Ennetav libedusetõrje riigiteedel

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida ennetava libedusetõrje teostamist riigiteedel ning arutleda selle praeguste murekohtade üle. Leida murekohtadele lahendused ning teha ettepanekud nende lahendamiseks läbi praktilise kogemuse Ida-Harju piirkonnas. Lõputöös käsitlevateks teemadeks oli talvine teehooldus riigiteedel ning sellega seotud nõuded, lume- ja libedusetõrje teostamine ning selleks kasutatavad materjalid, ennetava libedusetõrje teostamine riigiteedel, libedusetõrje mõjust keskkonnale, libeduse tekkimise võimalustest ning ennetavate meetmete kasutamisel tekkinud murekohtadest.

Riigiteede talihoolduse vastutus on tänu seisundinõuetele antud täielikult teehooldajatele. Aastate jooksul on nõudeid järjest enam karmistatud ja uuendatud, et tagada kiirem hooldus riigiteedel ning suurem liiklusohutus. Kasutusele on võetud ennetavad meetmed, mille teostamise eest on uutes lepingutes määratud seisunditaseme 3+ eest eraldi tasustamine. Seisundinõuetest kinnipidamise kontrollimiseks on kasutusel erinevaid mõõtmisvahendeid, mille töökindlust tuleks veel arendada, et tagada võimalikult ühtsed tulemused kõigis piirkondades.

Keskkonnasäästlik lähenemine on järjest enam tulnud teemaks ka teehooldajate seas, mis tõttu on oluline, et teehooldusele mõeldud rahalist ressurssi tuleks tõsta. Teehoolduses on kasutusel juba päris palju keskkonnasäästlikemaid libedusetõrje vahendeid, kuid nende kasutamine nõuab rohkem rahalisi ressursse, kui seda on praeguses teehooldes. On oluline, et teehooldajad saaksid arendada ja katsetada keskkonnasäästlikke lahendusi, et leida sobivaimad lahendused ka Eesti riigiteede hoolduseks. Üha enam kallinevad hinnad on ka lähiriigid pannud loobuma keskkonnasäästlikematest libedusetõrje vahenditest, mistõttu panustavad nad rohkem ennetavate meetmete kasutamisele. Ennetavate meetmete kasutuselevõtt on oluliselt vähendanud keskkonnale põhjustatavat kahju, kui seda teostada võimalikult täpselt ning optimeerides oluliselt libedusetõrjeks kasutatavaid kloriide. Läbi tehnoloogiliste arengute tõttu on võimalik ennustada võimalikult täpselt saabuvat libedust ja teha selleks õigeaegset ennetavat libedusetõrjet, mis aitab parandada liiklusohutust ning vähendada teehooldajate kulu. Eriti suureks abiks teehooldajatele ennetuse teostamiseks on TIK teeilma infosüsteem, mis on arendatud küllalti heale tasemele, kuid selle arendamist tuleks jätkata selliselt, et prognoos arvestaks eelnevalt teostatud hooldetöödega.

Meeles tuleb aga pidada, et ennetava libedusetõrje näol ei ole tegemist, mingi imelise vahendiga, mis tagaks selle, et libedust teedel ei teki kunagi. See lihtsalt ei ole võimalik arvestades meie põhjamaade kliimat. Seega oleks oluline, et talvistes oludes langetataks piirkiirust (70–80 km/h) olenevalt oludest, et liiklejad suudaksid paremini toime tulla liikluskeskkonnas ning mõningane vastutus liiklusohutuse eest jääks ka inimestele. Ühtlasi aitab siin kaasa teehooldajaid elektrooniliste liiklusmärkide paigaldamine suurtematele liiklussagedustega teedel, kus kiirused on suuremad ning nende langetamist oleks võimalik kiiresti teostada arvestades kiiresti muutuvate ilmastikuoludega.

Üldiselt on ennetavate meetmete kasutamine riigiteedel ennast väga hästi tõestanud, ent leidub ka mõningasi murekohti, mida oleks vaja uurida ja muuta, et ennetavate meetmete kasutamine oleks tõhusam. Eelkõige oleks vaja muuta juhendeid ja määrusi, et teehooldajad saaksid ühtselt aru ennetavate meetmete kasutamisest ning kõigis hooldavates piirkondades teostataks ennetavat libedusetõrjet sarnaselt. Ennetava libedusetõrje ajaliste piiride muutmine aitaks teehooldajatel teostata täpsemat ja paremat libedusetõrjet ning selle reaalselt toimimist saaks kontrollida õigeaegselt. Valesti või ebapiisavalt tehtud ennetavat libedusetõrjet ei tasuks teehooldajatel peljata, kuna tänu kõikidele kogemustele aitab see muuta ennetava libedusetõrje teostamist paremaks. Ennetavat libedusetõrjet on sobiv teostada saju sisse, ennem sadu, märja või niiske katte jäätumise puhul. Ennetava libedusetõrje teostamist tuleks vältida väga madalate temperatuuride korral ning eraldi tuleks käsitleda ennetamist kuivale teekattele ja härmatist. Eriti suureks abiks on ennetava libedusetõrje teostamine sügis/kevad perioodil, kus toimub tihti temperatuuride kõikumist.

Lisaks sellele oleks tarvis tegeleda töötulemuslikkuse tõendamise ja aruandluse poolega, et hõlbustada teehooldajate ning järelevalvet teostavate inimeste tööd. Töötulemuslikkuse tõendamiseks tuleks leida ühtne ja toimiv süsteem, mis oleks kõigis piirkondades sama, et vältida tahtmatut kahju teehooldajate suunas. Aruandlus ennetava libedusetõrje teostamisest võiks olla ühtses veebirakenduses, mis vähendaks igapäevaste aktide täitmist ning lihtsustaks teehooldajate ja järelevalve spetsialistide tööd.

Lõputöö valmimisele on suureks abiks olnud autori praktiline kogemus ennetava libedusetõrjega Ida- Harju piirkonnas. 2021/2022 ja 2022/2023 hooaegadel teostatud ennetav libedusetõrje Ida-Harju piirkonnas on lõputöö autori arvates olnud heaks ajendiks murekohtade leidmiseks ning nende analüüsiks ja ettepanekute teostamiseks. Lõputöö autori ettepanekul tuleks ennetavat libedusetõrjet uurida ja analüüsida veel, et selle teostamine oleks veel põhjalikum ning annaks parimaid tulemusi.

The thesis Measures to Prevent Road Slipperiness on National Roads explains the de-icing process of public roads, analyses pertinent guidelines and regulations, and focuses on current issues. The purpose of the thesis is to answer the question of when de-icing should be applied and which conditions would indicate that it is not a reasonable course of action. The thesis discusses general maintenance of public roads in the winter and applicable requirements, tools used for planning winter maintenance, snow control and de-icing, and the means of de-icing. The paper also briefly describes environmental damage caused by de-icing and means of de-icing that are kinder to the environment. The main focus is on measures to prevent road slipperiness on national roads and current methods. The author of the thesis analyses de-icing methods using East Harju County as an example, describes its current issues, and proposes potential solutions.

De-icing of national roads has proven its usefulness and this practice would be even more efficient if everyone would have a similar understanding of its methods. Currently, regulations and guidelines explain de-icing very briefly, leading to various regions practising different de-icing methods on national roads. The author of the thesis believes that including a separate chapter on de-icing in the technical specifications of maintenance, explaining its methods in greater detail, would be essential. Another issue is the time frame of de-icing which requires the application of de-icing measures between one and six hours before the potential formation of ice and the results of the work to be checked within two hours after de-icing. This time frame is unreasonable and the inspection of the results fails to provide accurate information. The author proposes that de-icing alone should be done up to three hours before the possible formation of ice. Moreover, a combination of dry pavement and frost should be considered a situation of its own because the roads do not turn slippery right away and de-icing should be conducted as needed. The results should be inspected at the time when the formation of ice was predicted. Changing the temporal limits of de-icing would help road maintenance to be more precise and efficient in preventing road slipperiness and inspect its actual results in a timely manner. Road maintenance should not be afraid of incorrect or insufficient de-icing because the sum of all experiences helps increase the efficiency of de-icing. De-icing can be done during precipitation, before precipitation, and when wet or moist surfaces freeze. De-icing should be avoided in very low temperatures, and the prevention of slipperiness in case of a combination of dry pavement and frost should be handled separately. De-icing during autumns and springs is particularly useful due to the large fluctuations in temperature.

The author believes that the environment is another important consideration and unnecessary ecological damage due to excessive de-icing should be avoided. When performing de-icing, the quantities of salt should be as optimal as possible and de-icing as timely as feasible. Attachments can be mounted on spreaders to optimise the quantities of salt, one such device being EpoTherm. In addition, it is important to research and develop environmentally friendly de-icing substances that are safer for the environment. Eco-friendly de-icing substances currently in use globally are too expensive to use for de-icing in Estonia.

The author proposes to reduce speed limits on national roads in winter conditions (70–80 km/h), because even with de-icing methods, it is not possible to presume that the roads will never become slippery. Installing electronic traffic signs would help significantly with changing speed limits quickly according to the situation and informing road users of road conditions. They would also help road users make decisions as swiftly as possible to ensure road safety.

The thesis was completed largely due to the author’s practical experience with de-icing methods practised during the 2021/2022 and 2022/2023 seasons in East Harju County, which also formed the basis for proposals contained therein.