Maxmara, Pierre Cardin, Canada Goose ja Betty Barclay. Subjektiivse hinnangu alusel soovitab autor anda jätkusuutlikkuse märgise Espriti kaubamärgile. Tehtud uurimistöö andis lõputöö autorile väga hea ülevaate praegusest moetööstusest ning suurimatest probleemikäsitlusest jätkusuutlikkuse tagamisel valdkonnas. Samuti andis töö tegemine ülevaate tuntumate kaubamärkide hetkeolukorrast ning tuleviku eesmärkidest just ringmajanduse seisukohast. Lõputöö edasiarendusena oleks võimalik teostada veel põhjalikum uurimus ning välja töötada kaubamärkide jätkusuutlikkuse analüüsimise metoodika ja vastav märgis.

The title of the thesis is called “Brand sustainability analysis for Tallinn Department Store (Tallinna Kaubamaja)”. Responsible, ethical and sustainable fashion industry is the biggest good deed we can do to our planet. Decades of mass production and consumption have left a deep mark to the environment, destroying numerous animal and plant species and depleting fresh water supplies. The Earth has a severe plastic pollution issue and is running out of natural resources necessary for life. The purpose of this thesis is to analyse the sustainability of the brands sold in Tallinn Department Store. The analysis involved 53 different brands from which 25 brands had information about their sustainability. The sustainability indicators were: supply chain transparency, transport and logistics, dealing with production waste, use of hazardous chemicals, efficient energy use, efficient water use, equal treatment of employees, safe work environment, fair wages, child and forced labor, use of sustainable materials, product recycling by the manufacturer, simplifying product recycling for customers. The indicators were evaluated on the five point scale. The basis of the parameters were Global Fashion Agenda’s reports Pulse of the Fashion Industry and ceo agenda. To achieve to purpose of this thesis, the author collected necessary information from the websites of the brands and performed the analysis on the following brands: Boboli, Calvin Klein, Desigual, DKNY, Esprit, Gerry Weber, G-Star RAW, Guess, Hugo Boss grupp, I Do, Ivo Nikkolo, JOOP!, Levis, Marccain, Mayoral, Michael Kors, Mosaic, Name It, Olymp, Reima, S.Oliver, Ted Baker, Tom Tailor, Tommy Hilfiger, Triumph. The results of the analysis showed that less than half of the brands make an effort to make their business more sustainable. Esprit had the best results. On their website it was very clear how they move towards circular fashion and what they do for the environment. Other brands that stood out were Hugo Boss, Desigual, G-Star RAW, S.Oliver, Olymp, Ted Baker and Reima. These brands also had information about their efforts towards sustainability on their websites. But most of it was only SUMMARY 40 promises and goals for the future and more than half of the brands had no information, including big names in the industry like Liu Jo, Weekend Maxmara, Pierre Cardin, Canada Goose ja Betty Barclay. Based on subjective evaluation, the author recommends giving the sustainability label to the Esprit brand. The thesis gave the author a really good overview of the fashion industry and its biggest problems. It also educated about the best known brands’ current situation and their plans for the future regarding circular fashion. For further development of this thesis, the author recommends a more thorough research for developing a methodology for evaluating brand sustainability and creating a corresponding certificate.